lg 2 p 7,9-§ 25 lg 2 järgi Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav A.J, isikukood: XXX, elukoht xxx, Eesti kodanik, emakeel vene keel, kesk-eriharidusega, ei tööta, kriminaalkorras karistatud 4-l korral. Tõkend – elukohast lahkumise keeld Menetluse liik Kokkuleppemenetlus Kaitsja Ei soovinud kohtuistungile kaitsjat RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada A.J
lg 2 p 7,9-§ 25 lg 2 ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.
28-29-12-2017 ning ärkandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 2 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
lg 1 p 16 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mille kohaselt süüdlane kohustub: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada A.J´it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o. 30.08.2018.a. Asitõendid: • üks CD-R videosalvestistega lisatud toimiku juurde – KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde Tõkend –elukohast lahkumise keeld –tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Vabastada isik seoses sundtoomisega kinnipidamiselt kohtu saalis. Menetluskulud: KrMS § 173; § 175 ja § 179 lg.1 p.2 alusel välja mõista riigituludesse: A.J-ilt menetluskuluna II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 150, s.o. kokku 900 eurot. Menetluskulusid on süüdistatavatel võimalik vabatahtlikult tasuda 12 kuu jooksul igakuiselt vähemalt 75 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB pangas, EE502200221014193355 Swedbankis, EE873300333499990003 Danske Bankis või EE401700017002872300 Luminor pangas. Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. KrMS § 159 lg 3 alusel edastatakse makseinfo kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalike andmete, sh viitenumbritega A.J-ile kohtuotsusest eraldi tema poolt avaldatud e-posti või elukoha aadressile. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. -2- Apellatsioon tuleb esitada 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest Tallinna Ringkonnakohtule. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Asjaolud ja menetluse käik: Antud kriminaalasjas A.J´it süüdistatakse selles, et ta varem vargusi toime paneva isikuna (vargused toime pandud 08.07.17 ja 26.12.17), mille eest ta on 08.07.17 ja 06.03.18 karistatud
lg 1 järgi, taas, viibides 28.12.2017 kella 18.56 paiku Tallinnas xxx asuvas ja xxx OÜ´ile kuuluvas kaupluses xxx ning olles grupis A E´iga, kellega eelnevalt kokkuleppinud, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis A Ei poolt müügisaali jäetud kotti järgneva xxx OÜ´le kuuluva kaubaga: - 4 vorsti Perroni maksumusega 4,15 eurot/tk, - 4 vorsti Biovela maksumusega 4,69 eurot/tk, - 5 vorsti Põdra maksumusega 4,09 eurot/tk, - 1 paki kohvi Luxus maksumusega 4,99 eurot, - 6 šokolaadi Linda maksumusega 3,79 eurot/tk, - 1 šokolaadi Piret maksumusega 3,99 eurot, - 1 kg komme Kuraga maksumusega 16,57 eurot, - sinist värvi mütsi maksumusega 5,99 eurot, - musta värvi mütsi maksumusega 3,99 eurot - 1 paki sinki maksumusega 2,16 eurot, s.o. kaupa kogusummas 116,24 eurot. A.J möödus kassast, jättes tahtlikult võetud kaupade eest tasumata. A.J´i poolt jäi kuritegu lõpule viimata tema tahtest mitte olenevatel põhjustel, kuna pärast kassaliini läbimist pidas turvatöötaja ta kinni. Kaup on korras ning tagastatud kauplusele. Enda tegevusega A.J pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupi poolt, s.o.
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kahju ei tekitatud. Karistuse liik ja määr: Süüdistatav A.J , süüdistatava kaitsja ja prokurör sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A.J-i süüdi tunnistaada
lg 2 p 7, 9 – 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise ning nõuab kohtus A.J´ile karistuseks 1 aasta vangistust.
lg.1 korras arvata karistusaja hulka 2 päeva eelvangistust /28-29.12.17/, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 11 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 – aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.
lg 2 p 2 alusel kohustada A.J´it käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Kohtuistungil jäi süüdistatav A.J sõlmitud kokkuleppe juurde. -3- Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav nõustus esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on talle selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral on talkohustus tasuda riigituludesse menetlukulud – sundraha, kaitsjatasu. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel A.J tuleb süüdi tunnistada
lg 2 p 7,9-§ 25 lg 2 järgi ning talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. A.J-ilt kuulub välja mõistmisele sundraha 750 eurot ja kaitsjatasu 150 eurot, seega kokku 900 eurot, mis vastavalt kokkuleppele kuulub tasumisele 12 kuu jooksul. Kohus juhindub KrMS § 180 lg.1,3; § 189 lg.3; § 248 – 249; § 306; §310; § 311, § 313 sätetest. Piret Liivo kohtunik -4-
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.