1-21-7415 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2023, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-21-7415 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Kriminaalasi Viru Vangla esitatud materjalid Maido Reidolfi tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Maido Reidolf isikukood 37211042729; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu Maido Reidolf (videosilla vahendusel) kaitsja lepinguline kaitsja vandeadvokaadi abi Ivo Kütt (videosilla vahendusel) RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 175 lg 1 p-st 4, 180 lg-test 1, 3 kohus määrab: Jätta Maido Reidolf vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumäärus teha teatavaks süüdimõistetule Ringkonnaprokuratuurile ja Viru Vanglale. Maido Reidolfile, kaitsjale, Viru Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu 23.11.
- a otsusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Maido Reidolfi suhtes tehtud Helsingi apellatsioonikohtu 27.09.
- a otsuse 19/141612 täitmine Eesti Vabariigis ning loeti M. Reidolfi poolt Eesti Vabariigis täidetavaks karistuseks vangistus 10 aastat ja 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks loeti 16.03.2018, s.o ajast, mil 1
(6)1-21-7415 M. Reidolf viibis antud kuriteo raames Soomes vahi all. Harju Maakohtu määrus jõustus 2.02.
- Viru Vangla esitas 15.06.2023 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Reidolfi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tuginedes kinnipeetava isikuandmetele ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist.
- Kohtule 21.06.2023 edastatud kirjalikus seisukohas avaldas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin, et prokuratuuril puuduvad andmed, mille pinnalt oleks võimalik kujundada arvamust isiku ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste olemasolu kohta. Sellised andmed on olemas vanglal ja nende pinnalt on vangla oma seisukoha kujundanud. Prokuratuuril ei ole põhjust vangla vastavas hinnangus kahelda. Seega prokuratuur nõustub vangla iseloomustuses väljendatud seisukohaga ega toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KrMS § 432 lg 33 alusel palus prokuratuur asi läbi vaadata prokuröri osavõtuta.
- Kohtuistungieelselt esitas M. Reidolfi kaitsja kirjalikud seisukohad ja täiendavad materjalid tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastamise materjalide juurde lisamiseks. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
- Kinnipeetav M. Reidolf kinnitas 7.07.
- a kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabaneda. M. Reidolf selgitas, et vabanemise korral on tal olemas elu- ja töökoht. Vastuseks kaitsja küsimustele selgitas ta, et Eestis vangistuses on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ning nädala pärast lõppeb sotsiaalprogramm Õige Hetk. Suhtlus pojaga toimub telefoni teel igapäevaselt ja kokkusaamised toimuvad finantsilistel põhjustel ca kord poolaastas, kuid videokokkusaamisi pojaga ei ole võimaldatud. Samas olid Soomes videokokkusaamised võimalikud. Vanglas tööst keeldumine oli nagu protest, sest tervisega seotud dokumente ei olnud Soomest Eestisse edastatud. Hiljem tööst keeldumisi ei ole olnud. Distsiplinaarkaristus mitteteavitamise eest oli seetõttu, et nägi kaklust, ei sekkunud ja sellest ei teavitanud. Kokku oli sündmuse pealtnägijaid 16, kõik said distsiplinaarkaristuse. Töökohagarantii on saadud sõbra kaudu, sest kinnipeetaval on tööd tõesti raske leida. M. Reidolf avaldab, et narkosõltlane ta ei ole, kuid tarvitamist on ette tulnud. Nüüdseks on narkootikumidega tehtud lõpparve. Soomes ta ametlikult ei töötanud, kuna see ei olnud tal võimalik. Ta on nõus kriminaalkorras isikutega suhtluskeelu kohaldamisega. Arusaadavad on ka elektroonilise valve tingimused ning on valmis pingutama. Arvestades poja vanust on oluline olla talle abiks ja toeks, et tema ei teeks samasuguseid vigu nagu tema ise.
