KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- august 2023 Kohtuasja number 1-21-7415 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi Maido Reidolfi (isikukood 37211042729) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
- juuli 2023 määrus Määruskaebuse esitaja Maido Reidolfi kaitsja vandeadvokaadi abi Ivo Kütt Teised määruskaebemenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör pooled Ragnar Plistkin Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- juuli 2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
- Harju Maakohtu
- novembri 2021 määrusega tunnistati lubatavaks Maido Reidolfi suhtes tehtud Helsingi apellatsioonikohtu
- septembri 2019 otsuse täitmine Eesti Vabariigis ning M. Reidolfi poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks loeti vangistus 10 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise aja algust arvati
- märtsist 2018 ning karistusaeg lõppeb
- septembril
- Viru Vangla esitas
- juunil 2023 Viru Maakohtule materjalid M. Reidolfi tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Viru Vangla ega prokuratuur M. Reidolfi vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- juuli 2023 määrusega M. Reidolfi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, põhjendades seda kokkuvõtlikult järgmiselt.
- Kaitsja viitas sellele, et Soomes vabastatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt automaatselt ja märkis, et Soome poolt on kindlaks määratud karistuse juriidiline iseloom ja kestvus ning kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon) kohaselt peab elukohariik (Eesti) sellest kinni pidama. Nähtuvalt Harju Maakohtu
- novembri 2021 määrusest on M. Reidolfi suhtes Eestis täidetavaks loetud vangistus sama pikk, kui talle Soomes mõistetud vangistus. Konventsioonis sätestatud üldpõhimõtete kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata. Karistuse muutmise küsimus tuleb kõne alla vaid juhul, kui karistavas riigis mõistetud karistus ületab elukohariigi seaduses ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s
- KrMS § 50845 lg 1 kohaselt kohaldatakse Eesti õigust karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele. Konventsiooni art 10 lg 1 kohaselt peab karistuse täideviimise jätkamisel elukohariik pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Euroopa Nõukogu tõlgendab eelnimetatud sätet „karistus ei tohi oma iseloomu või kestuse poolest raskendada karistust, mis on määratud karistavas riigis“ karistuse iseloomu või kestuse raskendamise keeluna, mitte mõistetud karistuse reaalse ärakandmise aja võimaliku muutmise keeluna. Seega ei tohi karistus konventsiooni sätete kohaselt olla välisriigis mõistetust pikem ja reaalses vangistuses viibimise aega konventsiooni sätetega ei reguleerita. Selles küsimuses on seisukoha võtnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-612, märkides, et karistuse täideviimist reguleerib konventsiooni art 9 lg 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb karistuse täideviimise mõistet tõlgendada laiendavalt ning see hõlmab ka karistusest ennetähtaegset vabastamist (seletuskirja p 47). Seega karistuse täitmise ülevõtmisel järgitakse süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Riigikohus viitas seejuures, et ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas leitakse, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni art 5 tähenduses – kui kandmisele kuuluva karistuse pikkus ei ületa kriminaalmenetluses mõistetud karistust. M. Reidolfil on võimalik taotleda Eestis vangistusest ennetähtaegset vabastamist samal ajal kui tal olnuks võimalik seda teha Soomes karistust kandes. Automaatne ennetähtaegne vabastamine Soomes ei anna alust väita, et Eestis täidetav karistus raskendab oma iseloomu või kestuse poolest Soomes mõistetu karistust. Oluline on ka see, et M. Reidolf asub vabanedes elama Eestisse, kuivõrd Soomes on tal kehtiv sissesõidukeeld. Seega tulebki hinnata tema vabastamisega kaasnevaid riske Eesti õigusest tulenevalt, kuivõrd uute kuritegude jätkamise korral on see ohuks just Eesti õiguskorrale.
- KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused M. Reidolfi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud ning samuti on tal olemas kindel elukoht, kuhu saab talle kohaldada elektroonilist valvet. Küll aga ei ole täidetud M. Reidolfi ennetähtaegse vabastamise materiaalsed eeldused, kuna kohtul ei ole kindlust tema edasises õiguskuulekuses.
