Obsah (19)

§ 255§ 214§ 1573§ 137§ 209§ 157§ 64§ 74§ 73§ 65§ 68§ 75§ 121§ 184§ 63§ 83§ 120§ 22§ 56

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuistungi aeg ja koht 7.märts 2023, Tallinn Otsuse tegemise aeg ja koht 15.märts 2023, Tallinn, Kriminaalasja number 1-19-6226 Kohtuko

§ 255

lg 1,

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4,

§ 1573

ja

§ 137

lg 1 järgi, Nikolai Bleskov süüdistuses

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4 ja

§ 137

lg 1 järgi, Valentin Uzlov süüdistuses

§ 255

lg 1 ja

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi ning Margo Jüris süüdistuses

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.

detsembri 2022 otsus Apellatsiooni esitaja Janar Pilve Süüdistatavad Lembitu Kitt, Nikolai Bleskov, Valentin Uzlov, Margo Jüris Kaitsjad Indrek Repnau, adv. Mati Senkel, Aleksei Smelov, adv. Margo Norman Prokurör Janar Pilve RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 15. detsembri 2022 otsus osaliselt ja nimelt: Lembitu Kitti suhtes. 1. Lembitu Kitti õigeksmõistmise osas

§ 214lg 2 p 4 järgi 1 2.

Lembitu Kitile

§ 214lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistuse osas.

3. Lembitu Kitile

§ 255lg 1 järgi mõistetud karistuse osas.

4. Lembitu Kitile

§ 157-3 järgi eraldi karistuse mõistmise osas.

5. Lembitu Kitile

§ 64lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas 6.

Lembitu Kiti suhtes

§ 74sätete kohaldamise osas 7.

Lembitu Kiti suhtes kohaldatud tõkendi -elukohast lahkumise keeld – tühistamise aja osas.

1. KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Lembitu Kitile lepingulise kaitsja tasu 1500 euro väljamõistmise osas Nikolai Bleskovi suhtes
2. Nikolai Bleskovi õigeksmõistmises

§ 214lg 1 p 1,2,4 järgi. 2. Kr

MS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigilt Nikolai Bleskovi kasuks valitud kaitsjale makstud õigusabikulude summas 3600 eurot väljamõistmise osas

1. Määratud kaitsjale makstud tasu summas 10 327,20 eurot jätta riigi kanda jätmise osas. Valentin Uzlovi suhtes
2. Valentin Uzlovi õigeksmõistmise osas

§ 255lg 1 järgi 2.

Valentin Uzlovilt väljamõistetud sundraha suuruse osas.

1. Valentin Uzlovilt määratud kaitsjale makstud tasu summas 1048 eurot väljamõistmise osas.Valitud kaitsja tasu summas 8000 eurot Valentin Uzovile riigi eelarvest hüvitamise osas.
2. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks ettenähtud 12 (kaheteistkümne) kuu peale jaotuse osas e igakuisete maksete suuruse osas. Margo Jürise suhtes
3. Margo Jürise poolt ärakandmisele kuuluva liitkaristuse osas
4. Margo Jürisele

§ 74lg 3 alusel määratud katseaja pikkuse osas.

1. Margo Jüriselt sundraha väljamõistmise osas 2 Teha uus otsus, millega:
2. Tunnistada süüdi Lembitu Kitt

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja lugeda ta seega süüdi mõistetuks

§ 214lg 2 p 1,2,4 järgi.

2. Mõista Lembitu Kitile

prg 214 lg 2 p 1,2,4 ja prg 157-3 järgi

prg 63 lg 1 alusel karistuseks 9 (üheksa) aastat vangistust. 3. Mõista Lembitu Kitile

§ 255lg 1 järgi karistuseks 6 aastat vangistust.

4.

§ 64

lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja mõista liitkaristuseks vangistus 10 (kümme) aastat.

1. Mõistetud karistusest lugeda kantuks vangistuses viibitud aeg 19.02.2019-09.06.2022 s.o. 3 aastat 3 kuud ja 18 päeva. Ärakandmisele kuulub seega 6 aastat 8 kuud ja 12 päeva.
2. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda Lembitu Kitti karistuse kandmisele ilmumise aeg pärast kohtuotsuse jõustumisest.
3. Lembitu Kiti suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele ilmumisest pärast kohtuotsuse jõustumist.
4. KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Lembitu Kitile valitud kaitsjale makstud tasust maakohtu menetluses 1000 eurot.
5. Maakohtu menetluses valitus kaitsjale makstud tasu summas 19 137,50 jätta Lembitu Kiti kanda.
6. Mõista Eesti Vabariigilt välja Lembitu Kiti kasuks lepingulise kaitsja Indrek Repnau apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 1375 (üks tuhat kolmsada seitsekümmend viis) eurot.
7. Tunnistada süüdi Nikolai Bleskov

§ 214lg 2 p 1,2,4 järgi ja karistada teda vangistusega 4 (neli) aastat ja 11 kuud.

12. Jätta

§ 73

lg 1, 3 alusel mõistetud vangistus täielikult tingimisi kohaldamata juhul, kui Nikolai Bleskov ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut, tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks kuupäev. lugeda käesoleva otsuse 3
2. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõita Nikolai Bleskovilt välja sundraha 1812,5 eurot.
3. KrMS § 181 lg 1 alusel Eesti Vabariigil hüvitada riigi tuludest Nikolai Bleskovile valitud kaitsjale makstud tasust maakohtu menetluses 720 eurot.
4. 2880 eurot valitud kaitsja tasust maakohtu menetluses jätta Nikolai Bleskovi enda kanda.
5. Välja mõista Nikolai Bleskovilt maakohtu menetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks riigieelarve tuludesse 4000 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. 6327,20 eurot maakohtus tekkinud õigusabi kuludest jätta riigi kanda.
6. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 5812, 50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks selliselt, et esimese
7. kuu jooksul tuleb igakuiselt tasuda 500 eurot ja viimasel
8. kuul tuleb tasuda 312,50 eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Nikolai Bleskovile eraldi dokumendina
9. Määrata Mati Senkel Advokaadibüroole apellatsioonimenetluses adv. Mati Senkeli poolt Nikolai Bleskovile riigi õigusabi osutamise eest makstavaks tasuks 1098 eurot, mis jääb riigi kanda.
10. Tunnistada Valentin Uzlov süüdi

§ 255lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 aastat vangistust.

21.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus e

§ 209

lg 2 p 3,4 järgi mõistetud 2 aastane vangistus kaetuks

§ 255

lg 1 järgi mõistetud raskema e 4 aastase vangistusega ja mõista liitkaristuseks 4 aastat vangistust. 22.

§ 65

lg 1 alusel liita käesoleva otsusega tuvastatud kuritegude kogumi eest mõistetud 4 aastane vangistus ja Harju Maakohtu 1.02.2018 otsusega mõistetud 4 aastane vangistus üksikkaristuse suurendamise teel ja mõista Valentin Uzlovile liitkaristuseks hiljem tuvastatud kuritegude kogumi eest 4 (neli) aastat ja 11 kuud vangistust. 23. Liitkaristusest on Valentin Uzlov Harju Maakohtu 1.02.2018 otsusega mõistetud 4 aastase vangistuse osas lõplikult vabastatud. 24. Liitkaristuse ülejäänud osa 11 kuud vangistust jätta Valentin Uzlovi suhtes

§ 74lg 1 ja 3 alusel 4 tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 5 aastat. 25. Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Valentin Uzlovilt välja sundraha 562,50 eurot.

1. Mõista välja Valentin Uzlovilt maakohtu menetluses määratud kaitsja tasu 3144 (kolm tuhat ükssada nelikümmend neli) eurot riigituludesse.
2. KrMS § 313 lg 1 p 7 ja KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud summas 3706,50 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igakuiselt selliselt, et esimese
3. kuu jooksul tuleb igakuiselt tasuda 310 eurot ja viimasel
4. kuul tuleb tasuda 296,50 eurot. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Valentin Uzlovile eraldi dokumendina
5. Lepingulise kaitsja tasu maakohtu menetluses jätta täielikult Valentin Uzlovi kanda.
6. Mõista Eesti Vabariigilt välja Valentin Uzlovi kasuks lepingulise kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioonimenetluses tekkinud kulud 900 eurot.
7. Lugeda Margo Jürisele mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 6 kuud ärakandmata osaks 3 kuud ja 11 päeva.
8. Jätta liitkaristuse ärakandmata osa e 3 kuud ja 11 päeva

§ 74lg 1 ja 3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 2 aastat. 32. Kr

MS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Margo Jüriselt välja sundraha 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot.

1. Muus osas jätta Harju Maakohtu 15.detsembri 2022 otsus muutmata.
2. Süüdistatava Lembitu Kiti ja tema kaitsja Indrek Repnau ning süüdistatava Valentin Uzlovi kaitsja Aleksei Smelovi apellatsioonid jätta rahuldamata. Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadist esindaja vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 5 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu
3. detsembri 2022 otsusega mõisteti Lembitu Kitt

§ 214

lg 2 p 4 ja

§ 137lg 1 järgi õigeks.

Sama otsusega tunnistati L. Kitt süüdi

§ 255

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust, samuti tunnistati ta süüdi

§ 214

lg 2 p 1, 2 järgi, karistuseks mõisteti 4 aastat ja 11 kuud vangistust,

§ 157

3 järgi ja karistuseks mõisteti 8 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega L.

Kitile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust.

§ 74lg-te 1 2 alusel määrati, et L.

Kitil tuleb koheselt ära kanda 3 aastat, 3 kuud ja 20 päeva.

§ 68lg 1 alusel arvestati L.

Kiti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg (19.02.201909.06.2022) ning loeti tema poolt koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks. Allesjäänud karistuse osa, s.o 1 aasta 7 kuud ja 10 päeva vangistust, jäeti

§ 74

lg-te 1-3 alusel täitmisele pööramata, katseajaga 5 aastat, mille kestel kohustub L. Kitt järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Katseaja alguseks oli 15. detsember 2022. Kr

MS § 180 lg 1 alusel mõisteti L. Kitilt menetluskuluna välja käekirjaekspertiisi tasu 282 eurot ja sundraha 1635 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldas kohus L. Kitil tasuda menetluskulu 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest alates. KrMS § 181 lg 1 alusel hüvitati L. Kiti valitud kaitsja kulu 1500 euro ulatuses. Valitud kaitsja makstud tasu summas 18 637,50 eurot jäi L. Kiti enda kanda. Sama otsusega mõisteti Nikolai Bleskov süüdistustes

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4 ja

§ 137lg 1 järgi õigeks. Kr

MS § 181 lg 1 alusel hüvitati N. Bleskovi valitud kaitsja kulu summas 3600 eurot. Määratud kaitsja tasu summas 10 327,20 eurot jäeti riigi kanda. Lisaks tunnistati sama otsusega Margo Jüris süüdi

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti MJle liitkaristus, suurendades Tartu Maakohtu 2. novembri 2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-179520 mõistetud karistust ning loeti liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et M. Jüris ei pane temale määratud 1 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Tartu Maakohtu

1. novembri 2017.a otsusega mõistetud karistust ehk 3 kuud ja 11 päeva vangistust. Katseaja alguseks oli
2. detsember
3. MJlt mõisteti menetluskuluna KrMS § 180 lg 1 alusel välja tunnistaja kulu 114,85 eurot ja sundraha 981 eurot, mida tal on võimalik tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Valitud kaitsjale makstud tasu jäeti M.Jürise enda kanda. Lisaks mõisteti sama otsusega Valentin Uzlov õigeks

§ 255

lg 1 järgi ja tunnistati süüdi

§ 209

lg 2 p 3, 4 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti V.

Uzlovile liitkaristus suurendades Harju Maakohtu 1. veebruari 2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõistetud karistust ning loeti liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et V. Uzlov ei pane temale määratud 1 aasta pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning järgib

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid.

Karistuse täitmisele pööramisel kuulub kandmisele see osa, mis ületab Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsusega mõistetud karistust ehk 6 (kuus) kuud vangistust. Katseaja alguseks oli

1. detsember
2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti V. Uzlovilt menetluskuluna välja määratud kaitsja tasu 1048 eurot ja sundraha 981 eurot, mida on tal võimalik tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. Määratud kaitsja tasu summas 2096 eurot jäeti riigi kanda. Valitud kaitsja tasu hüvitati V. Uzlovile osaliselt, summas 8000 eurot. 6 Sama otsusega mõisteti VÕS § 1050, ja VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 137 lg 1 alusel MJlt ja V. Uzlovilt solidaarselt välja 14 210,97 eurot B OÜ kasuks. L. Kitt mõisteti süüdi

§ 255

lg 1 järgi selles, et ta kuulus alates 2013 aastast Gennadi Okunevi juhitud Okunevi nimelisse kuritegelikku ühendusse. Tema hüüdnimi oli „Afghanets“ ehk Afgaan ning ta allus kuritegelikus ühenduses vahetult G. Okunevile. L. Kitt on kuritegeliku ühenduse hierarhias kõrgel positsioonil, olles üks „vanematest“ ehk „starši“. L. Kiti ülesandeks kuritegelikus ühenduses on tegeleda kuritegeliku ühenduse huvides rahade väljanõudmisega võlgnikelt, tehes seda osadel juhtudel vastavalt G. Okunevilt saadud juhtnööridele ning hoida G. Okunevi kursis, kuidas võlgnikelt või kuritegeliku ühenduse „kaitse“ all olevate isikute/äriühingute huvides väljanõutavate summadega läheb. Kuivõrd L. Kitt tegutses omanimelise inkassofirma I OÜ kaudu, oli kuritegelikul ühendusel võimalik enda „kaitse“ all olevate isikute võlanõudeid esitada L. Kiti kaudu näiliselt legaalsel moel. Võlgade väljanõudmisel viitas L. Kitt korduvalt oma seotusele „Okunevi“ kuritegeliku ühendusega, nimetas teisi kuritegeliku ühenduse liikmeid nn „meie omadeks“, kinnitas, et tegutseb „po ponjatijam“ ehk kuritegelikus maailmas ja „Okunevi“ ühenduses kehtivate kirJ.mata reeglite alusel, et on „pättidega üks meeskond“ ning et osa nõutavast summast läheb „ühiskassasse“. Lisaks väljapressimistele pakkus L. Kitt ka võimalust hakata tegelema nö „tünga tegemise/üle laskmisega“ tingimustel, et väljapetetud summast 50% tuleb maksta L. Kitile, millest tema omakorda maksab osa „ühiskassasse“. Kuivõrd L. Kiti poolt varaliste nõuete esitamine toimus vägivalla toel, teostas L. Kitt varalise kasu nõude mõjusama esitamise eesmärgil eraviisilist jälitust kannatanute kohta andmete kogumise eesmärgil ning kannatanute survestamise eesmärgil ka ahistava jälitamise. Samuti oli L. Kiti ülesandeks kuritegelikus ühenduses erinevate probleemide lahendamine ning osalemine selleks toimunud kohtumistel nii G. Okunevi kui ka teiste ühenduse liikmetega ning kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate isikutega. Vajadusel vahendas L. Kitt ka G. Okunevi ja kriminaalkorras karistatud kuritegeliku ühenduse liikmete AR ning ST vahelist suhtlust, kuivõrd G. Okunev soovis konspiratsiooni eesmärgil oma kontakte nimetatud isikutega varjata. L. Kitt pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides ajavahemikus 2017-2019 nii üksinda kui ka koos ühendusse mittekuuluva N. Bleskoviga Tallinnas ja Harjumaal toime kuritegusid – 4 väljapressimist ja ahistava jälitamise.

§ 214lg 2 p 1,2 järgi mõisteti L.

