← Eesti

3-23-1752/2

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

  1. august 2023, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-23-1752 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti 09.08.2023 taotlus X’i viibimisõiguse viivitamatuks piiramiseks Eesti Vabariigi territooriumil Menetlustoiming Taotluse lahendamine Menetlusosalised Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Regina Lider; Isik, kelle suhtes viibimisõiguse piiramist taotletakse - X (sündinud xx xx xxxx, Moldova kodanik, Eesti isikukood xxxxxxxxxxx) Resolutsioon
  2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti 09.08.2023 taotlus X Eesti Vabariigi territooriumil viibimisõiguse viivitamatuks piiramiseks rahuldamata;
  3. Saata käesolev määrus taotluse esitajale Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates ASJAOLUD NING TAOTLUSE SISU
  4. Politsei ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) esitas 09.08.2023 Tallinna Halduskohtule taotluse X Eesti Vabariigi territooriumil viibimisõiguse viivitamatuks piiramiseks. Taotluses on toodud välja järgmine seisukoht: 1.
  5. X’il on viibimisõigus seadusest tulenevalt (VRKS § 25¹ lg 3) kuni kohus otsustab viibimisõiguse küsimuse määrusega. Sõltumata sellest, millisel VRKS § 25¹ lg 3 alusel otsus on tehtud, ei ütle seadus, millal kohus peab viibimisõiguse küsimuse otsustama. Samas isikul on viibimisõigus kuni kohtu vastava otsuseni (VRKS § 25¹ lg 3 viimane lause). PPA on veendunud, et isegi juhul, kui isik esitab kaebuse PPA rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamata jätmise otsusele, siis ka sel kaebusel puudub igasugune edulootus, sest korduv taotlus on asjaoludest nähtuvalt ilmselgelt esitatud varjupaigasüsteemi kuritarvitamiseks. Kohus nõustus kohtumenetluses nr 3-22-726, et isiku eesmärgiks oli leida Euroopas tööd ja see oligi tema Transnistriast ja Moldovast lahkumise põhjus. Kohtu hinnangul esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse sel põhjusel, et tal ei olnud võimalik muid Eestis püsiva viibimise aluseid saada. Korduvas rahvusvahelise kaitse menetluses on X’i ütlused olnud samuti napisõnalised ja PPA hinnangul ei täitnud isik VRKS § 11 sätestatud kohustust. 1.
  6. Arvestades X käitumist mõlemas rahvusvahelise kaitse menetluses, on põhjendatud alus arvata, et ta kuritarvitab rahvusvahelise kaitse süsteemi ning korduv taotlus oli esitatud üksnes selleks, et vältida lahkumise kohustust Eesti Vabariigist. 1.
  7. Arvesse tuleb võtta isiku käitumismustreid, mille järgi on PPA-l alus arvata, et X ei ole tagakiusukartusest, vaid oma elujärje parandamise eesmärgist tulenev tugev soov jääda Euroopa Liidu territooriumile. Isik on kuritarvitanud PPA usaldust, jättes täitmata vabatahtliku täitmistähtajaga ettekirjutuse lahkumiseks Moldova Vabariiki. Selle asemel isik suundus teise EL liikmesriiki pagulasstaatust taotlema. 1.
  8. Juhul, kui isik soovib vaidlustada taotluse läbivaatamata jätmise otsust, siis ei pea ta ka kaebevõimaluste kasutamiseks ning võimalikes kõrgemate astmete menetlustes osalemiseks viibima Eestis. Edaspidise varjupaigasüsteemi kuritarvitamise efektiivseks tõkestamiseks taotleb PPA Tallinna Halduskohtult X'i Eesti Vabariigi territooriumil viibimisõiguse viivitamatut piiramist VRKS § 25¹ lg 3 alusel.
  9. PPA esitas kohtule X’i 10.08.2023 esitatud avalduse, milles isik loobus rahvusvahelisest kaitsest, paludes tühistada kõik tema poolt esitatud kaebused ning palus võimalusel saata ta välja Moldova Vabariiki. PPA teatas 10.08.2023 täiendavalt, et jääb 09.08.2023 enda taotluses esitatud seisukohade juurde ning palub rahuldada taotluse Xi Eesti Vabariigi territooriumil viibimisõiguse viivitamatuks piiramiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 251 lg-s 3, millele viidates on PPA selle taotluse esitanud, sätestatakse, et sama seaduse §-s 201 (v.a. p 7) nimetatud alusel, § 21 lg 1 p-des 1, 2 või 4 nimetatul alusel, § 23 lg-tes 3 või 6 nimetatud alusel või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 604/2013 alusel otsustab välismaalase õiguse üle kuni lõpliku otsuse tegemiseni Eestis viibida asja lahendav kohus ja kuni selles lõikes (lg 3) nimetatud otsuse tegemiseni on välismaalasel õigus Eesti territooriumil viibida.
  11. Arvestades asjaolu, et X rahvusvahelise kaitse taotlus on jäetud läbi vaatamata nimelt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 21 lg 1 p 4 alusel, võiks lähtuvalt eelnimetatud seaduse § 251 lõikest 3 esitatud taotlus selles mõttes lubatav olla. Samas on see eraldi esitatuna ehk n-ö väljaspool põhivaidlust ning praeguses menetlusjärgus siiski ennatlik. Vastavalt välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse VRKS § 251 lg 2 on rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsuse vaidlustamisel isikul õigus viibida kaebetähtaja kestel (veel) Eesti territooriumil. PPA taotluses on märgitud, et rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise otsuse sai isik kätte 08.08.
  12. Seega on tegemist situatsiooniga, kus kaebetähtaeg veel möödas ei ole. Samas, olukorras, kus rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehtud otsust ei vaidlustata, ei ole ka sisulist tarvidust VRKS § 251 lg 3 kohaldamise järele. Vastav küsimus tõstatub alles kui siis kui isik keeldumist vaidlustab ning taolises situatsioonis saab kohus n-ö vahepealselt otsustada välismaalase viibimisõiguse üle ehk siis enne lõpliku lahendi tegemist ja jõustumist. Eelnevalt esile toodud regulatsioonist järeldub ka see, et VRKS § 251 lg 3 meetme kohaldamise võimalikkust saab hinnata nõndanimetatud põhivaidluse käigus ehk uues haldusasjas, mis avatakse rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise peale esitatud kaebuse kohta, sest olenemata eeldusest, mille kohaselt ei saaks esitataval kaebusel arvatavasti sisulist eduperspektiivi olla, peab võimaliku kaebuse siiski ära ootama, sest etteulatuvalt, vähemalt teoreetiliselt, ei saa vastupidist välistada. Alles kaebuse esitamise järgselt saaks ilmneda tõsikindlalt, et vastaval kaebusel ei oleks mingisugustki edulootust ning võiks tõusetuda VRKS § 251 lg 3 kohaldatavuse küsimus.
  13. Lähtuvalt eeltoodust on PPA 09.08.2023 taotlus nr 1.2-2/475-1 ennatlik ning selle rahuldamiseks ei ole praegu alust. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.