lg 2 ettenähtud väärteod Menetlusalune isik S.G ik: XXX; elukoht: xxx, xxx, e-post xxx, tel: xxx Kohtuvälise menetleja esindaja Mehis Kasonen, Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse kohtuesindusgrupp RESOLUTSIOON 1. S.G süüdi tunnistada LS §
S § 63 lg 1 alusel ja LS § 224 lg 2 järgi karistuseks arest 12 (kaksteist) päeva.
Menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis esitatud süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale süüks arvatud väärtegudes süüdi. Sai oma kogemuse, see on juba teine kord, mitte alkoholijoobes, vaid lubadeta sõitmine. Oli koos teisega, kes oli rohkem joobes, juhtus kiiresti. Kõrval oli sõiduki omanik. Käesoleval ajal töötab, käib tööl eelmise kuu lõpust, olid proovipäevad. Enne oli Rootsis, kus töötas üks aasta. Vahepeal elas vanemate kulul. Varem on karistatud lubadeta sõidu eest. Trahvid on tasumata. Istus asenduskaristusi paar aastat tagasi. Järeldused on sellised, et on laps, peab elama rahulikult, tööl käia, last kasvatama. Enne puhumist ei osalnud arvata, kui suur on alkoholikogus organismis. Just taastas suhted elukaaslasega, suhtleb lapsega, arest rikub kõik ära, sai just tööle. Parem sooviks üldkasulikku tööd, saab aru, et peab tasuma ka vanad trahvid. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et õigusnormide rikkumised on toime pandud, nende toimepanemine tõendatud. Menetlusalune isik on tunnistanud väärteo toimepanemist, kahetsenud, kohtuvälisel menetlejal ei ole alust selles kahelda. Menetlusalusel isikul on kaks karistust, mis on täitmata. Teo toimepanemise hetkel neid mõtteid, et soovib hoolitseda lapse eest, ilmselt ei olnud. Ei teadnud kui suur on alkoholisisaldus, samuti oli teadlik, et puudub juhtimisõigus. Seega oleks kohane karistada arestiga keskmises määras, arvestades kahetsust, et on toime pandud kaks erinevat süütegu. Seega süüdi tunnistada ja karistada KarS § 63 lg 1 alusel ja LS § 201 lg 2 järgi arestiga 15 päeva. Ei ole asjaolusid, mis takistaksid karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku süü tunnistamise ja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus. LS § 90 lg 1 p 1, 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91 (p 3). Transpordiameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt S.G kehtivat juhtimisõigust ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on S.G 08.01.2022 kõrvaldatud juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, s.o juhtimisõiguse puudumise tõttu, mistõttu on ta isikuks, keda on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. 08.01.2022 koostatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt jõustub otsus alates selle tegemisest ning kehtib asjaolude äralangemiseni, s.o juhtimisõiguse saamiseni. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust ettenähtud korras vaidlustanud ja sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuses märgitud asjaolu ei ole senini ära langenud, on see otsus senini kehtiv. Seega rikkus menetlusalune isik LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides 2 05.02.2022 mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le 91. Seega juhtis menetlusalune isik sõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust uuesti pea kuu aega pärast seda, kui ta oli varasemalt juhtimiselt kõrvaldatud. Menetlusalune isik oli eelnevast juhtimiselt kõrvaldamisest samalaadse käitumise eest üheselt teadlik ning ka sellest, et tal endiselt puudub mootorsõiduki juhtimise õigus. Sellele vaatamata, sõltumata sellisest teadmisest ja negatiivsest kogemusest asus ta aga siiski mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1, 3 keeldusid ja pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on varem mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 224 lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25 -0,74 milligrammi ning taolise süüteo eest on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest kuni 30 päeva või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni. LS § 224 lg 3 näeb ette ka lisakaristuse kohaldamise võimaluse, kuid menetlusalusel isikul puudub juhtimisõigus, seega lisakaristuse kohaldamine ei ole võimalik. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 05.02.2022.a kella 22.06 kuni 22.10 ajal menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0007 (taatlustunnistuse nr TTRC-21/00179). Tõendusliku alkomeetri näidud olid esimesel juhul 0,55 ja teisel juhul 0,71 alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,49 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Jekaterina Dubrovina, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Sellest tulenevalt on menetlusalune isik toime pannud LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise tunnustega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus, samuti teadmist eelnevast alkoholi tarvitamisest, teadis menetlusalune isik oma juhile keelatud seisundit nii enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt. Kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima ning ei kontrollinud enne sõitma asumist enda juhile lubatavat seisundit. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult, kuivõrd menetlusalune isik seadis süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise oma eesmärgiks teadmises, et see ka saabub. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ning pani sellega toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine 3 LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 22 4 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 inkrimineeritud väärteod 05.02.2022 toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et menetlusalusele isikule süüks arvatud väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 2 24 lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada LS § 2 24 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS §
