Obsah (9)

§ 17§ 44§ 45§ 18§ 43§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 13. juulil 2023. a kell 9.00, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-12847 Tsiviilasi A. M.’i mak

§ 17

lg-le 1 usaldusisik koostab ja esitab võlgniku nimel kohtule: - võlgniku ja temaga koos elavate perekonnaliikmete varanimekirja; - võlgniku rahaliste kohustuste võlanimekirja; - võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonide ja maksekonto väljavõtete ning oluliste kohustuste aluseks olevate dokumentide (näiteks laenulepingud) ärakirjad. 2 2-22-12847 Usaldusisik on teinud päringu MTA-le. MTA kinnitab, et võlgnikul ei ole maksuvõlga. Võlgnik ei ole esitanud viimase kolme aasta kohta tuludeklaratsioone. Usaldusisik on esitanud päringud üheteistkümnele suuremale Eestis tegutsevale krediidiasutusele. Võlgnikul on olnud kontod nii C AS-is kui Xxxx pangas, kuid kontodel puudub vara ning viimase kolme aasta jooksul ei ole kontodel tehinguid tehtud. Usaldusisik ei ole saanud käesoleva hinnangu esitamise hetkeks vastust S AS-ilt. Usaldusisik tegi võlgniku varade kohta päringud riiklikele registritele (liiklusregister, kinnistusraamat, relvaregister, väärtpaberite keskdepositoorium). Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnikul oleks relvi, osalusi äriühingutes või kinnisvara. Võlgniku avalduse kohaselt ei ole tal olulist vara. Võlgnikul on liiklusregistri andmetel kolm sõidukit. Nimetatud sõidukiteks on Xxxx (esmase registreerimisega

1. a), Xxxx (
2. a) ja Xxxx (
3. a). Usaldusisik ei ole saanud võlgnikuga ühendust, mistõttu ei saa usaldusisik kinnitada sõidukite tegelikku säilimist, asukohta, seisukorda ega ka omandit, arvestades, et liiklusregistri kanne ei ole omandiõiguslikult siduv. Usaldusisiku hinnangul ja Eesti müügiportaalidest tehtud päringute kohaselt võivad sõidukite hinnad olla parimal juhul, eeldades oma vanuse kohta head seisukorda järgnevad: xxxx: 800 eurot; xxxx: 1500 eurot; xxxx: 1000 eurot; kokku seega 3300 eurot. Usaldusisik kahtleb nimetatud summa reaalse saamise võimalikkuses, eriti arvestades, et sõidukid on olnud täitemenetluses arestitud, kuid neid ei ole nähtavasti edukalt müüdud. Usaldusisik märgib, et vastavalt allpool kirjeldatule ületavad võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused oluliselt võlgniku varasid ka juhul, kui sõidukitega ei esine mis tahes probleeme. Võlgnikul on kohustusi kokku summas kuni 18 202.46 eurot. Sellest 11 248.80 euro osas on käimas kokku 18 täitemenetlust. Käimasolevad täitemenetlused võivad olla teatus osas aegunud. Usaldusisiku hinnangul võivad TsÜS § 157 lg 1 ja VÕSRS § 9 lg 4 alusel olla aegunud tsiviilnõuded täitemenetlustes, mis lisas 6 märgitud ridadele 7, 23 ja 26, kokku summas 1892.76 eurot. Usaldusisiku hinnangul võivad TMS § 202 lg 1 ja KarS § 82 lg 4 ja lg 2 p 4 alusel olla aegunud rahatrahvi sissenõuded täitemenetlustes, mis lisas 6 märgitud ridadele 9, 10, 18 ja 19, kokku summas 962.81 eurot. Kokku võib 11 248.80 eurost olla aegunud seega 2855.57 eurot, mis jätab ikkagi 8393.23 euro suuruse võlajäägi. Lisaks täitemenetluses olevatele nõuetele tuvastas usaldusisik järgmised nõuded: - kohustused laenulepingust summas 6946.64 eurot C AS ees; - arvelduskonto kuutasu võlgnevus summas 0.90 eurot AS S ees; - teenustasude võlgnevus C ASi ees 6.12 eurot. Kokkuvõttes on võlgnikul kohustusi 18 202.46 euro eest (millest 2855.57 euro suurune osa nõuetest võib olla usaldusisiku hinnangul aegunud). Võlgniku vara on teoreetiliselt ja maksimaalselt 3300 eurot. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetus on pikaajaline ning selle on põhjustanud võlgniku eluviis. Võlgnikul on puudunud stabiiline ja arvestatav sissetulek. Seda tõendab asjaolu, et täitemenetlused on võlgniku suhtes kestnud juba üle-eelmise kümnendi lõpust ja nõuetest on läbi aastate täidetud üksnes ebaoluline osa. Võlgnik ei ole ilmselgelt suhtunud oma kohustuste 3 2-22-12847 täitmisesse tõsiselt. Täiendavalt on võlgniku maksejõuetust mõjutanud ka seaduskuuleka käitumise puudumine, millele viitab nii võlgniku pikk vangistus kui ka korduvad väärteomenetlused ja nendega kaasnevad trahvid. Võlgniku olukorras ei ole näha PankrS § 28 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Arvestades võlgniku vanust, vähenenud töövõimet, tööstaaži, varasemat töökogemust, haridust ning pikka vangistust, leiab usaldusisik, et võlgnikul ei ole võimalik kohustusi täita pankrotimenetluse väliselt ning seejuures suudab ta neid ka pankrotimenetluses väga minimaalselt täita.