Kitt süüdi neljas väljapressimise episoodis. L. Kitt nõudis ajavahemikul jaanuar/veebruar 2017 kuni jaanuar 2019 Tallinnas MNlt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist. 2017 jaanuari lõpus-veebruari alguses võttis ta MNga telefoni teel ühendust ja andis teada, et on VR esindaja ja soovib MNlt kätte saada võlga summas 75 000 eurot. L. Kitt hakkas intensiivselt MNle helistama ja telefoni teel sõnumeid saatma, nõudes MNlt alusetult nimetatud summa tasumist. MN andis L. Kitile teada, et antud asjas on pooleli kohtuvaidlus, mille peale L.Kitt teatas, et teda ei huvita Eesti Vabariigi kohus, ta on ise kohus. Samal ajal hakkas L. Kitt, MK esindajana, nõudma MNlt ka 60 000 euro tasumist. Raha mittemaksmisel lubas L. Kitt tulla Afganistaani poistega MN koju, kus lööb MNt makku ja näkku ning vajadusel juhtub hullematki. L. Kitt viitas, et on teeninud Afganistaanis erivägedes ja inimesi tapnud, millega suurendas ähvarduse tõsiseltvõetavust. Samuti lubas L. Kitt teavitada MN naabreid, et MN on varas ja petis, lubades panna kogu MN kodutänava täis pilte MNst ja tema naisest kommentaaridega, millised vargad nad on ja milline „kitserajakas“ MN on. Seoses L. Kiti pool varalise kasu üleandmise nõudmisega kohtusid L. Kitt ja MN

1. aasta talvel-kevadel korduvalt Tallinnas Kristiine Keskuses asuvates söögikohtades BabyBack ja DaVinci. Ühel kohtumisel nõudis L. Kitt, et MN allkirjastaks lepingu, millega MN võtaks kohustuse tasuda VRle 75 000 eurot. Teisel kohtumisel andis L. Kitt MNle tutvumiseks lepingu, mille kohaselt pidi MN maksma L. Kitile või VRle 75 000 eurot. Kohtumistel andis L. Kitt MNle korduvalt mõista, et ta ei tegutse üksi ning vajadusel sekkuvad teised isikud. Nii mainis L, Kitt 7 kohtumisel söögikohas Babyback MNle, et kõrval asuv söögikoht DaVinci on tema poiste kogunemiskoht ja nad on seal valves.
2. juunil 2017 kohtumisel mainis L. Kitt, et läheb samal päeval kohtuma G. Okuneviga, andes MNle teada, et temal, VRl ja G. Okunevil on ühised huvid. MN sai aru, et L. Kitt annab aru G. Okunevile ja kui L. Kitt MNlt raha kätte ei saa, siis tulevad uued G. Okunevi mehed, kes hakkavad temalt veel karmimatel meetoditel raha nõudma. Samuti andis L. Kitt MNle teada, et osa nõutavast summast läheb „ühiskassasse“. L. Kiti poolt MNlt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisel nõutavad summad ajas muutusid, jäädes vahemikku 5000 kuni 80 000 eurot. Samuti muutus ajas ka n-ö nõude alus. Nimelt
3. aasta maikuus andis L. Kitt MNle teada, et ei nõua enam VR ja MK võlgade tasumist. Samas hakkas L. Kitt nõudma MNlt 15 000 euro tasumist seoses sellega, et tema oli oma poistega teinud kulutusi. 01.06.2018 teatas L. Kitt telefoni teel MNle, et kui viimasel oli varem võimalus ennast 15 000 euro eest vabaks osta, siis nüüd „po ponjatiem“ peab MN end vabaks ostma juba 30 000 euro eest. Lisaks L. Kiti poolt MNlt raha nõudmisel vägivallaga ähvardamisele, kasutas L. Kitt MN suhtes ühel korral ka füüsilist vägivalda. Nimelt 12.06.2018 Tallinnas Vabaduse väljak 8 asuvas kohvikus Tuum toimunud kohtumisel, kus osales ka N. Bleskov, nõudis L. Kitt MNlt raha maksmist ning lükkas MNt, mille tagajärjel MN kukkus. Kukkudes lõi MN ära pea ja selja, mille tagajärjel tundis füüsilist valu. Samuti pigistas ja küünistas L. Kitt MN käsi, millega tekitas MN mõlemale käelabale nahamarrastused ning füüsilist valu. 27.08.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses nõudis L. Kitt MNlt 30 000 euro tasumist kinnitades, et selle summa tasumisel MN rohkem enam midagi tasuma ei pea. Kuivõrd MN nõutud summat ei tasunud, siis nõudis L. Kitt jätkuvalt antud summa tasumist MN poolt. 03.10.2018 kohtumisel Kristiine Keskuses ütles väga agressiivne L. Kitt MNle, et panevad tema pea vardasse. Selles väljapressimise episoodis oli kohtu alla antud ka N. Bleskov, keda süüdistati ühiselt L. Kittiga MNlt raha väljapressimises. Alates 2018 maikuust kaasas L. Kitt MNlt alusetult varalise kasu üleandmise nõudmisse ka N. Bleskovi. Viimase roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata L. Kiti ähvarduste tõsiseltvõetavust, et tal on tõepoolest nn omad poisid. Korduvalt käis N. Bleskov koos L. Kitiga MN elukoha XXX, Tallinn juures, kus L. Kitt nõudis MNlt vara üleandmist.
4. augustil 2018 helistas N. Bleskov MNle ja teatas, et nad ei jäta teda rahule ning MNl tuleb maksta.
5. augusti 2018 kohtumisel Kristiine Keskuses asuvas DaVinci kohvikus andis N. Bleskov MNle teada, et teda ei jäeta rahule, kuna ollakse seotud teiste isikutega ja ei saa teiste ees häbisse jääda. MN sai sellest aru, et neil on mingisugused jõugusuhted/allilmasuhted ja ei saa teiste jõugu liikmete ees häbisse jääda. Lisaks rääkis N. Bleskov, et nad seotud „ühiskassaga“ ja seetõttu on neil kohustus MNga tegeleda. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus N. Bleskov L. Kitilt saadud juhistest ja korraldustest.
6. oktoobril 2018 kohtumisel Kristiine Keskuses ütles väga agressiivne L. Kitt MNle, et panevad tema pea vardasse. Selle peale teatas N. Bleskov, et teeb nii, nagu L. Kitt ütleb. Kõiki L. Kiti ja N. Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus MN ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. L. Kitt, kes on varem toime pannud väljapressimise ja N. Bleskov, kes on varem toime pannud väljapressimise, nõudsid ühiselt ja kooskõlastatult nõudis alates suvest 2017 kuni kevadeni 2018 Tallinnas RKlt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga.
7. aasta suvel helistas RKle L. Kitt, kes soovis temaga kohtuda Tallinnas Kristiine Keskuses. Kohtumisel L. Kitt andis RKle teada, et ON ei ole saanud kätte AÄ võlga summas 60 000 eurot. 8 Kuna AÄ poolt väljastatud kviitungid on RK poolt allkirjastatud, siis tuleb RKl ONle 60 000 eurot ära maksta. RK ütles L. Kitile, et ta ei ole antud raha saanud.
8. aasta sügisel võttis L. Kitt RKga uuesti ühendust ja tahtis kohtuda. Kohtumine toimus 25.08.2017 XXX, Tallinn asuvas ON kontoris. Antud kohtumisel osales ON, L. Kitt, N. Bleskov ja RK. Kohtumisel sundis L. Kitt RK alla kirJ.ma kokkuleppele, millega RK võtaks omaks võla summas 69 000 eurot ning teostaks ONle esimese makse 10.09.
9. L. Kitt ähvardas RK ja tema lähedaste elu „ära rikkuda“, kui viimane kokkulepet ei allkirjasta. RK, kartes ähvarduste täideviimist ja tundes hirmu oma lähedaste pärast, allkirjastas kokkuleppe. Seejärel jätkas L. Kitt antud kokkuleppe alusel RK käest alusetult varalise kasu üleandmise nõudmist. L. Kitt ähvardas nii telefoni teel kui ka kohtumistel RK korduvalt vägivallaga, lubades RK lõualuud puruks peksta, samuti lubas L. Kitt saata RK juurde noored poisid, kes annavad RKle õppetunni, annavad talle peksa. Ähvarduste käigus viitas L. Kitt endale kui isikule, kes on Afganistani sõjas inimestel kõrisid läbi lõiganud ja tapnud ning N. Bleskovile kui endisele Permi grupeeringu ühele liidritest. Samuti andis L. Kitt jutuajamise käigus mõista, et kui RK ei maksa võlga ära, siis tulevad nn „kolmandad isikud“, kes võivad tema auto ära lõhkuda. Samas episoodis oli väljapressimise süüdistusega koos L. Kittiga kohtu alla antud ka N. Bleskov, kes samuti nõudis RKlt alusetult varalise kasu nõudmist. Ta helistas RKle korduvalt ning andis talle teada, et raha mittetasumisel hakatakse asju teistmoodi ajama, samuti seda, et võib talle haiget teha, aga ta ei soovi seda, mistõttu oleks RKl mõistlik raha ära maksta. Samuti viibis RK ja L. Kiti kohtumiste juures alati ka N. Bleskov, kes nõudis koos L. Kitiga RK poolt raha tasumist. Varalise kasu üleandmise nõudmisel lähtus N. Bleskov L. Kitilt saadud juhistest ja korraldustest. N. Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata L. Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. Kõiki L. Kiti ja N. Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus RK ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. L. Kitt nõudis alates aprillist 2018 Tallinnas HHlt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga järgmiselt. Politsei- ja Piirivalveameti
10. märtsi 2018 määrusega lõpetati HH suhtes kuriteokoosseisu puudumisel menetlus kriminaalasjas nr
11. Antud kriminaalasjas kahtlustati HH kelmuse toimepanemises, kus HHga seotud äriühing L jättis JTga seotud äriühingule P OÜ-le (endine nimi J OÜ) kauba tarnimata, millega põhjustati JTga seotud äriühingule varaline kahju summas 274 672,54 eurot. Aprillis 2018 hakkas L. Kitt järjepidevalt HHle helistama ja nõudma 300 000 euro suuruse võlgnevuse tasumist JTle. HHlt ütles L. Kitile, et kui tal on pretensioone, siis pöördugu nõudega kohtusse, mille peale L. Kitt vastas, et tema kohtuga asju ei aja, tal on omad meetodid raha nõudmiseks. Varalise kasu üleandmise nõudmise käigus ähvardas L. Kitt HH vägivallaga, ähvardades noaga HH sõrmed maha lõigata, samuti kätte saamisel „lõuga anda“, „ära taguda“. L. Kitt rääkis, et on endine Afganistani sõja dessantväelane ja on selle käigus omandanud erinevaid oskusi, jättes sellega kannatanule mulje, et L. Kitt on omandanud erinevaid oskusi, mis on seotud piinamise ja vägivallaga. L. Kitt püüdis HHga korduvalt kokku saada, käies korduvalt tema töökohas ja kodu juures, kuid HH vältis kohtumist. Telefoni vestluse ajal HHga on L. Kitt andnud vahepeal telefoni üle N. Bleskovile, kes on end tutvustanud ja siis andnud telefoni tagasi L. Kitile. Sellega andis L. Kitt HHle mõista, et ta ei tegutse üksi. Seejuures suheldes HHga nimetas L. Kitt N. Bleskovi kunagiseks Permi kuritegeliku grupeeringu liidriks. N. Bleskovi süüdistati samuti HHlt raha väljapressimises ühiselt L. Kittiga. N. Bleskovi roll oli oma kohalolekuga suurendada kannatanus hirmutunnet ja näidata L. Kiti poolsete väljaütlemiste tõsiseltvõetavust. 9 Kõiki L. Kiti ja N. Bleskovi poolseid väljaütlemisi ja tegevust varalise kasu üleandmise nõudmise käigus tajus HHlt ähvardusena kasutada raha tasumata jätmisel tema või tema pereliikmete suhtes vägivalda, ehk ähvardusena tekitada tervisekahjustus. L. Kitt nõudis alates augusti lõpust/septembri algusest 2017 kuni märtsini 2018 AVlt alusetult suures ulatuses varalise kasu üleandmist vägivallaga. järgmiselt. Detsembris 2016 ST, V. Uzlovi ja M.Jürise poolt toime pandud kelmusega põhjustati AVga seotud äriühingule B OÜ varaline kahju summas 95 000 eurot. Seoses antud varalise kahju tekitamisega võttis L. Kitt AVga juuli lõpus/augusti alguses 2017 telefoni teel ühendust ning soovis temaga kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses, kuhu L. Kitt tuli koos STga. Sellel kohtumisel näitas ST valmisolekut hüvitada B OÜ-le tekitatud varaline kahju. Mõned nädalad hiljem helistas L. Kitt taas AVle ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti jälle Kristiine Keskuses, kuhu L. Kitt tuli koos STga. Sellel korral anti AVle teada, et mingit kahju hüvitama ei hakata. L. Kitt ütles AVle, et selline otsus on vastu võetud ülevalt poolt, millest AV sai aru, et tegemist on kellegi kollektiivse otsusega.
12. aasta augusti lõpus/septembri alguses helistas L. Kitt jälle AVle ja soovis uuesti kohtuda. Kohtuti Kristiine Keskuses asuvas kohvikus DaVinci. L. Kitt teatas AVle, et sai Sankt-Peterburist infot selle kohta, et AVl on eraisikuna suur võlg. Väidetavalt võlgnes AV ASle 320 000 eurot. AV selgitas L. Kitile, et temal eraisikuna ei ole mingeid võlgasid, soovides näha dokumente võla kohta ja kohtuda väidetava laenuandjaga. Samuti pakkus AV pöörduda kohtusse, kui on olemas reaalsed faktid, mis kinnitavad tema võlga, mille peale L. Kitt andis ärritunult teada, et AV on petnud lugupeetud inimesi ja see raha saadakse tema käest niikuinii kätte. Seejuures ütles L. Kitt, et AV võib 320 000 eurost maha arvestada 95 000 eurot. AV selgitas, et 95 000 eurot kuulub äriühingule B OÜ ja see ei ole puutumus sellega, et tema olevat kellelegi eraisiku võlgu. Selle peale teatas L. Kitiga kaasas olnud meesterahvas, et sa keeldud ilmaaegu, sulle pakutakse head varianti. Mingid päevad hiljem kohtuti Kristiine Keskuses uuesti ja AV rääkis L. Kitile taaskord, et ta ei ole kellelegi võlgu. L. Kitt vastas selle peale, et kui vaja, siis nad võivad sügavamalt kaevata. AV soovitas uuesti, et pöördugu kohtusse. Seejärel võttis L. Kitt AVga uuesti ühendust ligi pool aastat hiljem. Nimelt 20.03.2018 kella 15.00 paiku läks L. Kitt AV ja tema pere kasutuses olnud kinnistu territooriumile aadressil XXX ning nõudis AVlt enda majja sisse laskmist. L. Kitt püüdis majja siseneda ning nõudis AVlt raha üleandmist teatades, et AV tagastab niikuinii neile 300 000 eurot, nad ei jäta teda rahule. L. Kitt rääkis kannatanuga suheldes kogu aeg „meie“ vormis ning kuna kannatanu oli saanud aru, et L. Kitt on seotud „Okunevi“ kuritegeliku ühendusega, kuhu kuulub n-ö „brigadirina“ ka ST, siis suheldes kannatanuga „meie“ vormis, esindab L. Kitt „Okunevi“ kuritegelikku ühendust. Samuti ütles L. Kitt AVle, et „sul on nii ilus maja“, mida kannatanu tajus kui ähvardust, et raha mittetasumisel võib tema majaga midagi juhtuda ning ta võib majast ilma jääda. Lisaks viitas L. Kitt ähvarduste käigus endale kui isikule, kes on endine dessantväelane ja osalenud Afganistani sõjas. L. Kiti tegevuse ja väljaütlemiste tagajärjel, samuti saades aru, et L. Kitt esineb oma nõudmistes „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse nimelt, tundis kannatanu AV tõsiseltvõetavat hirmu oma elu ja tervise, oma vara ning oma perekonnaliikmete julgeoleku pärast. Maakohus mõistis vaidlustatud kohtuotsusega N. Bleskovi õigeks kõigis kolmes väljapressimise episoodis, milles oli talle esitatud süüdistus koos L. Kittiga. RK episoodis leidis kohus, et esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et N. Bleskov ja L. Kitt tegutsesid RKlt oletatava võlgnevuse nõudmisel kooskõlastatult ja ühtse teoplaani alusel ning et ka N. Bleskov valitses tegu ja eeldas, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub ka temast. Kannatanu RK on öelnud, et igal tema kohtumisel N. Bleskov üldse ei viibinudki. N. Bleskov ei ole RK ähvardanud ja puuduvad tõendid ka selle kohta, et ta olnuks teadlik L. Kitti poolt RK suhtes tehtud ähvarduste sisust. N. Bleskov ise ei otsustanud midagi, käis L. Kittiga kaasas tema kutsel. L. Kitt kasutas ära N. Bleskovi tausta (varasem vangistus) ja rääkis omal initsiatiivil, et N. Bleskovi näol pole tegemist poisikesega, kasutas oma nõudmistel „meie“-vormi. Tõsi, kannatanus võis hirmu tekitada see, et võlanõudmisel ei viibinud L. Kitt alati üksi ja on ilmne, et L. Kitt lootis 10 sellega, et temal oli kaasas N. Bleskov, oma tõsiseltvõetavust suurendada. Kuid kohtu hinnangul ei saa väita, et ka N. Bleskov valitses tegu. Pole ka tõendeid selle kohta, et N. Bleskov vähemalt möönis, et nõudel pole seaduslikku alust. N. Bleskov ei ole eitanud, et ta mõnikord võlgnikele ka selgitas, et oma võlad tuleb ära tasuda, võis isegi kõvemat häält teha, kuid see asjaolu üksi ei tee temast väljapressijat. Igal juhul jääb kohtule kahtlus, et N. Bleskov ei teadnud võlgnevuse nõudmise alusetusest ja L. Kiti ähvarduste sisust kannatanule või et need heaks kiitis. Seda veendumust kinnitavad ka teistes väljapressimise episoodides esitatud tõendid, millistest nähtub, et N. Bleskov käis sageli L.Kitiga erinevatel kohtumistel kaasas, kuid tema roll oli pigem sündmuste käiku rahustada, mitte eskaleerida ega kannatanuid hirmutada. Mitmetel kohtumistel ta üldse ei viibinudki, seega ei pruukinud ta viimaste sündmuste arenguga üldse kursiski olla. Asjaolu, et kannatanu tajus teda tegutsevana koos L.Kitiga, ei oma tähtsust. Ilmselt oligi see L. Kiti eesmärk, kuid pole tuvastatav, et see olnuks ka N. Bleskovi eesmärk, et tema juuresolek oleks suurendanud L. Kiti tõsiseltvõetavust. Igal juhul kinnitab seda, et N. Bleskovil ei olnud L. Kitiga ühtset teoplaani ka see, et kuritegeliku ühenduse juht G. Okunev oli üsna häiritud sellest, et L. Kitt on oma tegevusse kaasanud N. Bleskovi, kes ilmselt G. Okunevi arvates pigem takistas L. Kitil tõhusalt võlgu välja nõuda. Isikut ei saa süüdi tunnistada kaastäideviimises pelgalt selle asjaolu tõttu, et ta on viibinud teo toimepanijaga koos sündmuskohal samas ruumis. Pole alust ka väita, et N. Bleskov oleks aru saanud, et nõue ei tugine seaduslikule alusele. Kooskõlas KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttega in dubio pro reo tuleb kuriteo grupilist toimepanemist puudutavad kahtlused tõlgendada süüdistatava kasuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. juuli
14. a otsus asjas nr 3-1-1-10-11, p 26). MN väljapressimises õigeksmõistmist põhjendab maakohus järgnevalt. N. Bleskov mingit füüsilise ohu tunnet MNs ei tekitanud nagu kannatanu kohtuistungil selgitas, vastupidi, ta nimetas, et N.Bleskov oli see, kes ta vähemalt ära kuulas ja arutles asjade üle ning kokkusaamistel pigem rahustas L.Kitti. Kohus leiab, et N.Bleskovi osas ei ole esitatud piisavalt tõendeid selle kohta, et ta oleks kannatanuid ähvardanud, olnud teadlik L.Kiti ähvardustest või nendega nõustunud ehk neid heaks kiitnud. Samuti ei ole tõendatud, et L.Kitil ja N.Bleskovil olnuks ühine teoplaan võlgnevuse kättesaamiseks MNlt, N. Bleskov viibis sageli MNga kohtumiste juures ja pelgalt seepärast ei saa teda süüdi mõista väljapressimises. Malemäng MN maja läheduses ei ole ka iseenesest karistatav.Saate Võlakütid tegijad, kes kriminaalasjas tunnistusi andsid, kasutasid sedasorti malemängu oma saate elavdamiseks, selle kohta on nad kohtus ütlusi ka andnud. Mitmel korral oli N. Bleskovi ja L. Kiti viibimine erinevates kohtades seoses MNga tingitud just saate salvestamisest. Prokuratuuri hinnangul oli N. Bleskovi ülesanne oma kohalolekuga suurendada nõudmisega kaasnenud ähvarduste tõsiseltvõetavust. Kohus nõustub sellega, et see võis olla L. Kiti soov ja nägemus, kuid see ei olnud N. Bleskovi enda soov ega nägemus. N. Bleskov on kohtule selgitanud, et tema käis L.Kitiga kaasas viimase kutsel, et vältida sündmuste eskaleerumist (rünnet L.Kiti vastu näiteks vms), ta võis võlgnikule kohtumisel ka öelda, et võlad tuleb varem või hiljem ikka ära maksta, kui võlgu ollakse. Kohtu hinnangul selline käitumine automaatselt väljapressimise koosseisu ei täida. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et N. Bleskovi teopanus ei ole ka selle episoodi juures sedavõrd oluline, et täidaks süüteokoosseisu. Kuriteo toimepanemisest isikute grupis jäi kohus juba eelmise episoodi juures esitatud seisukoha juurde ja see käib ka antud episoodi kohta, kohus seda korrata ei pidanud vajalikuks. H episoodi osas leidis kohus, et N.Bleskovi süü ei ole tõendamist leidnud. L.Kitt on rääkinud, et N.Bleskov on tema vana sõber, kelle ta kutsus kaasa endaga võlgu nõudma erinevatelt isikutelt kui turvameest. N. Bleskov oli sellega nõus ja käiski temaga sageli koos võlgnikke otsimas. N. Bleskov on seda kinnitanud. Kuid mitte ühegi tõendiga ei ole kinnitust leidnud, et N. Bleskov oleks kedagi võlgnikest ähvardanud, seda ei ole muuhulgas kinnitanud ka HH. Tõendamist ei ole leidnud ka see, et N. Bleskov oleks teadnud, et L. Kitt peale võla nõudmise 11 võlgnikke ka ähvardab. Oletustele ei saa süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Kas N. Bleskov oli teadlik sellest, et tegelikult ei ole L.Kitil alust võlgnevust nõuda HHlt, sellele küsimusele saab vastata eitavalt pelgalt objektiivse kõrvaltvaataja seisukohast. Mida püüdis L. Kitt tegelikult saavutada sellega, et ta kõikjale võlgnikega kohtumistele N. Bleskovi kaasa kutsus, seda võib vaid oletada. Võibki olla, et kannatanud tajusid, et võlgu nõutakse grupi poolt ja mitme isiku kohaolu võis neid hirmutadagi, kuid kohtul ei ole tõendeid selle kohta, et võlgniku hirmutamine olnuks N. Bleskovi enda soov ja tahe. Asjaolu, et L. Kitt üritas kannatanutele üldiselt sageli selgitada, et N. Bleskovi tausta kohta võiksid nad huvi tunda, ei tee N. Bleskovist veel süüdlast. N. Bleskov ise ei ole oma taustinformatsiooniga kellegi ees esinenud. Tähelepanu väärib, et isegi G. Okunev on ühes oma telefonikõnes sisuliselt öelnud, et pole hea, et L. Kitt N. Bleskoviga suhtleb, et N. Bleskov „paitab L-l pead“ ja see L-ile meeldib ehk sellest võib välja lugeda, et N. Bleskov tegelikult segab nii-öelda „korralikku“ võlanõudmist. Mitmed kannatanud on öelnud, et N. Bleskov oli pigem see, kes olukorda sageli rahustas. L. Kitt mõisteti süüdi

