1-14-34/127

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. august 2023 1-14-34 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Dmitri Šegai (isikukood 38110042222) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. juuli
3. a määrus Vandeadvokaat Gregori Palm Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Sofja Hristoforova RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus läbi vaatamata.
5. Käesoleva määruse avaldamisel asendada avalikus arvutivõrgus Dmitri Šegai nimi ja isikukood tähemärkidega. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. D. Šegai tunnistati süüdi Viru Maakohtu
7. oktoobri
8. a otsusega KarS § 114 p 3 järgi ning karistati 20-aastase vangistusega. Süüdlase karistustähtaeg lõpeb
9. juulil
11. Vangla esitas materjalid D. Šegai vabastamise otsustamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega, ent ei soosi seda. Samal arvamusel on prokuratuur.
12. Maakohus D. Šegaid ei vabastanud, sest täidetud ei ole materiaalsed alused süüdlase vabastamiseks.
13. D. Šegai töötab alates
14. a juunist koristajana. D. Šegaiga on läbi viidud nõustamisi ja ta on tegelenud loovteraapiaga ning kohtunud psühholoogiga. Ta on muutunud avatumaks. Kaaskinnipeetavatega suhted on head. D. Šegail puuduvad ka distsiplinaarkaristused. Kõik eeltoodu kõneleb vabastamise kasuks. D. Šegail on vabanedes elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Tal on head ja toetavad suhted vanematega, kes külastavad teda pikaajalistel kokkusaamistel igakuiselt. D. Šegai asuks elama kohta, kus ta pani toime kuriteo – elamaasumine samasse elukohta ning suhete taastumine samade sõpradega ei soodustaks seaduskuulekat eluviisi – ema sõnul oli poeg sõpradest mõjutatud ega hoolinud oma käitumise tagajärgedest. D. Šegai varasem käitumine oli riskiv ja hoolimatu ning kuriteo toimepanemist soodustas ebastabiilne psüühiline seisund. D. Šegai võib panna toime kuriteo isiku suhtes, kes võib teda ärritada. Vanemad on varem proovinud poega harjumuspärasest keskkonnast eraldamisega loobuma narkootikumidest ja samade sõpradega lävimisest, ent naastes koju, jätkas ta endist eluviisi. Seega puudub kindlustunne, et D. Šegai suudab enda käitumismustrit muuta.
15. Kindel ei saa olla selleski, et D. Šegai saab tulevikus enda kulude ja tulude tasakaalus hoidmisega hakkama vaatamata vabanemisjärgse töökoha olemasolule miinimumpalga eest. Kinnipeetav oli varemgi tööga hõivatud või sissetulekut saanud, ent see ei takistanud tal vargusi toime panemast. Seega ei ole sissetulekud õiguskuulekust taganud. Vanemad on nõus D. Šegaid toetama, ent puudub veendumus, et ta oleks seaduskuulekas. D. Šegail on 20 724 euro ulatuses nõudeid, mis raskendab vabanemise järgset toimetulekut. Arvestades isiku terviseseisundit, nappi keeleoskust ja varasemat lühiajalist töökogemust, ei olnud kohus veendunud, et D. Šegai töötamine kujuneb pikaaegseks. Seetõttu süüdlase elutingimused pigem ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist.
16. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed kujutavad uute õigusrikkumiste ohtu. D. Šegail on keskharidus ning tal on läbitud elektriku, keevitaja ja infotehnoloogia kursused. Ta tegeles kooli ajal aktiivselt spordiga ja õpiraskused puudusid. Oma esimese kuriteo pani D. Šegai toime alaealisena. Vanglas loobus ta A2 eesti keele õppest – kohus järeldas sellest, et D. Šegai valib pingutamise asemel lihtsama tee. See seab kahtluse alla kriminaalhoolduse edukuse.