- Kaitsja jääi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ja palus M. Reidolf vabastada ennetähtaegselt. Isik on viibinud vanglas üle 5 aasta, kus tal ei olnud võimalik mõnuaineid tarvitada. See aeg on piisav, et sõltuvusest vabaneda. Isiku vabastamisel ennetähtaegselt võib määrata sotsiaalprogrammi läbimise, seda saab nii kohus panna kohustuseks kui ka kriminaalhooldaja ise. Samuti võib kriminaalhooldaja teha narkootiliste ainete tarvitamise kiirteste. See annab kriminaalhooldajale kontrollimehhanismi ja isikule võimaluse oma elu korda saada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
- Esmalt seonduvalt kaitsja seisukohaga, et karistava riigi (Soome) poolt on kindlaksmääratud karistuse juriidiline iseloom ja kestvus ning kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni (edaspidi konventsioon) kohaselt peab elukohariik (Eesti) sellest kinni pidama, märgib kohus järgmist. Soome Vabariigi poolt esitatud vabaduskaotusliku karistuse tunnistuse kohaselt on M. Reidolfile mõistetud karistuse kogukestus 10 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu 23.11.
- a määrusest tuleneb, et M. Reidolfi Eestis täidetavaks karistuseks on samuti 10 aastat 6 kuud vangistust, mille alguseks loeti 16.03.
- 2
(6)1-21-7415 Konventsioonis sätestatud üldpõhimõtete kohaselt jäetakse karistavas riigis mõistetud karistus elukohariigis muutmata. Karistuse muutmise küsimus tuleb kõne alla vaid juhul, kui karistavas riigis mõistetud karistus ületab elukohariigis seaduses ettenähtud sanktsiooni ülemmäära. Nimetatud põhimõte on sätestatud ka KrMS §-s
- KrMS § 50845 lg 1 sätestab, et karistuse täideviimisele, sealhulgas ennetähtaegsele või tingimisi vabastamisele, kohaldatakse Eesti õigust. Konventsiooni art 10 lg 1 sätestab, et karistuse täideviimise jätkamisel peab elukohariik pidama kinni karistava riigi poolt määratud karistuse juriidilisest iseloomust ja kestusest. Euroopa Nõukogu tõlgendab eelnimetatud sätet „karistus ei tohi oma iseloomu või kestuse poolest raskendada karistust, mis on määratud karistavas riigis“ karistuse iseloomu või kestuse raskendamise keeluna, mitte mõistetud karistuse reaalse ärakandmise aja võimaliku muutmise keeluna. Seega ei tohi karistus konventsiooni sätete kohaselt olla pikem, reaalse vangistuses viibimise aega konventsiooni sätetega ei reguleerita. Selles küsimuses on seisukoha võtnud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-6-12, märkides, et karistuse täideviimist reguleerib konventsiooni artikli 9 lõige 3, mille kohaselt rakendatakse karistuse täideviimisel elukohariigi seadust ning ainult sellel riigil on õigus võtta vastu sellekohaseid otsuseid. Konventsiooni seletuskirja kohaselt tuleb karistuse täideviimise mõistet tõlgendada laiendavalt ning see hõlmab ka karistusest ennetähtaegset vabastamist (seletuskirja p 47). Seega karistuse täitmise ülevõtmisel järgitakse süüdimõistetu ennetähtaegsel vabastamisel Eesti õigusaktides ettenähtud reegleid, eelkõige KarS § 76 ja vangistusseaduse asjakohaseid sätteid. Riigikohus viitas seejuures, et ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas leitakse, et karistuse täitmise üleandmisel ei muuda riikidevahelised erinevused ennetähtaegse vabastamise tingimustes süüdimõistetult vabaduse võtmist reeglina meelevaldseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 5 tähenduses, kui kandmisele kuuluva karistuse pikkus ei ületa kriminaalmenetluses mõistetud karistust. Seejuures on M. Reidolfil võimalik taotleda Eestis vangistusest ennetähtaegset vabastamist samal ajal kui Soomes karistust kandes. Asjaolu, et Soomes vabastatakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaegselt automaatselt, ei anna praegusel hetkel alust väita, et Eestis täidetav karistus raskendab oma iseloomu või kestuse poolest karistust, mis on määratud Soome Vabariigis. Oluline on ka see, et M. Reidolf asub vabanedes elama Eestisse, kuivõrd Soomes on tal kehtiv sissesõidukeeld. Seega tulebki hinnata tema vabadusega kaasnevaid riske Eesti õigusest tulenevalt, kuivõrd uute kuritegude jätkamise korral on see ohuks just Eesti õiguskorrale ja ühiskonnale.
- Eeltoodut arvestades ning tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil M. Reidolfi ja tema kaitsja, asub kohus seisukohale, et M. Reidolf tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenevad formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks on M. Reidolfi puhul täidetud, kuivõrd ta on ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.