§ 1573järgi järgnevas.

Ajavahemikul 15.04.2017 kuni 22.12.2017 otsis L. Kitt järjepidevalt erinevaid kanaleid pidi TNga kontakti selleks, et mõJ.da läbi tema MNt L. Kitile raha andma. 15.04.2017 helistas L. Kitt TN kasutuses olnud abonentnumbrile XXXXXXXX ning andis teada, et kui MN MKle ja VRle võlga ära ei maksa, siis hakkab ta võlga nõudma TNlt, kuivõrd viimane on käendaja. TN selgitas L. Kitile, et ta tühistas käenduse, kuivõrd VR ei täitnud enda kohustust kanda üle 10 000 eurot. Pärast seda kõnet TN enam L. Kiti kõnedele ei vastanud, mistõttu hakkas L. Kitt saatma TNle telefoni teel sõnumeid. Alates

1. aprillist 2017 kuni juuni alguseni 2017 saatis L. Kitt TNle paarkümmend sõnumit. L. Kitt ähvardas teatada ajakirjandusele ja naabritele, et TN on pettur ja kaabakas. Seejuures saatis L. Kitt sõnumeid hilistel õhtutundidel, millega oluliselt häiris kannatanu öörahu. Kuivõrd TNl on südamerütmihäired ja kõrgenenud vererõhk, siis L. Kiti poolt saadetud sõnumite tagajärjel halvenes kannatanu enesetunne sedavõrd, et ta oli sunnitud võtma ravimeid ning ei saanud öösel magada. 2017 juunis vahetas TN ära oma abonentnumbri. Pärast seda hakkas L. Kitt käima XXX, Tallinn kortermajas elava TN trepikoja ukse taga. Kuivõrd kortermaja trepikoja uks oli lukus, siis helistas L. Kitt TNle läbi fonoluku ja soovis enda majja sisse laskmist. TN L. Kitti majja ei lasknud. Kui TN enam läbi fonoluku kontakteerumisele ei vastanud, hakkas L. Kitt helistama läbi fonoluku TN naabritele ja teda laimama. Vältimaks L. Kiti poolt naabrite selliselt tüütamist, suhtles TN edaspidi L. Kitiga ukse fonoluku kaudu. Kuigi TN L. Kitile maja ust ei avanud, pääses L. Kitt ometigi majja ja käis korduvalt TN korteri ukse taga. Jätkuvalt soovis L. Kitt läbi TN mõJ.da MNt varalist nõuet üle andma. Samuti ähvardas L. Kitt pöörduda ajakirjanduse ja maja elanike poole ning anda teada TN ja MN nn pahategudest. Ajavahemikul juuni 2017 kuni
2. detsember 2017 käis L. Kitt TN elukoha kortermaja ja korteri ukse taga keskmiselt korra nädalas. Samuti kleepis L. Kitt oktoobris 2017 XXX, Tallinn asuva maja trepikotta A4 formaadis paberilehti, millele oli trükitud tekst “SAAGE TUTTAVAKS! SIIN KELMID JA VARGAD NNN! PEAVARAS, MN, TEMALE ALLUVAD NAINE - MN JA M.I EMA - TN. KELM TN ELAB XXXXX. EESTI RAHVAS HOIDKE EEMALE NENDEST PETTURITEST!!!!!“ ning pildid MNst ja MNst. Oma sellise tegevusega otsis L. Kitt järjepidevalt TN tahte vastaselt temaga kontakti ning tema tegevus hirmutas ja häiris oluliselt TNt. L. Kitile ja N. Bleskovile oli esitatud süüdistus ja nad olid antud kohtu alla ka

§ 137lg 1 järgi vastavalt kolmes ja ühes episoodis.

L. Kitti süüdistati kahel korral üksi ja ühel korral koos N. Bleskoviga eraviisilise jälitustegevuse toimepanemises järgnevalt. L. Kitt, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostas HH suhtes eraviisilist jälitustegevust järgnevalt. 30.06.2018 õhtul Harjumaal XXX teostas L. Kitt HH ja tema lähedaste elukohtade juures KrMS § 1265 esimeses 12 lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) HH suhtes eesmärgiga koguda andmeid HH elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. Samuti L. Kitt ja N. Bleskov, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostasid HH suhtes eraviisilist jälitustegevust ühiselt ja kooskõlastatult järgnevalt. 01.07.2018 päevasel ajal Harjumaal XXX teostasid L. Kitt ja N. Bleskov HH ja tema lähedaste elukohtade juures KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) HH suhtes eesmärgiga koguda andmeid HH elukoha, liikumisteekonna ja sõidukite kohta. Varjatud jälgimise teostamise ajal kasutasid L. Kitt ja N. Bleskov HH tegevuse jälgimiseks binoklit. Samuti L. Kitt, omamata jälitustegevuseks seaduslikku õigust vastavalt KrMS § 1261 lg-s 5 sätestatule, teostas MN suhtes eraviisilist jälitustegevust järgnevalt. L. Kitt teostas 21.08.2018 kella 12.00 ajal Tallinnas XXX tänaval KrMS § 1265 esimeses lõikes nimetatud jälitustoimingut (varjatud jälgimist) MN suhtes eesmärgiga koguda andmeid MN elukoha, liikumisteekonna, sõidukite kohta. Varjatud jälgimise teostamise ajal viibis L. Kitt tema kasutuses olevas sõidukis ja kasutas andmete kogumisel MN tegevuse jälgimiseks binoklit. Maakohus mõistis L. Kiti ja N. Bleskovi

§ 137lg 1 järgi õigeks.

30.06.2018 episood (süüdistus ainult L.Kitil). Kohus leidis, et kõne JRle, mida prokurör peab oluliseks tõendiks, on tehtud enne süüdistuses näidatud kuupäeva (kõne oli 24.06.2018 ja süüdistus on esitatud 30.06.2018 episoodi kohta). Teiseks, L. Kitt ei varjagi oma kõnes, et keegi on maja juures ja jälgib. Kas see ka tegelikult nii oli, selle kohta tõendid puuduvad. Ei saa välistada, et selline jutt oli üks L.Kiti survestamismeetodeid. JR igatahes tema juttu ei uskunud, sest tegelikkus sellega kokku ei läinud, mida L. Kitt ütles poisse nägevat. Seda on kinnitanud ka tunnistaja LN. Jälitusprotokollist nähtub ka see, et L. Kitt ja tema poisid käisid JR kodu juures jälgimas ja kaardistamas HH tegevust (kõned 25.06.2018.a ja 30.06.2018.a – IM ja L. Kiti vahel). Kas ja millal selline jälgimine tegelikult aset leidis, selle kohta tõendid puuduvad. Arvestades L.Kiti puhul temale iseloomulikku harjumust suurustada ja kelkida oma sidemete ja töövõtetega, ei ole midagi imekspandavat, kui tema jutt oli täielik bluff. Binokkel küll leiti L.Kiti autost, kuid selle olemasolu sõidukis ei tähenda veel varjatud jälgimist. LN on kinnitanud, et N. Bleskov ei ole temaga, HHga ega tema lähedastega kontaktis olnud. Kohus leidis, et kui L. Kitt viibis MN elukohas, siis järelikult elukoha kohta ta andmeid ei kogunud. L. Kitt viibis oma sõidukis, mille kohta MNl oli piisavalt teadmist, et selline sõiduk on L. Kiti kasutuses. Seega ei ole alust väita, et ta jälgis MNt varjatult. Seda, et L. Kitt käis korduvalt kannatanu kodu juures teda jälgimas ja andis sellest kannatanule ka teada, et on tema tegemistega kursis, saab tõesti möönda, kuid süüdistus on esitatud konkreetselt 21.08.2018 kohta ja seda varjatud jälgimises. Kohus leidis, et N. Bleskovi ja L. Kiti tegevuses ei esinenud piisavat ulatust ja vaatluse intensiivsust, et nende tegevus kvalifitseeruks

§ 137järgi.

Riigikohtu seisukohast (RKKK 3-1-1-93-15 p-d 90 ja 97) võib tuletada üldisema reegli, et mistahes eraviisiline jälitustoimingu tunnustele vastav tegevus on vaadeldav eraviisilise jälitustegevusena

§ 137

mõttes ainult siis, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja süsteemne ehk võrreldav professionaalse jälitustööga. Antud juhul see kindlasti professionaalse jälitustööga võrreldav ei olnud. L. Kitt ja N. Bleskov ei ole sisuliselt varjanud, kus nad on ja mida vaatavad (L. Kitt teavitas sellest ka IMt, kellega oli plaan koos telesaadet teha võlgnikest). Pelgalt kellegi maja binokliga vaatamise pinnalt ei saa teha järeldust, et tegemist võiks olla

§ 137järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

Kohtu hinnangul võiks siin üldiselt kõne alla tulla nii HH kui MN kui kannatanute ahistav jälitamine koostoimes kriminaalasjas teistes kuriteoepisoodides kogutud tõenditega, kuid selles ei ole süüdistust esitatud ei L. Kitile ega N. Bleskovile. 13 V. Uzlov ja M. Jüris mõisteti

§ 209

lg 2 p 3,4 järgi süüdi selles, et nemad ühiselt ja kooskülastatult STga panid B OÜ suhtes kelmuse toimepanemises järgnevalt. 2016 oktoobris mainis B OÜ juhatuse liige AV oma tuttavale V. Uzlovile, et otsib portatiivseid röntgenaparaate. V. Uzlov ütles, et tal on tuttav, kes tegeleb seadmete tarnimisega ja edastas AVle VN nimelise isiku telefoninumbri. V. Uzlov iseloomustas VNt kui usaldusväärset ja mitmekülgset äripartnerit. AV võttis telefoni teel VN nimelise isikuga ühendust ning lepiti kokku kohtumine Liivalaia 33, Tallinn asuvas hotellis Radisson Blue. Tegelikkuses esines VN nime all ST. 24.10.2016 toimunud kohtumisel tutvustas AV VN nime all esinenud STle oma äriühingut ja selgitas, milliseid seadmeid soovitakse soetada. ST ütles, et tema äriühing võib mitmeid soovitud seadmed tarnida. Seadmed pidi tarnima äriühing J OÜ, mille tegevdirektorina ST end esitles. Detsembris 2016 tekkis AVl vajadus soetada kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL ning AV võttis 19.12.2016 uuesti VN nime all esinenud STga ühendust. AV ja ST leppisid kokku, et äriühing J OÜ tarnib B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL kogumaksumusega 100 000 eurot. ST ja V. Uzlov leppisid MJga kokku, et äriühingu B OÜ poolt kantakse seadmete eest raha M.Jürise kontrolli all oleva äriühingu M OÜ (endine nimi H OÜ, registrikood XXXXXXXX) pangakontole. Seejärel teatas ST AVle, et B OÜ-le esitab seadmete eest arve mitte J OÜ, vaid M OÜ (endine nimi H OÜ). Seejärel koostas V. Uzlov 29.12.2016 M OÜ (endine nimi H OÜ) nimelt arve nr 1-291216 viitega lepingule nr RL2812161 summas 100 000 eurot ning edastas selle enda poolt varem loodud e-posti aadressilt VVV VN nimelt AV e-posti aadressile AAA. 29.12.2016 teostas AV esitatud arve alusel B OÜ pangakontolt nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank M OÜ (endine nimi H OÜ) pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX AS-s SEB Pank ülekande summas 95 000 eurot. Seejärel, V. Uzlovi ja ST korraldusel, organiseeris M. Jüris M OÜ (endine nimi H OÜ) pangakontole laekunud rahaliste vahendite sularahas väljavõtmise, kasutades selleks enda kontrolli all olevaid enda ja teiste isikute pangakontosid. Vastavalt eelnevale kokkuleppele pidi seadmete müügiga seotud leping nr RL281216-1 allkirjastatama samal päeval pärast B OÜ poolt seadmete eest arve tasumist. 29.12.2016 leppiski AV telefoni teel STga kokku, et samal päeval kohtutakse ja allkirjastatakse antud leping, kuid ST kokkulepitud kohtumisele ei ilmunud, samuti ei olnud AVl enam võimalik temaga telefoni teel ühendust saada. Oma tegevusega lõid V. Uzlov, ST ja M. Jüris AVle ebaõige ettekujutuse, justkui B OÜ sõlmis M OÜ-ga (endine nimi H OÜ) lepingu, mille alusel tarnitakse B OÜ-le kaks tööstusseadet Eresco 52 MF4-CL. Tegelikkuses puudus STl, V. Uzlovil ja MJl tahe ja võimalus B OÜ-le antud seadmeid tarnida. Isikute eesmärgiks oli saada B OÜ-lt pettuse teel 95 000 eurot, ilma vastu sooritust tegemata. Oma tegevusega põhjustasid ST, V. Uzlov ja M. Jüris äriühingule B OÜ varalise kahju summas 95 000 eurot, so suure varalise kahju. V. Uzlovile oli esitatud süüdistus ka

§ 255lg 1 järgi ja nimelt selles, et ta kuulus G.

