Obsah (6)

§ 424§ 120§ 65§ 69§ 68§ 75

1-13-8615 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2013, Tallinn Kriminaalasja number 1-13-8615 (13231500113) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi se

§ 424

järgi Kokkuleppemenetluses Urmo Paal Prokurör Süüdistatav Kaitsja V.I Ik: XXX, EV kodanik, põhiharidus, töökoht: AS XXX, elukoht: XXX Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2013, alates 21.03.2013 elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus: Varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimati: Harju Maakohtu 27.06.2011 otsusega

§ 120

ja § 121 järgi vangistus 4 kuud,

§ 65

lg 2 alusel vangistus 10 kuud, mis

§ 69

alusel asendati üldkasuliku tööga 600 tundi täitmise tähtajaga 1 aasta ja 4 kuud. Üldkasulik töö täidetud. Väärteokorras korduvalt karistatud. Kohtueelsel menetlusel advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. 2. 3. 4. 5. V.I süüdi tunnistada

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 20.03.2013, so 1 päev, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva.

§ 69

lg 1 alusel asendada V.I-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, so kokku üldkasuliku tööga 718 (seitsesada kaheksateist) tundi.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemiseks 2 (kaks) aastane tähtaeg alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada V.I üldkasuliku töö tegemise ajal, so 2 (kaks) aasta vältel järgima

§ 75

lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 1 2 p 2 sätestatud kohustust Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. 6.

§ 75

lg 1 p-de 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kohaselt kohustada V.I järgima katseajal kontrollnõudeid: 1) elama alalises elukohas aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata V.I-le kohustus mitte tarvitada üldkasuliku töö tegemiseks määratud ajal alkoholi ja narkootikume.

1. V.I suhtes valitud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel sundraha 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 10 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 48 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgituseks: „V.I , 1-13-8615, sundraha, ositi tasumine“.
3. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel joobeseisundi tuvastamisel tekkinud kulu 24 (kakskümmend neli) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I , 1-13-8615, joobeseisundi tuvastamise kulu“.
4. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3; 180 lg 1 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel toksikoloogiaekspertiisi tegemisel tekkinud kulu 27 (kakskümmend seitse) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I , 1-13-8615, toksikoloogiaekspertiisi kulu“.
5. V.I-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses määratud kaitsjale makstud tasu 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel 6 kuu jooksul, igakuiselt mitte väiksemas summas kui 24 eurot tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.I , 1-13-8615, kaitsjatasu“.
6. Erinevate kriminaalmenetluse kulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusel märkida iga tasutava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia
7. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
8. Asitõend: kriminaaltoimiku kaanele kinnitatud CD plaat kõnesalvestustega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
9. peatüki
10. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: V.I süüdistatakse selles, et tema juhtis 20.03.
11. a. kella 02.39 ajal Harjumaal Tallinnas Raadiku 8/2 maja juures, mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 1,07 mg/l ± 0,10 mg/l (lõplik tulemus 0,97 mg/l)). Sellise käitumisega rikkus V.I liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Samuti tema, juhtis 22.07.
12. a. kella 21.40 ajal Harjumaal Tallinnas Raadiku 8B/2 maja juures, mootorsõidukit Toyota Corolla registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholijoove 2,82 mg/g ± 0,06 mg/g (lõplik tulemus 2,76 mg/g)). Sellise käitumisega rikkus V.I liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Seega V.I pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o.

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo. Juhindudes Kr

MS § 245 sätetest on 25.09.2013 sõlmitud Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Urmo Paali, süüdistatav V.I ja tema kaitsja Talvi Vaske vahel järgnev kokkulepe:

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokuröri abi kohtus V.I´i karistamist vangistusega 1 aasta.

§ 68lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 20.03.2013.a s.o.

1 päev karistusaja hulka, mõistes V.I ´ile lõplikuks ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 11 kuud ja 29 päeva.

§ 69lg 1 alusel asendada V.I ´ale mõistetav vangistus, s.o.

11 kuud ja 29 päeva (s.o. 359 päeva) üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasuliku tööd, mõistes V.I ´ile karistuseks 718 üldkasuliku töö tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. 3 Vastavalt

§-le 69 lg 4 on V.I üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima

§ 75

lg 1, § 75 lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja nimelt on V.I kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas, ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelnev loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Süüdistatavale on selgitatud, et iga süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb lisaks karistusele sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 480 eurot ning mis kuulub süüdistatava poolt hüvitamisele, samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg-st 2; § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9; § 179 lg 1 p-st 2; § 180 lg-st 1, 3; § 248 lg 1 p-st 5; §-st 249; §-st 311; §-st 313;

§ 424

; §-st 68 lg 1, §-st 69, §-st 75 asub kohus seisukohale, et V.I kuulub temale

§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks joobe tuvastamise kulu, toksikoloogiaekspertiisi tegemisel tekkinud kulu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ja määratud kaitsja tasu kohtueelsel menetlusel. V.I on täisealine ja töövõimeline isik ning ta on kinnitanud kohtueelsel menetlusel enesel töökoha, seega ka sissetuleku olemasolu. Seejuures ei tuvastanud kohus kohtusse saabunud kriminaalasja läbivaatamisel menetluskulude küsimuse lahendamisel selliseid asjaolusid või takistusi, mis tingiksid või annaksid aluse kaaluda menetluskulude vähendamist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista kõik menetluskulud täies ulatuses. Samas leiab kohus joobe tuvastamise, kaitsjatasu, ekspertiisi ja sundraha suurust arvestavalt, et põhjendatud on võimaldada suuremate menetluskulude osas pikema kui 30 päevase hüvitamise tähtaja andmine ja nii tuleb määratud kaitsjale makstud tasu hüvitada 6 kuu jooksul ja sundraha 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning joobe tuvastamise kulu ja ekspertiisikulu lühema aja jooksul (KrMS § 313 lg 1 p-de 7 ja 12). Märt Toming kohtunik 4