17. D. Šegaid on karistatud 3 korral. Karistusregistri andmetel on tal 1 kehtiv karistus. ECRISE andmetel on teda Saksamaal
18. a karistatud varguse eest. D. Šegai kannab
19. vangistust. Kuriteod on muutunud raskemaks. Vangistust kannab ta 2 inimese mõrva eest. Varasemalt on D. Šegaid karistatud huligaansuse ja varguse eest. Kuritegusid soodustab emotsioonide kontrollimatus, praegune kuritegu ei olnud planeeritud. Korduvkaristatus ning enda süü eitamine viitab kuritegelikele hoiakutele. Kohus ei pidanud välistatuks, et D. Šegai võib vabaduses toime panna ohtlikke I astme kuritegusid. Toimepandud teod näitavad isiku ükskõikset suhtumist reeglitesse, iseloomustuse kohaselt ei ole D. Šegai muutusteks valmis, ei teadvusta toimepandut ega saa oma tegude tagajärgedest vaatamata pikale karistusele endiselt aru. Kohus leidis isiku andmetega tutvumise järel, et D. Šegai on endiselt üliohtlik oma ettearvamatu käitumise tõttu. Näiteks saanud teada võimaliku karistuse raskuse, hakkas D. Šegai protesti väljendama – ta ei allunud korraldustele, on rikkunud vangla vara, visanud põrandale toitu ning rikkunud öörahu, ei täitnud hügieeninõudeid jne. Lisaks on esinenud rünnakuid vanglaametnike suhtes, mistõttu on kohaldatud ohjeldusmeetmeid. Mitteaktsepteeritava käitumise jätkumine on võimalik ka vabaduses. Välistada ei saa sedagi, et D. Šegai teeb praegu ametiisikutega koostööd omakasu eesmärgil, et ta vabastataks ennetähtaegselt. Kohtus avaldas ta küll kahetsust, ent selle siiruses oli küsitav – pigem oli tajutav, et see oli kantud soovist vabaneda.
20. Välistada ei saa D. Šegai sattumist vabanemisel taas narkootiliste ainete ning varasema käitumismustri juurde. Kohus kahtles D. Šegai lubaduses elada tulevikus sõltuvusaineid kasutamata. D. Šegai probleem narkootiliste ainetega on pikemaaegsem. D. Šegai enesekontrollivõime oli vabaduses äärmiselt napp, mida näitavad kuriteo asjaolud ning seetõttu ei uskunud kohus süüdlase lubadusi öelda narkootilistele ainetele kindel ei. Ehkki ITK on enamjaolt täidetud, on ette nähtud vabanemiseelne nõustamine. D. Šegai oli nõus saama 2 psühhiaatrilist abi, ent ka siinkohal ei uskunud kohus, et süüdlane sellekohasest kohustusest kinni peaks. D. Šegai tegude tagajärjed võivad olla ettearvamatud. MÄÄRUSKAEBUS
21. Kaitsja palub tühistada Viru Maakohtu
22. juuli 2023.a kohtumäärus ning teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla.
23. Maakohus on teinud D. Šegaid vabastamata jättes kaalutlusvea. D. Šegai käitumise vangistuses luges kohus eeskujulikuks. Tuleks arvestada, et
24. juunil
25. a koostatud ekspertiisiaktist nr 7.1-3/338 nähtub, et D. Šegai tegi
26. aastal (s.o kuriteo toimepanemise ajal) läbi ägeda psühhootilise episoodi.
27. aastal koostatud ekspertiisiakti kohaselt esineb D. Šegail skisofreenia, mis on pikaajalise täieliku remissiooni seisundis. Tänaseks on kuriteo aluseks olnud asjaolu ära langenud ning on alust arvata, et haigus jääb remissiooniseisundisse. D. Šegai saab ravi ja allub sellele, ta asub elama vanemate juurde, kes poja ravist huvitatud. D. Šegai süüteo aluseks olev asjaolu on tänaseks ära langenud ning prognoosi kohaselt see nii ka jääb.
28. D. Šegail on vabanedes töökoht, töövõimetuspension ja elukoht töötavate vanemate juures, kes on valmis teda ülal pidama, mistõttu ei ole eluliselt usutav kuritegelikule teele asumine majanduslikul põhjusel. Varavastaseid kuritegusid pani ta toime 20 a tagasi, mistõttu on nende kaal ennetähtaegse vabastamise kontekstis väike või sootuks olematu.
