KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli
- a, Tallinn Kohtuasja number 2-22-6625 Kohtuasi X avaldus Y vastu alaealise lapse C suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- novembri
- a kohtumäärus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X
- novembri
- a määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaupo Süvaoja Puudutatud isik I C (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leino Biin Puudutatud isik II Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Jätta Harju Maakohtu
- novembri
- a määrus tsiviilasjas nr 2-22-6625 muutmata.
- Määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda, välja arvatud C riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
- X (avaldaja, lapse isa) esitas Y (puudutatud isik II, lapse ema) vastu avalduse C (puudutatud isik I, laps) suhtes ühise hooldusõiguse täielikuks lõpetamiseks ning ainuhooldusõiguse, s.o nii isiku- kui varahooldusõiguse üleandmiseks lapse isale.
- Avalduse kohaselt ei ole lapse ema lapse kasvatamisega hakkama saanud. Lapse huvides on ühise hooldusõiguse lõpetamine seetõttu, et laps ei ole oma eale arenguga vastavuses. Ema on jätnud varasemalt töö tegemata. Laps muutub närviliseks, kui isa püüab lapsele õpetada tähti, numbreid. Lisaks ei ole ema lapsele vaktsiine teinud. Laps oli enne vallaslaps ja seetõttu ei saanud isa lapsega tegeleda. Nüüd on lapsel isa, kes püüab teha kõik endast oleneva, et saaks lapse arengu korda. Laps elab isaga.
- Varem on emalt kahe lapse hooldusõigus ära võetud ning need lapsed on perest eraldatud. Seega juba varasema kogemuse põhjal saab järeldada, et ema on lapsele ohtlik, eelneva ajaga ei ole midagi muutunud. Kui ühist hooldusõigust ei lõpetata, siis jäävad üles ohud lapse arengu ja tervise osas. Praegu, kui on vaja lapsega seotud küsimuste jaoks teise vanema nõusolekut, ei saa isa üksi vastu võtta lapsega seotud otsuseid, nt viia last logopeedi juurde. Menetlusosaliste seisukohad ja ärakuulamine
- Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu toetas lapse isa avaldust. Eestkosteasutuse lastekaitse talituse esmane kokkupuude lapse emaga toimus
- a juulis seoses lapse ema kahtlustamisega narkootilise toimega ainete tarvitamises ja suutmatuses hoolitseda väikelapse eest. Lapse isa viibis kinnipidamisasutuses, lapse ema ei töötanud, temal ja lapsel puudus kindel elukoht. Lapse ema vajas kontrolli ja nõustamist lapse kasvatamise teemal. Lapse emal on probleemid tervisega, kuna tarvitab pikaajaliselt narkootikume ja alkoholi. Ta ei tööta ega õpi, motivatsioon tööd leida on madal, saab toimetuleku- ja töövõimetoetust. Lapse ema ei oma pidevat elukohta, elab selle mehega, kes talle peavarju annab. Praegu elab lapse ema Klooga alevikus uue elukaaslase juures. Lapse emal on puudulikud vanemlikud oskused, kuid ta ei tunnista seda, lapse ema keeldus kõikidest talle pakutud vanemlike oskuste arendamiseks suunatud teenustest. Lapse ema suhted pojaga on keerulised, laps on tihti emale allumatu, lapsega tegelemine ning suhtlus sageli piirdub lapse peale karjumisega, tihti toimetab laps omapead. Lastekaitse hinnangul ei ole lapsel ema juures 2 normaalset elukohta ning lapse ema ei saa tagada alaealise lapse kaitset ega kindlustada alaealisele lapsele ohutut ja stabiilset kodu. Laps õpib XXX põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi lihtsustatud õppel, kus lõpetas esimese klassi. Õpetajad vestlevad mõlema vanemaga lapse käitumisest ja õppetööst, rohkem on neist vestlustest huvitatud isa. Lapse isa on võimeline lapsele tagama juurdepääsu tervishoiuteenustele, arenguvõimalusi ning heaolu. Lapse isa majanduslik olukord ning elamistingimused on tunduvalt paremad kui ema omad.
- Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja arvas, et puudub alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuid vajalik oleks ema ja lapse suhtluskorra määramine. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis, et lapsel on isa elukohas sobivad elutingimused ja tema arengut toetav keskkond ning laps võiks püsivalt elada oma isa juures. Samas on ema ja lapse vahel olemas vastikune emotsionaalne side. Laps avaldas esindajale, et ta sooviks vahel olla ka ema juures ja et ta igatseb ema järele.
- Lapse ema ei nõustunud esitatud avaldusega ning leidis, et suudab enda last kasvatada samamoodi nagu avaldaja.
- Maakohus kuulas
- oktoobril
- a menetlusosalised ära. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde, kuid märkis, et lapse ema ei ole teinud takistusi lapse eest hoolitsemisel. Isa väitis samas, et tal on olnud raske emaga kontakti saada. Lapse ema avaldas, et ei ole sellele vastu, et laps elab isa juures. Lapse emal puuduvad lapse isa osas pretensioonid. Kohalik omavalitsus toetas isa avalduse rahuldamist, tõi välja, et lapsega seotud toetusi saab ema, aga peaks saama isa. Esindaja asus seisukohale, et laps peaks elama isa juures, kuid ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ei ole alust. Ärakuulamisel selgus, et vanematel on erimeelsus selle osas, millises koolis peaks laps käima. Maakohtu määrus
- Harju Maakohus rahuldas
- novembri
- a määrusega avalduse osaliselt ning lõpetas lapsevanemate ühise hooldusõiguse haridusküsimuste osas ning andis selles osas ainuhooldusõiguse lapse isale.
- Maakohus asus seisukohale, et esitatud asjaoludest ei nähtu ühtegi juhtumit, kus väidetavast vähesest kontaktist oleks jäänud midagi lapse jaoks korraldamata. Lapse ema ei ole seejuures teadmata kadunud või kättesaamatu, kuivõrd osales mh kohtumenetluses.
- Lapse viibimiskoha osas on tuvastatud, et laps elab juba ca aasta koos isaga ning lapse ema ei ole sellele vastu ega tee selleks takistusi. Lapse viibimiskoha osas puuduvad lapsevanematel erimeelsused. Maakohus ei leia põhjendatud olevat lõpetada ühist hooldusõigust nö igaksjuhuks põhjusel, et tulevikus võivad erimeelsused vanemate vahel lapse elukorraldust segama hakata, sest hetkel sellist olukorda eeldada ei saa. Seetõttu leidis maakohus, et antud juhul ei ole lapse viibimiskoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Lapse tervisega seotud küsimustes ei nähtunud maakohtule samuti, et vanemate vahel oleks erimeelsusi. Asjaolu, et laps oli vaktsineerimata ning tähelepanuta jäi tema operatsiooniga seonduv, ei anna alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
- Maakohus leidis, et ka seoses ühise varahooldusõigusega ei nähtu esitatud asjaoludest ja seisukohtadest, et vanematel oleks selle osas vaidlusi. Ärakuulamisel tõi kohalik omavalitsus 3 välja, et ema saab lapsele mõeldud toetusi ja neid peaks saama isa. Lapse isa avaldas, et ei ole neid toetusi endale taotlenud, kuivõrd ei saa avada arvet pankrotis olemise tõttu – seega ei saa ka selles osas tuvastada, et vanemate vahel oleks varahooldusõiguslikku vaidlust.
- Lapsevanematel on vaidlus üksnes lapsega seotud haridusküsimuse üle, täpsemalt kooli valiku üle. Maakohus märkis, et kuivõrd esitatud asjaolude kohaselt on lapse areng viimase aja jooksul muutunud paremaks ning lapse isa tegeleb selles osas lapsega, siis oleks lapse huvides ja lapse arengut soodustavam see, kui laps hakkaks koolis käima tavakoolis. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et lapse haridusküsimuste osas tuleb vanemate ühine hooldusõigus lõpetada ning ainuhooldusõigus tuleb anda isale.
- Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulud, mille maakohus jättis Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus
- Lapse isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uus otsus, millega rahuldada isa avaldus täies ulatuses.
- Lapse isa kordas avalduses esitatud seisukohti. Lapse isa tõi esile, et maakohus ei ole määrust tehes arvestanud, et lapse emal on varasemast ajast kaks last, kelle kasvatamisega ta ei ole hakkama saanud ning kelle osas on temalt hooldusõigus ära võetud. Ema on olnud lastele ohtlik ja varasema ajaga ei ole midagi muutunud. Lisaks leidis lapse isa, et käesoleval juhul on oluline mitte vaid see, mis küsimustes on vanemate vahel tekkinud vaidlused, vaid ka see, kui hõlpsalt on lapse ema isale kättesaadav.
- Lapse isa tõi välja, et lapse ema rikub varahooldusõigust sellega, et toetused laekuvad temale ja laps neid ei saa. Kuivõrd raha on mõeldud lapsele, peaks lapse ema leidma viisi, kuidas laps selle kätte saaks – nt andes selle isale sularahana. Menetlusosaliste seisukohad
- Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus Haabersti Linnaosa Valitsuse kaudu toetas lapse isa määruskaebust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse isikuhoolduse osas, kuid leidis, et varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine on põhjendamatu. Eestkosteasutus märkis, et lapse isa püüab leida lapsele sobivat huvitegevust väljaspool kooli, lahendab lapse tervisega seotud küsimusi, pakub arendavaid tegevusi ning teab märksa rohkem poja vajadustest kui lapse ema. Lapse isa maksab ise kõik lapsega seotud kulud. Lapse ema tarvitab uue abikaasaga amfetamiini, paari suhted on ebastabiilsed ning emotsionaalsed.
- novembri
- a vestluses lapse emaga selgus, et tema uus abikaasa viibib rehabilitatsiooni teenusel ning ta pole lubanud elada lapse emal Klooga alevikus asuvas korteris, mistõttu puudub lapse emal kindel elukoht ning väidetavalt elab ta hetkel sõbranna juures. Eestkosteasutuse hinnangul ei ole asjas probleemiks erimeelsuste olemasolu vanemate vahel, vaid see, et ema ei kasvata oma poega, ei pööra talle piisavalt tähelepanu ega püüa lahendada lapse probleeme. Lapse ema vahetab pidevalt telefoninumbreid ja tal pole alalist elukohta, mistõttu ei ole lapse emaga võimalik ühendust saada ja see võib saada takistuseks lapsele oluliste otsuste tegemisel. Vestluses lastekaitseametnikuga ei osanud lapse isa selgitada lapse varahooldusõiguse üleandmise vajadust temale. Lapse isa ei toonud välja, et lapsel oleks mingit vara ning et ema 4 poolt oleks lapse varahooldusõiguse kahjustamine ilmselge. Samuti pole lapse isa vestluses lastekaitseametnikuga väitnud, et ühise varahoolduse osas on vaja teha mingeid ühiseid otsuseid või selles küsimuses on vanemate vahel tekkinud lahendamatuid lahkarvamusi.
- Lapse riigi õigusabi korras määratud esindaja ei toetanud lapse isa määruskaebust. Asjaolu, et lapse emalt on varasemalt kahe lapse hooldusõigus ära võetud, ei saa olla aluseks hooldusõiguse ära võtmiseks Maksimi suhtes. Erimeelsus lastetoetuse saaja osas on võimalik lahendada ilma vanemate ühist hooldusõigust täielikult lõpetamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659). Praegusel juhul on laste isa vaidlustanud maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse täielikult lõpetamata ja isale üle andmata. Määruskaebuse kohaselt heidab laste isa maakohtule eelkõige ette seda, et vaid osaline vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse suhtes ei ole põhjendatud ega lapse huvides, sest lapse ema ei ole isale kättesaadav; maakohus pole arvesse võtnud, et varasemalt on emalt kahe lapse osas hooldusõigus ära võetud ning et lapse ema rikub varahooldusõigust sellega, et lapsetoetus laekub temale ja laps neid ei saa.
