Obsah (4)

§ 30§ 155§ 120§ 29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuli 2023, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1708 (278023004876) kirjalikus menetluses Kohtunik Aivar Hi

) § 132 p 3, kohus otsustas:

1. Rahuldada Rasmus Maiveli kaebus.
2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri
3. mai 2023.a. otsus väärteoasjas nr 278023004876 ja lõpetada väärteomenetlus Rasmus Maiveli suhtes

§ 30lg 1 p 1 alusel.

3. Edastada kohtuotsus menetlusalusele isikule ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

1. Asjaolud 1.
2. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrullpolitseinik Marek Mõttus kohtuvälise menetlejana on 13.05.2023.a. koostanud väärteoasjas nr 278023004876 kiirmenetluse otsuse Rasmus Maiveli õigusrikkumises LS § 90 lg 1 p 1 järgi ning väärteo kvalifitseerimisega LS § 201 lg 1 järgi. Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt menetlusalune isik Rasmus Maivel 13.05.2023 kell 19.03 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxx xx juures juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja on kiiremenetluse otsusega menetlusalusele isikule määranud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. 1.
3. Menetlusalune isik Rasmus Maivel esitas kohtuvälise menetleja 13.05.2023.a. kiirmenetluse otsusele 25.05.2023 kohtule kaebuse, milles on esitanud taotluse määratud karistuse tühistamiseks või kergendamiseks. Samuti leiab menetlusalune isik kaebuse esitajana, et tema rikkumisele oleks saanud reageerida hoiatusega ning sellest oleks tulevaste rikkumiste vältimiseks piisanud. Menetlusalune isik kaebuses toodu kohaselt ei vaidlusta mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimist, kuid esitatud kaebust põhjendab menetlusalune isik sellega, et ta alustas veebruaris autokoolis õppimist ning palus oma xxxx taotleda juhendaja tunnistus, mille alusel saaks vajadusel R. Maiveliga õppesõitu teha. Kuna xxx varasemalt lubas, et taotleb R. Maiveli juhendamiseks Maanteeametist mootorsõiduki juhendaja tunnistuse, ei hakanud R. Maivel enne
4. mail 2023 toimunud õppesõitu üle küsima, kas xxx ikka tegi seda. Nimetatud kuupäeval küsis R. Maivel oma xxxxxx luba tema autoga sõitmiseks, et valmistuda sõidueksamiks. xxxxxxx lubas oma autot kasutada ning R. Maivel kutsus xxx kaasa juhendajaks. Kui politsei neid kinni pidas ja kuulis, et nad teevad õppesõitu, tahtis ta sõidujuhendaja tunnistust näha. Sel hetkel meenus R. Maiveli xxxx, et ta oli unustanud selle taotluse teha. Politsei määras Rasmus Maivelile 320 eurot trahvi sõiduki juhtimise eest ilma juhtimisõigust omamata. Menetlusalune isik leiab, et nende sõidu eesmärgiks oli sõidueksamiks valmistumine, mitte juhtimisõiguseta lõbusõidu tegemine. Rasmus Maivel märgib kaebuses, et määratud karistus on liiga karm, kuna tema ja ta xxx on mõlemad varasemalt karistamata, R. Maivel on xxxxxxxx õpilane ning tal puudub sissetulek. Tema xxx kasvatab teda ja tema õde üksinda ja pere majanduslik olukord on hetkel väga raske. 1.
5. Tartu Maakohtu 29.05.2023.a. määrusega jäeti Rasmus Maiveli kaebus kohtuvälise menetleja otsusele käiguta seoses puudustega kaebuses. Kohus andis R. Maivelile puuduste kõrvaldamiseks aja 14 päeva. Rasmus Maivel oma 09.06.2023.a. vastusega kõrvaldas puudused kaebuses, märkides, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses, puuduvad tõendid, mida on vaja kohtus uurida ning kaebuse esitajal ei ole kaitsjat ja ta ei soovi, et menetluses osaleb kaitsja. 1.
6. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule käesolevas väärteoasjas seisukoha kirjalikult (tl 18-19), milles märgib, et Rasmus Maiveli kaebus tuleb rahuldada järgnevatel asjaoludel. Rasmus Maivel tunnistab juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimist ja selgitab nii väärteomenetluse käigus antud ütlustes kui ka esitatud kaebuses, miks selline olukord tekkis. R. Maiveli sõnul ei olnud ta xxxxx õppesõitu tegema minnes teadlik, et xxx on unustanud juhendaja tunnistuse teha ja lisaks tunnistab, et ei kontrollinud enne sõidu alustamist xxx juhendaja tunnistuse olemasolu. Kohtuväline menetleja on kindlaks teinud, et karistusregistri 15.06.2023 teatise kohaselt ei oma Rasmus Maivel kehtivaid karistusi. Transpordiameti liiklusregistri 15.06.2023 väljavõtte kohaselt on Rasmus Maivelile 01.06.2023 omistatud AM, B kategooria juhtimisõigus ning ta omab esmast juhiluba nr xxxxxxxx kehtivusega 01.06.202331.05.
7. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd kaebuse esitaja ei oma kehtivaid karistusi, ta on tänaseks päevaks omandanud juhtimisõiguse ja avaldanud menetluse käigus siirast kahetsust, 2 siis tuleb tema kaebus rahuldada ning põhjendatud on väärteoasja lõpetamine

