← Eesti

2-22-15364/26

Obsah (14)§ 187§ 3401§ 407§ 444§ 415§ 162§ 174§ 138§ 144§ 143§ 218§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Kuressaare Tsiviilasja number 2-22-15364 Tsiviilasi K.K hagi V.K

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on K.K hagi V.K vastu. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja 01.10.2021 kokkulepe, mille punkti 3 kohaselt on kostja kohustatud hagejale tasuma kokku 7200 eurot 3 aasta jooksul alates 01.05.2022 igakuiste maksetena selliselt, et esimesel kuul (mai 2022) tuli tasuda 2000 eurot ja edaspidi iga kuu
  2. kuupäevaks minimaalselt 200 eurot hageja pangakontole EE187700771002989380 LHV Pangas. Kostja ei ole oma kohustusi täitnud ega kavatse täita ka edaspidi. Hageja nõuab kostjalt 01.10.2021 kokkuleppe alusel hagi esitamise ajaks 13.10.2022 sissenõutavaks muutunud võlgnevust 2800 eurot. Lisaks nõuab hageja kahjuhüvitist 739,49 eurot kohtueelsete õigusabikulude eest ning hagi esitamise päeva seisuga summalt 3467 eurot (põhivõlg 2800 eurot ja enne 20.07.2022 tekkinud õigusabikulud 667 eurot) sissenõutavaks muutunud viivist 98,26 eurot. Hageja nõuab edasiulatuvalt viivist summalt 3539,49 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates hagi esitamisele järgnevast päevast (14.10.2022) kuni nõude täitmiseni. Lisaks nõuab hageja pärast hagiavalduse esitamist sissenõutavaks muutuvate maksete (võlgnevuse osa 4400 eurot) tasumist igakuiselt 200 eurot kuus ning viivis tulevikus tekkivalt võlgnevuselt perioodiliste igakuiste maksetega viivitamise korral alates
  3. kuupäevast kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  4. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 315 lg 1 kohaselt kohtutäituri vahendusel isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud 21.04.

  1. Kostja esitas kohtule
  2. mail dokumendi, mille sisuks oli märgitud üksnes tsiviilasja number. Kohus jättis kostja vastuse käiguta ning andis kohtule sisulise vastuse esitamiseks tähtaja 5 päeva nõude kättetoimetamisest, mida pikendas kostja taotlusel kuni 01.06.
  3. Kohus selgitas kostjale tema vastust käiguta jättes, et juhul kui kostja kohtule nõuetekohast hagivastust ei esita, jätab kohus kostja
  4. mail
  5. a esitatud vastuse

§ 3401lg 3 alusel tähelepanuta ning loeb, et kostja ei ole hagile vastanud.

Kostja hagivastuses puudusi ei kõrvaldanud ja kohus loeb, et kostja ei ole hagile vastatud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab määratud tähtajaks kohtule ei vasta, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 3.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Juhindudes

§ 407

lg 1 teeb kohus käesolevas asjas tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjale on hagi kätte toimetatud ja kostja ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

§ 407lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Kuna kohus rahuldab hagi jäävad menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja on esitanud lõpliku menetluskulude nimekirja 05.06.2023 ja taotleb kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 2344,71 eurot. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 700 eurot, kohtutäituri tasu ja kulud menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 55,20 eurot (sh käibemaks) ja kulu lepingulisele esindajale 1589,51 eurot (sh käibemaks). Menetluskulude nimekirja kohaselt tuleb hagejal menetluskulud kanda koos käibemaksuga. Kostjal tuli vastavalt 05.06.2023 kohtunõudele esitada seisukoht hageja menetluskulude kohta 7 päeva jooksul pärast kohtunõude ja menetluskulude nimekirja kättetoimetamist. Kostja kinnitas dokumentide kättesaamist 05.06.
  2. Vastuväiteid hageja menetluskuludele kostja ei esitanud.
  3. Kohus rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse. Juhindudes

§ 174

lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

9. Hagiavalduse esitamise tasutud riigilõiv kuulub vastavalt

§ 138lg 2 menetlusosalise kohtukulude hulka.

Hagi esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 700 ja riigilõiv tuleb kostjal hagejale hüvitada. 10. Menetluskulude nimekirjale lisatud kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuse kohaselt tuleb hagejal tasuda kohtutäiturile menetlusdokumentide kättetoimetamise eest kohtutäituri tasu 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot) ja sõidukulud 7,20 eurot (sh käibemaks 1,20 eurot) kokku 55,20 eurot (sh käibemaks 9,20 eurot).

§ 144

p 51 kohaselt on kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest menetluskulu ja menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel kättetoimetamise kulud kuuluvad vastavalt

§ 143p 4 asja läbivaatamise kulude hulka.

Seega kohtutäituri tasu ja kulud tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja on füüsiline isik, kes menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada ei saa ja seega tuleb menetluskulud kostjal hagejale hüvitada käibemaksuga. 11. Hageja menetluskuluks on ka lepingulise esindaja kulu 1589,51 eurot (sh käibemaks 264,92 eurot). Õigusabikulu spetsifikatsiooni kohaselt on hageja esindajal kulunud õigusabi osutamiseks 8 tundi 50 minutit. Vandeadvokaadist esindaja töötunni hinnaks on olnud 145 eurot ja alates 01.01.2023 160 eurot (käibemaksuta). Menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud kuuluvad

§ 144

p 1 kohaselt kohtuväliste kulude hulka.

175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg (

§ 218lg 1 p 1).

Õigusabikulude spetsifikatsioonis märgitud lepingulise esindaja toimingud on toimiku materjalidega kooskõlas, kohus peab neid vajalikeks ja põhjendatuteks ning ajakulu proportsionaalseks. Hagejale osutatud vandeadvokaadi õigusteenuse tunnihind 145 ja 160 eurot (käibemaksuta) ei ületa keskmist sarnast õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust ei ole. 12. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskulu kokku (700+55,2+1589,51) 2344,71 eurot. Vastavalt hageja avaldatule kuuluvad menetluskulud hüvitamisele käibemaksuga. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

13. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

14. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.