- Ringkonnakohus selgitab, et PKS § 137 lg 1 kohaselt, kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 3 kohaselt lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28).
- Kolleegium selgitab, et PKS § 118 lg 1 järgi peavad vanemad teostama lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal PKS § 137 lg 1 I lause järgi õigus taotleda kohtult hagita menetluses, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Sellisel juhul teeb kohus PKS § 137 lg 2 p 2, § 137 lg 3 ja § 123 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elutingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest peaks tulema kõne alla siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ja seda, kummale vanemale peaks jääma ainuhooldusõigus, tuleb hinnata eraldi iga valdkonna puhul ning 5 hooldusõigust ei pea tervikuna lahendama tingimata ühtemoodi (RKTKm 22.11.2017, 2-165794, p 22.2). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kuigi lapsevanemad elavad lahus, ei ole neil last puudutavates küsimustes vaidlusi või erimeelsusi, v.a lapse kooli valik (tl 70-71).
- Eelnevast tulenevalt ning tuginedes asjaolule, et käesoleval juhul on lapse seisukohalt oluline, et tema haridusega seotud asju otsustab isa, lõpetas maakohus põhjendatult vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt ning andis lapse suhtes hooldusõiguse haridusküsimuste osas isale. Arvestades, et muudes last puudutavates küsimustes ei ole vanematel vaidlusi või erimeelsusi, ei ole ühise hooldusõiguse PKS § 137 lg 1 alusel lõpetamine põhjendatud. Pelgalt asjaolu, et varasemalt on emalt kahe lapse osas hooldusõigus ära võetud ei anna samuti alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks, kuivõrd iga lapse osas tuleb hooldusõiguse piiramist hinnata eraldi. Kuigi ema on olnud lapse hooldusõiguse teostamisel passiivne, ei nähtu tsiviilasja materjalidest, et teistes valdkondades, mis ei ole hõlmatud haridusküsimustega, võiks vanematel olla erimeelsusi, mille tõttu oleks põhjendatud ühise hooldusõiguse täielik lõpetamine ja selle isale üle andmine. Eestkosteasutusele ja kohtule on ema olnud kättesaadav, mistõttu ei ole kolleegiumi hinnangul alust arvata ega eeldada, et lapse jaoks oluliste vajaduste rahuldamine ja heaolu tagamine oleks takistatud. Tsiviilasjas ei ole esile toodud ka selliseid last puudutavaid küsimusi, milles on olnud vajalik kiire otsustamine, kuid emast tingituna on see viibinud. Ringkonnakohus märgib, et asja lahendades peab arvestama hetkeolukorraga, mitte hindama seda, mis võib kunagi tulevikus toimuda. Asjaolude muutudes saab vanem hooldusõiguse küsimuses vajaduse korral uuesti kohtusse pöörduda (RKTKm, 19.05.2021, 2-20-1708, p 21).
- Kolleegium nõustub maakohtuga vastavaid põhjendusi TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt koosmõjus TsMS §-ga 659 kordamata, et ka varahooldusõiguse osas ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud. Ringkonnakohus märgib lisaks, et pankrotivara hulka ei kuulu PankrS § 108 lg 3 järgi võlgniku vara, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet. Peretoetustele ei saa sissenõuet pöörata (TMS § 131 lg 1 p 1), mistõttu on isal võimalik taotleda peretoetuse saamist enda kontole. Muid asjaolusid, mis tingiksid ühise hooldusõiguse varahooldusõiguse osas lõpetamist, ei ole tsiviilasjas välja toodud.
- Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. Menetluskulude jaotus
- Arvestades praeguse vaidluse olemust, on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta määruskaebemenetluse kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuna Harju Maakohus andis
- juuni
- a määrusega lapsele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud, jäävad lapse esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud lapse esindaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusena. (allkirjastatud digitaalselt) 6