lg 2 p 1 ja
lg 2 järgi, kohaldades
lg-t 1 mõistetud karistuseks 9 aastat vangistust Menetluse ese süüdimõistetu vangistusest vabastamise otsustamine Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör kirjaliku arvamusega abiprokurör Toomas Koitmäe Süüdimõistetu Ardo Remmelgas (isikukood: 3800726030; vabanemisjärgne elukoht: xxxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx, viibib vangistuses Tartu Vanglas) vandeadvokaat Otto Preem Kaitsja (riigi õigusabi korras) tingimisi enne tähtaega RESOLUTSIOON Juhindudes
MS § 426, § 432 kohus määras:
lg 1 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust ning süüdi tunnistatud
lg 2 p 1 järgi ja mõistetud karistuseks 12 aastat vangistust.
Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu 21.11.2017 otsus osaliselt.
lg 2 p 1 järgi mõisteti Ardo Remmelgale karistuseks 9 aastat vangistust.
lg 2, § 64 lg 1 järgi, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõisteti Ardo Remmelgale liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Täpsustati kohtuotsuse resolutiivosa ja Ardo Remmelga süüdi tunnistamine
lg 1 järgi asendati
Riigikohtu 18.06.2018 otsusega tühistati Harju Maakohtu
lg 2 ja § 141 lg 2 p 1 järgi mõistetud üksikkaristuste ning
Riigikohtu otsusega mõisteti Ardo Remmelgale
lg 2 p 1 ja § 136 lg 2 järgi
Ardo Remmelgas viibib süüdimõistetuna karistuse kandmisel Tartu Vanglas ning tema karistusaeg algas 28.04.2017 ja lõpeb 28.04.
lg 2 p 4 – otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks – asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale ennetähtaegselt vabastamise kohtumääruse jõustumist – kohustus toetab majandusliku kindlustatuse saavutamist;
lg 2 p 7 alusel – mitte viibima kohtu määratud paikades ega suhtlema kohtu määratud isikutega – mitte suhtlema alaealistega;
lg 2 p 8 – osalema sotsiaalprogrammis – kohustus uute kuritegude toime panemise riski vähendamiseks;
lg 2 p 9 alusel - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud elektroonilise valve pikkuseks on otstarbekas määrata 9 kuud – kohustus uute kuritegude toimepanemise riski alandamiseks. Prokuröri kirjalikust seisukohast nähtub, et prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning seda järgnevatel põhjustel. Kuigi positiivse asjaoluna saab süüdimõistetu Ardo Remmelga puhul välja tuua ITK täitmise, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumise, toetavad lähedased ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Ardo Remmelgas kannab esimest karistust ja seda raske isikuvastase kuriteo eest. Ta kasutas vägivalda 9a lapse suhtes, kui jõuga lükkas lapse autosse, sõidutas metsatukka, kus vägistas tüdruku. Kuriteo toimepanemine 9 aastase kannatanu suhtes jätab lapse psüühikale raske jälje. Vangla iseloomustuses ei nähtu, et süüdimõistetu tunnistaks täielikult seksuaalkuritegu ning mõistaks tekitatud tagajärgi ja kahetseks tegu. Kahetsuse puudumine viitab empaatiavõime puudumisele. Kui süüdimõistetu ei ole suuteline tunnistama endale enda teo lubamatust ega mõista, mis tema käitumises on väär, on suur tõenäosus, et ta asub varasemat käitumist kordama, tuues sellega kaasa ka uued ohvrid. Ardo Remmelgas põhjendab ise oma tegu aastatega kogunenud tööpingete ja stressiga ning läbipõlemisega. Väites, et elu jooksul on palju pidanud pettuma ja kõik tüütab lõpuks, otsis midagi uut ja seetõttu ka pani kuriteo toime. Vangla iseloomustuse kohaselt soovib Ardo Remmelgas muuta oma elustiili vangla abil, lootes saada vastavat ravi, et kontrollida enda seksisõltuvust. Ta on osalenud riske maandavas programmi, tunnistab osaliselt oma kuritegu, kuid ei ole nõus argumenteerima juhtunut, mis viitab välisele motivatsioonile. Riski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Eluning töökoha olemasolu ja lähedaste toetus ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Millest tingituna peaksid need praegu ära hoidma uued kuriteod, seda ei nähtu vangla poolt esitatud iseloomustusest. