1-17-7206/67

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. augustil 2023 Tartus Kriminaalasja number 1-17-7206 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
2. juuni
3. a määrus Ardo Remmelga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ardo Remmelga (Remmelgas; isikukood 38007260303) kaitsja vandeadvokaat Otto Preemi määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. juuni
6. a määrus muutmata ja Ardo Remmelga kaitsja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Valga Advokaadibüroole vandeadvokaat Otto Preemi poolt Ardo Remmelgale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 151,20 eurot, sealhulgas käibemaks 25,20 eurot.
8. Menetluskulud jätta süüdimõistetu Ardo Remmelga kanda.
9. Ardo Remmelgal tuleb tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
10. Harju Maakohus karistas Ardo Remmelgat 21.11.
11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-177206 KarS § 136 lg 1 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 12 aasta vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus kuritegude kogumis liitkaristuseks 13 aastat vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges 28.04.
12. 1 1.
13. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.02.
14. a otsusega maakohtu otsuse osaliselt, s.o KarS § 141 lg 2 p 1 ja KarS § 64 järgi mõistetud karistused. Ringkonnakohus tegi uue otsuse, millega karistas Ardo Remmelgat KarS § 141 lg 2 p 1 järgi 9 aasta vangistusega ning mõistis KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumis liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Lisaks täpsustas ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutiivosa ning asendas KarS § 136 lg 1 järgi süüditunnistamise KarS § 136 lg 2 järgi süüditunnistamisega. 1.
15. Riigikohus tühistas 18.06.
16. a otsusega Harju Maakohtu 21.11.
17. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.
18. a otsuse Ardo Remmelgale KarS § 136 lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud üksikkaristuste ning KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Riigikohus mõistis Ardo Remmelgale KarS § 141 lg 2 p 1 ja § 136 lg 2 järgi KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistuseks 9 aastat vangistust. Muus osas jättis ringkonnakohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuid jättis sellest välja põhjendused KarS § 59 ja § 58 p 3 kohta. 1.
19. Kohtuotsused jõustusid Riigikohtu 18.06.
20. a otsusega. 1.
21. Tartu Maakohus jättis 17.11.
22. a määrusega Ardo Remmelga vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Kohtumäärus jõustus 04.12.
24. Viru Vangla esitas 27.04.2023 Tartu Maakohtule materjalid Tartu Vanglas viibiva kinnipeetava Ardo Remmelga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur seda taotlust ei toeta.
25. Tartu Maakohus jättis 16.06.
26. a määrusega Ardo Remmelga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
27. Maakohus tuvastas kõigepealt, et Ardo Remmelga suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused. Maakohus leidis, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et Ardo Remmelgal on vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Ardo Remmelgas osaleb vanglas tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi „Uus suund“, on omandanud keevitaja kutse ning on vanglas olles käitunud rahuldavalt, kuivõrd ei oma distsiplinaarkaristusi. Lisaks on ta kuritegu puhtsüdamlikult kahetsenud. 3.
28. Negatiivse asjaoluna tõi maakohus välja selle, et kuriteo faktilised asjaolud on äärmiselt rasked. Tegemist on esimese ja teise astme kuritegudega, mis on toime pandud lapseealise suhtes. Ardo Remmelgas võttis seadusliku aluseta vabaduse 9-aastaselt tüdrukult, tirides lapse vägisi oma autosse ja lukustades uksed. Seejärel sõidutas Ardo Remmelgas lapse metsa ning vägistas teda vaginaalselt ja anaalselt. Vägistamisega põhjustas Ardo Remmelgas lapsele tugevat füüsilist valu, suure hirmutunde oma elu ja tervise pärast ning vigastused (marrastused ja verevalumid neitsinahal, marrastused anaalava piirkonnas, nahaalused verevalumid kaelal ja mõlemapoolselt rangluu kohal). Vägistamisele järgnevalt viis Ardo Remmelgas lapse tagasi asulasse ja vabastas ta. Ardo Remmelgas pani toime kuriteo ilma tagajärgedele mõtlemata ning eelkõige oma vajadustele rahuldamiseks. 3.