§ 30

lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel kuna menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kohtuväline menetleja on nõus antud väärteoasja lahendamisega kirjalikus menetluses. 2. Kohtu põhjendused 2.1.

§ 120

kohaselt võib kohus kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kohtuotsusega kirjalikus menetluses, kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Arvestades väärteo asjaolusid ja poolte taotlusi kirjalikuks menetluseks, peab kohus võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. 2.2. Kohus märgib esmalt, et KarS § 2 lg 2 alusel karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Antud juhul ei esine

§ 29sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

2.

1. PPA Lõuna prefektuuri 13.05.2023.a. kiirmenetluse otsusega heidetakse Rasmus Maivelile ette 13.05.2023 kell 19.03 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, xxxxxxxx xxxxxxx, xxxxxxxx xx xx juures mootorsõiduki Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx xxx juhtimist omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Kohtuväline menetleja on kiiremenetluse otsusega menetlusalusele isikule määranud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahvi 80 trahviühikut, s.o 320 eurot. 2.
2. Kohus leiab, et väärteo faktilistes asjaoludes puudub kohtumenetluse pooltel vaidlus. Menetlusalune isik Rasmus Maivel on tunnistanud kiirmenetluse otsuses antud ütlustes (VT tl 12) ning esitatud kaebuses temale etteheidetava väärteo toimepanemist ning eelmärgitust ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest 13.05.2023 (VT tl 3) nähtub, et Rasmus Maivelil kiirmenetluse otsuses kirjeldatud ajal ja kohas mootorsõidukit Toyota Corolla reg.märgiga xxx xxx juhtides puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Toimikus oleva Transpordiameti liiklusregistri väljavõttega on tõendatud, et Rasmus Maivelile on omistatud juhtimisõigus pärast kiirmenetluse otsuses kajastatud rikkumise toimepanemist s.o 01.06.2023.a. (VT tl 4). LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. LS § 201 lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt. Eelmärgitud teo toimepanemise korral karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Eelnevalt käsitletud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et tõendamist on leidnud väärteoprotokollis kirjeldatud väärteorikkumise toimepanemine, mille kohaselt menetlusalune isik Rasmus Maivel 13.05.2023 kell 19.03 Viljandi maakonnas, Viljandi vallas, xxxxxxx xxxxxx xxxxxxx xxx xx juures juhtis mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga xxx xxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rasmus Maivel on realiseerinud talle etteheidetava väärteo objektiivsed tunnused. Menetlusaluse isiku ütlustest ning esitatud kaebusest ei tulene asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik menetlusaluse isiku poolt kiirmenetluse otsuses märgitud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist lugeda mootorsõiduki juhtimisena õppesõidul, kuna menetlusaluse isiku xxxx puudus õigus menetlusaluse isiku õppesõidu juhendamiseks kooskõlas LS § 109 lg 2 p 1-
3. Ka ei nähtu asjaolusid, et menetlusaluse isiku poolt mootorsõidu juhtimisel oleks sõidukis viibinud mootorsõidukijuhi õpetaja. 