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Seega prokurör leiab, et Ardo Remmelga tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Vaatamata sellele, et süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid asjaolusid ja eelkõige ohtu uute kuritegude toimepanemisele. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Ardo Remmelga vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 14.06.2023. Süüdimõistetu Ardo Remmelgas osales kohtulikus arutamises kaugülekuulamise vahendusel. Süüdimõistetu avaldas, soovib tingimisi enne tähtaega vangistusest vabaneda elektroonilise valve alla. Ta asub elama xxxxxxxxx xxx xx-xxx, xxxxxxxxx ja tööle asub xxxxxxxxxx xx -s transporditöölisena. Kuritegu toimus, kuna ta oli oma eluga puntras ja ei osanud väljapääsu leida. Eraelus oli tal palju erinevaid suhteid, mis kuhugi ei viinud ja midagi enam rahuldust ei pakkunud. Vabanemisfondis rahalisi vahendeid on üle 2000 euro. Kõik kohustused ja võlad on kantud. Vabanemisel soovib abisaamiseks spetsialisti poole pöörduda seksuaalse suunitluse käitumise suhtes, kuna vanglas sellist abi ei saa. Seda saab ainult väljaspool vanglat. Dr G lubas teda selles osas aidata, et leida sobiv spetsialist. Vabanemisel huvi alaealiste tüdrukute vastu pärast sellist vapustust päris kindlasti ei saa jätkuda. Koostöös kriminaalhooldajaga ja 3 tugiisikuga, saab sellega tegeleda. Ta on ennast tugiisiku teenusele kirja pannud Tallinna Hxxxxxxx keskusesse. Läbi psühhiaatrite ja psühholoogide saab see toimuda alles väljaspool vanglat. Väljaspool vanglat toetavad teda ema ja elukaaslane. Vangistuse vältel on olnud mõlemaga tihe side. Süüdimõistetu kaitsja avaldas, et antud juhul on Ardo Remmelgale mõistetud 9 aastat vangistust, millest tänaseks on kantud pea 6 aastat ja 2 kuud. Sellega on
Tingimisi enne tähtaega vabastamise formaalseks eelduseks on samaaegselt kindla elukoha olemasolu. Ardo Remmelgal on võimalus asuda elama xxxxxxxxx xxx xx-xxx xxxxxxxxx , see korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Materiaalseteks eeldusteks Ardo Remmelgase puhul on garanteeritud töökoht xxxxxxxxxx xx -s, isiku osas puuduvad täitemenetluses rahalised nõuded, vabanemisfondis on enam kui 2000 eurot. Olemas on toetavad lähikondsed ema ja elukaaslase näol. Riigikohus on öelnud, et ennetähtaegsel vabastamisel on eriti oluline isiku käitumine vanglas. Ardo Remmelgas on osalenud vangla tööhõives 2019.a. kuni käesoleva ajani ja selle aja vältel puuduvad isikul distsiplinaarkaristused ja suhtumine vanglaametnikesse on lugupidav. Läbitud on programmi „Uus suund“ ja Ardo Remmelgas on asunud õppima keevitaja kursustele. Kaitsja ei nõustu vangla ja prokuröriga, et isik ei ole oma süüst täiel määral aru saanud, seda kahetsenud ja empaatiavõime puudub. Tallinna Ringkonnakohus tegi 14.02.2018 lahendi, millega vähendas olulisel määral maakohtu poolt mõistetud karistust ja põhjuseks oli, et asjas esineb kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Ardo Remmelgas on esmakordselt kohtu poolt karistatud ja kannab esmakordselt karistust vanglas. Isiku ennetähtaegne vabastamine on antud juhul põhjendatud ja võimalik. Kui kohus otsustab Ardo Remmelga ennetähtaegselt vabastada, siis saab seda teha nendel tingimustel, mis on toodud vangla iseloomustuse lõpposas ja nagu Ardo Remmelgas ise avaldas, et täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja tegeleda oma seksuaalprobleemiga. Vastava nõusoleku on Ardo Remmelgas kohtuistungil andnud. II Kohtu põhjendus
lg 2 p 2 kohaselt tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kui mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetu Ardo Remmelgas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud kaks kolmandiku, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus märgib esmalt, et üksnes sätestatud tähtaja saabumine ja sellega formaalsete eelduste täidetus ei anna iseenesest süüdimõistetule subjektiivset õigust vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabanemiseks, vaid kohtul tuleb arvestada ka sisuliste eelduste täidetusega (RKKKm nr 3-1-1-18-11 p 9.1).
lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et positiivsete asjaoludena väärivad märkimist, et Ardo Remmelgal on vabanedes olemas kindel elukoht ja töökoht ning toetus lähedaste isikute s.o ema ning elukaaslase näol. Samuti on positiivne, et Ardo Remmelgas osaleb vanglas tööhõives, on läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund, on omandanud keevitaja kutse ning on vanglas olles käitunud rahuldavalt, kuivõrd ei oma distsiplinaarkaristusi. Lisaks toob kohus positiivse asjaoluna välja, et Ardo Remmelgas on puhtsüdamlikult kahetsenud alaealise suhtes toimepandud kuritegusid, vastav asjaolu nähtub Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2018.a. kohtuotsuse p-dest 6.5.-6.7. Seega on ebatäpne prokuröri arvamuses sisalduv viide, et süüdimõistetu ei kahetse toimepandud tegusid. 4 Negatiivsete asjaoludena tuleb arvestada, et Ardo Remmelga poolt toime pandud kuriteo faktilised asjaolud, mille eest ta karistust kannab, on äärmiselt rasked. Toimepandud kuriteod on esimese ja teise astme kuritegu ning arvestada tuleb, et kuritegu on toimepandud lapseealise suhtes. Ardo Remmelgas võttis seadusliku aluseta vabaduse 9-aastaselt tüdrukult, tirides lapse vägisi oma autosse ja lukustades uksed. Seejärel sõidutas Ardo Remmelgas lapse metsa ning vägistas teda vaginaalselt ja anaalselt. Vägistamisega põhjustas A. Remmelgas lapsele tugevat füüsilist valu, suure hirmutunde oma elu ja tervise pärast ning vigastused (marrastused ja verevalumid neitsinahal, marrastused anaalava piirkonnas, nahaalused verevalumid kaelal ja mõlemapoolselt rangluu kohal). Vägistamisele järgnevalt viis Ardo Remmelgas lapse tagasi asulasse ja vabastas ta. Ardo Remmelgas pani toime kuriteo ilma tagajärgedele mõtlemata ning eelkõige oma vajadustele rahuldamiseks, siis isik ei analüüsinud, mis tagajärjed võivad olla tema teol kannatanule (nii füüsilise- kui vaimse vägivalla kasutamine). Riigikohus on lahendis nr 1-09-14104 p 21 sedastanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna
lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemats elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Kirjeldatud juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Käesolevalt märgib kohus, et kinnipeetava individuaalse täitmiskava (ITK) täitmisel olulist rolli mängib lisaks konkreetse sotsiaalprogrammi läbimisele ka isiku hoiakud ja suhtumine oma teosse ning resotsialiseerumist hõlbustavasse meetmesse (s.t sotsiaalprogrammi) ja oskused ning järeldused, mida isik on vastava programmi läbimisest teinud. Antud juhul nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et Ardo Remmelgas on sotsiaalprogrammi Uus suund läbiviimise jooksul korduvalt väljendanud, et muutuseks ja endaga tegelemiseks on liiga hilja. Et kuriteo on toimepannud läbipõlemise tagajärjel, kuritegu on toimepandud hetkeajendi mõjul ja polnud ette planeeritud, aastate peale oli kogunenud tööpinged ja stress, millega ta ei osanud enam toime tulla. Elu jooksul on ta regulaarselt naistega suhelnud, kuid palju pettunud, kuna kõik tüütab lõpuks ära ning arutelus, et miks ohvriks osutus laps, on süüdimõistetu programmi läbiviijale selgitanud, et kõik muu on äraproovitud. Kohtu hinnangul viitab süüdimõistetu suhtumine oma teosse ja selle tagajärgedesse, et ta viljeleb riskeerivat ja hoolimatut elustiili ning kuriteo pani toime ilma, et oleks analüüsinud, mis