- M. Reidolfi käitumises vangistuse tingimustes on paljugi positiivset, mis toetab tema ennetähtaegset vabastamist. Kuigi vahetult pärast Eestisse saabumist keeldus M. Reidolf puhuti tööst, siis hiljem hakkas ta tööle ja on nüüdseks töötanud vanglas pikka aega koristajana. Samuti on ta vastavalt individuaalsele täitmiskavale osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Õige hetk“, ametnikega suheldes on ta viisakas ja koostöövalmis ning vangla iseloomustuse kohaselt on tal kindlad eesmärgid: elu ilma kuritegevuseta ja tööle minemine või oma firma 2
(5)loomine. Siiski ei saa jätta tähelepanuta, et M. Reidolf kannab karistust esimese astme kuritegude – kahe raske narkokuriteo – toimepanemise eest:
- detsembrist 2017 kuni
- jaanuarini 2018 hoidis ta Helsingis 16 143 grammi amfetamiini ning
- oktoobril 2017 üritas ta grupis hankida 12 060 grammi metamfetamiini. Kohtupraktika pinnalt saab narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosust pidada suureks. M. Reidolfi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib ka tema varasem elukäik. M. Reidolfit on kriminaalkorras karistatud juba seitse korda ning vangistust kannab ta kolmandat korda. Muu hulgas on M. Reidolfit kahel korral süüdi tunnistatud narkootikumide suures koguses käitlemises ning lisaks veel väikeses koguses narkootikumide käitlemises, kahel korral narkojoobes mootorsõiduki juhtimises ja kahel korral ebaseaduslikus relvade käitlemises. Esmakordselt tunnistati M. Reidolf Soomes narkokuriteos süüdi
- aastal. Seega on M. Reidolfi kuritegelik minevik ja kokkupuude narkootiliste ainetega olnud pikaaegne.
- Iseenesest on positiivne, et vabanemise korraks on M. Reidolfil olemas töökohagarantii. Samas oli M. Reidolfil ka enne kuriteo toimepanemist mitteametlik, kuid legaalne sissetulek Soomes. Ka kindel elukoht ja lähedased suhted ei anna iseenesest alust M. Reidolfi ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Eestis täidetavaks tunnistatud Soome otsustest ilmnevad M. Reidolfi järgmised rikkumised:
- septembril 2017 ja
- jaanuaril 2018 juhtis ta Soomes narkojoobes sõidukit. Kuigi nüüdseks ei ole M. Reidolf vangistuses viibimise tõttu pikaajaliselt narkootikume tarbinud, ei ole tal siiski praktilist kogemust ja teadmist, kuidas vabaduses ilma uimatiteta toime tulla. M. Reidolfile on individuaalses täitmiskavas ette nähtud veel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ jätkutegevus.
- Mööda ei saa vaadata ka sellest, et M. Reidolfil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Üks rikkumine on ka küllaltki raske: M. Reidolf paigutati seitsmeks ööpäevaks kartserisse. M. Reidolfi sõnul rikkus ta distsipliini protestiks – see viitab M. Reidolfi käitumuslikule defitsiidile.
- Arvestades uue kuriteo riskifaktoreid, peaks M. Reidolf läbima ka avavangla perioodi. Praegune ennetähtaegse vabanemise võimalus ei ole M. Reidolfi jaoks ka viimane. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Reidolfi kaitsja vandeadvokaadi abi Ivo Kütt, paludes maakohtu määrus tühistada ja M. Reidolf ennetähtaegselt vabastada. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Kohus tuvastas terve rea positiivseid asjaolusid, mis toetavad M. Reidolfi ennetähtaegset vabastamist, kuid jättis ta siiski vabastamata, tuginedes valdavalt tema varasemale elukäigule ja tema poolt toime pandud kuritegude tehioludele. Ka jättis kohus arvestamata kaitsja poolt esitatud iseloomustava materjali, mis puudutab M. Reidolfi poolt erinevate sotsiaalprogrammide ja koolituste läbimist Soome Vanglas.
- Kohus rebis M. Reidolfi poolt kohtuistungil antud selgituste kontekstist välja mõttekäigu, justkui oleks ta pannud distsiplinaarrikkumise toime protestiks. Tegelikult selgitas M. Reidolf kohtuistungil seda, et kuivõrd Eesti vanglasse ei olnud jõudnud tema Soome haiguslugu ja tal on kaks kroonilist kopsuhaigust, siis keeldus ta töötamisest just seetõttu.
