← Eesti

4-23-2448/4

Obsah (4)§ 4231§ 73§ 24§ 199

Väärteoasi nr 4-23-2448 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2023, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-23-2448 (210023000757) Kohtunik Liivi Loide Väärteoasi Liikl

§ 4231

järgi 29.08.2021.a toimepandud rikkumise eest, lahend tehtud 31.08.2021.a, jõustus 08.09.2021.a,

§ 73lg 1 alusel määrautud katseaeg lõppes 30.05.2022.a.

Käesolevas asjas etteheidetav tegu on toime pandud 16.07.2023.a. eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tegemist on süstemaatilise rikkujaga. Riigikohus on 15.06.2021.a lahendis 1-20-3067/33 selgitanud, et süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses.

§ 4231

kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine.

§-s 4231 nimetatud süstemaatilisuse jaatamiseks tuleb lisaks vähemalt kolmele juhtimisõiguseta juhtimisele tuvastada ka nende tegude omavaheline seos ehk üksikud juhtimisõiguseta juhtimised peavad moodustama teatud sisulise süsteemi. Samas ei pruugi süstemaatilisust sisustavate kriteeriumide ring ja üksikute kriteeriumide tähtsus

§ 199lg 2 p 9 ja § 4231 puhul kokku langeda.

Riigikohus märgib, et ka

§-s 4231 ette nähtud kuriteo puhul on kolm eraldiseisvat sõidukorda üksnes esmane eeldus, mille tuvastamise järel tuleb anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega. Isikule süüksarvatava teo sisemist seost eelmiste asjassepuutuvate tegudega tuleb hinnata terviklikult, võttes arvesse tegude tehiolusid. Edasi selgitatakse, et üks tunnus, mida süstemaatilisuse hindamisel tuleb arvestada, on üksiktegusid lahutav ajavahemik. Tegemist on kriteeriumiga, mille kaudu tuvastada tegudevaheline sisemine seos või selle puudumine Ehkki ajalisel kriteeriumil pole iseseisvat õiguslikku tähendust, tuleb lähtuda põhimõttest, et mida pikem on periood üksikute rikkumiste vahel, seda väiksema tõenäosusega moodustavad need rikkumised n-ö sisulise süsteemi ning seda kaalukamad peavad süstemaatilisuse jaatamiseks olema muud seda toetavad argumendid. Teine oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus. Kolm juhtimistegu on miinimum, millest alates on põhjust teo süstemaatilisust kontrollima asuda, ent mida rohkem kordi isik on juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata

§ 4231mõttes süstemaatilisena.

Näiteks kui isik on varem juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral, on tema järjekordne rikkumine käsitatav süstemaatilisena suurema tõenäosusega, kui selle isiku puhul, kelle varasemate rikkumiste arv piirdub kahega. Käesolevas asjas on esitatud tõendid, mille kohaselt saab Karl Taškinile ette heita, et ta juhtimisõiguseta juhtis mootorsõidukit ajal, mil tal oli kehtiv karistus

§ 4231lg 1 järgi Harju Maakohtu 31.08.2021.

a otsuse ja LS § 201 lg 2 järgi PPA Lõuna prefektuuri 18.01.2021.a otsuse kohaselt. Eelnevast tuleneb, et ka enne 2021.a jaanuarit on tal olnud kehtiv karistus juhtimisõiguseta juhtimise eest ja seega on käesolevalt juba vähemalt neljas kord vähem kui kolme aasta jooksul, mil Karl Taškin tabati juhtimiselt. Rikkumiste selline hulk viitab eelduslikult menetletava teo süstemaatilisusele. Riigikohus on eespool viidatud 2

(3)lahendis lisanud ka, et sedavõrd suure arvu rikkumiste puhul pole süstemaatilisuse eitamiseks piisav ka pelgalt asjaolu, et kaht viimast juhtimisõiguseta juhtimist eraldab suhteliselt pikk ajavahemik (umbkaudu 1 aasta ja 8 kuud). Kõike eelnevat arvesse võttes leiab kohtunik, et Karl Taškini poolt toimepandud teos ilmnevad kuriteotunnused, mistõttu tuleb väärteoasjas tuleb VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel menetlus lõpetada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.