tagajärjed võivad olla tema teol alaealisele kannatanule. Harju Maakohtu 21.11.2017 otsuses sisalduvad Ardo Remmelga kriminaalmenetluses antud ütlused, mille kohaselt tekkis A. Remmelgal 2012. aastal huvi lapseealiste, umbes 10-aastaste tüdrukute vastu ja kui ta näeb poes või kuskil väljas sellises vanuses tüdrukuid, siis tema pulss tõuseb ja käed hakkavad värisema ja ta ei kontrolli oma tegevust. Kohtu hinnangul omab olulist tähtsust seegi, et kuriteo pani A. Remmelgas toime kavatsetusega. Harju Maakohtu 21.11.2017.a. kohtuotsusega leidis tuvastamist, et Ardo Remmelgas pani süüteo alla 10-aastase lapse suhtes toime eesmärgiga saada lapselt seksi (nii on A. Remmelgas oma ütlustega tegu selgitanud) ning süüteo toimepanemine kinnitab eesmärgi realiseerimist. Kuigi süüdimõistetu on osalenud riske maandavas programmis ja tunnistab oma kuritegu ja avaldanud ka puhtsüdamlikku kahetsust, ei ole ta sotsiaalprogrammi raames olnud nõus argumenteerima juhtunut, mis viitab välisele motivatsioonile. Siinkohal nõustub kohus prokuröri 5 seisukohaga, et retsidiivsusriski maandavaks ei ole enamasti põhjust lugeda neid tegureid, mis olid olemas ka kuriteo toimepanemise ajal. Elu- ning töökoha olemasolu ja lähedaste toetus ei takistanud tal toimepanemast kuritegu alaealise vastu. Millest tingituna peaksid need asjaolud praegu ära hoidma uued kuriteod, seda ei nähtu vangla poolt esitatud iseloomustusest ega ka süüdimõistetu ütlused. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb eelkõige süüdimõistetu puhul tema varasemast käitumisest ja suhtumisest ühiskonda. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses toodud kinnipeetava ohtlikkuse hinnanguga ja leiab, et antud juhul seisneb süüdimõistetu uute kuritegude toimepanemise oht selles, et isik võib lapsi ära kasutada oma vajaduste rahuldamiseks ning võib võtta ohvritelt vabaduse hoides neid kinni, et saavutada oma eesmärk (seksuaalne rahuldus). Kohus hindab paljasõnaliseks süüdimõistetu lubadust vangistusest ennetähtaegse vabanemise korral pöörduda abisaamiseks seksuaalse suunitluse käitumise spetsialisti poole. Seega positiivseid ja negatiivseid asjaolusid kogumis hinnates ei tekkinud kohtul piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja süüdimõistetu on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Kuigi süüdimõistetu puhul esineb positiivseid asjaolusid, ei kaalu need kohtu hinnangul üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Ardo Remmelga ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks alused puuduvad ja ta tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Menetluskulud. Asja läbivaatamisega seonduvate menetluskulude määramist põhjendab kohus järgnevalt. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab kohus, kui isik ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, millest nähtuvalt on kaitsja osutanud Ardo Remmelgale riigi õigusabi summas 165,60 eurot (s.h käibemaks 27,60 eurot). Kohus leiab, et kaitsja esitatud riigi õigusabi tasutaotlus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ja kuulub täielikult rahuldamisele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kulude hüvitaja ja kulude suurus. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb Ardo Remmelgalt välja mõista kriminaalmenetluse kuluna riigi õigusabi tasu 165,60 eurot riigi kasuks. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.