Okunevi poolt juhitud „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse koosseisu vähemalt

1. aastast. Kuritegeliku ühenduse hierarhias allus ta STle. V. Uzlovi ülesandeks oli kuritegelikus ühenduses narkootiliste ainete käitlemisega seotud ning varavastaste kuritegude toimepanemine ning vajadusel osalemine erinevate probleemide lahendamiseks toimunud kokkusaamistel, millest võtsid osa „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse liikmed. V. Uzlov allus ST korraldustele ning osaleb ühenduse liikmena konflikte lahendamisel, võimendades oma füüsilise kohalolekuga kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ning selle autoriteeti konfliktis ühenduse poolt karistatava või survestatava isiku suhtes. V. Uzlov osales koos teiste ühenduse liikmetega ka äriühingu juhtimisega seonduvate vaidluste lahendamisel, kasutades oma füüsilise kohalolekuga teise vaidluses osaleva poole esindajate äriühingu ruumidesse juurdepääsu piiramist ja ettevõtte igapäevatöö häirimist. Nimelt piirasid Tallinnas XXX asuva toitlustusasutuse „Talleke ja Pullike“ tegutsemisega seonduvate probleemide lahendamisel
2. aasta alguses ST, VS, V. Uzlov, EL, RD, KH oma füüsilise kohalolekuga nimetatud toitlustusasutuste omanike ja rentnike tegevust, lubamata neid äriühingu ruumidesse siseneda 14 ja takistades restorani igapäevast tegutsemist restorani sulgemisega 1-2 nädalaks. Kirjeldatud survemeetodite kasutamisega saavutasid kuritegeliku ühenduse liikmed kontrolli restorani opereerimisega tegeleva äriühingu K OÜ üle, mille tulemusena tõrjuti äriühingust eelnevad juhatuse liikmed, töötajate töölepingud vormistati ümber ja toitlustusasutust hakkas opereerima KT OÜ, mille üheks juhatuse liikmeks sai toitlustusasutuse hõivamise järgselt ka ST ning omanikeks läbi J OÜ alates 18.05.2016 ST ja VS. V. Uzlov pani kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel kuritegeliku ühenduse huvides koos kuritegeliku ühenduse liikmete VSi ja STga 15.03.2017 Tallinnas toime

§ 121

lg 1 ja § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, võttes kannatanult GKlt seadusliku aluseta ja vägivalda kasutades vabaduse. 01.02.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-10163 mõisteti V. Uzlov eelnimetatud kuritegude ning lisaks ka

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises süüdi ning teda karistati vangistusega 4 aastat tingimisi 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga, kohesele ärakandmisele kuulus karistusest 8 kuud ja 10 päeva. Samuti pani V. Uzlov kuritegelikku ühendusse kuulumise vältel 2016. aastal kuritegeliku ühenduse huvides koos ST ja kuritegelikku ühendusse mittekuuluva MJga toime kelmuse suures ulatuses B OÜ suhtes (kahjusumma 95000 eurot), milline tegevus on kvalifitseeritav

§ 209lg 2 p 3, 4 järgi Maakohus mõistis V.

Uzlovi kuritegelikku ühendusse kuulumises õigeks ja põhjendas oma seisukohta järgmiselt. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et V.Uzlov oleks saanud korraldusi STlt, et ta oleks osalenud niinimetatud „strelkadel“ ehk ühenduse kokkusaamistel, et ta oleks olnud aruandekohustuslik ST ees. Pole esitatud tõendeid ka selle kohta, et V.Uzlov oleks toetanud vanglas olevaid ühenduse liikmeid või et teda ennast oleksid vangistuse ajal toetanud kuritegeliku ühenduse liikmed. Tallinna Vangla vastuskirjast 23.04.2019 nähtuvalt toetas teda vanglas oleku ajal tema isa. Viimane asjaolu küll kuidagi kuritegelikku ühendusse kuulumist ei kinnita, pigem vastupidi. Mis puutub restorani Talleke ja Pullike niinimetatud ülevõtmisse, siis ka selle kohta esitatud tõendid ei kinnita väljaspool mõistlikku kahtlust seda, et V.Uzlov oli kuritegeliku ühenduse liige. Mitte ükski neist ei puuduta V. Uzlovi. V. Uzlovi seotust XXX äripindadega näitavad küll Äriregistri väljavõtted (16.kd, tl 92 -106) – nähtub, et OÜ B tegutses alates 06.12.2016 (aadressiks märgitud mh ka XXX alates 06.12.2016), juhatuse liige V. Uzlov. Kuid sellest ei saa kohtu hinnagul järeldada kuritegelikku ühendusse kuulumist või mittekuulumist. Antud asjaolu võib pigem kinnitada seda, et V.Uzlov oli ilmselt STle üsna hea tuttav. Lisaks on kohtule esitatud kaitsja poolt tõendid selle kohta, et V.Uzlov osutas nimetatud aadressiloma firmaga turvateenust. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Prokurör taotleb apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist L. Kiti õigeksmõistmises

§ 214

lg 2 p 4

§ 137

lg 1 järgi, temale mõistetud üksikkaristuste ja liitkaristuse osas ja liitkaristuse täitmisele pööramise korra osas e

§ 74

kohaldamise osas, karistuse täitmisele pööramata jätmise osas, lisaks osas, millega mõisteti riigilt välja valitud kaitsja tasu 1500 eurot L. Kitti kasuks, ning osas, millega kohus määras tagastada L. Kitile läbiotsimisel ära võetud binokkel „Pentax“ vutlaris. Samuti taotleb prokurör tühistada otsus N. Bleskovi õigeksmõistmise osas

§ 214

lg 2 p 1, 2, 4 ja

§ 137lg 1 järgi, osas, millega määrati riigil hüvitada N.

Bleskovi kaitsetasud, osas, millega kohus määras M.Jürise katseaja pikkuseks 1 aasta, V. Uzlovi õigeksmõistmises

§ 255lg 1 järgi, V.

Uzlovile mõistetud karistuse ja menetluskulu osas. Uue otsusega taotleb prokurör tunnistada L. Kitt süüdi mh

§ 214

lg 2 p 4 järgi ja mõista talle

§ 214lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi karistuseks 10 aastat vangistust, tunnistada L.

Kitt süüdi

§ 137lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 aastat vangistust, karistada L.

Kitti

§ 255

lg 1 alusel 9aastase vangistusega,

§ 63lg 2 ning 64 lg 1 alusel suurendada L.

Kitile

§ 214

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 alusel mõistetavat karistust, st 10 aastat, eraviisilise jälitustegevuse, ahistava jälitamise ning kuritegelikku ühendusse 15 kuulumise eest mõistetavate karistuste tõttu ning mõista süüdistatavale liitkaristuseks 11 aastat vangistust,

§ 68lg 1 arvata L.

Kitile mõistetavast karistusest maha tema eelvangistuses viibitud aeg ning määrata järele jäänud vangistus ärakandmisele, jätta valitud kaitsja tasu 1500 eurot L. Kiti kanda, konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel binokkel „Pentax“ vutlaris kui vahend ja määrata see kohtuotsuse jõustumise järel hävitamisele Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel, tunnistada

§ 214lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi süüdi N.

Bleskov ja karistada teda vangistusega 5 aastat. Alternatiivselt palub prokuratuur tunnistada N. Bleskovi süüdi

§ 214lg 2 p-de 1 ja 2 ja 22 lg 3 alusel, st L.

Kiti väljapressimisele füüsilises, ainelises ning 3 vaimses kaasaaitamises ning mõista talle karistuse vastavalt tema süü suurusele või kontrollida N. Bleskovi teo vastavust

§ 120

lg 1 sätestatud kuriteokoosseisule, ta selles süüdi tunnistada ning teda karistada vastavalt tema süü suurusele. Samuti palub prokuratuur tunnistada N. Bleskov süüdi

§ 137

lg 1 järgi ja karistada teda 9 kuu vangistusega, mõista talle liitkaristus

§ 63

lg 2 ja 64 lg 1 alusel, lugedes eraviisilise jälitustegevuse eest mõistetava karistuse kaetuks väljapressimise eest mõistetava karistusega, jättes karistuseks 5 aastat vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel palub prokuratuur jätta nimetatud vangistuse täielikult tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja -kohustusi.

Prokuratuur taotleb jätta N. Bleskovi kanda valitud kaitsjale makstud õigusabikulud summas 3600 eurot ning määratud kaitsjale makstud tasu summas 10 327,20 eurot. Samuti palub prokuratuur määrata M.Jürise katseaja pikkuseks

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 4 aastat, tunnistada V.

Uzlov süüdi

§ 255

lg 1 ja karistada teda vangistusega 7 aastat ja 6 kuud, mõista talle

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 järgi 3 aastat vangistust, moodustada V.

Uzlovile liitkaristuse

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 alusel, arvestades Harju Maakohtu 01.02.2018.a alusel mõistetud katseaja lõppemist (algus 01.02.2018.a ja lõpp 01.08.2021.a), suurendades kuritegelikku ühendusse kuulumise eest mõistetavat karistust 8aastase vangistuseni, mõista V. Uzlovilt välja sundraha esimese astme kuriteo eest (2022.a – 1635 eurot ja 2023 – 1812,5 eurot). Muus osas palub prokuratuur jätta kohtuotsus muutmata. Prokuröri põhistab oma taotlusi apellatsioonis, kuid kohtukolleegium ei pea vajalikuks kohtuotsuses tsiteerida apellatsioonis esitatud jälitusprotokollides ja kohtuistungi protokollides tsiteeritud kahekõnesid ning muude tõendite sisu ja esitab prokuröri argumendid mõistlikus vormis ja ulatuses. N. Bleskovi õigeksmõistmine väljapressimises ja L. Kiti õigeksmõistmine grupilises väljapressimises. Prokurör leiab, et maakohus on käsitlenud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult, mistõttu on ekslikult leidnud, et L. Kitt ja N. Bleskov pole väljapressimises kaastäideviijad. Maakohus pole jälgitavalt ja ammendavalt kummutanud prokuratuuri süüdistuskõnes esitatud seisukohti ega võtnud arvesse tõendikogumit. Kannatanu RK episood. Prokurör ei nõustu maakohtu põhjendustega N. Bleskovi õigeksmõistmise osas. Tuginedes karistusseadustiku kommentaaridele, väidab ta järgmist. Väljapressimise puhul on ähvardus kannatanu varakäsutust motiveeriv faktor. Asjaolu, et suulised ähvardused esitab üks süüdistatav ja teine enamjaolt vaikib, ei välista ähvarduse kaastäideviimist. Teovalitsemise teooria eeldab kõikide täideviijate ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisust hõlmatud sündmuste kulgemise kontrollimist. Täideviijate teopanus peab olema oluline. Teopanus on kohtupraktikas leitu kohaselt ähvarduse koosseisu raames oluline siis, kui üks süüdistatav võimendab oma kohalolekuga teise poolt esitatud nõudmiste ja ähvarduste sisu, aktiviseerides kannatanus hirmu. Nõnda on isiku teopanust peetud ähvarduse kaastäideviimise kontekstis piisavaks olukorras, milles nn passiivsem toimepanija viibib ähvarduste ja nõudmiste esitamise 16 ajal nn aktiivsema toimepanijaga koos, olles seetõttu teadlik ähvarduste ja nõudmiste sisust, kiidab need selliselt vaikides heaks ja võimendab neid oma kohaolekuga. Teopanuse hindamisel tuleb arvesse võtta teisigi toimepanijaid karakteriseerivaid (näiteks passiivsem toimepanija kannab aktiivsema toimepanija suuliste ähvarduste esitamise ajal tulirelva jne). Kanntanu peab tajuma, et tema elu, tervist või vara oleks ohustatud. Ähvardus peab olema reaalne ka keskmise kõrvalseisja aspektist. Selle tõsiseltvõetavuse aluseks olevad faktilised asjaolud peab tuvastama välismaailmas objektiivselt avaldanud sündmused. Järgneb ca 6 leheküljel jälitusprotokollidega tuvastatud vestluste ülekirJ.mine ja kannatanu kohtuistungil antud ütluste refereering. Seejuures peab apellant oluliseks seda, et maakohus on lugenud kannatanu ütlused usaldusväärseteks. Esmalt kinnitavad kannatanu ütlused eelnevaga kogumis seda, et ta esitas nii L. Kitile kui ka N. Bleskovile vastuväiteid, ent teda ei kuulatud. Seetõttu saab öelda, et ka N. Bleskov suhtus nõude õigusliku aluse olemasolusse vähemalt ükskõikselt. Samuti järeldub ka ühine ja kooskõlastatud ähvardamine alusetu võlanõude esitamisel. Kannatanu koguni avas seda, mis toimus ON kontoris siis, kui L. Kitt ja N. Bleskov sundisid teda allkirjastama. Selles ei ole alust kahelda, sest seda rõhutas L. Kitt ka APle. Koostoimes jälitustoimingu protokollidest ilmnevaga, on ka veenvalt usutav kannatanu vägivallaga ähvardamine füüsilistel kohtumistel. Refereeritud kannatanu ütlustest tulenevalt on väär maakohtu järeldus nagu kannatanu oleks öelnud, et igal temaga seotud kohtumisel N.Bleskov üldse ei viibinud. Vastupidiselt oli N.Bleskov üldjuhul L.Kitiga kaasas, puudus vaid kuni paaril korral. Tulenevalt kannatanu ütlustest ja eelnevalt viidatud jälitustoimingu protokollidest on ebaõige ka järeldus nagu poleks N. Bleskov üldse kannatanut ähvardanud. N. Bleskov lubas kannatanule mitte tasumise korral teha koguni kingitusi ja halbade asjade juhtumist. Samuti on eelnevaga lükatud ümber maakohtu järeldus nagu poleks N. Bleskov midagi otsustanud. Viimane tegi L.Kitile ettepanekuid kohtumise osas ning manitses L.Kitti ka vältima sõnapidamatust nende töömeetodite osas. N.Bleskov suhtles ka kannatanuga iseseisvalt. Erinevalt maakohtust on prokuratuur eeltoodu põhjal seisukohal, et N.Bleskov pidi vähemalt möönma nõude õigusliku aluse puudumist. Seda veenvust võimendab seegi, kui tihti ja sisukalt vahetasid L.Kitt ja N.Bleskov jälitustoimingu protokollidest nähtuvalt infot. Pole eluliselt usutav, et kaks ühes inkassofirmas töötavad isikut omavahel sellist infot ei vaheta. Ümber on lükatud ka esimese kohtuastme järeldus nagu see poleks olnud N.Bleskovi soov ega tahe, et L.Kitt kasutab tema kuvandit kannatanu hirmutamiseks. Sellel peatus prokuratuur eespool. Mõistetamatu on seisukoht nagu poleks tähtsust asjaolul, et kannatanu tajus neid tegutsemas koos. Seda tajusid juba süüdistatavad ise ning seda kirjeldas ilmekalt ja emotsiooniga ka G.Okunev. Nagu eelnevalt prokuratuur rõhutas, jättis maakohus G.Okunevi telefonikõnede hindamisel tagaplaanile selle, mida süüdimõistetud kuritegeliku ühenduse juht teab nende töödünaamika kohta. Maakohus ei ole veenvalt kummutanud prokuratuuri sellekohast süüdistuskõnest tulenevat analüüsi. N. Bleskovi antud ütlused on maakohus vastavas episoodis lugenud põhjendamatult usaldusväärseks.9 Prokuratuuri hinnangul on N. Bleskov ilmselgelt pisendanud oma ütlusi võrreldes sellega, mida näitavad eelnevalt refereeritud jälitustoimingute protokollid kogumis kannatanu RK ütlustega. Maakohus ei ole antud prokuratuuri argumenti, mille viimane esitas repliikide ajal maakohtus, jälgitavalt ega veenvalt kummutanud. Kannatanu MN episood Kannatanu MNt ristküsitleti 15.12.2020 toimunud kohtuistungil. Prokurör refereerib kannatanu poolt maakohtus antud ütlusi ja rõhutab, et maakohus on lugenud kannatanu ütlused enamjaolt usaldusväärseteks, kuivõrd need on kooskõlas teiste tõenditega. Prokuratuur ei soostu kannatanu ütlustest kui tervikust tulenevalt maakohtu seisukohaga nagu poleks kannatanu N. Bleskovi üldse kartnud. Kannatanu on tema ütlustest kui tervikust nähtuvalt seisukohal, et N.Bleskov oli üksnes antud grupist vestluseks mõistlikum osapool ja seetõttu oli tal N.Bleskovi 17 ees hirmutunne väiksem võrreldes L.Kitiga. Selle järelduseni aga kannatanu aja möödudes kaassüüdistatavate käitumise võrdluse tulemusena. Ta kartis alguses rohkem ka N. Bleskovi, kuna ei teadnud temast siis veel suurt midagi. Ta kordagi ei öelnud, et ta lõpuks ei kartnud enam N. Bleskovi. Hirmutunne L. Kiti ja N. Bleskovi kui grupi ees püsis järjepideva füüsilise vägivallaga ähvardamisega suvestamise tõttu, kannatanu ja tema perekonnaliikmetega kontakti otsimise (käisid kannatanu ja perekonnaliikmete kodude juures). Asjaolu, et kannatanu oli nõus L.Kiti ja N.Bleskoviga kohtuma ja kontakteerus nendega ise, ei tähenda automaatselt hirmutunde puudumist. Ka näiteks selgitas RK tema ütlustest tulenevalt, et ta astus L.Kiti ja N.Bleskoviga kontakti leevenduse saamiseks psüühilisest survest. Sarnasele seisukohale on asunud ka MN, kelle jaoks oli lisamotiiv perekonnaliikmetel lasuva surve vähendamine. Prokuratuur on viidanud süüdistuskõnes ka VO ütlustele, mille kohaselt on meesterahvale paras väljakutse, kui tema perekonnaliikmeid ähvardatakse. Asjaolu, et N.Bleskov tõepoolest suhtles kannatanutega mõistlikumalt kui L.Kitt, on tõendatud ka RK episoodist tulenevaga. See aga ei anna alust eitada vahetult kannatanul lasuvat hirmutunnet. Ka nn RK episoodis käsitletud tõenditest nähtuvalt viitab taoline asjaajamine pigem tegeliku töömeetodi varjamisele, sest antud episoodist tulenevalt oli füüsiline ähvardamine ka N.Bleskovi tahe ja soov. Järgnevalt refereerib prokurör jälitusprotokollide sisu ja väidab, et maakohus, kes asus seisukohale nagu poleks N.Bleskov kannatanuid ähvardanud ega olnud teadlik L.Kiti ähvardustest või nendega nõustunud ehk heaks kiitnud, ei arvesta süüdistuskõnes ega ka apellatsioonis refereeritud tõendikogumit, millest joonistub välja kaassüüdistatavate modus operandi. Väljaspool mõistlikku kahtlust teadis N.Bleskov L.Kiti esitatud ähvarduste sisust ja kiitis need heaks. See joonistub välja RK episoodi all refereeritud tõenditest aga ka MN ütlustest. Nende põhjal käitus N.Bleskov ka vahetult ise ähvardavalt, kuivõrd esitas kontekstuaalselt füüsilisele vägivallale viitavaid ähvardusi ning käis kannatanu ning tema perekonnaliikmete kodude juures L. Kitiga. Kõike seda näitlikustab ka jälitustoimingu protokoll, millest ilmnevalt räägib L. Kitt võlausaldajale, kelle kasuks ta tegutseb, enda töömeetoditest, mis hõlmab taaskord tema poiste kasutamist, kui kannatanu ei maksa. Üks nendest poistest on N. Bleskov, kellega käis L. Kitt koguni tsiviilasja kohtuistungil, mille käigus jõuti järeldusele, et sh MN ei võlgne VRle midagi. Selle on maakohus tuvastanud. Prokuratuur ei nõustu maakohtu hinnanguga selle kohta nagu oleks olnud N.Bleskovi kaaskäikude eesmärgiks olukordade rahustamine. Mh RK episoodi all käsitletud jälitustoimingu protokollidega on tõendatud, et tulenevalt N. Bleskovi vanglakoolist ja kavalusest, oli rahustamise mõtteks kahandada õiguskaitseorganitele vahele jäämise riski. VR ja L.Kitti vestlust hõlmav jälitustoimingu protokoll koos maakohtus uuritud ja esitatud tsiviilasja nr 2-1618294 kohtuistungi protokolli aga ka antud asja kohtulahendiga kinnitavad, et N.Bleskov oli L.Kittiga võrdväärselt teadlik nõude õigusliku aluse puudumisest või minimaalselt puudus tal igasugune alus uskuda selle seaduslikkust. Nimelt, nagu nähtub ka kannatanu MN ütlustest, käisid N.Bleskov ja L.Kitt koguni kohtuistungil kohal. Antud istungist nad pidid saama tõsiseltvõetava aimduse, et nõude lubatavus on kahtluse all. Et nõude lubatavus neid mõlemaid ühiselt ei huvitanud, näitab VRle lubatu panna asi tõsisemalt töösse. Maakohus on refereerinud ka kannatanu TN ütlusi selle kohta, kuidas 18.08.2018.a ilmus L.Kitt mingi vene mehega XXX tänavale (MN kodu juurde). Maakohtus esitatud 27.09.2017.a asitõendi vaatlusprotokollilt nähtuvalt tuvasta MN mobiiltelefonist kokku tema ja L.Kitti vahel 272 sõnumit ajavahemikul 14.04.2017.a kuni 20.07.2017.a. Nendest sõnumitest nähtuvalt on L.Kitt oma poistega käinud korduvalt MN kodu juures alusetu võlanõudmise eesmärgil malet mängimas. Näiteks andis L. Kitt 19.04.2017.a kannatanule teada, et eile nad mängisidki kannatanu kodu juures malet ning 20.04.2017.a ütles süüdistatav kannatanule, et oleme Sinu maja juures, malelaud ootab. Viidatud TN ütlused toetavad tõendikogumit osas, mis puudutab N.Bleskovi ja L.Kitti ähvardavat käitumist MN perekonnaliikmete aadressil. Samuti oli kannatanu ja tema perekonnaliikmete kodude läheduses malemäng üks survestamise meetoditest. Võttes arvesse ka 27.09.2017.a asitõendi vaatlusprotokolli, siis jääb mõistetamatuks maakohtu 18 hinnang sellele, et malemäng kannatanu ja tema lähedaste kodude juures oli pelgalt saate Võlakütid elavdamiseks. L.Kitt ja N.Bleskov kasutasid malemängu survestamiseks osana ähvardavast käitumisest juba enne kõnealuse saate tegemist. Seda toetavad mh KL ja IM ütlused. Järgnevad refereeringud tunnistajate ütlustest ja jälitusprotokollidest. Kokkuvõtlikult näitavad antud episoodi juures N.Bleskovi ja L.Kitti ühist ja kooskõlastatud tegutsemist järgnevad asjaolud – koos kohtuistungil käimine ning seeläbi aimduse saamine, et võlanõue ei pruugi tugineda seaduslikule alusele; MN vastuväidete esitamine mõlemale ja seda korduvalt; MN ja tema lähedaste kodu juures käimine; malemängimine kui verbaalselt esitatud ähvarduse intensiivistamine; sea pea panek MN kodu juurde; vägivallale viitavate väljendite koos esitamine – pole mõtet kohe vastu pead anda või pead lõhki lüüa, muidu raha ei saa; L.Kitt ei tegutse üksi, vaid koos poistega; kuivõrd L.Kitt andis kannatanule süüdistuskõnes refereeritust korduvalt märku, et ta tegutseb koos G.Okuneviga ja seda teadis ka N.Bleskov, siis oli see nende mõlema aktsepteeritud tahe ja meetod kannatanu hirmutamiseks; N.Bleskov survestas kannatanut ka ise – mõistlikum ära maksta ja nagu nii tuleb keegi, kes selle välja nõuab; L.Kitt andis VRle ülevaadet võlgnevusega tegemise kohta, jääb kõnede kogumist mulje, et nad teevad kõike koos. Sh on maakohus lugenud põhjendamatult usaldusväärseks N.Bleskovi ütlused. Mitte ükski eelkäsitletud tõend ei kinnita seda, et N.Bleskov ei teinud L. Kittiga süsteemset koostööd. Vastupidiselt tegutses ta L.Kittiga võlgade nõudmisel aktiivselt koos, olles seetõttu teadlik vähemalt enamus episoodidega seotud detailidest, mida kinnitab sh modus operandi. Nii isiklikkused tõendid aga ka jälitustoimingu protokollid lükkavad ümber N.Bleskovi pisendused osas, mis puudutavad töötamist koos L.Kittiga. Vale on N.Bleskovi väide nagu poleks L.Kitt teda kunagi tutvustanud kui kunagise kuritegeliku ühenduse liiget. Selle väite ekslikust tõendab RK episoodi raames käsitletud tõendid. Vale on ka N.Bleskovi väide, et ta ei mõelnud kannatanutele vahetult öelduga midagi ähvardavat. Ka see on ümberlükatud eelnevalt käsitletuga. Vale on ka N.Bleskovi öeldu, et ta pole kunagi G.Okuneviga kohtunud. Ta koguni käis L.Kittiga G.Okunevi sünnipäeval. G.Okunev on põhjalikult iseloomustanud nende töömeetodeid. Samuti oli N.Bleskov tegelikkuses teadlik ka sellest, et L.Kitt on võlgnikelt võlgade nõudmisel kasutanud enda sõjaväelase tausta, mis tuleb otseselt välja MN ja RK episoodi puudutavatest tõenditest. Seega jaatas maakohus põhjendamatult N.Bleskovi ütlused usaldusväärseks. Kannatanu HH episood Esmalt täpsustab apellant üle kannatanu HH 14.12.2020.a Harju Maakohtus antud ütlused osas, mis puudutavad L.Kitti ja N.Bleskovi vahelist koostööd. Seejärel refereerib prokurör tunnistaja LN 16.09.2021.a kohtumenetluses ja 14.05.2019.a kohtueelses menetluses antud ütlused ja IM maakohtus 09.09.2021.a ütlusi. Maakohus on lugenud kannatanu ja tunnistajate ütlused usaldusväärseteks. Need kinnitavad kogumis seda, et L. Kitt püüdis järjekindlalt koos N.Bleskoviga saada kätte kannatanut. Nad käisid koos kannatanu ning tema lähedaste elukoha ja töökoha juures. Mh toetavad antud isikulised tõendid juba eelnevalt kirjeldatud modus operandit L.Kitt ja N.Bleskovi väljapressimiste käekirja osas. Kannatanu ja tunnistaja LN on kinnitanud, et üks peamisi L.Kitti väljapressimise koosseisust hõlmatud ähvardavatest loosungitest oli poiste kasutamine, kui kannatanu ei maksa. Väite tõsiseltvõetavuse tõstmiseks kasutas L.Kitt ka antud episoodis N.Bleskovi, kes oma kohalolekuga suurendas kannatanus hirmutunnet ja seda ka ise selliselt tajus tulenevalt teistes episoodides käsitletud tõenditest. Kannatanule mõjus see hirmutavalt. Kannatanu on põhjalikult selgitanud, millele tugines kartus ähvarduste osas. Need riimuvad tõendikogumiga, mida käsitles prokuratuur mh maakohtus esitatud süüdistuskõnes. Et N.Bleskov oli eelnevast tõendikogumist nähtuvalt kursis sellega, kuidas L.Kitt kannatanutelt võlgu nõuab, siis on väljaspool mõistlikku kahtlust tema teadmine töömeetoditest ka antud episoodis. Ka apellatsioonis refereeritud jälitustoimingu protokoll nr 6 vaid toetab kaassüüdistatavate külg külje kõrval kannatanute survestamist ja selle kulgu. 19 Eelöeldust tulenevalt palub prokuratuur L.Kitti süüdi tunnistada mh

