Obsah (11)

§ 263§ 200§ 68§ 74§ 65§ 64§ 120§ 121§ 16§ 56§ 57

1-23-2072 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus (Tallinna kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 29. märts 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-23-2072 (23231750065) Kohtunik Margit Ro

§ 263

lg 1 p 1 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi Prokurör Dagne Mihkels Süüdistatav Jevgeni Kuprikov – isikukood: 50304230829; xxxx kodakondsus; elukoht: xxxx; emakeel xxxx; xxxx; varem kriminaalkorras karistatud, sh viimati Harju Maakohtu 7. detsembri 2022 otsusega nr 1-22-6833 süüdi mõistetud

§ 200

lg 2 p 7 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ja karistatud liitkaristusena (§ 64 lg 1) vangistusega 3 aastat ja 2 kuud, millest

§ 68

järgi arvati maha eelvangistuses viibitud 3 päeva, seega karistuseks jäi 3 aastat, 1 kuu ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74järgi tingimisi kohaldamata 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga Tõkend Ei ole kohaldatud (Kr

MS § 217 lg 1 alusel kahtlustatavana kinni peetud

1. märtsil 2023 kell 10.35) Kaitsja Merike Allikmäe (määratud korras) 1-23-2072 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku KrMS § 2565 lg 1 p-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3, kohus otsustas:
2. Tunnistada Jevgeni Kuprikov süüdi karistusseadustiku (

) § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust. 2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Jevgeni Kuprikovile lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Harju Maakohtu 7.

detsembri 2022 otsusega nr 1-22-6833 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust) võrra ja mõista Jevgeni Kuprikovile liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust. 4.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 28. märtsist 2023. 5. Kr

MS § 130 lg 41 alusel kohaldada Jevgeni Kuprikovi suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada Jevgeni Kuprikov kohtusaalis. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.

1. Välja mõista Jevgeni Kuprikovilt riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 543,75 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 140,40 eurot ja kohtumenetluses 216 eurot, s.o kokku 900,15 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Jevgeni Kuprikovilt võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 75 eurot, viimase osamakse suurus on 75,15 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Jevgeni Kuprikov, kriminaalasi nr 1-23-2072, menetluskulud“ ja viitenumber
3. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
4. DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde.
5. Otsuse koopia anda süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ning Politsei- ja Piirivalveametile ning saata kannatanule ja Tallinna Vanglasse. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral 2 1-23-2072 koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
6. aprillil 2023 kell 14.
7. Tervikotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
8. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis
9. aprillil 2023 kell 14.
10. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Jevgeni Kuprikovi süüdistatakse selles, et 06.03.2023 õhtul kl 18:55 paiku Tallinna linnaliini bussis nr 72, kus viibisid kõrvalised isikud, rikkus korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevaid üldnõudeid /Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt ja teist isikut sõnadega, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada/. KorS § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutusesolev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Nimelt lõi Jevgeni Kuprikov ajal, mil Kopli suunas liikuv buss seisis Koskla peatuses, teist bussireisijat M. H. rusikaga näkku, põhjustades kannatanule valu ja kehavigastused: ninaverejooksu ja turse nina piirkonnas, suuõõne lahtise haava. Ühtlasi häiris Jevgeni Kuprikov oma tegevusega kõrvalisi isikuid, mh tunnistaja A. K., kes helistas häirekeskusesse. Seega pani Jevgeni Kuprikov oma tahtliku tegevusega toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2. märtsil 2023 saatis prokuratuur Harju Maakohtusse Jevgeni Kurpikovi kriminaalasja süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi kiirmenetluses lühimenetluse sätete järgi.

1. J. Kuprikov tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus asja lahendamisega lühimenetluses kiirmenetluse korras ja kinnitas, et jääb kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Kaitsja leidis, et süüdistatav on teo toime pannud ja tegu on õigesti kvalifitseeritud.
2. Kohtuvaidlustes taotles prokurör J. Kuprikovi süüdi tunnistamist

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 210 päevamäära ulatuses, arvestusega, et miinimum päevamäära suurus on 10 eurot, seega 2100 eurot.KrMS § 238 alusel vähendada karistust 1/3 3 1-23-2072 võrra ja lugeda karistuseks rahaline karistus 140 päevamäära ehk 1400 eurot.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistuse hulka tema kinnipidamisaeg 28.märts – 29.märts 2023, s.o 2 päeva, 3 päevamäära ühe päeva kohta ja lõplik karistus rahaline karistus 1340 eurot, mis ajatada 10 kuu peale ehk 134 eurot kuus.