lg 2 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, siis tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on kaks kehtivat väärteokaristust, millest üks on määratud liiklusalase väärteo toimepanemise eest ning mõlema väärteo eest mõistetud rahatrahvide osas karistuse täitmise info puudub. Jättes rahatrahvid tasumata, ei saa varasemad karistus ed rahatrahvide näol soovitud mõju avaldada ning menetlusalune isik jätkab süütegude toimepanemist, s.h ka liiklusalaste süütegude toimepanemist ja liikluse ohustamist. Arvestades rahatrahvide tasumata jätmist võib asuda seisukohale, et menetlusalusel isikul puudub soov rahaliste mõjutusvahendite tasumiseks ning rahatrahv pole oodatud mõju taganud. Seejuures nähtub väärteoprotokollist, et menetlusalusel isikul puudub ka töine sissetulek, mistõttu ei oleks ka rahatrahv karistusena täidetav ega ka mingit mõju avaldav. Seega on rahatrahv kui karistusliik end ammendanud ja seetõttu tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti, mis sunniks menetlusalust isikut loobuma uute süütegude toimepanemisest. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise suur. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,49 mg/l kohta, seega on lubatud alkoholipiirmäära ületatud keskmises määras. Seetõttu võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü LS § 224 lg 2 mõttes on keskmine aga kuivõrd menetlusalune isik on ühe teoga toime pannud k aks erinevat väärtegu, siis süü on selle võrra suurem. Taoline asjaolu tingiks karistuse mõistmise sanktsiooni keskmist ületavas määras. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et isik on kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub avaldatud kahetusesse kriitiliselt, kuivõrd samalaadsed teod on toime pandud kuu ajase vahega ning nädala möödudes eelmise teo eest karistuse saamisel. Seejuures on algselt sündmuskohal püütud ka politseipatrulli veenda, et sõidukit juhtis keegi teine. Seega ei saa kohus avaldatud kahetsust tõsiselt võtta ning ei ole kergendavat asjaolu, millega kohus saaks arvestada. Seejuures on tegemist järjekindla ja teadliku liiklusnõuete eiramisega, kuivõrd menetlusaluselt isikul ei ole kehtivat juhtimisõigust, ei ole seda mitte kunagi ka omandanud ja ta jätkas juhina liikluses osalemist. Isiku käitumine ning selgitus näitab, et sõiduki juhtimise 4 keeldu ei pea menetlusalune isik oluliseks ega teda piiravaks. Samuti peab kohus vajalikuks märkida, et menetlusalune isik põhjustas ka liiklusõnnetuse, kuivõrd sõiduk oli sõitnud lumehange, sõiduk oli liikumisvõimetu ja esimene vasak rehv oli katki. Menetlusalune isik oli sel ajal joobes ning tal puudus juhtimisõigus. Tegemist on kohtu hinnangul äärmisel vastutustundetu käitumisega, millega ta oleks seadnud ohtu ka oma kaasreisija või teised liikluses osalejad. Eeltoodu viitab menetlusaluse isiku teadvale õigusvastasele käitumisele liikluses. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras. Üldpreventsiooni arvestades leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Seda toetab ka eripreventsiooni saavutamise eesmärk, kuivõrd varasem karistus ei ole menetlusalust isikut mõjutanud ning järjest uute süütegude toimepanemine ei saa hakata süüdlase olukorda kergendama. Karistuse määra valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku üle keskmise süüst, raskendavate asjaolude puudumisest ning kergendava asjaoluna avaldatud kahetust. Seetõttu leiab kohus, et menetlusalusele isikule tuleks karistus mõista ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra ületavas määras. Arvestades aga menetlusaluse isiku karistusandmeid, siis tuleks asuda seisukohale, et keskmist määra ületava karistuse tingiksid nii keskmine süü kui ka eelmiste karistustega võrreldes vajadus rangema karistusega mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kuivõrd aga menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud, leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib siiski mõista aresti vähesel määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lootuses, et kohaldatav karistuse liik sunnib menetlusalust isikut loobuma uute samalaadsete väärtegude toimepanemisest, kuivõrd teiseliigiline karistus ei ole seda eesmärki saavutanud. Puutuvalt menetlusaluse isiku taotlusse asendada mõistetav arest üldkasuliku tööga, asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalust isikut ei ole kehtivate karistusandmete kohaselt varem arestiga karistatud ja menetlusalune isik on asunud tööle, mis eeldab ka varasemate võlgnevuste tasumise alustamist, leiab kohus, et menetlusalusele isikule mõistetava aresti võib esimesel korral aresti kohaldades asendada üldkasuliku tööga, mis võimaldab menetlusalusel isikul töötamist katkestusteta jätkata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.