← Eesti

2-22-111086/11

Obsah (7)§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Reena Nieländer Otsuse tegemise aeg ja koht 28.07.2023, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-111086 Tsiviilasi OÜ EUROPARK ESTONIA hagi E. M.

) § 405 lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 8.

§ 444

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 444

lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust

§ 448

lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 9. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi.

§ 448

lg 41 sätestab, et

§ 444

lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. 10.

§ 448

lg 42 sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule

§ 448

lõikes 41 sätestatud tähtaja, so kümne päeva jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. 11. Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus annab käesolevas tsiviilasjas loa edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 12.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldab hageja hagi, mistõttu jäävad menetluskulud kostja kanda. 13.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama sätte lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.

  1. Hageja poolt 30.05.2023 esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskulud kokku 477,50 eurot, so tasutud riigilõiv 100 eurot; õigusabikulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 357,50 eurot.
  2. Hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaks on 110 eurot, mis on käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust arvestades hageja lepingulise esindaja tunnitasuna mõistlik. Tegemist on kohtupraktikas aktsepteeritud lepingulise esindaja tunnitasumääraga (vt nt Riigikohtu seisukoht tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) ning seda võib pidada keskmiseks tunnihinnaks. 3
  3. Kohus ei pea põhjendatuks hageja esindaja menetlustoimingute ajalist mahtu kokku 3 tundi ja 15 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja esindajal kulunud tsiviilasjas nr 2-22-111086 menetlustoiminguteks kokku 3 tundi ja 15 minutit. Kohtu hinnangul on selline ajaline maht selgelt ülepaisutatud. Tegemist ei ole keerulise ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 tsiviilasjas nr 2-18-129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, mille sarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, mille põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt, ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesolevas vaidluses hageja tüüphagide erinevus seisneb üldjoontes üksnes kostjate andmetes, leppetrahviga seonduvates summades ja kuupäevades, mistõttu kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu kõikide hageja poolt teostatud menetlustoimingute peale kokku 1 tund, mitte 3 tundi ja 15 minutit. Seega võib kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikuks teenuse mahuks pidada hageja õigusabikulu ühe tunni eest kogusummas 110 eurot. Lisaks on hageja tasunud käesolevas asjas riigilõivu kokku 100 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, mis on samuti põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 230 eurot (so õigusabikulu 110 eurot + riigilõiv 100 eurot + maksekäsu kiiremenetluses tasutud 20 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise summas 247,50 eurot (so 477,50 – 230 eurot).
  4. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu jäävad hageja menetluskulud summas 230 eurot

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

18. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 230 eurot ja viivis menetluskuludelt (230 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. 19.

§ 178

lg-st 1 nähtub, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.