§ 214

lg 2 p 4 järgi, N.Bleskovi aga

§ 214lg 2 p-de 1, 2 ja 4 järgi. N. Bleskovi teo kvalifitseerimise alternatiivsed võimalused Tulenevalt Kr

MS §- dest 268 lg 1, 6 ja 306 lg 1 p 3 oli maakohtul mh ka kohustus kontrollida juhul, kui ta leidis, et N.Bleskov ja L.Kitt ei tegutsenud

§ 214

lg 2 p-de 1, 2 ja 4 mõttes ühiselt ja kooskõlastatult, N.Bleskovile etteheidetud tegude vastavust

§ 214

lg 2 p 1, 2 – 22 lg-le 3 aga ka

§ 120lg-le 1.

Maakohus ei ole seda teinud, mistõttu on ta jätnud täitmata kohustuse materiaalõigusliku olukorra väljaselgitamisel. Juhul, kui ringkonnakohus ei nõustu prokuratuuri käsitlusega ühise ja kooskõlastatud tegevuse osas, palub viimane kontrollida N.Bleskovile etteheidetud tegude vastavust

22 lg 3 ja 214 lg 1 ja 2 järgi või

§ 120lg 1 järgi.

Kaasaaitaja on isik, kes tahtlikult osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasaabi (

§ 22lg 3).

Maakohus on tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et L.Kitt pani kannatanute RK, MN ja HH suhtes toime väljapressimise

§ 214lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning mõistnud ta selles süüdi.

Seega on tuvastatud tahtlik õigusvastane põhitegu. N.Bleskovi vähemalt kaudne tahtlus katab nii L.Kiti põhiteo

§ 214

lg 2 p-de 1 ja 2 mõttes aga ka sellele füüsilise, ainelise ja vaimse kaasabi osutamise. Eelnevalt käsitletud ja süüdistuskõnes käsitletud tõendikogumist ilmnevalt töötasid N.Bleskov L.Kitt viimase inkassofirmas ja tegid kõike võlgade nõudmisel koos. Ta käis L.Kitiga kaasas kannatanutega kohtumas ja neid otsimas erinevatest kohtadest (Kristiine Keskus, kannatanute ja nende lähedaste kodude aga ka töökohtade juures ning kohtuistungil). Sh nõudis ka N.Bleskov ise vahetult kannatanutelt võlgasid, andis L.Kitile kasutada enda mobiiltelefoni aga kasutasid ka N.Bleskovi autot väljapressimisega taotletu saavutamiseks. Modus operandist tulenevalt on N. Bleskov kursis L. Kiti ähvardavate loosungite kasutamisega – teab, et ta kasutab kannatanute survestamiseks mõlema kuritegelikku minevikku ning tausta aga ka seda, et L.Kitt töötas koos G.Okuneviga. N.Bleskov on tõendikogumist järelduvalt kiitnud heaks L.Kitti ähvarduste kasutamise. N. Bleskov on kontekstuaalsel tasandil ähvardanud kannatanuid ka ise. Ta toetab L.Kitti tegevust tervikuna selle konspiratiivsuse tagamiseks – manitseb, et keegi ei pea teadma, kuidas nad asju ajavad. Ühtlasi toetas N.Bleskov selgelt oma kohalolekuga L.Kitti keskseimat koosseisupärast ähvardust, st tulevad vene poisid, kui kannatanu ei maksa. Võlanõudeid on nad esitanud kannatanutele nii koos aga ka N.Bleskov ise. Seejuures ilmneb mitmest episoodist viiteid, et N.Bleskov tahtlus katab ka nõuete õigusliku aluse puudumise – kannatanute vastuväidete ignoreerimine, tsiviilkohtu istungil käimine, kannatanu sundimine ähvardustega allkirjastama võlakirja jt tõenditest nähtuvad viited. Prokuratuur eraldi ähvardust apellatsioonis ei analüüsi, kuivõrd

§ 120lg 1 argumentatsioon on eelnevaga hõlmatud.

L. Kitti ja N. Bleskovi õigeksmõistmine

§ 137

lg 1 järgi

137 lg-ga 1 kaitstav õigushüve on eneseteostusvabadus ja enesemääramisõigus (PS § 19). Kui inimene teab, et iga tema sammu võidakse jälgida ja talletada, pole ta oma otsustes vaba. Kuriteoga võidakse ka rikkuda kannatanu teisi põhiseadusega kaitstud hüvesid nagu perekonna- ja eraelu puutumatus (PS § 26), kodu puutumatus (PS § 33). Riigikohus on kõnealuse karistusnormi tõlgendamise kohta märkinud järgnevat. Kõnealuse süüteokoosseisu objektiivne koosseis on blanketne ja seda tuleb sisustada jälitustoimingu tegemisega, st tuleb tuvastada konkreetne jälitustoiming, mille isik toime pani, ja näidata, millisest õigusnormist lähtudes on süüdistuses kirjeldatud tegevus tunnistatud ebaseaduslikuks. Riigikohus on pidanud

§ 137lg 1 formaalseks teodeliktiks, märkides järgnevat.

/…/ kui on tuvastatud kellegi suhtes jälitustoimingu lubamatu toimepanemine, on tegemist juba sedavõrd intensiivse eneseteostusvabaduse ja enesemääramisõiguse riivega, et tähendust ei oma süüteokoosseisu realiseerituse seisukohalt, millist laadi olid saadud andmed: "Selle sättega kaitstakse kõiki, s.h elulisi ja tööalaseid andmeid, ning oluline ei ole nende kvaliteet kuriteo 20 toimepanija jaoks. Seejuures tuleb märkida, et

§ 137

lg 1 on formaalne delikt, mis ei sea mingeid eritingimusi saadud teabe kvaliteedi või omaduse osas. Oluline on pelgalt toimepanija käitumise motiiv HH episoodid Jälitustoimingu protokolli nr 6 (13.03.2019.

1. a)tõendab, et 30.06.2018.a kell 17.05.39 kooskõlastavad ja planeerivad L.Kitt ja N.Bleskov varjatud jälgimist HH ning tema lähedaste elukohtade juures Harjumaal XXX. Vestluse kohaselt on neil plaanis liikuda Tabasallu pärast seda, kui L.Kitt on kohtunud G.Okuneviga. Nende plaan vastab kokkulepitule – mh plaanitakse kasutada N.Bleskovi autot. Samal kuupäeval kell 12.37.45 annab L.Kitt IMle ülevaate HH ja lähedaste elukohta varjatud kaardistamisest. Prokurör analüüsib tunnistaja JR kohtus antud ütlusi ja tunnistaja LN maakohtus avaldatud 14.05.2019.a kohtueelses menetluses antud ütlusi. Prokuratuuri hinnangul on maakohus jõudnud prokuratuuri süüdistuskõne põhjal ekslikule järeldusele. Esiteks tuleb jälitustoimingu protokollist nr 6 (13.03.2019.
2. a)selgelt välja, et L.Kitt käis XXX varjatult jälgimas HH ja tema lähedaste elukohta ka 30.06.2018.a, st kuupäeval, mis ühtib süüdistuses märgituga. See tuleneb konkreetselt välja 01.07.2018.a kell 12.37.45 toimunud vestlusest L.Kitti ja IM vahel. Need korrad, millest räägivad LN ja JR, st bluffimise osa, ei puuduta 30.06 ja 01.07.2018.a teostatud varjatud jälgimist. Seonduvalt bluffimisega, ei pea prokuratuur silmas üldsegi neid episoode, mis leidsid aset enne 30.06.2018.a, st nt 24.06.2018 jne, milles L.Kitt bluffis JRle. Puuduvad mistahes viited, et L.Kitt või N.Bleskov oleks kõnealustest episoodidest nende toimumise ajal rääkinud kannatanule või tema lähedastele. Prokuratuur tõi antud vestlused süüdistuskõnes välja üksnes tahtluse teoeelse käitumise näitlikustamiseks. Nõnda on prokuratuuri hinnangul tõendatud, et L.Kitt jälgis varjatult andmete kogumise eesmärgil 30.06.2018.a üksi ning 01.07.2018.a N.Bleskoviga ühiselt ja kooskõlastatult kannatanu ja tema lähedaste kodu. Viimast eesmärgiga koguda ja töödelda varjatult andmeid kannatanu liikumistarjektoori, sõidukite jne kohta. Antud episoodidest ei andnud L.Kitt nende teostamise ajal teada kannatanule või tema lähedastele. Ta jagas 01.07.2018.a infot IM-ga, kuivõrd sh süüdistuskõnes käsitletud tõendikogumist järelduvalt tegid viimane ja L.Kitt koostööd saate Võlaküttide jaoks ning seega oli üks andmete kogumise eesmärkides saada andmeid ka kõnealuse saate jaoks, mille lõppeesmärk oli survestada kannatanut väljapressimise tõhustamiseks. Antud eesmärgil koostööpartnerile ülevaate andmine ei muuda eraviisilist jälitustegevust veel varjatuse mõttes olematuks. Tahtlust viia läbi toiming varjatult, kinnitab mh asjaolu, mille kohaselt kooskõlastasid L.Kitt ja N.Bleskov põhjalikult ühise teoplaani – kohtumispaik, jälitustoimingu teostamise umbkaudne aeg, N.Bleskovi viimase auto kasutamine toimingu varjamiseks jne. Maakohus on tuvastanud, et mõlemal mehel puudus õiguslik alus varjatud jälgimise teostamiseks. Mõlemad episoodid on käsitletavad lõpuleviidud tegudena – L.Kitt sai süüdistuses nimetatud aegadel üksi ja N.Bleskoviga grupis vähemalt mingis osas andmed, mille saamise ta eesmärgiks seadis ning seda antud episoodide osas varjatult andmesubjekti eest (KrMS § 1261 lg 1). MN episood Prokurör esitab Jälitustoimingu protokolli nr 2 (13.03.2019.
3. a)sisu. Maakohus on lugenud selle protokolliga tuvastatud faktilised asjaolud tõendatuks, kui märkis: /…/ Seda, et L.Kitt käis korduvalt kannatanu kodu juures teda jälgimas ja andis sellest kannatanule ka teada, et on tema tegemistega kursis, saab tõesti möönda, kuid süüdistus on esitatud konkreetselt 21.08.2018 kohta ja seda varjatud jälgimises. /…/ Kokkuvõtteks märkis maakohus eraviisilise jälitustegevuse kohta järgnevat. Kohus leiab, et N.Bleskovi ja L.Kitt´i tegevuses ei esinenud piisavat ulatust ja vaatluse intensiivsust, et nende tegevus kvalifitseeruks

§ 137järgi.