29. Lisaks individuaalse täitmiskava täitmisele ja programmi läbimisele, on oluline, millised on isiku hoiakud ja suhtumised teosse ning järeldused, mis isik programmis läbimisest teinud on. Ardo Remmelgas on sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbiviimise jooksul korduvalt väljendanud, et muutuseks ja endaga tegelemiseks on liiga hilja. Et kuriteo on toimepannud läbipõlemise tagajärjel, kuritegu on toimepandud hetkeajendi mõjul ja polnud ette planeeritud, 2 aastate peale oli kogunenud tööpinged ja stress, millega ta ei osanud enam toime tulla. Elu jooksul on ta regulaarselt naistega suhelnud, kuid palju pettunud, kuna kõik tüütab lõpuks ära ning arutelus, et miks ohvriks osutus laps, on süüdimõistetu programmi läbiviijale selgitanud, et kõik muu on äraproovitud. Maakohtu hinnangul viitab süüdimõistetu suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse, et ta viljeleb riskeerivat ja hoolimatut elustiili ning kuriteo pani toime ilma, et oleks analüüsinud, mis tagajärjed võivad olla tema teol alaealisele kannatanule. Sotsiaalprogrammi raames ei ole isik olnud nõus argumenteerima juhtunut, mis viitab välisele motivatsioonile. 3.
30. Maakohus viitas ka Harju Maakohtu 21.11.
31. a otsusele, millest oli näha, et Ardo Remmelga sõnul tekkis temal
32. a huvi lapseealiste, umbes 10-aastaste, tüdrukute vastu ning kui ta näeb poes või kuskil väljas sellises vanuses tüdrukuid, siis tema pulss tõuseb ja käed hakkavad värisema, ta ei kontrolli oma tegevust. Lisaks leidis otsusega tuvastamist, et Ardo Remmelgas pani teo toime kavatsetult, s.o eesmärgiga saada lapselt seksi (nii selgitas isik ise). Süüdimõistetu lubadust pöörduda vabaduses abi saamiseks seksuaalse suunitluse käitumise spetsialisti poole pidas maakohus paljasõnaliseks. Määruskaebus
33. Tartu Maakohtu 16.06.
34. a määruse peale esitas määruskaebuse Ardo Remmelga kaitsja vandeadvokaat Otto Preem, kes palub tühistada maakohtu määrus ning vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi enne tähtaega kriminaalhooldaja arvamuses toodud tingimustel ning määrata temale lisaks KarS § 75 lg 2 p-s 5 järgi kohustus pöörduda vabanemisel psühhiaatri poole ning alluda vajadusel määratavale nõustamisele ja ravile. 4.
35. Esmalt märkis kaitsja, et kinnipeetava iseloomustus on sisult sama, mis
36. aastal, mil arutati esimest korda võimalust vabastada Ardo Remmelgas tingimisi enne tähtaega vangistusest. Vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Samuti on tal olemas kindel töökoht ja toetavad lähedased. Võlgnevused puuduvad. Tegemist on tema esimese kriminaalkaristuse ja esimese vangistusega. Ardo Remmelgas on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult kahetsenud. Süüdlane on teadvustanud seksuaalhälbe olemasolu ja soovib pöörduda ravile (nimetas ka konkreetsed spetsialistid). Vanglas on isik osalenud tööhõives, tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning ta omandab keevitajakutset. Täitmiskava on täidetud. Ardo Remmelga selgitusi kuritegude toimepanemise põhjuste kohta on tõlgendatud süü pisendamisena ja ebapiisava empaativõimena. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
37. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ardo Remmelga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
38. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
39. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud Ardo Remmelgat ebaõigesti vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastamata, vaid on jõudnud õigele järeldusele, et seda ei võimalda tema isik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. 3
40. Vaidlust ei ole selles, et Ardo Remmelgas on vanglas käitunud õiguskuulekalt (tal puuduvad distsiplinaarkaristused) ning ta on täitnud individuaalse täitmiskava, osaledes tööhõives, läbides sotsiaalprogrammi „Uus suund“ ja asudes omandama keevitaja eriala. Vabaduses on kinnipeetaval olemas nii elu- kui ka töökoht, samuti lähedased, kes on valmis teda toetama. Võlgnevused puuduvad. Positiivsena saab välja tuua puhtsüdamliku kahetsuse. Kinnipeetava kasuks räägib seegi, et tegemist on tema esimese kriminaalkaristuse ja esimese vangistusega. Seega varasem elukäik ei viita kuritegelikule eluviisile. Ringkonnakohus ei kahtle, et Ardo Remmelgal on vabaduses võimalused igapäevaseks normaalseks eluks olemas.