§ 65lg 2 järgi moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 7.

detsembri 2022 otsusega mõistetud karistusega, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva, mis jätta tingimisi

§ 74

alusel kohaldamata 3 aasta ja 2-kuulise katseajaga ja rahaline karistus 134 päevamäära, s.o 1340 eurot, millest viimane viiakse

§ 64

lg 2 kohaselt täide iseseisvalt ja kuulub tasumisele ositi 10 kuu jooksul, s.o 134 eurot kuus. Välja mõista J. Kurpikovilt pool sundrahast ning kaitsjatasu 140,40 eurot, mis ajatada KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu peale. Asitõendid 2 DVD plaati jätta kriminaalasja materjalide juurde.

1. Kaitsja palus karistada J. Kupriokovi samuti rahalise karistusega, kuid võimalusel prokuröri poolt taotletust väiksemas määras. Kaitsja pakub enda poolt välja 180 päevamäära, seda 1/3 võrra vähendades jääks 1200 eurot, siit maha arvata 1 päev, siis oleks see karistus veidi leebem. Ja arvestades ka just seda, et kaasnevad menetluskulud, et isik ei jääks väga rahalistesse raskustesse. Menetluskulud palus kaitsja ajatada aastaks, see on maksimaalne aeg. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
2. J. Kuprikovile heidetakse ette

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, mis on toimepandud vägivallaga. Järgnevalt kontrollib kohus selle teo tõendatust. 6. Selle kuriteo objektiivne koosseis eeldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, kui see on toime pandud vägivallaga.

§ 263

kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Nii tuleb J. Kuprikovi käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena tuvastada, et tegu pandi toime avalikus kohas (KorS § 54) ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet (süüdistuse kohaselt rikkus J. Kuprikov enda teoga KorS § 55 lg 1 pdest 1 ja 2 tulenevaid üldnõudeid). Lisaks peab avaliku korra raske rikkumise korral kindlaks tegema ka

§ 263lg 1 p-s 1 või 2 kvalifitseeritava koosseisutunnuse olemasolu – J.

Kuprikovile esitatud süüdistuse kohaselt punktis 1 sätestatud kvalfitseeritava koosseisutunnusena vägivalla (vägivallategu peab vastava

§ 120või § 121 tunnustele).

Samuti on vajalik tuvastada seegi, et J. Kuprikovile süüks arvata teoga häiriti asjasse mittepuutuvaid isikuid.

1. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses uuritud tõenditega tuvastatud, et J. Kuprikov lõi kannatanu M. H. Tallinna linnaliini bussis nr 72 rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule kehavigastused – ninaverejooksu ja turse nina piirkonnas, suuõõne lahtise haava.
2. Vaidlust ei ole selle üle, et süüdistuse esemeks olev tegu on toime pandud avalikus kohas. Sündmuse aset leidmise koht, s.o Tallinn linnaliini buss nr 72 (suund Kopli suunas) ehk ühistransport on kahtlemata avalik koht KorS § 54 tähenduses.
3. Vaidlust ei ole ka selle üle, et J. Kuprikov kannatanu M. H. suhtes Tallinna linnaliini bussis nr 72 vägivalda kasutas, tekitades kannatanule füüsilist valu ja põhjustas tervisekahjustuse.
4. Kuriteo toimepanemist süüdistuses esitatud viisil tunnistas J. Kuprikov kohtuistungil, kinnitades oma süüd. Samas selgitas J. Kuprikov, et jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. 4 1-23-2072 Eeluurimisel antud ütluste kohaselt viibis J. Kurpikov enda sõnade kohaselt kahtlustuses toodud ajal seal bussis, kuid oli alkoholi tarbinud ning ei mäleta, mis seal täpselt juhus ja kas kedagi lõi. Kui tõesti kedagi lõi, siis kahetseb väga. Seoses alkoholiprobleemiga on pannud endale aja Wismari haiglasse
5. aprillil 2023, et teda kodeeritaks. Kõik kuriteod on toime pannud alkoholijoobes (tl 28-29).
6. Kannatanu M. H. ütluste (tl 2-4) kohaselt läks ta
7. märtsil 2023 kella 18.00 ajal Tallinnas Siili peatuses bussi peale nt 72, et sõita Kristiinesse ja sealt edasi Õismäele. Oli bussi keskosas. Bussis käis kõva lärm ja nägi ringi kõndivat meesterahvast, kellel ühes käes alkoholipudel ja teises käes Coca-Cola. Kokku oli seltskonnas 3 isikut. Nad istusid bussi tagaosas, kus vastamisi kaks kahekohalist tooli. Käis kõva venekeelne lärm. Kuulis lapse nuttu, kuid last, kes nuttis, ei näinud. Läks seltskonna juurde ja ütles vene keeles et nad võtaksid oma pudelid ja läheksid tänavale jooma. Selle peale küsis mustas jopes meesterahvas, et kes kannatanu selline on, et neid käsutab ja see meesterahvas kutsus kannatanu välja kaklema. Rääkimise ajal seises mustas jopes meesterahvas väga lähedal ja M. H. tundis ennast ohustatuna. M. H. kakelda ei soovinud ja läks eemale. See sama meesterahvas, kes vastu rääkis, hakkas bussis seejärel närviliselt edasi tagasi liikuma. Koskla peatuses kutsus see meesterahvas kannatanut välja, kuid ta ei läinud. Helistas politseisse ja meesterahvas hakkas bussist väljuma. Enne väljumist tegi meesterahvas aga pöörde kannatanu suunas ja lõi politsei kõne ajal M. H.le rusikaga näkku. Seejärel meesterahvas väljus bussist ja läks eemale. Bussi tagumisest osast tuli veel pudeliga meesterahvas, kes kannatanule miskit ütles ja väljus bussist, kukkus. M. H. läks seejärel bussijuhi juurde ja palus seisma jääda ning seejärel jälgis M. H., kuhu seltskond liikus. Politsei helistas tagasi ning palus seltskonda mitte jälitada. Kannatanu jäi Koskla 16 maja juurde politseid ootama. Politsei saabudes kannatanu vigastused fikseeriti.
8. Kannatanu M. H. kõne
9. märtsil 2023 häirekeskusele on tuvastatav ka teabesalvestise vaatlusprotokollist (tl 20-21), kus helistaja helistab telefoninumbrilt xxxx (kannatanu on enda ülekuulamisel andnud selle numbri enda kontakttelefoninumbriks) ning annab teada, et trollis nr 72, seal on joobes ja agressiivsed isikud. Kõne
10. sekundil hüüab helistaja, et talle pandi lõuga ja ütleb, et vaja on ka kiirabi. Siinkohal tasub märkimist, et ehkki helistaja on kõnes öelnud, et tegemist on trolliga nr 72, on siiski kogutud tõendite pinnalt üheselt tuvastatav, et jutt käib siiski bussist nr 72 (sh asitõendi vaatlusprotokoll bussis aset leidnud sündmuse kohta). Samuti on ka kannatanu enda ülekuulamisel selgitanud, et sõitis bussis nr 72 ning on ka eluliselt usutav, et sellises ärevas olukorras võivadki sõnad ja terminid kergesti segamini minna.
11. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka tunnistaja A. K. ütlused (tl 18-19), mille kohaselt ta istus