3 LS § 109 lg 1 kohaselt isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud või taastab juhtimisõigust, võib juhtida mootorsõidukit õppesõidu ajal mootorsõidukijuhi õpetaja juuresolekul. LS § 109 lg 2 p-de 1-4 kohaselt: isik, kes õpib mootorsõidukijuhi koolituskursusel või on koolituskursuse lõpetanud, võib juhtida mootorsõidukit sõidupraktika saamise eesmärgil teise isiku – juhendaja - juuresolekul järgmistel tingimustel: 1) juhendajal peab olema vastava kategooria mootorsõiduki juhiluba vähemalt viis aastat. Juhiloa omamise aja hulka arvestatakse esmase juhiloa omamise aeg; 2) juhendajal ei ole kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis juhtimise eest ega liiklusnõuete sellise rikkumise eest, mille eest käesolev seadus näeb ette mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või mille eest juhtimisõigus on ära võetud, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu; 3) juhendaja on saanud Transpordiametilt õiguse juhendamiseks, vastab LS § 109 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimustele ning juhendamise õigust tõendatakse liiklusregistri andmete alusel; 4) juhendaja võib juhendada sõidupraktikat üksnes isikul, kelle nimi on märgitud juhendaja tunnistusele või kantud liiklusregistrisse. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta alustas juhendajaga (s.o oma xxxxx ) 13.05.2023 õppesõitu, aga juhendajal puudus tunnistus. Menetlusalune isik arvas, et tema xxxx on juhendaja tunnistus. Subjektiivsest küljest on Rasmus Maivel LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse LS § 201 lg 1 järgi, toime pannud kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 järgi, kuna tema ütlustest nähtub, et ta läks sõidukit juhtima, kuigi eelnevalt teadis, et tal juhtimisõigus puudub, samas ei olnud isik ka kontrollinud, kas tema xxxxx õppesõidu juhendamiseks on vastav õigus Transpordiametilt saadud. Kohus leiab, et eelmärgituga on tõendatud Rasmus Maiveli poolt LS § 90 lg 1 p 1 rikkumise toimepanemine ja ta on realiseerinud LS § 201 lg 1 väärteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused. Kohus ei tuvastanud Rasmus Maiveli teos süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.
4. Kohus on eelnevalt tuvastanud kooskõlas KarS § 2 lg 2 sätestatud deliktistruktuuriga teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süü. Samas aga esinevad kohtu hinnangul alused väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 p 1 alusel.

§ 30

lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on varasemas praktikas (RKKK nr 3-1-1-120-13; nr 3-1-1-1114) selgitanud, et süülise väärteo toimepanek ei too endaga kaasa vältimatut vajadust isiku karistamiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-46-12 p-s 8 sedastanud, et

§ 30

lg 1 p-st 1 tulenevalt võib kohtuväline menetleja või kohus väärteomenetluse küll otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, kuid väärteomenetluse seadustikus ei täpsustata väärteomenetluse otstarbekusega lõpetamise kriteeriume. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest. KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-29-11, p 14). 4 Kohus leiab, et antud väärteoasjas on võimalik menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, kuna puudub avalik menetlushuvi ja menetlusaluse isiku süü ei ole suur. Kohtu hinnangul käesoleva väärteoasja tehiolusid silmaspidades ei oleks menetlusalusele isikule karistuse kohaldamine mõõdukas. Kuivõrd Rasmus Maivel on varem karistamata isik, siis ei ole tema karistamine vajalik selleks, et mõjutada teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. See on esimene talle süüks arvatud liiklusalase väärteo rikkumine. Kiirmenetluse otsuses antud ütlustes on R. Maivel süüteo toimepanemist siiralt kahetsenud ning käesolevaks ajaks on ta omandanud juhtimisõiguse. Seega avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Eeltoodud asjaoludel kohus rahuldab Rasmus Maiveli kaebuse ja tühistab kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsuse ja lõpetab väärteomenetluse otstarbekuse kaalutlusel

§ 30

lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 5