1-18-8365 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. juuli 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-18-8365 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Ol

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Dmitri Noskov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Dmitri Noskovile, Viru Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 26.10.2018. a otsusega nr 1-18-8365 tunnistati Dmitri Noskov süüdi

§ 184lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning kohus mõistis talle karistuseks 6 aastat 6 kuud 15 päeva 1

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Viru Maakohtu 26.02.2015.

a otsusega nr 1-15-160 mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 2 kuu 11 päeva vangistuse võrra ning mõistis liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 7 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti 26.04.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 13.12.
3. Viru Vangla esitas 22.06.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D. Noskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
4. Kohtule edastatud 3.07.2023 kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ega toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
5. Kinnipeetav D. Noskov kinnitas 5.07.
6. a kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda. D. Noskov selgitas, et vabanemise korral on olemas nii töö- kui ka elukoht, elab esialgu isa juures, peab ülal last ja maksab hagid ning täidab kõiki kriminaalhoolduse nõudeid. D. Noskov avaldas, et on vanglas olnud piisavalt kaua ja on valmis vabanema karistuse kandmiselt. Vanglas pakutakse vähe tööd, aga tal on vaja ülal pidada alaealist last. D. Noskov selgitas, millistel asjaoludel on distsiplinaarrikkumised toime pandud, vanglasüsteem on iseendaga vastuolus. Eelmine katseaeg tal ebaõnnestus, see oli ammu ja nüüdseks on tal täiesti uus elu ja vanust on ka juurde tulnud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil D. Noskovi, on seisukohal, et D. Noskov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 6.

§ 76

lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on D. Noskovi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud.

1. Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral plaanib D. Noskov asuda elama aadressile xxx. Korteri omanikuks on kinnipeetava isa, kes on andnud nõusoleku D. Noskovi sinna elama asumiseks. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist.
4. Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust. 2

§ 76

lg 4 kohaselt tugineb vastav hinnang sellele, kuidas on isik end karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kogumis tuleb hinnata kõiki retsidiivsusriski mõjutavaid asjaolusid. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda.

§ 76

lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Positiivseks peab kohus D. Noskovi puhul seda, et vangistuses viibides on kinnipeetavaga toimunud vestlused eesmärgiga analüüsida kuritegelikku käitumist ja selle põhjustajaid. Kinnipeetava sõnul tunnistab ta oma kuritegu ning saab aru, et see toob kaasa palju rohkem kahju kui kasu. Toimunud on vestlused probleemide lahendamise oskuse arendamiseks, agressiivsuse ja vägivaldse käitumise maandamiseks. Esialgu kinnipeetav õigustas enda vägivaldset käitumist ega saanud aru, et probleemide lahendamiseks on peale vägivalla teisi meetodeid. Hilisemate vestluste käigus hakkas kinnipeetav mõistma, et see ei ole õige probleemide lahendamise meetod. Lisaks täitmiskavas ettenähtud tegevustele on kinnipeetavaga läbi viidud suhtlusprogramm üksikvangistuse võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks 2021/
2. Programmi raames toimusid vestlused sekkujatega (kaplan, sotsiaaltöötaja). Vajaduspõhiselt on toimunud vestlused psühholoogiga. Vabanemise korral on D. Noskovil olemas elu- ja töökoht. Lähedasteks on päritoluperekond ning ülalpidamist vajav alaealine laps. Toimuvad kokkusaamised emaga. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
3. Tähelepanuta ei saa aga jätta, et D. Noskov kannab karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. Ta on süüdi tunnistatud suures koguses narkootilise aine käitlemises grupis. D. Noskov korraldas narkootikumidega seonduva kuriteo ajavahemikul 2018 jaanuarist kuni 10.04.
4. D. Noskovi panus kuriteo toimepanemisse oli oluline, sh D. Noskov valmistas, hoidis, segas glükoosiga ning pakendas narkootilist ainet amfetamiini. Narkootilise aine kogus oli suur ja sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks ligikaudu 30271 inimesele. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks oli majandusliku kasu saamine. Seega on D. Noskov korduvalt toime pannud rasked rahvatervisevastased kuriteod. Kehtiva kohtupraktika pinnalt on narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosus suur. Karistuse kandmise aluseks olev kuriteoliik ei toeta D. Noskovi ennetähtaegset vabanemist. D. Noskovi uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on kriminaalne suhtlusringkond, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja grupi mõju.
5. Samas tuleb nentida, et ka raskeid esimese astme kuritegusid toime pannud isikul on võimalus ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on D. Noskov kriminaalkorras karistatud üheksa korda, vangistust kannab neljandat korda. Täpsemalt nähtub iseloomustusest seegi, et D. Noskov on varasemaltki süüdi tunnistatud samalaadse kuriteo eest. Lisaks on kinnipeetavat varasemalt karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise, asja omavolilise kasutamise ning mitmete vägivaldsete kuritegude, sh kehalise väärkohtlemise, röövimise, väljapressimise ja vägivalda kasutades võõra vallasasja äravõtmise eest. Tuleb nentida, et D. Noskovi kuritegelik minevik on olnud aktiivne ja mitmekesine ega ole vabanemist toetav. 3