- Vabastamaks isikut enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema elukoht. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
- augusti
- a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). M. Reidolfil on vabaduses olemas kindel elukoht, mis on vabastamise formaalseks eelduseks elektroonilise valve kohaldamisega. Viru Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et M. Reidolfi avaldatud vabanemisjärgne elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. M. Reidolfil on võimalik vabanemise korral asuda elama aadressile xxx. Selles korteris elab käesoleval ajal M. Reidolfi sõber A T , kes on 3
(6)1-21-7415 andnud nõusoleku kinnipeetava tema vabanemise korral sinna elama asumiseks ühes elektroonilise valveseadme paigaldamiseks. Ka on elukoha omanik A T andnud nõusoleku selle kohta, et M. Reidolf saab vabanemisel elektroonilise valve kohustusega sinna elama asuda. Seega nähtub tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et isikul on olemas elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist ühes elektroonilise valvega.
- Üksnes formaalsete eelduste täidetus ei tingi aga ennetähtaegset vangistusest vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm nr 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
- KarS § 76 lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17, p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3 1 1-12-17, p 21).
- Arvestades eeltoodut, peab kohus hindama ennetähtaegse vabastamise menetluses seda, milline on tõenäosus M. Reidolfi poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seejuures, mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende toimumise tõenäosus.
- On tõsi, et M. Reidolfi käitumises vangistuse tingimustes on paljutki positiivset, mis toetavad tema ennetähtaegset vabanemist. M. Reidolf on vangistuses viibides pikaajaliselt töötanud koristaja ametikohal. Kuigi Eestisse saabumisel on esinenud tööst keeldumist, siis käesoleval ajal kinnipeetav töötab pakutud ametikohal. Ka vabanemise korraks on M. Reidolf hankinud endale töökohagarantii. Vangistuses viibimise ajal on kinnipeetavaga individuaalse täitmiskava raames osaletud sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja laiahaardelises sotsiaalprogrammis "Õige hetk". Olemas on elukoht. Päritoluperekonnast on kinnipeetaval olemas vend ja õde. Suhtlus pojaga on pidev, toimuvad kokkusaamised ja M. Reidolf toetab materiaalselt oma poega. Iseloomustuses on välja toodud seegi, et isikul on kindlad eesmärgid – elu ilma kuritegevuseta ning loodab ennetähtaegselt vabaneda Eestisse ning minna tööle või luua oma firma. Ametnikega suheldes on viisakas ja koostöövalmis. Kõike loetletut arvestab kohus positiivse asjaoluna ennetähtaegselt vabastamise otsustamisel.
- Tähelepanuta ei saa aga jätta, et M. Reidolf kannab karistust esimese astme kuritegude toimepanemise eest. M. Reidolf on süüdi tunnistatud narkootikumidega seotud kahe raske narkokuriteo toimepanemises. Nimelt tema 7.10.2017 Helsingis üritas grupis hankida 12060 grammi metamfetamiini levitamise eesmärgil. Samuti mõisteti M. Reidolf süüdi 8.12.20177.01.2018 Helsingis toime pandud raskes narkokuriteos selles, et ta seadusevastaselt hoidis enda valduses levitamise eesmärgil ning edastanud 16143 grammi amfetamiini. Seega on M. Reidolf korduvalt toime pannud raskeid samaliigilisi rahvatervisevastaseid kuritegusid. Kehtiva kohtupraktika pinnalt on narkokuritegude korduva toimepanemise tõenäosus suur. Karistuse kandmise aluseks olev kuriteoliik ei toeta M. Reidolfi ennetähtaegset vabanemist. Samas tuleb nentida, et ka raskeid esimese astme kuritegusid toime pannud isikul on võimalus ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabaneda. 4
(6)1-21-7415
- Ennetähtaegse vabastamise vastu räägib siiski ka M. Reidolfi varasem elukäik. Vangla koostatud iseloomustuse kohaselt on M. Reidolf kriminaalkorras karistatud seitse korda, vangistust kannab kolmandat korda ja Eestis on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis on Soomes mõistetud ja Eestis tunnustatud. Täpsemalt nähtub iseloomustusest seegi, et M. Reidolf on muuhulgas kahel korral süüdimõistetud narkootikumide suures koguses käitlemise eest, lisaks karistatud väikeses koguses narkootikumide käitlemise eest, kahel korral karistatud narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest ja kahel korral ebaseadusliku relvade käitlemise eest. Seejuures kinnitas M. Reidolft kohtuistungil, et esimest korda oli ta Soomes narkokuriteo eest süüdi mõistetud
- aastal. Seega tuleb nentida, et M. Reidolfi kuritegelik minevik ja kokkupuude narkootiliste ainetega on olnud pikaaegne.