Riigikohtu seisukohast (RKKK 3-1-1-93-15 p-d 90 ja 97) võib tuletada üldisema reegli, et mistahes eraviisiline jälitustoimingu tunnustele vastav tegevus on vaadeldav eraviisilise jälitustegevusena

§ 137

mõttes ainult siis, kui see tegevus on piisavalt ulatuslik ja 21 süsteemne ehk võrreldav professionaalse jälitustööga. Antud juhul see kindlasti professionaalse jälitustööga võrreldav ei olnud. L.Kitt ja N.Bleskov ei ole sisuliselt varjanud, kus nad on ja mida vaatavad (L.Kitt teavitas sellest ka IMt, kellega oli plaan koos telesaadet teha võlgnikest). Pelgalt kellegi maja binokliga vaatamise pinnalt ei saa teha järeldust, et tegemist võiks olla

§ 137järgi kvalifitseeritava kuriteoga.

Maakohtu seisukoht, mille kohaselt peab jälitustoiming olema professionaalselt teostatud, pole prokuratuuri hinnangul kooskõlas

§ 137lg 1 õigushüvelise kaitsealaga.

Midagi sellist Riigikohus pole ka öelnud. L.Kitt ja N.Bleskov on neile inkrimineeritavate tegudega saavutanud õigushüve riive, mille ärahoidmiseks on

§ 137lg 1 ellu kutsutud.

Prokurör leiab kokkuvõttes, et kannatanud ei olnud oma otsustustes vabad, kuna nad teadsid ja kartsid, et L.Kitt jälgib igat nende sammu. Nende elurütm oli tugevalt häiritud. Nad olid sunnitud oma eludes tegema ümberkorraldusi. L.Kitti püüdis igati, üksi ja ka koos N.Bleskoviga, koguda andmeid varjatult. Sellele viitab esmalt see, et süüdistuses märgitud toimingute teostamise ajal ei informeerinud nad kannatanuid ja nendega seotud isikuid. Väär on maakohtu järeldus nagu oleksid süüdistatavad vaadanud binokliga vaid maju. Maakohtus esitatud tõenditest tuleb selgelt välja, et lisaks elukohale kaardistasid süüdistavad ka kannatanute kasutuses olevaid sõidukeid ning liikumistarjektoori. MN episoodis toob L.Kitt konkreetselt välja – tema peatub seal, kus elab tema ema. Seetõttu pidi L.Kitt sõitma kannatanul järel. L.Kitt peamiselt, kuid ka N.Bleskov, jälgisid HH võimalikku elukohta kokku intensiivselt kaua. Samuti kasutati ühel korral toimingu salajasuse tagamiseks N.Bleskovi autot. HH kohta andmete varjatud kogumiseks mindi koguni piiratud piiratud territooriumile. Seda, et L.Kitt ja N.Bleskov kogusid kannatanute kohta andmeid, tuleb välja ka isikulistest tõenditest (HH, LN, MN, TN ütlustest). Kannatanud on konkreetselt väljendanud L.Kitti räägitut, mille kohaselt ta teab, kus nad käivad ja mida nad teevad. Kannatanute ütlusi kinnitavad ka asitõendite vaatlusprotokollid, millised esitas prokuratuur maakohtus ja analüüsis süüdistuskõnes (vt 27.09.2017.a asitõendi vaatlusprotokoll – MN osas ning 05.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll – HH osas). Prokuratuur viitas süüdistuskõnes ka kohtulikult uuritud 19.02.2019.a läbiotsimise protokollile ja selle lisadele. Sellest nähtuvalt on L.Kitt pannud kirja lausa MN autonumbri. Seega on täidetud nn intensiivsuse kriteerium, mille maakohus tuletas Riigikohtu lahendist. Asjaolu, et L.Kitt pärast jälgimist kannatanutele tegi nimetatud asjaolu teatavaks, ei muuda eraviisilist jälitustegevust olematuks. Ka jälitusasutusel on kohustus jälitustoimingu loa lõppemise korral teavitada subjekte, kelle eraelu on toiminguga oluliselt riivatud (KrMS § 12613 lg 1). Kui andmete varjatud kogumine on viidud lõpule, siis on ka toimingu varjatud eesmärk andmete töötluse näol saavutatud ning jälitaja poolne teavitama ei oma koosseisu lõpuleviimise seisukohalt enam tähtsust. Tegemist on siiski teodeliktiga, mis on saavutatud andmete varjatud töötlemise tulemusena sõltumata saadud andmete kvaliteedist toimepanija jaoks, nagu on märkinud Riigikohus. Kui jaatada maakohtu seisukoha õigusust materiaalõiguslikus mõttes, võiks jälitusasutus ilma varjatud jälgimise loata panna kirja isikute autonumbreid, vaadata kuhu nad sõidavad, kaardistada nende trajektoori jne. Viimast põhjusel, et ka jälitusasutus võib teinekord toimingu varjatuses ebaõnnestuda, kuid see ei ebaõnnestunud toiming ei välista automaatselt toimingu salajasust. Nõnda ei saa

§ 137lg 1 täidetuse eelduseks lugeda varjatud toimingu professionaalsust.

Prokuratuur palub ringkonnakohtul antud teema valguses maakohtu seisukohti käsitleda. Eelöeldust tulenevalt palub prokuratuur L.Kitti ja N.Bleskovi osas tühistada maakohtu õigeksmõistev otsus ning mõlemad isikud tunnistada süüdi kõikides neile etteheidetud episoodides

§ 137lg 1 järgi.

L. Kiti karistus Karistuse põhjendamise osas on maakohus rikkunud materiaalõigust

§ 56lg 1 mõttes ja põhjendamiskohustust.

Maakohus pole igakülgselt analüüsinud ning kummutanud prokuratuuri süüdistuskõnes käsitletud seisukohti. Prokuratuur palub ringkonnakohtul 22 arvestada karistuse mõistmisel ja selle täideviimise korra määramisel prokuratuuri süüdistuskõnes toodud argumentidega ja mõista talle karistuse vastavalt apellatsioonil taotletule. Prokuratuur ei vaidlusta maakohtu mõistetud karistust ahistava jälitamise osas. Et maakohus mõistis L.Kitti õigeks

§ 137

lg 1 järgi, palub prokuratuur tema süüditunnistamise korral arvestada süüdistuskõnes toodud põhjendustega karistuse mõistmise osas. Lisaks märgib prokuratuur maakohtu vastava otsuse põhjenduste kohta järgnevat. Maakohus on märkinud, et prokuratuuri esile toodud raskendavad asjaolud on otsitud, kunstlikud ja ei ole asjakohased. Mitte ühtegi vastuargumenti pole kohus aga süüdistuskõnes toodule esitanud. Prokuratuur on raskendavad asjaolud seostanud süüdistuse raamides esitatud tõendusteabele tuginedes. Maakohtu põhjendustest ei selgu vähimalgi määral, miks L. Kitt väärib, arvestades üksikkuritegude mahtu, karistust alla sanktsioonide keskmise. Eriskummaline on maakohtu arusaam nagu tuleks kuritegelikku ühendusse kuulumise karistuse mõistmisel arvestada sellega, millised karistused said teised süüdistatavad kokkuleppemenetluste tulemusena. Maakohus on võrrelnud omavahel võrdlematuid. L.Kiti süü suurust ei saa võrrelda teiste süüdistatavatega juba seepärast, et tema panus üksikkuritegude näol kuritegelikku ühendusse on süüdistusest ning seda toetavatest tõenditest nähtuvalt märkimisväärselt mahukam ja raskem võrreldes teiste süüdistatavate panustega. Kokkuleppemenetlus ja üldmenetlus on täiesti erinevad menetlusliigid. Kokkuleppemenetluses kujuneb tõde kohtueelses menetluses kogutud tõendite põhjal, millest kujuneb ka karistus. Üldmenetluses aga kujuneb tõde, sh arusaam süü suurusele vastavast karistusest, tõendite põhjaliku uurimise tulemusena maakohtus. Tõendite vahetu ja põhjalik uurimine võib mõJ.da siseveendumust hoopis teisel tasemel ja ulatuses. Samuti ei ole välistatud, et üldmenetluse käigus selgub süü suurust mõJ.vaid faktilisi asjaolusid, milliseid ei kajastu kohtueelses menetluses kogutud tõenditel. Näiteks jääb tunnistajale midagi meenutama või hoopis meenub. Samuti võib kaitsja esitada ebaprofessionaalsusest tõendi, mis hoopis suurendab isiku süüd. Prokuratuur palub seega L.Kitti karistada vastavalt apellatsioonis ja süüdistuskõnes toodule. L. Kitti puudutavad menetluskulud ning konfiskeerimisküsimus Prokuratuuri taotluste rahuldamise korral palub viimane L.Kitilt välja mõista menetluskulud nii nagu prokuratuur taotles vastavalt süüdistuskõnele. Sarnasel põhjusel palub prokuratuur konfiskeerida ka kõnealuse binokli kui kuriteo toimepanemise vahendi

§ 83lg 1 alusel, mida L.Kitt kasutas eraviisilise jälitustegevuse toimepanemiseks.

Kohtuotsuse jõustumise korral määrata binokkel hävitamisele. N. Bleskovi karistus Kuivõrd N.Bleskovi mõistis maakohus täies ulatuses õigeks, ei pidanudki maakohus hindama prokuratuuri süüdistuskõnes toodud argumente karistuse osas. Juhul, kui ringkonnakohus mõistab N.Bleskovi süüdi täielikult või osaliselt, palub prokuratuur ringkonnakohtul hinnata süüdistuskõnes käsitletud põhjendusi. Prokuratuuri vastavate taotluste rahuldamise korral palub viimane karistada N.Bleskovi vastavalt apellatsioonis ja süüdistuskõnes toodule. N. Bleskovi puudutavad menetluskulud Maakohtu otsuse tühistamise korral palub prokuratuur N.Bleskovilt välja mõista menetluskulud selliselt nagu märkis prokuratuur süüdistuskõnes. Prokuratuuri taotluste rahuldamise korral palub viimane N.Bleskovilt välja mõista menetluskulud nii nagu prokuratuur taotles vastavalt süüdistuskõnele. MJ katseaja pikkus 23 MJ osas vaidlustab prokuratuur vaid katseaja pikkust. MJle mõistis maakohus kelmuse eest karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust. Katseaja pikkuseks määras kohus 1 aasta. Selline lahend on vastuolus Riigikohtu lahendist tulenevaga, mille kohaselt peab määratud katseaeg olema pikem mõistetavast karistusest.Prokuratuur palub ringkonnakohtul hinnata süüdistuskõnes esitatud põhjendusi ning määrata MJle katseaja pikkuseks 4 aastat

§ 74lg 3 alusel.

V. Uzlovi õigeksmõistmine

§ 255lg 1 järgi V.

Uzlovi puhul on keskseks vaidlusaluseks küsimuseks – kas ta osutas lihtsalt oma turvafirmaga teenust STle või oli turvafirma kuvand ja ressursid panustas ühenduse eesmärkide saavutamisse? Prokuratuur hinnangul ei tugine maakohtu järeldused kohtulikult uuritud tõendikogumile, mida on käsitletud ka süüdistuskõnes. Apellatsioonis refereeritud tõenditest ning süüdistuskõnest käsitletust joonistub välja sisutihe ajajoon ning lahutamatult kulgev sündmuskulg, mis viitab sellele, et V.Uzlov kuulus nn Okunevi nimelisse kuritegelikku ühendusse, alludes selle tahtele panustas ühenduse eesmärkide saavutamisse ning allus konkreetselt ühenduse vanema positsioonil oleva isiku korraldustele ja juhistele, kelleks oli ST:

1. 2016.a alguses talvel kasutas nn Okunevi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdimõistetud ST jt seotud osapooled V.Uzlovi turvafirma B OÜ abi restorani Tallekese ja Pullikese ülevõtmiseks selle omanikult. Episoodiga oli ka seotud V.Uzlovi isa VU (maakohus luges tõendatuks restorani hõivamise Okunevi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt).
2. Umbes 2016.a kasutas ST, andes vastavsisulise korralduse, V.Uzlovi ja tema turvafirma B OÜ abi ning kuvandit Kemerovo grupeeringuga seotud konflikti lahendamiseks Tallekeses ja Pullikeses.
3. 2016.a suvel, AS karistamisel, kasutas nn Okunevi kuritegeliku ühendusse kuulumise eest süüdimõistetud RD V.Uzlovile kuuluvat sõidukit. Sündmuse juures viibis mh ST.
4. 2016.a sügisest kuni 2017.a alguseni kavandasid ja viisid lõpule mh V.Uzlov ja ST ühiselt ja kooskõlastatult kelmuse OÜ B vastu (vaidlusaluse maakohtu otsusega tuvastatud kui kuritegeliku ühenduse huvides sooritatud kuritegu).
5. Pärast nn kelmuse episoodi toimus 2017.a kohtumine L.Kitti, ST, AV ja IP osavõtul, milles ST võttis mh V.Uzlovi eest omaks kelmuse toimepanemise, lubas algselt kahju hüvitada, teatas, et V.Uzlov on vanglas ja tema eest korraldab kõike tema isa (maakohus luges AVi ütlused usaldusväärseks ning antud episoodist kasvas välja ühenduse huvides toime pandud väljapressimine).
6. Harju Maakohtu 01.02.2018.a otsus, mille viitas ka maakohus. Selle otsuse kohaselt mõisteti V.Uzlov süüdi selles, et ta võttis 15.03.2017.a STga vägivalda kasutades vabaduse GKlt. Otsuse kohaselt peeti V.Uzlov kinni 23.05.2017.a.
7. Tallinna Vangla vastuskirjast ilmnevalt toetas perioodil 23.05.2017.a kuni 23.05.2018.a V.Uzlovi vangistuse ajal tema isa VU, mis külgneb selle ajaga, kui ST teatas, et kogu V.Uzlovi elu aitab korraldada tema isa. Tunnistaja IS ütlustele ja äratundmiseks esitamise protokollile andis maakohus järgneva hinnangu. Seega teab tunnistaja vaid seda, et V.Uzlov oli konflikti ajal restoranis kohal ja teiste kaastöötajate jutu järgi oli ta turvafirma omanik. Kõike seda ei ole eitanud ka V.Uzlov ise. Äratundmiseks esitamise protokoll nimetab tunnistaja äratuntud isikut ühena „noortest“, kuid see ei kinnita seda, et V.Uzlov tegelikult ka üks kuritegeliku ühenduse „noortest“ tegelikult ka oli. Mida tunnistaja üldse „noorte“ all mõtles, see jääbki selgusetuks. 24 Prokuratuur ei nõustu maakohtu järeldustega. Tallekese ja Pullikese episoodi osas märkis tunnistaja turvafirma B, V. Uzlovi ja ST vaheliste seoste kohta järeldusi tehes, ei ole maakohus sisuliselt arvestanud tunnistaja ütlustega, milliste kohaselt B, T ja S ei olnud pelgalt kolmekesi, vaid nendega olid kaasas mingid abilised viis kuni 8 isikut umbes. Kõik olid noored kuni 30aastased. Ilmselt oli tegu uute töötajate füüsilise abiga. Korralduste osas oli järjekindel kett. Kõik seal olnud noored suhtlesid STga. Nad viibisid restoranis pidevalt, sellest päevast alates üldse ei lahkunud sealt. Tunnistaja täheldas ka seda, et saalis viibisid kaks turvameest täisvarustuses, kelle rinnasildil oli kirjas Barbaros. Nad viibisid ruumides ööpäevaringselt. Nendega suhtlemine oli keelatud. Neil oli ka relvastus ja erivarustus – gaasiballoonid, relv, käerauad, maskid, kuulivest. Antud olukorda käsitles tunnistaja restorani hõivamisena. Enne seda, kui T ja S tööle tulid, oli restoranil leping turvafirmaga G4S. G4S keeldus nendega koostöö jätkamisest, kuna T oli tahtnud muuta lepingutingimusi. G4S ei soovinud neid isikuid toetada teades, kellega on tegu ja leping lõpetati. Äratundmiseks esitamise käigus tundis tunnistaja ära Uzlovid, kellest üks oli turvafirma B OÜ esindaja ning teine sama nime kandva isikuna tema isa (kinnitas vastates kaitsja küsimustele). Tunnistaja EB ütluste osas selgitas maakohus, et need ei kajasta sõnakestki V.Uzlovi. Prokuratuur antud järeldust ei vaidlusta. Samas tuleb tõendist kaudseid viiteid V.Uzlovi seotusele Talleke ja Pullikese hõivamisega ning STga, kes siiski andis suure tõenäosusega kohalolnutele, sh Barbaros turvafirma esindajatele, korraldusi. Kõnealusel restoranil oli enne ST ja VS tulekut leping turvafirmaga G4S. Kui asuti restorani hõivama (hõivamise luges maakohus tõendatuks), siis sisuliselt koos ebameeldivate töötajatega vahetati välja ka turvafirma, milleks sai V.Uzlovi juhitud B OÜ. Turvafirma esindajad olid vahetult konflikti tipphetke eel, ajal ning järel restoranis. Kohal olid ka V.Uzlov ja tema isa VU. Turvafirma esindajatel olid kaasas relvad. Turvafirma esindajad suhtlesid peamiselt ST ja VSga. EB ütlustest tulenevalt said suure tõenäosusega Tlt korraldusi sh turvafirma esindajad, kellest üheks oli tõenäoliselt ka V.Uzlov. Seda toetavad tunnistajate ütlused kogumis – DŠ ütlustest tulenevalt oli turvafirma esindaja üks, kes läks koos Tga ukse peale vastu; EB ütlustest nähtuvalt esindas kogu olukorda T ning andis korraldusi temaga olnud meestele. Järgnevad tõendid kinnitavad, et V.Uzlovi ja turvafirma seotus STga polnud ühekordne ning juhuslik, vaid korduv ning süsteemne. Maakohus on märkinud, et prokuratuur on tuginenud mh jälitustoimingu protokollis 28.03.2017.a kajastuvale, millest nähtub, et RD kasutas AS niinimetatud karistamise operatsiooni käigus V.Uzlovile kuuluvat sõidukit. Ometi ei ole maakohus antud tõendit üldse sisuliselt käsitlenud ega andnud sellele hinnangut kui osale tõendikogumist. Protokollist nähtuvalt olid AS karistamise ajal kohal lisaks VPle ka ST ja RD. Sealjuures kasutas viimane sõidukit Audi A8 (registreerimismärgiga XXXXXX), mis oli Liiklusregistri andmetel seisuga 12.07.2016.a V. Uzlovi omandis ning mida kasutasid VU ja SU. Protokoll kinnitab V.Uzlovi seotust ST ning ka RDega. Ühtlasi on eluliselt veenev see, et V.Uzlov teadis, mille jaoks ta RDele annab autot kasutada. Seda väidet toetab mh DŠ öeldu, mille kohaselt oli Tallekese ja Pullikese hõivamise ajal restoranis ka R nimeline noor mees. Et V.Uzlovi, RD ning ST kontakt on tõendite põhjal märgatav juba enne kõnealust karistamist, siis prokuratuuri järeldus toetatud tõendikogumi poolt. NA ja EL ütlustega seonduvalt märkis esimese astme kohus järgnevat. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga selles, et „Pga“ seotud episoodis ei ole V.Uzlovile mingit süüdistust siin esitatud, tema rolli ja osalemist selles pole tõendatud. Menetlus toimub süüdistusakti alusel, seal pole V.Uzlovile selles konfliktis osalemist ette heidetud. Maakohus on prokuratuuri hinnangul asunud ekslikult seisukohale, mille kohaselt soovinuks prokuratuur NA ja EL ütluste väljatoomisega tõendada V.Uzlovi osavõttu Plt vabaduse võtmises. Nii see ei ole. Maakohus on põhjendamatult jätnud kõnealuse episoodi arvestamata osas, mida võimaldab V.Uzlovile esitatud süüdistus. Süüdistuse kohaselt heidetakse V.Uzlovile ette seda, et ta allus STle ning osales vajadusel erinevate probleemide lahendamiseks toimunud kokkusaamistel, millest võtsid osa ,,Okunevi’’ kuritegeliku ühenduse liikmed. Samuti ka seda, et ta võimendas oma füüsilise kohalolekuga kuritegeliku ühenduse mõjuvõimu ja selle autoriteeti. Prokuratuur viitas antud ütlustele 25 tõendamaks, et V.Uzlov ei osutanud STle pelgalt enda turvafirmaga teenuseid, vaid alludes viimase korraldustele, kasutas ta turvafirma ressurssi restoranis ,,Talleke ja Pullike’’ nn ,,Okunevi’’ kuritegeliku ühenduse huvides. Kuivõrd V.Uzlovile on antud osas esitatud süüdistus ning süüdistus hõlmab STle allumist, kohaloleku ja jõu näitamisega kuritegeliku ühenduse autoriteedi kehtestamist aga ka restorani hõivamist, ei ole tegemist süüdistuse piiridest väljumisega ning antud ütlustele saab vastavas mahus tugineda. Maakohus rikub nimetatud mahus ütluste tõendikogumist väljajätmisega kriminaalmenetlusõigust. Tunnistaja EL ütlusi hinnates märkis maakohus, et tunnistaja ütles varasemate ütluste selgituseks, et tema konkreetselt nendel (st strelkadel) ei osalenud, see on kuulujuttude järgi, et võttis ta kaasa, konkreetselt kas on käinud strelkadel, seda ta ei oska öelda. Tunnistaja edastas kohtule kuulujutu, mitte kindlat teadmist. Kuulujutt ei ole aga kohtu jaoks tõend. Maakohus ei ole üldse hinnanud prokuratuuri argumentatsioonis esitatud repliike. Prokuratuur märkis kokkuvõtlikult repliikides järgnevat. Samuti on ELi ja NA esitatud kuuldused kasutatavad tõendina, kuivõrd need mahutuvad KrMS § 66 lg 21 p 2 ja 3 alla. Seda kinnitab see, et nimetatud isikud olid ise kuritegeliku ühenduse liikmed, võtsid osa kuritegeliku ühenduse aktsioonidest ja kuulsid seeläbi vahetult ühenduse liikmetelt süüstavat infot teiste liikmete kohta. Antud asjaolusid nad on sisuliselt ise ka ristküsitlusel selgitanud. Kokkuvõttes oli restoranis reid – omanikult võeti restoran ära ja oligi kõik. Kõike kamandas ja korraldas ST. Seda toetas seda, hakkas STga nendel kohtumistel või ,,strelkadel’’ kaasas käima RD. Tunnistaja teab kuulujuttude järgi, et kaaskäijaks oli ka V.Uzlov. Strelkad on kokkusaamised probleemide lahendamiseks, et tunneks ennast mugavalt, et tugevam jõud on kõrval. Eesmärk oli näidata jõudu. Tunnistaja meelest oli restoranis pärast selle hõivamist nende isikute poolt ööpäevaringne valve. Prokurör refereerib ka tunnistaja NA ütlusi maakohtus, mis samuti prokuröri hinnangul toetavad süüdistuse seisukohti V.Uzlovi KTÜ liikmelisuse osas. Nõnda toetavad EL ja NA ütlused prokuratuuri järeldusi osas, et ST kaasas V.Uzlovi ja tema turvafirma B OÜ mitte pelgalt turvateenuse pärast, vaid jõu ja autoriteedi demonstreerimiseks probleemide lahendamisel. Mh kinnitavad viimased väljaspool mõistlikku kahtlust, et V.Uzlov sai STlt turvafirma kuvandi kasutamise hetkel korraldusi. V.Uzlov allus STle nii Tallekese ja Pullikese hõivamise ajal aga ka Kemerovo grupeeringuga seotud probleemi lahendamisel. EL ja NA sisuliselt kinnitavad, et V.Uzlov kuulus grupeeringu liikmete hulka. Maakohtu hinnangu kohaselt väärib tähelepanu, et anonüümne tunnistaja S tegelikult ei tea, kas ka V.Uzlov oli ühenduse liige, on kuulnud selle kohta vaid jutte teistelt inimestelt. Anonüümne tunnistaja on selgitanud, et ta on ise olnud seotud kuritegeliku maailmaga. Seetõttu on mõistetamatu maakohtu seisukoht, miks taolises ringkonnas tegutsenud inimese poolt kuuldu ei lähe arvesse antud faktilise asjaolu teadmisena. Tunnistaja on mh kinnitanud, et ta teab, et ta on olnud selles grupeeringus ning ta pani nendega koos mingeid kuritegusid toime. NA ja anonüümne tunnistaja SS on sisuliselt selgitanud, et kuritegelikku ühendusse vastuvõtmine ei ole mingi pidulik tseremoonia, vaid sellest saab aru läbi isikutevahelise suhtluse aga ka sellest, kui nad panevad koos toime erinevaid kuritegusid. V.Uzlovi ja ST aktiivne koostegutsemine on tuvastatud vähemalt alates 2016.a algusest kuni 2017.a keskpaigani. Seetõttu pole alust kõneleda pelgalt turvafirma teenuse osutamisest või mõne üksikkuriteo toimepanemisest, vaid nendevaheline koostöö ja alluvussuhe oli süsteemne. Rõhutamist väärib ka asjaolu, et V.Uzlov osales vahetult ise või panustas justnimelt aktsioonidesse, mille osas oli nii Okunevi grupeeringu liikmete kaasatus kui ka huvi. See kehtib ka GKilt vägivallaga vabaduse võtmise episoodi kohta, millel peatus prokuratuur süüdistuskõnes. Maakohus on jätnud V.Uzlovi kuritegeliku ühenduse süüdistuse raames andmata hinnangu kannatanu AVi ütlustele. Prokuratuur palub ringkonnakohtul hinnata ka antud tõendit kogumis teistega. Kannatanu selgitas maakohtus V.Uzlovi ja ST vaheliste seoste kohta. Kannatanu ütlused ning B OÜ episoodis käsitletud tõendipakett kinnitab seda, et ST ja V.Uzlovi ühine ja kooskõlastatud tegu polnud n-ö ühekordne projekt, vaid koordineeritud ja 26 kuritegeliku ühenduse valvsa huvi ja silma all sooritatud tegevus. Seda ilmestab eriti see, et sellest episoodist võrsus välja L.Kitti sooritatud ja maakohtu poolt tuvastatud väljapressimine AV vastu. Märkimisväärne on esimene kohtumine kannatanu, L.Kitti ja ST vahel. Kannatanu sõnade põhjal käitus ST V.Uzlovi olukorda selgitas kui eestkostja – võttis ka lausa tema eest kelmuse omaks ja selgitas, kuidas nüüd asjad hakkavad toimuma. Maakohtu põhjendustest pole jälgitaval kujul arusaadav, miks ta ei nõustu prokuratuuri seisukoha ja põhjendustega osas, mis puudutab seda, et V.Uzlovi toetati nn Okunevi kuritegeliku ühenduse liikmete poolt tema vangistuse ajal läbi tema isa V.Uzlovi. Prokuratuuri hinnangul kinnitavad seda kannatanu AVi ristküsitluse käigus antud ütlused, mille on maakohus lugenud usaldusväärseks. Et V.Uzlovi vangistuse ajal tegutses tema asjade eest isa, on ka usutav, kuivõrd IS ja DŠ ütlustega on tõendatud, et V.Uzlov osutas turvafirma teenuseid koos oma isaga, kes viibis ka Tallekeses ja Pullikeses perioodiliselt. Mh on EL, anonüümsete tunnistajate SS ning JS ütlustega leidnud tõendamist, et vanglasse sattunud liikmeid toetati ühenduse poolt mh läbi vanglasse sattunud isikute perekonnaliikmete. Seda kinnitab ka 13.03.2019.a jälitustoimingu protokoll nr 4 kajastatud vestlus L. Kitti ja AR vahel, millest selgub, et kui R oli kokku 2 aastat vanglas, siis selle aja jooksul saatis G. Okunev talle vanglasse R naise kaudu raha. Tallinna Vangla 23.04.2019.a vastuskirjast ning selle lisadest nähtuvalt toetas V. Uzlovi tema vangistuse ajal ajavahemikul 23.05.2017.a kuni 23.05.2018.a tema isa VU. Seetõttu on veenev, et pärast seda, kui V.Uzlovilt võeti Eesti õiguskaitseasutuste poolt vabadus nn Okunevi kuritegelikku ühendusse kuulumise eest süüdimõistetud VS ja STga ühiselt ja kooskõlastatult sooritatud kuriteo eest, toetati teda finantsiliselt läbi tema isa. Tallekese ja Pullikese episoodis käsitletud tõenditest ilmnevalt on väljaspool kahtlust fakt, mille kohaselt oli sh V.Uzlovi isal kontakt STga. Seda, et V.Uzlovi elu korraldab tema karistuse kandmise ajal VU, ütles ST ka kannatanule. Seega on prokuratuuri hinnangul esitatud maakohtus piisavalt tõendeid V.Uzlovi kuuluvuse kohta Okunevi nimelisse kuritegelikku ühendusse. Prokuratuur on käsitlenud piisavalt seikasid, millest järelduvalt allus V.Uzlov panusega organisatsiooni tahtele – ta oli seal, sh koos turvafirma B OÜ kuvandiga ning ressurssidega, ja tegi seda, mida pidas vajalikuks ST kui vanem kuritegeliku ühenduse esindajana. Eelnevast väljajoonistuv seos V.Uzlovi ja teiste liikmete vahel on seega tihedam, kui pelgalt mõne üksiku kuriteo toimepanemine. V.Uzlov panus ja ühendusse kuulumise eest süüdimõistetud liikmetega ühiselt sooritatud kuriteod on seotud spetsiifiliselt ühenduse ning selle eesmärkidega – varavastased kuriteod ning jõu näitamine probleemide lahendamisel autoriteedi kehtestamise viisina. Kelmuse ning Tallekese ja Pullikese hõivamise on maakohus lugenud toimepanduks kuritegeliku ühenduse huvides. Täpselt samast eesmärgist kantuna toimusid ka ülejäänud V.Uzloviga seostatavad sündmused. Ei ole mingil määral usutav, et V.Uzlovil puudus, omades nii tihedat seotust just antud episoodidega, teadmine, millise ühenduse huvides antud aktsioonid ning kuriteod toimusid. Kogu V.Uzlovi käitumisaktide välispilt ei jäta muud võimalust, kui sedastada kuritegelikku ühendusse kuulumise kavatsetust – ta on järjepidevalt toetanud ühenduse eesmärkida saavutamist erinevate kuritegude toimepanemisega, korduvalt kasutanud probleemide lahendamiseks oma turvafirma kuvandit, mis on võimaldanud demonstreerida ühenduse autoriteeti ja jõudu. Seega palub prokuratuur ringkonnakohtul V. Uzlov süüdi tunnistada

§ 255lg 1 alusel.

V. Uzlovi karistus Prokuratuur palub V.Uzlovile mõista karistused vastavalt taotluses märgitule ning need omavahel liita. Karistusmäärade ja liitmise põhjendatuse osas jääb prokuratuur süüdistuskõnes esitatu juurde, ega pea neid vajalikuks enam korrata (va osas, mis puudutab seda, et jõustunud kohtuotsusega määratud katseaeg on maakohtu otsuse tegemise ajaks möödunud ning seda ei saa seetõttu arvuliselt arvestada). Prokuratuur ei vaidlusta karistuste liitmisaluseid

§ 65

lg 1 ja 64 lg 1 järgi.

§ 255

lg 1 mõistetava karistuse hindamisel palub prokuratuur lähtuda maakohtus esitatud süüdistuskõnest ja hinnata seal esitatud 27 argumente. Maakohus ei arvestanud sisuliselt ühtegi prokuratuuri argumenti, mis puudutab V.Uzlovi karistuse määra põhjendamist

§ 209lg 2 p-de 3 ja 4 järgi.

Prokuratuur jääb süüdistuskõnes esitatud põhjenduste juurde, palub ringkonnakohtul neid hinnata ja leida, et V.Uzlovi tuleb kelmuse eest karistada sanktsiooni keskmääras. Maakohus on eksinud sellegi vastu, kui mõistis kelmuse eest karistuseks 2 aastat vangistust, kuid määras katseaja pikkuseks 1 aasta. Tingimisi vabastatu katseaeg peab olema pikem mõistetud vangistusest. Selliselt toimides on maakohus prokuratuuri hinnangul rikkunud nii põhistamiskohustust aga ka materiaalõigust. Kohus pole lähtunud süüdistatava süü suuruse hindamisel

§-s 56 sätestatud põhimõtetest, käsitlenud prokuratuuri argumente ega lähtunud katseaja määramisel kohtupraktikas juurdunud arusaamast. Prokuratuuri taotluste rahuldamise korral palub viimane karistada V.Uzlovi vastavalt apellatsioonis ja süüdistuskõnes toodule. V. Uzlovi menetluskulud Juhul, kui ringkonnakohus otsustab V.Uzlovi tunnistada süüdi

§ 255lg 1 järgi, st esimese astme kuriteos, palub prokuratuur viimaselt mõista välja sundraha esimese astme kuriteo eest (Kr

MS § 179 lg 1 p 1). Kuivõrd uue otsuse tegemisel tuleb juhinduda kehtivast menetlusseadustikust (KrMS § 3 lg 2), tuleb sundraha arvutamisel lähtuda jooksva aasta miinimum palgast vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.01.2023.a määrusele ,,Töötasu alammäära kehtestamine’’, mis on 725 eurot ning teeb seega sundraha suuruseks 1812,5 eurot. Prokuratuuri taotluste rahuldamise korral palub viimane V.Uzlovilt välja mõista menetluskulud vastavalt apellatsioonis ja süüdistuskõnes toodule. L. Kitti kaitsja Indrek Repnau taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist ja oma kaitsealuse õigeksmõistmist. Alternatiivne taotlus on pärast maakohtu otsuse tühistamist saata kriminaalasi uueks menetlemiseks maakohtule teises kohtukoosseisus. Samuti taotletakse apellatsioonis hüvitada L. Kitile kriminaalasja menetluses vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju ja hüvitada L. Kitile tema poolt kantud menetluskulud riigieelarve vahenditest. Kaitsja seisukohad on järgmised. Kuritegelikku ühendusse kuulumise osas Keskkriminaalpolitsei 08.09.2017.a. kriminaalmenetluse 17221000099 alustamise teate koostamise ajal puudus kriminaalasjas 17221000099 väidetava „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse osas menetluse alustamisel üks

§ 255nõutav oluline asjaolu – vähemalt kolme isiku olemasolu.