41. Ardo Remmelga poolt toime pandud kuriteo asjaolud on rasked. Ta võttis 9-aastase tüdruku vabaduse, kui sõitis temast mööda, peatus, tiris ta oma autosse ja sulges autouksed. Vabaduse võttis ta tüdrukult selleks, et viia ta metsa ja vägistada. Vaatamata sellele, et tüdruk palus, et Ardo Remmelgas ei teeks midagi, vägistas ta kannatanut vaginaalselt ja anaalselt (sõrmedega). Sealjuures tuvastati tüdrukul mitmeid vigastusi. Kuigi Ardo Remmelgas ei sisestanud enda suguelundit vaid viis kannatanu tagasi ja lasi vabaks, on tegemist siiski raske kuriteoga, mille tagajärgedele süüdimõistetu kuritegu toime pannes ei mõelnud. Hilisem kahetsemine ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ning ei vähenda ka uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd, et saaks jaatada ainuüksi selle põhjal tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
42. Väheoluline ei ole seegi, et Ardo Remmelgas on tunnistanud huvi lapseealiste vastu ning kuigi tema hinnangul oli tegu piisavalt vapustav, et mitte uuesti sama tegu toime panna, ei ole senini läbi viidud piisavalt sekkumisi, et saaks järeldada, et süüdimõistetu suudab kontrollida enda käitumist vajalikul määral. Õige on see, et sotsiaalprogrammi „Uus suund“ läbis kinnipeetav enne esimest vabanemise võimaluse menetlust. Küll ei ole kinnipeetava iseloomustuses märgitud, et süüdimõistetu oleks läbinud vahepealsel ajal muid programme, vestlusi vms, mis keskenduksid seksuaalhälvetele ja võimalikule tagasilangusele. Sellele ei viita ka kaitsja määruskaebuses ega Ardo Remmelgas maakohtule saadetud avalduses ega maakohtus toimunud kohtuistungil. Ardo Remmelga sõnul on ta käinud psühholoogi ja psühhiaatrite vastuvõtul. Samas viimase kohta on märkinud, et käis seal, kuna tundis ennast üksinda ja kooli keskkond osutus vaenulikuks. Seega on jätkuvalt aktuaalne sotsiaalprogrammi tagasiside.
43. Ardo Remmelga sõnul on ta aru saanud, et on seksisõltlane, mistõttu on enesekindel, et midagi sellist rohkem ei juhtu. Ta võrdleb seda suitsetamise ja alkoholiga, mille mõlemaga on suutnud teha lõpparve. Ka on ta veendunud, et koostöös kriminaalhooldaja, tugiisiku (keda on taotlenud) ja psühhiaatrilise abiga (saab ainult väljaspool vanglat) ning perekonna toel suudab ta ennast kontrollida. Ringkonnakohus möönab, et eelmärgitu toetab kindlasti tema püüdlusi, kuid arvestades probleemi tõsidust ja ohtu samalaadselt uuesti käituda, ei piisa vaid enesekindlusest. Seda enam, et programmi tagasisidest on näha, et kuriteo toimepanemise põhjuseks oli stress ja tööpinged, pettumus seoses naistega ning kõik tüütas teda ära ja otsis midagi uut. Lisaks märkis arutelus, miks ohvriks osutus laps, et kõik muu on ära proovitud. Samuti on ta väljendanud, et muutusteks ja endaga tegelemiseks on liiga hilja.
44. Eelnev näitab, et Ardo Remmelgas võib osutuda ohtlikuks alaealistele, s.o ennekõike lapseealistele, olukorras, kus tema seksuaalsed vajadused ei ole piisaval määral rahuldatud või ta ei ole ise rahul sellega, milline on tema seksuaal- ja/või tundeelu. Ohtu suurendavad stress ja muud pinged, samuti huvi lapseealiste vastu. Arvestada tuleb ka sellega, et peamiselt on süüdimõistetu põhjendanud kuritegu rahulolematusega seoses suhetega naistega. Vabaduses 4 jätkab ta suhet sama naisega, kellega tal oli suhe ka kuriteo toimepanemise ajal. Seetõttu on põhjendatud risk, et Ardo Remmelga rahulolematus võib viia samalaadsete kuritegudeni.
45. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jõudnud kõiki asjaolusid kogumis kaaludes õigele järeldusele, et Ardo Remmelga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine, seda isegi elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole põhjendatud. Ardo Remmelga enda sõnade ja kohtule esitatud materjalide põhjal ei saa öelda, et uute samalaadsete kuritegude toimepanemise risk on vabastamiseks piisavalt madal. Seetõttu tuleb süüdimõistetul jätkata vangistuse kandmist.
46. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
47. juuni
48. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
49. Kaitsja vandeadvokaat Otto Preem esitas kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal tutvumiseks kohtumäärusega, nõupidamiseks kliendiga ning määruskaebuse koostamiseks 105 minutit, mille eest küsib tasu kokku 151,20 eurot, sh käibemaks 25,20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on tasutaotlus põhjendatud ja see tuleb kaitsjale välja mõista. KrMS § 187 lg 2 alusel jääb kaitsjatasu 151,20 eurot (sh käibemaks) Ardo Remmelga kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5