- Karistuse kandmisega seoses ei saa mööda vaadata sellestki, et M. Reidolfil on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangla on distsiplinaarrikkumisi hinnanud piisavalt oluliseks, et määrata isikule karistuseks kartserisse paigutamine ja noomitus. Kui teist rikkumist ei saa kohtu hinnangul pidada niivõrd raskeks, siis esimese rikkumise puhul on vangla karistanud M. Reidolfi seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Ei saa tähelepanuta jätta, et vangistusseaduse kohaselt on kartserisse paigutamine kõige raskem distsiplinaarkaristus. Kohtuistungil märkis M. Reidolf, et rikkumine oli toimepandud protestiks, see aga viitab kohtu hinnangul teatavale normikuulekuse defitsiidile, mis omakorda tekitab teatavaid kahtlusi M. Reidolfi võimekuses pidada kinni ka käitumiskontrolli nõutest.
- Kohus näeb uute kuritegude toimepanemise riski selleski, et M. Reidolfil ei ole küll narkootiliste ainete sõltuvust, kuid tema ohtlikkus ja risk võib siiski tuleneda narkootiliste ainete tarvitamisest. Tartu Maakohus on 3.02.2020 ja 14.08.
- a määrusega tunnustanud Soomes tehtud otsust ja tunnistanud Soomes tehtud otsused täidetavaks Eesti Vabariigis. M. Reidolfi rikkumised seisnesid selles, et ta 13.09.2017 ja 22.01.2018 Helsingis, Soome Vabariigis, juhtis sõidukit, olles tarvitanud narkootikume sellisel viisil, et pärast sõitu oli tema veres metamfetamiini ja amfetamiini. Vangla iseloomustusest tulenevalt on M. Reidolf tarvitanud amfetamiini ja kokaiini paar kuud enne vangistust peal. Seega näitab M. Reidolfi varasem käitumismuster, et tal on harjumus tarvitada narkootikume. Vangistuses olles on kinnipeetav läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" ja tal on olemas teadmised ja motivatsioon, et tuua muutusi narkootikumide tarvitamisse. Vaatamata teoreetiliste teadmiste olemasolule puuduvad M. Reidolfil kogemused, kuidas vabanemise korral tulla toime narkootilisi aineid tarvitamata.
- Kuigi kinnipeetav ei ole nüüdseks narkootikume tarbinud pikaajaliselt, on see olnud sõltuvuses tema kinnipidamisasutuses viibimisega. Teada on, et narkootikumide vaba tarbimine on vangistuse tingimustes range järelevalve all välistatud. M. Reidolfil ei ole praktilist kogemust ja teadmist, kuidas ta tuleb toime oma olemuselt sõltuvusaine tarbimisele ei ütlemisega vabaduses viibides. M. Reidolf ise edaspidi narkootikumidest hoidumisega seoses probleeme ei näe. Kehtiva kohtupraktika kohaselt oht uute kuritegude toimepanemiseks kõrge isikute puhul, kel on harjumus tarbida narkootilisi aineid. M. Reidolf on tõepoolest ära kandnud pika karistusaja, mida ta on kasutanud muuhulgas enesearenguks (töö tegemine) ning tema mõtlemises ja käitumises on täheldatud muutumist. Siiski kohus ei jaga M. Reidolfi optimismi riski puudumises seoses narkootikumidega. Kohtul ei teki veendumust, et M. Reidolf praegusel ajal vabanedes kuritegusid toime ei pane või et kriminaalhoolduse ja narkootikumikeeluga oleks uute kuritegude risk maandatud.
- Et M. Reidolf vajab jätkuvat tuge narkootikumide tarvitamiseset võõrdumiseks kinnitab ka individuaalses täitmiskavas ettenähtav tegevus – Eluviisitreeningu jätkutegevus. Kohtu hinnangul on jätkutegevus oluline, et anda M. Reidolfile veel aega tegeleda oma mõtlemise ja hoiakutega ning mõelda läbi oma eesmärgid ja plaanid vabaduses.