Kaitsja on viidanud nimetatud asjaolule ka kohtuvaidluste käigus, kuid maakohtu poolt on nimetatud asjaolu käsitlemata jäetud. Kõige tähtsam asjaolu kuritegeliku ühenduse määratlemisel on kaitsja hinnangul selle püsivus. Kuritegelik ühendus peab jääma püsivaks ka olukorras, kui selle mõned või enamus liikmetest vahistatakse, kuritegude toimepanemises süüdi mõistetakse ning vangistusega karistatakse. Antud juhul on süüdistuse seisukoht, et süüdistusaktis märgitud isikute kinnipidamise ja vahistamisega lõppes kuritegeliku ühenduse tegevus. Senise kriminaalmenetluse käigus ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks vastupidine s.o. kuritegeliku ühenduse püsivuse jätkumine käesoleva ajani. Seega puudub kolmest või enamast isikust koosnev püsiv kuritegelik ühendus, millesse L. Kitt saaks kuuluda. Kuritegelikku ühenduse kolmanda kohustusliku asjaoluna peab eksisteerima ka isikutevaheline ülesannete jaotus, mis eeldab juhtimise, hierarhia, käsuliini ning kindlate reeglite olemasolu. Maakohus on otsuses nõustunud prokuröriga selles, et on tõendatud , et G.Okunev lõi kõigile tunnustele vastava KTÜ. Maakohtu hinnangul on tõendatud on erinevate tõenditega, et ka L. Kitt kuulus kuritegelikku ühendusse, oli seal „vanema“ staatuses, st allus ainult G.Okunevile. G.Okunevi kuritegeliku ühenduse huvides on ta toime pannud kuritegusid (väljapressimine, ahistav jälitamine). Kohtueelsel uurimisel ja kohtus on üle kuulatud mitmed isikud, kes on enda väitel tegutsenud pikalt kuritegelikus maailmas ning pannud toime kuritegusid, kuid ei maini oma ütlustes kordagi L. Kitti, kes süüdistuse väidete 28 kohaselt peaks olema kuritegelikus maailmas kõrgel positsioonil. Kedagi L.t on kohtuistungil ülekuulamisel maininud anonüümne tunnistaja „S“, kes on esmalt enda kohta kohtule avaldanud, et oli kohtulikult karistatud ja kuritegeliku maailmaga seotud. Edasi on anonüümne tunnistaja avaldanud, et G. Okunevi kuritegelik ühendus on tegutsenud alates 1990-st aastatest ning väitnud, et L. on Okunevi kuritegeliku ühenduse liige 2000 aastatest. Anonüümse tunnistaja ütluste valguses ei ole mitte kuidagi usutav, et Keskkriminaalpolitsei politseiametnikud, kes tegelevad sisuliselt igapäevaselt kurjategijate ja kuritegeliku maailma jälgimise, analüüsi ja monitooringuga ei suuda 08.09.2017.a. väidetavalt „Okunevi“ kuritegeliku ühenduse osas kriminaalmenetlust alustades mainida L. Kitti või üldse kedagi L. nimelist. Seda hoolimata asjaolust, et kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja, keda on hoiatatud teadvalt valeütluse andmise eest, väidab kindlalt, et keegi L. on juba üle 10 aasta olnud Okunevi kuritegeliku ühenduse liige ning süüdistuse kohaselt „vanema“ staatuses. Oluline on märkida, et kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdimõistetud ning käesolevas kriminaalasjas tunnistajatena ütlusi andnud EL ja NA kumbki ei nimeta L. Kitti kuritegeliku ühenduse „vanemana“ või üldse kuritegeliku ühenduse liikmena. Ei ole usutav, et kuritegeliku ühenduse liikmed ei tea kõrgemal positsioonil olevaid kuritegeliku ühenduse liikmeid. L. Kitt ei ole eitanud asjaolu, et tunneb G. Okunevi ja on temaga ka suhelnud, kuid mistahes suhtlemine, olgu see tihe või harv, kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdimõistetud või süüdistatavate isikutega ei anna veel alust L. Kitile ette heita kuulumist kuritegelikku ühendusse. Menetluses ei ole ka kogutud ühtegi tõendit selle kohta nagu oleks L. Kitt teostanud mingeid makseid mingisse „ühiskassasse.“ Maakohus on jätnud tähelepanuta ja käsitlemata asjaolu, et G. Okunev oli suurema summa raha võlgu L. Kitile ning maksis seda jaokaupa tagasi. Nimetatu on leidnud tuvastamist ka kriminaalasjas teostatud jälitustoimingu käigus. L. Kiti mittekuulumist süüdistuses mainitud kuritegelikku ühendusse kinnitab ka asjaolu, et kriminaalasjas kogutud ja uuritud tõendite põhjal oli süüdistuses mainitud kuritegelikus ühenduses kehtis range kord ning distsipliin kõiges. Maakohus on otsuses viidanud jälitustoimingu protokollile nr 21 (10.kd, tl 118- 134) millest nähtub, kuidas AP iseloomustab G.Okunevi juhtimisstiili öeldes, et G. Okunevil on „jube sõjaväekord.“ Mainitud asjaolu kohta on anonüümne tunnistaja „S“ öelnud kohtuistungil, et G. Okunevi iseloomustas jäik juhtimisstiil. Ta nõudis distsipliini, täpset allumist, tema alluvuses oli rohkem sportlasi. Anonüümse tunnistaja ütlustest nähtub ka see, et G. Okunevi kuritegelikus ühenduses suhtuti ühenduse liikmete poolt narkootikumide ja alkoholi tarvitamisse halvasti, neid võidi karistada. Seega on ilmne, et alkoholijoobes L.Kitt G.Okunevi juurde ei ilmunudki, jõi kodus ja alkoholist julgust saanuna või reaalsustaju kaotanuna ta oma niinimetatud võlgnikke telefonikõnedega pommitama rohkem hakkaski. Mitmetelt kõnesalvestistelt on üheselt aru saada, et võlgade tasumist nõudev, ropendav ja räuskav L. Kitt on joobes. Ei ole usutav, et ühenduses kus on kehtestatud ranged reeglid ja tauniv suhtumine alkoholi tarvitamisesse, ei reageerita alkoholi tarvitanud isiku käitumisele isegi mitte väiksemagi etteheitega. G. Okunev, keda süüdistati käesolevas kriminaalasjas kuritegeliku ühenduse juhtimises ning pea kõik süüdistatavatest, keda süüdistati kuritegelikku ühendusse kuulumises läksid karistuse osas prokuratuuriga kokkuleppele. L. Kitt, keda samuti süüdistatakse samuti kuritegelikku ühendusse kuulumises, seda ei teinud. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on väidetavalt kuritegelikus ühenduses juhist järgmine positsioon, käitub grupi vaikivale kokkuleppele vastupidiselt. Seda veel olukorras, kus erinevad tunnistajad on rääkinud, et Okunevi kuritegelikus ühenduses kehtis range kord ja distsipliin. L. Kiti selline käitumine kinnitab selgelt, et tema ei kuulu mingitesse kuritegelikesse ühendustesse, ei allu nende tahtele, ei panusta nende tegevusse ega toeta mingil muul moel nende eesmärke. Eeltoodule tuginedes ei ole võimalik käsitleda L. Kitti kuritegeliku ühenduse liikmena ja ta tuleb nimetatud süüdistuses õigeks mõista. Väljapressimise osas. AV episood 29 Maakohus on jätnud täielikult hindamata esitatud tõendid. AV kohtuistungil isiklikult kinnitanud, et tema poolt on kõik lepingud allkirjastanud, seega on ta tunnistanud võlasuhte olemasolu. Ühelegi lepingule ei ole ta vastuväiteid esitanud. AV on esitanud üksnes paljasõnalise väite, et tegemist on tema äriühingute kohustustega. Esitatud tõendite hindamata jätmise näol on tegemist kohtuotsuse põhjendamise kohustuse olulise rikkumisega. Põhjusel, et kohtusse on esitatud tsiviilsuhteid kinnitavad tõendid ja kohus on hinnanud otsuses võlaõiguslikke suhteid, pidi maakohus vastavas osas lähtuma ka tsiviilkohtumenetluse ja tsiviilõiguse põhimõtetest. Maakohus on oluliselt eksinud tõendite hindamisel ja kehtiva õiguse kohaldamises, väites, et L. Kiti ettevõtte näol ei olnud tegemist krediidiorganisatsiooniga, kellele laenuandja oma õigusi saanuks loovutada. Maakohus on antud juhul kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, jättes tähelepanuta võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 sätestatu, mille esimese lõike kohaselt võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Käesoleval juhul ei ole esinenud seadusest tulenevaid loovutuse piiranguid ja kohus ei ole ühtegi piirangut tuvastanud. Maakohus on samastanud vaidluse lepingu üle ja lepingus sisalduva nõude loovutamise. Nõude ülemineku teate esitas AVle L. Kitt ja nimetatud teate esitamist ei saa mingil moel käsitleda väljapressimisena. Prokuratuur ei ole kriminaalasjas esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et toimunud loovutus oleks näiline või muul põhjusel tühine. Seega on prokuratuuri esitatud väited nõude loovutamise lubamatuse kohta vastuolus kehtiva materiaalõigusega. Seega on kehtiva õigusega olulises vastuolus ka maakohtu põhjendus: „Kohus nõustub tätielikult prokuratuuri seisukohaga selles, et nimetatud laenulepingute puhul ei ole üldse mingitki võimalust, et nende lepinguliste suhete puhul saaks vaidluse korral kohaldada Eestis kehtivat õigust.” Jättes esitatud lepingud ja nendest tulenevad kokkulepped alusetult arvesse võtmata ja lepingutes väljendatud tahte tõlgendamisreegleid järgides välja selgitamata, on maakohus oluliselt rikkunud tõendite igakülgse hindamise kohustust. Selle kohustuse eiramise tagajärjel on maakohus teinud ebaõige lahendi. Kohus on jätnud kehtiva õiguse kohaldamata ja on lähtunud üksnes prokuratuuri paljasõnalisest väitest, mis on viinud ebaõige kohtuotsuse tegemisele. Kohus on otsuses väitnud: „Eespool viidatud laenulepingutelt on näha ka tegelik laenu eesmärk ja ärilised eesmärgid nähtuvad tegelikult ka kassa orderitelt. Kohus ei pea sellel küsimusel aga vajalikuks pikemalt peatuda, sest L.Kitt´il puudus seaduslik alus AVilt võlga nõuda nagu kohus eelpool juba märkis. See, milleks raha tegelikult kulutati ja et L.Kitt oli sellest teadlik, nähtub ka jälitustoimingu porotokollis nr 11 kajastuvast AVi ja L.Kitt´i omavahelisest vestlusest. Kohus nõustub prokuratuuri seisukohaga, et AVilt kui eraisikult puudunuks igal juhul õigus võlgnevust nõuda ka siis, kui lepinguga seotud vaidluste lahendamise kord olnuks teistsugune ehk selline, mis oleks lubanud L.Kitt´il võlgnevust nõuda Eesti seadustest lähtuvalt. Ühestki kohtu põhjendusest ei leia, mida kohus on iga asjas esitatud lepingu ja ka kassaorderite osas tuvastanud. Otsusest on nähtav üksnes see, et kohus on hinnanud üksnes L. Kitt isikut, lugedes kõik tema teod õigusvastaseks, jättes samas tegelikud õigussuhted ja ka L. Kiti õigused tuvastamata. Maakohus ei ole seejuures kehtivale õigusele viidates põhjendanud, missuguse õiguse alusel ei olnud võlgnik kohustatud võlga tagastama. Jättes tõendid nõuetekohaselt hindamata ja alusetult nõustudes prokuratuuri väitega, on maakohus otsuse tegemisel eiranud kohtuotsuse põhjendatuse ja õiguspärasuse kohustust, mis on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine ja mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise. Antud juhul on väljapressimine ähvardus sisustatud L. Kiti poolt AVle väljendatud fraasiga “sul on nii ilus maja.”

§ 214

sätestab muuhulgas kohustuslike asjaoludena ähvarduse piirata isiku vabadust, ähvarduse avaldada häbistavaid andmeid või ähvarduse hävitada või rikkuda vara. L. Kitt ei ole toime pannud ühtegi koosseisulist tegu. L. Kiti poolt väljendatud positiivse emotsiooni on prokuratuur pööranud ähvarduseks. Maja ilu kiitmine – s.o positiivse esteetilise emotsiooni väljendamine, ei ole ühegi neutraalse kõrvaltvaataja jaoks seostatav ühegi 30 ähvardusega. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et ähvardamine on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine. Kui V väidab, et on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, siis tuleb ka tuvastada, et esinevad objektiivselt avaldunud elulised asjaolud, mida keskmine mõistlik kõrvaltvaataja hindaks piisava alusena, mis tekitaks põhjuse karta ähvarduse täideviimist. Eeltoodule on osutanud ka Riigikohus, kes oma otsuses, olles kõigepealt viidanud kannatanus hirmutunde tekitamisele kui ähvardamise koosseisutunnusele (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21.10.2011 otsus nr 3-1-1-59-11, p 9.1), toonitab, et „asjaolud, millel ähvardatu kartus põhineb, tuleb eraldi tuvastada.“ Kaitsja on seisukohal, et antud juhul ei saa L. Kitti

§ 214

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanijana ning ta tuleb antud episoodis õigeks mõista. MN episood Maakohus on leidnud, et kannatu ütlustes ei ole üldiselt alust kahelda, sest need on kooskõlas teiste kohtule esitatud tõenditega. Järgneb jällegi pikalt kohtu seisukoha ülekirJ.mine ja sellele hinnangu andmine – kohtu seisukoht on kaitsja arvates lühinägelik. Kui isikul on antud volitus raha vastuvõtmiseks, siis on isikul ka õigus teada saada, millal ka kus tal on võimalik raha vastu võtta. Ei ole eluliselt usutav, et raha vastuvõtmiseks õigustatud isik on nagu võlgniku käsualune ning allub võlgniku suvale ja peab olema iga hetk valmis raha vastu võtma, kui võlgnikul sellekohane mõte tuleb. Selline käsitlus ei haaku tsiviilõiguslike suhete hea tava põhimõttega. Kohus nõustus prokuratuuriga selles, et nii VR kui NK sõlmisid MNga tehinguid ajal, mil MNl kui eraisikul oli pankrotist tulenev käsutuskeeld, millest tunnistajad teadlikud olid. Taolised tehingud on kehtetud tulenevalt PankrS § 36 lg-test 1 ja 6 ning TsÜS §-dest 84 lg-st 1 ja 88 lg-st 1. Maakohus on antud juhul eksinud õiguse tõlgendamisel ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Tegemist ei ole kehtetute tehingutega, vaid antud tehingud võivad kaasa tuua tehingu tühisuse. Maakohtu poolt viidatud TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Antud juhul ei ole MN poolt VRle, MKle või nende poolt juhitavatele ettevõtetele mitte midagi tagastatud. Kohtu viited PankrS-le ei ole kohaldatavad. Laenu võtmine peale pankroti kuulutamist ei ole keelatud ja nimetatud ajal võetud laen ei kuulu võlgniku pankrotivara koosseisu. PankrS § 36 lg-tes 1 ja 6 puudutab ainult pankrotivara, kuid ei keela võlgnikul sõlmida laenulepinguid. Seda ei saa laiendada kõigile lepingutele. PankrS § 35 lg 1 p 1 sätestab pankrotivara mõiste. Pankrotivaraks on kogu võlgniku vara, mis kuulub võlgnikule pankroti väljakuulutamise ajal. MN ei ole teinud tehinguid pankrotivaraga. TsÜS §-s 88 sätestatud käsutuskeeld ei laiene, kui tegemist ei ole pankrotivaraga. Seega ei ole MN poolt peale pankroti väljakuulutamist sõlmitud laenulepingud tühised ja keelatud ning keegi ei ole ka nimetatud lepingute tühiseks tunnistamist nõudnud. Ülaltoodud tõendid kinnitavad ka kannatanu ütlusi selle kohta, milliseid lepinguid, millal ja kelle vahel sõlmiti. MN näol on tegemist isikuga, kes on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna lõpetanud cum laude, seega on MN pädeva pikaaegselt praktiseeriva juristina väga hästi teadlik tagajärgedest, mida toob kaasa laenude võtmine, erinevate lepingute sõlmimine ning oma ema TN äriühingute seaduslikuks esindajaks määramine. Selles, et üks või teine isik oma ärilistes suhetes ei ole suutnud koostada korrektseid lepingud või muid dokumente, ei saa teha kriminaalõiguslikke ega tsiviilõiguslikke etteheiteid L. Kitile kui käsunduslepingu alusel antud käsundi täitjale. Kaitsja on seisukohal, et antud juhul ei saa L. Kitti

§ 214

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanijana ning ta tuleb antud episoodis õigeks mõista. RK episood Apellant kopeerib kohtuotsusest kohtu seisukoha ning alles seejärel apelleerib maakohtu otsust märkides, et teovõimelise ja varem kriminaalkorras karistatud isikuna sai RK väga hästi aru, millised tagajärjed on tema allkirjadel, mis kinnitavad raha vastuvõtmist. RK ei ole kordagi 31 pöördunud kohtu poole nõudega, et kohtus tuvastatakse tema vastu esitatud nõudel aluse puudumine. Vastupidiselt, RK on andnud korduvaid lubadusi asuda võlgnevust tasuda. Kaitsja viitab siinkohal prokuratuuri enda poolt esitatud väitele, mille kohaselt nõude seaduslikkuse hindamisel tuleb juhinduda tsiviilõiguse sättetest. Tsiviilkohtumenetluses ei piisa võlgniku/kostja paljasõnalisest väitest, et tal puudub kohustus võlausaldaja/hageja ees, vaid menetlusosaline peab oma väiteid tõendama. Käesolevas kriminaalasjas ei ole RK esitanud ühtegi tõendit se