lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 17.07.2020 karistusaja hulka ning M. I. Uthmani karistusaja alguseks loeti 17.07.
M.I. Uthmanil puudub vabanemise korral kindel elukoht ja ka antud hetkel Eesti Vabariigis viibimise seaduslik alus, kuna tal ei ole kehtivat elamisluba. Uute kuritegude toimepanemise risk tuleneb M.I. Uthmani puhul eelkõige tema varasemast käitumisest, käitumisest vangistuses ja suhtumisest ühiskonda. Muhammad Ibrahim Uthman avaldas kohtuistungil, et on pagulane, Sudaani kodanik ja tal ei ole kedagi Eestis peale oma lapse. Vabanedes kavatseb minna varjupaiga või asüülitaotlejate keskusse, et abi paluda. Tema ID-kaart kaotas kehtivuse, politseist ei ole vastust saanud. Tal on vanglas nii palju distsiplinaarkaristusi, kuna on aafriklane ja välismaalane. Teda provotseeritakse, öeldakse erinevaid nimesid, mis on diskrimineerivad ja ei ole meeldivad. Teised vangid ründavad teda, üritavad tappa. Kuna tema nahavärv on teistsugune, ta on aafriklane, siis ei taheta teda teiste vangidega kokku viia. Sotsiaalprogrammis vanglas seetõttu ei ole ta osalenud, kuna nahavärv on teine ja tekiksid probleemid teiste vangidega. Kaitsja hinnangul on võimalik M.I.Uthman ennetähtaegselt vabastada. Tema kaitsealune on vangistuses kannatanud seetõttu, et tema nahavärv on must. Teda on põhjendamatult karistatud vangistuses distsiplinaarkorras. Süüdimõistetu nahavärv ei ole lubanud tal osaleda sotsiaalprogrammides, mis on ette nähtud tema individuaalses täitmiskavas. Ta toetab enda kaitsealuse soovi, et kohus ilmutaks humaansust ja vabastaks ta tingimisi ennetähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Muhammad Ibrahim Uthman on kriminaalkorras karistatud esimest korda. Vanglakaristust kannab vägistamise eest, soodusteguriteks seksuaalne motiiv, impulsiivsus ja mõtlematu, teistega mittearvestav käitumine. Väärteokorras on teda karistatud 02.07.2021 ja 14.03.2023 võimuesindaja solvamise eest. Vangla iseloomustuse kohaselt on M. I. Uthmanil 21 kehtivat distsiplinaarkaristust, viiel korral on ta paigutatud kartserisse. Kinnipeetav alustas 06.09.2022 sotsiaalprogrammi Uus suund läbimist, programm katkestati 08.09.2022. Läbiviija hinnangu järgi isik väljendas nii eelvestlusel kui ka esimesel kohtumisel negatiivset suhtumist programmi, keskendus sellele, et kõik on rassistid ning teda ei sallita ja tema ise ei saa midagi teha, et oma olukorda parandada. Samuti rõhutas ta seda, et läbiviija peaks tema poolt antud vastustega leppima. Programmi läbiviimise eelduseks on koostöövalmidus, kuid see ei olnud võimalik, mistõttu programm katkestati. Kinnipeetaval puudub vabanedes kindel elukoht. M.I. Uthman on vabanemisjärgse elukoha aadressiks nimetanud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn. Antud aadressil elab kinnipeetava elukaaslanexxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes ei ole andnud nõusolekut M.I. Uthman elama asumiseks tema juurde. Kinnipeetaval puudub käesolevalt ka kehtiv isikut tõendav dokument, tähtajalise elamisloa taotlus on esitatud PPA-le. Arvestades, et seksuaalsüütegude toimepanemine on eelkõige tingitud toimepanija isikust tulenevatest asjaoludest, on just süüdimõistetu suhtumine ja arusaamad määrava tähtsusega tema ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel. Tõsi - kuriteole ja selle raskusele on küll antud hinnang süüdimõistva otsuse tegemisel ning käesoleva menetluse raames ei ole õigustatud osutada veel kord sellele, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab süüdimõistetu mõjutamise kõrval andma ühiskonnale selge signaali, et õiguskord taunib antud käitumist rangeimal võimalikul viisil (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas 1-0914104, p 20). See tähendab, et kui raske kuriteo eest karistust kandva isiku käitumine vangistuses oleks laitmatu, oleks ka tema ennetähtaegne vabastamine siiski võimalik. Tutvudes vangla iseloomustusega aga ei teki kohtul veendumust, et tegelikult on M.I. Uthman aru saanud enda käitumise lubamatusest. M.I. Uthman ei ole kuriteo eest vastutust võtnud ega oma süüd tunnistanud. Kinnipeetav ei näe oma tegevuse tagajärgi ohvri jaoks, kaldub süüdistama kannatanuid rassismis ja valetamises. Vangla iseloomustusest selgub, et M.I. Uthmanil on tekkinud kaaskinnipeetavatega nii verbaalseid kui ka füüsilisi konflikte, ta ei ole konfliktsituatsioonides võimeline oma emotsioone kontrollima ning negatiivsete tagajärgedega arvestama. Agressiivne käitumine on etteprognoosimatu, kuna vägivaldsus ilmneb hetke emotsioonide ajel vähestest probleemilahendusoskustest tingituna. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.