12. märtsil 2023 kella 18-19 vahel bussis nr 72 eespool ning kuulis tagant venekeelset lärmamist. Jälgis toimunud taga pool bussijuhi taga oleva klaasi peegeldusest. Nägi, kuidas üks vanem mees sekkus mingil hetkel ja ütles lärmajatele, et nad rahulikumalt võtaksid. Selle peale tuli üks pikem ja kõhnm hallide pükste ja tumedate juustega lärmajatest selle mehe juurde ning kuulis, kuidas ta hakkas ütlema, et lähme välja ja vaatame, kes kõvem mees on. Selle peale eestikeelt kõnelev meesterahvas hjakkas kuhugi helistama, ilmselt hädaabi numbril. Kui buss saabus Koskla peatusesse ja bussiuksed avanesid, siis see agressiivne vene keelt kõnelev noormees lõi seda eesti meest, kes telefoniga helistas ja lahkus bussist. Mehel, kes löögi sai, tuli ninast verd. 5 1-23-2072
13. Kannatanu ja tunnistaja kokkulangevaid ütlusi ja kirjeldatud sündmuse kulmineerumise käiku kinnitab ka asitõendi ehk linnaliini bussi turvakaamera videosalvestise vaatlusprotokoll (tl 22-23) ja selle lisaks olev videosalvestis. Videosalvestiselt nähtub, et sündmus leiab aset bussis. Salvestiselt on näha bussis istuvad teised inimesed, keda on üle kümne. Samuti on salvestiselt näha süüdistuse esemeks olev tegevus bussis. Salvestiselt on näha tumeda jopega ja halli värvi dressipükstes noormeest, kelles on ära tuntav süüdistatav J. Kuprikov, kes tarvitab enda seltskonnaga alkoholi. Temaga on koos veel kaks noormeest. Nende kolme noormehe käitumine on elav, väljakutsuv ja mingil hetkel vahetatakse bussis istekohta ning istutakse neljasesse pinki. Näha on, et ka teised bussis istujad märkavad konkreetset seltskonda. Seejärel on näha, kuidas noormees oranži mütsiga ütleb midagi naisterahvale koos lapsega, kes istub nendest pingis üle vahekäigu, samuti katsub toosama noormees käega naisterahva kätt. J. Kuprikov reageerib sellele tegevusele tõustes oranži mütsiga kaaslase kohale püsti ning kehakeelest on aru saada, et kutsub teda korrale. Seejärel liigub seltskonna juurde meestrahvas punases jopes ja punase mütsiga, kes on ära tuntav kui kannatanu M. H.. Tema ja J. Kuprikovi vahel tekib sõnelus. J. Kuprikov käitub agressiivselt ning on ilmselgelt vihane ja ärritunud, et kannatanu nende juurde liikus ja neid kõnetas (kannatanu sõnade kohaselt kutsus korrale ja palus bussist lahkuda). Seejärel kannatanu lahkub J. Kuprikovi juurest ja liigub bussi keskossa akna juurde tagasi. J. Kuprikov järgneb kannatanule. Kannatanu võtab telefoni ja helistab kuhugi. Veidi aja pärast tuleb peatus ning salvestiselt on näha, kuidas J. Kuprikov liigub kannatanu juurde ja teeb kannatanu suunas peaga ja kehaga liigutusi, mille põhjal on aru saada, et J. Kuprikov kutsub kannatanu bussist välja, et olukord ära klaarida (seesuguse ettepaneku tegemist J. Kuprikovi poolt kinnitavad ka kannatanu ja tunnistaja ütlused). Seejärel hakkab buss taaskord sõitma ning J. Kuprikov liigub kannatanu kõrvale seisma ja hoiab kahe käega kinni ülesmisest torust. Video 3 minutil ja 21 sekundil, kui buss uksed avab, astub J. Kuprikov kannatanu M. H.st eemale ja sooritab oma vasaku käega löögi vastu kannatanu nägu. Peale lööki lahkub J. Kuprikov bussist. Ka teised kaks noormeest lahkuvad bussist,kellest üks väljumisel kukub. Kannatanu jääb bussi seisma, hoides käega ninast kinni ja teise käega telefoni.
14. M. H. on
15. märtsi 2023 äratundmiseks esitamisel tundnud ära J. Kuprikovi kui isiku, kes lõi teda
16. märtsil 2023 bussis. Tunneb J. Kuprikovi ära tema näo kuju järgi, kuna nägi teda bussis väga lähedalt ja selgelt (tl 15-17).
17. Kannatanul tekkinud vigastusi tõendab nii isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on kannatanul vahetult pärast sündmust ninajuur ja ülahuul paistes, kuivanud verejäljed näol, kätel ja pükstel (tl 10-13) kui ka PERHi teatis õnnestusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatatada saanud isiku saabumisest (tl 14). Teatise kohaselt toodi
18. märtsil 2023 kiirabiga kannatanu M. H., kellel tuvastatud nina pindmine vigastus ja huule lahtine haav. Kannatanu M. H. andis ka ise üle EMO kaardi nr 2023016745 (tl 5-6), millest nähtuvad samuti
19. märtsi 2023 sündmuse järgsed eelpool kirjeldatud vigastused. M. H. on andnud nõusoleku enda tervisandmete edastamisega õiguskaitseasutustele (tl 7).
20. Samuti on kohtu hinnangul igati usutav, et M. H. tundis löögi tagajärjel valu – see on tavapärane löögile rusikaga näkku, võttes arvesse, et löögi tagajärjel hakkas kannatanul ninast verd jooksma ja tekkis huule lahtine haav. 6 1-23-2072
21. Eeltoodu tõttu vastab J. Kuprikovi tegu M. H. vastu vägivallateo tunnustele