- Kinnipeetava iseloomustust arvestades on lisaks täheldatud M. Reidolfi puhul ohtlikkust ja riski paljudes hinnatavates valdkondades: eluase, töö ja majanduslik toimetulek, suhted ja 5
(6)1-21-7415 elustiil, mõtlemine ja käitumine ning hoiakud. Kinnipeetava individuaalne täitmiskava näeb ette M. Reidolfi avavanglasse paigutamise sõltuvalt sellest, kas justiitsministri 25.03.
- a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 1 p s 3 planeeritud tegevused on tehtud
- juulil 2023 või kui tema karistusaja lõpuni on jäänud vähem kui 18 kuud, s.o alates
- märtsist
- Kohtuistungil märkis M. Reidolf, et temale on vanglas öeldud, et kuivõrd tegemist on rahvusvahelise kriminaalasjaga, siis tema puhul ei ole võimalik avavanglasse ümberpaigutamine. Sellist keeldumise alust seadusest aga ei tulene. Vangistusseaduse alusel kehtestatud justiitsministri 25.03.
- a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg-st 1 ja 2 tulenevalt on tema avavanglasse paigutamise takistuseks ilmselt tema riskihindamise tulemusel kõrgohtlikuks hindamine ja kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on määratud töökohustuse täitmisest keeldumise eest. Seega ei ole siiski välistatud, et M. Reidolfil avaneb avavanglasse ümberpaigutamise võimalus, kui langevad ära seda välistavad asjaolud.
- Arvestades uue kuriteo riskifaktoreid, võib M. Reidolfi puhul pidada oluliseks läbida ka avavangla periood, kus M. Reidolf saaks mõnevõrra vabamates tingimustes ühisellu sulanduda olles rangema järelevalve all kui kriminaalhooldus seda ette näeb. See võimaldaks ka kohtul kaalutlusotsuse tegemisel paremini aru saada, et süüdlases toimunud muudatused on tõelised ning tema motivatsioon seaduskuulekuseks tõsiseltvõetav.
- Kohus arvestab sellegagi, et M. Reidolfil on vabanemise korraks olemas töökohagarantii. Töökohagarantii andmeid ja kuriteo toimepanemise asjaolusid võrreldes, samuti võttes arvesse M. Reidolfi varasemat harjumuspärast eluviisi ja seda, et narkokuriteod pani ta toime rahalise kasu saamise eesmärgil, ei omista kohus aga miinimumtöötasu suurusega töökohagarantiile sellist tähtsust, mis igal juhul annaks aluse kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks. M. Reidolfil oli ka enne kuriteo toimepanemist mitteametlik, kuid legaalne sissetulek Soomes, kuid see asjaolu tema käitumisele mõju ei avaldanud. Samuti hindab kohus M. Reidolfi soovi toetada oma poega ja osaleda tema kasvatamisel, kuid ka see ei ole asjaolu, mis annaks aluse vabastada teda ennetähtaegselt. Mis puudutab pojaga suhtlemist vanglas, siis selles osas on vangla oma võimaluste piires suhtlemise siiski taganud. Asjaolu, et vangla ei võimalda pojaga suhelda videosilla vahendusel, on aga haldusmenetluse küsimus ega puuduta ennetähtaegse vabastamise otsustust.
- Oluline on seegi, et tegemist ei ole M. Reidolfi viimase võimalusega vangistusest enne tähtaega vabaneda. Uus ennetähtaegse vabanemise võimalus tekib 2/3 karistusaja ärakandmisel. Kui riskihindamise tulemusel tema ohtlikkus ei muutu ja avavanglasse ümberpaigutamise võimalus siiski ei avane, siis on kohtul võimalus uuesti hinnata M. Reidolfi käitumist vangistuses ning seda kas karistuse eesmärgid on tema puhul saavutatud enne karistuse lõplikku ärakandmist.
- Kokkuvõtvalt leiab kohus, et praegusel hetkel ei tekita eeltoodud asjaolud nende kogumis hindamisel kohtule piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses, mistõttu pole võimalik isikut karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Regiina Lebedeva kohtunik 6
(6)