- Kohus pööras üsnagi suurt tähelepanu M. Reidolfi narkosõltuvusele ja sellega seotud riskidele ning leidis, et ta peaks vangistuses viibides veel endaga tööd tegema ja osalema täiendavates sotsiaalprogrammides. M. Reidolf aga pole juba enam kui viie aasta jooksul narkootikume tarvitanud. 3
(5)- Soomes karistust kandes oleks M. Reidolf praeguseks juba tingimisi vabanenud. Seega on Soome seadusandlus talle soodsam. Ringkonnakohtu seisukoht
- Tähtsust ei ole sellel, kas Soome seadusandlus oleks M. Reidolfile Eesti omast soodsam või mitte: nagu maakohus õigesti märkis, tuleb lähtuda Eesti õigusest.
- M. Reidolfi ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Niisugust prognoosi püstitades on kohtul ulatuslik kaalutlusõigus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ringkonnakohtu hinnangul ei teinud maakohus M. Reidolfit vabastamata jättes kaalutlusviga ning põhjendas igati piisavalt ja asjakohaselt, miks ei saa teda vaatamata positiivsetele asjaoludele siiski ennetähtaegselt vabastada. Kuna kohtukolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, siis ei ole juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 tarvis neid põhjendusi üle korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus vaid järgmist.
- Põhjendatult viitas maakohus sellele, et M. Reidolfil on pikaaegne kuritegelik minevik, pikaaegsed kokkupuuted narkootiliste ainetega ja harjumus neid tarvitada. Kuritegude toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on mitu korda kriminaalkorras karistatud ja kes on varem juba vangistust kandnud, kuid kõigest hoolimata oma kuritegelikku käitumist jätkanud. Nii ka M. Reidolfi puhul: teda on kriminaalkorras karistatud juba seitse korda ja vangistust kannab ta kolmandat korda.
- Tõsi, vangistuses on M. Reidolf nii Soomes kui Eestis tegelenud enda arendamisega ja kuriteoriskidega ning tema käitumine vangistuse ajal on olnud üldiselt positiivne, kuid see ei tähenda tingimata seda, et tema retsidiivsusrisk on väike. M. Reidolfi senised kuriteod on olnud suuresti seotud narkootiliste ainete tarvitamisega. Niisiis tuleb hinnata, kas vanglas läbitud tegevused ning tema vabastamisjärgsed elutingimused maandavad riski, et vabaduses võib ta jätkata narkootiliste ainete käitlemise ja tarvitamisega seonduvate kuritegude toimepanemist.
- Vanglas töötamine ja tööharjumuse kasvatamine võib küll iseenesest maandada kinnipeetava majanduslikel põhjustel kuritegude jätkamise riski ning M. Reidolfi puhul aitab seda riski maandada ka vabaduses kindla töökoha olemasolu. Siiski on põhjendatud maakohtu kahtlus, kas miinimumtasuga pakutav töökoht on piisav, et hoida M. Reidolfit kuritegudest eemale. Seda enam, et ka varem on M. Reidolf töötanud, kuid sellest hoolimata pannud majanduslikel põhjustel toime kuritegusid.
- Narkootikumide tarvitamise ohtu võiks tõesti mõnevõrra maandada vanglas läbitud sotsiaalprogramm „Eluviisitreening“. Samas ei ole tagasiside programmi kohta läbini positiivne. Ka on M. Reidolf vangla iseloomustusest nähtuvalt viidanud, et ta ei pea narkootikumide tarvitamist väga suureks probleemiks. Tõsi, nüüdseks ei ole M. Reidolf mitme aasta vältel narkootikume tarvitanud, kuid see on tulenenud vangistusega kaasnevatest piirangutest, mitte ei ole olnud tema vaba tahe. 4
(5)- Et M. Reidolfi uute kuritegude toimepanemise oht ei ole eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades väike ning temalt kardetavad kuriteod ei ole ka kerged, on põhjendatud jätta ta ennetähtaegselt vabastamata.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- juuli 2023 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)