§ 121

ja sellest tulenevalt ka

§ 263lg 1 p 1 tähenduses. Sel viisil käitudes on J. Kuprikovi käitumises tuvastatav ka Kor

S § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 rikkumine, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil sh eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda ja teist isikut sõnaga, žestiga või muul viisil solvata, hirmutada või ähvardada.

1. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas teoga häiriti ka asjasse puutumatuid kolmandaid isikuid. Süüdistuse kohaselt „häiris J. Kuprikov oma tegevusega kõrvalisi isikuid, mh tunnistaja A. K., kes helistas häirekeskusesse“. Kohtu hinnangul on sündmusest häiritud asjasse puutumatud kolmandad isikud tuvastatatavad teabesalvestise, s.o häirekeskusesse tehtud kõnede vaatlusprotokollist (tl 20-21), mille kohaselt helistasid häirekeskusesse vähemalt kolm isikut, kes nägid pealt bussis nr 72 mehe löömist ning annavad häirekeskusele teada, kus agressiivne noortekamp parajasti asub ja mh kuidas nad välja näevad. Helistamine häirekeskusesse annab juba iseenesest tunnistust sellest, et neid helistajaid häiris bussis toimunud konflikt. Tunnistaja A. K. ütlustest nähtuvalt (tl 18-19) tundis ta süüdistatava käitumisest ja bussis sellise kallaletungi toimumisest tugevasti häirituna.
2. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J. Kuprikov pani toime talle

§ 263lg 1 p 1 järgi etteheidetava kuriteo.

1. Subjektiivsest küljest on
2. märtsi 2023 tegu toime pandud otsese tahtlusega ehk teadvalt (

§ 16lg 3).

Otsese tahtluse eeldab seda, et isik teab asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. J. Kuprikov lõi kannatanut rusikaga vastu nägu (nina), seega oli see tema teadlik ja tahtlik tegu ning tema soov oli kannatanule valu põhjustada. Kindlasti pidi ta möönma seda, et kannatanu sellise löögi tagajärjel valu tunneb. 22. J. Kuprikovi tegevuses õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei esine, mistõttu tuleb J. Kuprikov süüdi mõista ja teda karistada. KARISTUS JA TÕKEND 23. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 24.

263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. 25.

§ 263lg 1 p 1 kontekstis hindab kohus J.

Kuprikovi süü suurust keskmisest väiksemaks. Menetletavas asjas süüdistatakse teda ühe teo toimepanemises. Kohus arvestab, et kannatanu tundis küll teo toimepanemise tagajärjel valu ja sai tervisekahjustuse, kuid tegemist ei olnud tõsise vigastusega. Ka ei ole kannatanu soovinud esitada süüdistatava vastu kriminaalmenetluses kahjunõuet. Kehaline väärkohtlemine kestis võrdlemisi lühikest aega ega olnud väga intensiivne. Kuigi teoga häiriti ka kõrvalisi isikuid (teises bussis viibinud reisijad), ei põhjustanud see väga suurt meelehärmi ega mõjutanud oluliselt nende elu. Tunnistaja A. K. oli küll bussis aset leidnud tegevusest häiritud, kuid ei nähtu, et see oleks kuidagi pikalt või kaua sellele teole järgnevalt teda mõjutanud. J. Kuprikov on oma süüd tunnistanud ja avaldanud kahetsust, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna (

§ 57lg 1 p 3).

Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. 7 1-23-2072

1. Karistuse liigi üle otsustades leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Esiteks on J. Kuprikovi kõigest 3 kuud tagasi Harju Maakohtu
2. detsembri 2022 kohtuotsusega karistatud analoogse teo eest

§ 263

lg 1 p 1 (aga ka

§ 200

lg 2 p 7) alusel vangistusega, mille kandmiselt isik vabastati tingimisi

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel 3 aasta ja 2 kuu pikkuse katseajaga, allutades J.

Kuprikov käitumiskontrollile. Lisaks kohaldati J. Kuprikovile lisakohustusena kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale hiljemalt