§ 44

kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 45

lg 1 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Usaldusisik leiab, et alused kohustest vabastamise menetluseks on olemas.

§ 45

lg 3 sätestab asjaolud, mille olemasolu korral võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Viimases sättes nimetatud välistavaid asjaolusid ei ole usaldusisikule teada. Kokkuvõttes leiab usaldusisik, et pankroti väljakuulutamine koos kohustustest vabastamise menetluse algatamisega on põhjendatud. Usaldusisik ei tuvastanud tagasivõidetava vara või tehingute olemasolu. 28.02.2023 edastas kohus võlgnikule kohtunõude. Kohus on oma selgitanud, 27.02.2023 on ajutine pankrotihaldur/usaldusisik esitanud kohtule ajutise pankrotihalduri/usaldusisiku aruande ning aruande tööst ajutise pankrotihaldurina/usaldusisikuna ning taotluse tasu määramiseks. Kohus ootas võlgniku seisukohta ning vastuväiteid 5 päeva jooksul käesoleva kohtunõude kättesaamistest. 31.03.2023 esitas võlgnik omapoolse seisukoha. Oma seisukohas toob võlgnik välja, et ta pole teinud kellegagi tehinguid, tal puudub vara ning tunnistab kõiki nõudeid. Samuti esitas võlgnik varade nimekirja, kus ta tõi välja, et muid sissetulekuid on kokku 100 eurot. Ülejäänud sissetulekud puuduvad. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. 4 2-22-12847

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnik on xxxx, võlgniku andmetel jääb tema sissetulekutest pärast igakuiste kulude mahaarvamist võlgnevuste tasumiseks 50 eurot. Võlgnik on liiklusregistri andmetel kolme sõiduki omanik, mille olukord ja väärtus on teadmata. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust xxxx, tema eeldatav vabanemise aeg on 15.12.
3. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 18 202.46 euro ulatuses. Sissenõudjad on esitanud 18 täitemenetluses võlgniku suhteis nõudeid 11 248.80 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub oluline vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid ja viia läbi pankrotimenetlust. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi Võlgniku täitmata kohustused on oluliselt suuremad kui võlgniku sissetulek. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik ei ole oma aruandes välja toonud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi.
5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate 5 2-22-12847 kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks, kuid oma avalduses võlgnik ei kinnita, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45

lg 2 sätestab, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot

§ 45

lg 1 alusel välja kuulutada ja samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. 10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on maksejõuetuse põhjusena välja toonud ebastabiilse töö, alammääras palga, invaliiduse, võlgnik on xxxx. Usaldusisik leiab, et võlgniku maksejõuetus on pikaajaline ning selle on põhjustanud võlgniku eluviis. Võlgnikul on puudunud stabiiline ja arvestatav sissetulek. Seda tõendab asjaolu, et täitemenetlused on võlgniku suhtes kestnud juba üle-eelmise kümnendi lõpust ja nõuetest on läbi aastate täidetud üksnes ebaoluline osa. Võlgnik ei ole ilmselgelt suhtunud oma kohustuste täitmisesse tõsiselt. Täiendavalt on võlgniku maksejõuetust mõjutanud ka seaduskuuleka käitumise puudumine, millele viitab nii võlgniku pikk vangistus kui ka korduvad väärteomenetlused ja nendega kaasnevad trahvid. Võlgniku olukorras ei ole näha PankrS § 28 6 2-22-12847 lg 2 tähenduses kuritegu või rasket juhtimisviga. Kohus leiab, et tulenevalt usaldusisiku töö ebapiisavast tähtajast ei ole usaldusiks jõudnud välja selgitada ja hinnangut anda asjaolule, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu või raske juhtimisviga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril täiendavalt välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
2. Kohus selgitab A. M.ile, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A. M.il tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
3. Ott Lepmets on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks A. M.i /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 7