29. D. Šegai ei asuks suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega – ta on olulises osas sotsiaalsest elust irdunud ning vangistuses suhelnud vaid perega. Tema süütegu ei olnud tingitud mõjutatavusest.
30. Kinnipeetava käitumine vangistuses näitab käitumise ja hoiakute muutumist – eksperdi arvamuse kohaselt ei tinginud süütegu n-ö kuritegelik hoiak, vaid äge psühhoos, mis tänaseks on remissioonis.
31. Meelevaldne on seostada kriminaalhoolduse tingimuste täitmist riigikeeleõppe poolelijätmisega. Grammatikareeglite ja sõnavara meeldejätmine erineb kategooriliselt võimest käia kriminaalhooldaja juures. Ebaselgeks jääb, kas kohtu arvates võib D. Šegai raskuste vältimise soovis panna toime uusi süütegusid või asuda kriminaalhooldust vältima.
32. Kohus möönab, et D. Šegai kriminaalkaristused jäävad kaugesse minevikku ning heidab talle ette süü eitamist. Kaitsja hinnangul pole väga vanad karistusandmed praegusel ajal asjakohased ning rääkida ei saa sellest, et need ilmestavad D. Šegai üldist suhtumist õiguskorda – nende ajend ja alus on teineteisest erinevad. Viimase kuriteo pani D. Šegai toime psühhoosiseisundis. Ehkki vangla iseloomustuse kohaselt D. Šegai oma süüd eitab, tunnistas ta kohtus selgesõnaliselt süüd ja kahetses.
33. Eraldi tuuakse määruskaebuses välja D. Šegai äärmiselt negatiivne suhtumine vangistusse selle algusajal. Kaitsja märgib, et süüteo toimepanemise järel psühhoosiseisundis püsis see seisund vanglas esimestel aastatel. Igasugune õiguskorda rikkuv käitumine lõppes psühhoosi lõppemisega.
34. Kohus leiab, et D. Šegai teeb ametnikega koostööd omakasu eesmärgil soovist vangistusest pääseda, mis on vale, kuivõrd D. Šegai on aastaid käitunud seaduskuulekalt. 3
35. Kohtu arvamus, et D. Šegai võib hakata vabaduses narkootikume tarvitama, põhineb äärmiselt vanadel andmetel, s.o süüdlase noorusesajal.
36. Kokkuvõtvalt on kohus liigset tähelepanu pööranud vanadele karistusandmetele ning tähelepanuta jätnud tema viimaste aastate seaduskuuleliku käitumise. Liigse tähelepanu osutamine karistusandmetele ning positiivsete asjaolude sisuline eiramine on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Psühhoos, milles D. Šegai pani toime eelmise kuriteo, on remissioonis, mida näitab ka tema käitumine vanglas. Seetõttu puudub oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vältimaks uue ägeda psühhoosiseisundi teket, palub kaitsja määrata D. Šegaile kohustuse võtta end psühhiaatri juures arvele ning alluda raviplaanile. D. Šegai andis selleks kohtus ka nõusoleku. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus D. Šegai ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et D. Šegai karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning põhjendas sedagi, miks ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebuse läbi vaatamata.
38. Kuna käesolev lahend sisaldab D. Šegai terviseandmeid, tuleb see analoogia korras KrMS § 4081 lg-ga 2 avalikustada nii, et D. Šegai nimi ja isikukood asendatakse tähemärgiga (Riigikohuski tugineb psüühikahäireid puudutavate lahendite avalikustamisel mitte KrMS § 408 lg-le 3 või 4 – mis näeb ette vaid resolutiiv- või lõpposa avalikustamist –, vaid lähtub sellest, et lahend on vaja avalikustada sisuliselt terviklikult – küll aga on tarvis peita menetlusele allutatu nimi). (allkirjastatud digitaalselt) 4