1. märtsiks 2023 töökoht. J. Kuprikov on toime pannud täpselt samasuguse teo samasugustel asjaoludel – alkoholijoobes ründas, st tungis ootepaviljonis kallale teisele, J. Kuprikovi jaoks tundmatule inimesele, keda lõi rusika ja jalaga pea piirkonda ja hiljem käega ka vastu selga ja seda taaskord olukorras, kus füüsilise konflikti algatajaks oli J. Kuprikov ise. Eeltoodu näitab, et eelnev karistus ei ole J. Kuprikovile mitte mingit mõju avaldanud. J. Kuprikov selgitas
2. märtsi 2023 kohtuistungil, et sai aru talle eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest ja sellestki, et mis võib juhtuda, kui ta katseajal paneb toime uue kuriteo. Ometi oli tema käitumine ja tegu täpselt samasugune teoga, mille eest teda Harju Maakohtu
3. detsembri 2022 kohtuotsusega karistus määrati. Kohtu hinnangul tuleb arvestada ka videsalvestiselt nähtuvat J. Kuprikovi käitumist bussis ja kannatanu suhtes. J. Kuprikov käitub üleolevalt ja agressivselt ning märkimisväärne on, et kannatanu juba lahkus J. Kuprikovi juurest, kuid J. Kuprikov pidas ikkagi vajalikuks minna ja otsida kannatanu bussis taaskord üles, et siis esiteks ta välja kutsuda nö olukorda rusikatega lahendama ja kui see ei toimunud, siis ootas ta sobivat hetke, seistes kannatanu kõrval ja vahetult enne bussist lahkumist lihtsalt virutas kannatanule rusikaga vastu nägu. Nimetatu näitab J. Kuprikovi suhtumist õiguskorda ja teise inimeste turvatundesse. Ehk siis olukorras, kus konfliktsituatsioon oli juba rahunenud, pidas J. Kuprikov siiski vajalikuks kannatanule nö õppetund anda, et viimane julges J. Kuprikovi bussis korrale kutsuda ja palus bussist lahkuda ning alkoholi väljas tarbida. Hoolimata J. Kuprikovi vanusest, on tegemist siiski täiskasvanud inimesega, noore täiskasvanud inimesega, kes peab enda tegevustest endale aru andma. Ja seda eriti olukorras, kus eelneva kohtuotsusega on antud J. Kuprikovile võimalus oma tegude ja käitumisviisi üle järele mõelda ja teha parandusi enda elustiilis ja toimetulekus. J. Kuprikov ei ole seda võimalust kasutanud ja jätkanud samasugust eluviisi nagu varem.
4. Korduva teo puhul (sealjuures veel täpselt samadel asjaoludel toime pandud tegu) ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilst karistust. Ka puudub süüdistataval töökoht ja seega ka sissetulek. Kuigi J. Kuprikov selgitas kohtuistungil, et ta pidigi just eelmisel päeval, s.o
5. märtsil 2023 minema tööle, on tegemist pelgalt paljasõnaliste väidetega ning ei tee olematuks asjaolu, et J. Kuprikovil tänasel päeval ametlik töökoht ja sissetulek puudub. Samuti ei saa arvestada seda, et vanemad J. Kuprikovi rahaliselt aitavad ning ilmselt aitaksid ka rahalist karistust tasuda. Oluline on siiski silmas pidada süüdistatavat, teo toimepanemise asjaolusid ja kuidas karistus süüdistatavat endast mõjutab. Seega leiab kohus, et rahaline karistus ei avalda süüdistatavale piisavat mõju.
6. Eeltoodust tuleneval leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 263lg 1 p 1 alusel vangistusega, mis jääb alla sankstiooni keskmist määra, s.o 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2, s.o lühimenetluse sätteid kohaldades tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mistõttu lõplik karistus on 4 kuud vangistust.

1. Tegu on toime pandud eelmise kohtuotsusega, s.o Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a 8 1-23-2072 otsusega määratud katseajal (katseaja kestus 3 aastat ja 2 kuud).

§ 74

lg-st 5 tuleneb, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristust vastavalt sama seadustiku

§ 65

lg-s 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 3 aastat 1 kuu ja 27 päeva vangistust võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 3 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 28. märtsist 2023. 30. Kr

MS § 130 lg 41 alusel kohaldada J. Kuprikovi suhtes tõkendit vahistamine ning vahistada J. Kuprikov kohtusaalis. Kohus leiab, et tõkendi kohaldamine on vältimatult vajalik, et tagada karistuse täitmine ja välistada ka uute kuritegude toimepanemine. Silmas pidades asjaolu, et kõigest kolme kuu möödudes eelmise kohtuotsusega määratud katseajast on J. Kuprikov toime pannud täpselt analoogse teo täpselt samadel asjaoludel, viitab J. Kuprikovi puhul uute kuritegude toimepanemise suurele ohule. Samuti suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu J. Kuprikovi kalduvus kuritarvitada alkoholi. Nii tunnistas ka J. Kuprikov ise, et vajab ravi. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel. Menetluskulud

1. KrMS§ 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel välja mõista J. Kuprikovilt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast ½, s.o 543,75 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 140,40 eurot ja kohtumenetluses 216 eurot, s.o kokku 900,15 eurot. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et J. Kuprikov võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena.
2. DVD-plaadid jätta kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Margit Roots-Dervishi kohtunik 9