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p 2, 21, 4 ja 8 alusel kehtestatud nõudeid ja kohustusi.

Seega D. Noskovil oli kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Süüdimõistetu eiras seda kohustust ning pani toime narkootikumidega seotud kuriteo. D. Noskovi varasem käitumine näitab seega, et ta ei pea kinni kriminaalhoolduse kohustustest ning varasem karistus oma eesmärki ei täitnud, kuivõrd D. Noskov pani pärast ennetähtaegselt vangistusest tingimisi vabanedes lühikese aja jooksul toime uue tahtliku esimese astme kuriteo.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulise eelduse olemasolu saab lisaks hinnata selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. On tõsi, et D. Noskovi käitumises vangistuse tingimustes on paljutki positiivset, mis toetavad tema ennetähtaegset vabanemist. Samas karistuse kandmise jätkumisel vangistuses on kontaktisik planeerinud D. Noskovile töötamise, riigikeele õppe, vestlusi väärtushinnangute muutmisest ja sotsiaalprogrammi Õige hetk läbimist. D. Noskovi ootavad seega veel ees mitmed sotsialiseerivad tegevused.
2. Kohus toob välja sellegi, et D. Noskovil on kehtivad distsiplinaarkaristused. Sõltumata distsiplinaarsüütegude arvust, tuleb nentida, et distsiplinaarrikkumised on oma olemuselt eriliigilised. Tegemist ei ole juhusliku eksimusega. Vangla on distsiplinaarrikkumisi hinnanud piisavalt oluliseks, et määrata isikule karistuseks noomitus. Distsiplinaarsüüteo toimepanemine viitab jätkuvale normikuulekuse defitsiidile. D. Noskovile oli varasema karistuse kandmiselt tingimisi vabastamise menetlusest teada, et kohus arvestab seisukoha kujundamisel distsiplinaarkaristustega. Materjalidest nähtuvana on D. Noskovi distsiplinaarsüütegude toimepanemine märgatavas langustendentsis, kuid mööda pole võimalik vaadata tõsiasjast, et rikkumised on jätkunud. Seejuures avaldas D. Noskov rikkumiste osas kohtuistungil vaid end õigustavaid seisukohti, mis viitab sellele, et ta jätkuvalt ei tunnista vigu enda käitumises.
3. D. Noskovi käitumine, s.h uue rahvatervisevastase kuriteo toimepanemine katseaja kestel ning distsiplinaarkaristuste olemasolu, annab käesoleval ajal aluse kahelda D. Noskovi edaspidises õiguskuulekuses. Kohus on seisukohal, et kui süüdimõistetu ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, siis puudub kohtul alus arvata, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kokkuvõtlikult D. Noskovi puhul annavad aluse rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist tema käitumine vanglas, karistusandmed ning isikut iseloomustatavad andmed.
4. D. Noskovi uute kuritegude toimepanemist soodustavaks asjaoluks on ka suhtlus kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohus sedastab, et D. Noskov suhtleb kirjavahetuse teel kriminaalkorras karistatud isikutega, sh kuriteokaaslastega, olles seejuures isikuks, kes on varem mõistetud süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises. Siinkohal toob kohus välja sellegi, et D. Noskovil on vangla hinnangul välja kujunenud kindel maailmapilt ning ta omab vaadet, mis viljeleb kriminaalset subkultuuri. D. Noskovi iseloomujooned kõnelevad sellest, et ta võib käituda agressiivselt. D. Noskov ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. Ka 4