Obsah (4)

§ 152§ 43§ 249§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-23-1067 Määruse kuupäev 10.07.2023 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Xi kaebus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama kaebajale dermatolo

) § 155 lg 5, § 252 lg 7, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus koos tõlkega vene keelde toimetatakse kaebajale kätte. Määrus edastatakse teadmiseks Viru Vanglale. ASJAOLUD

1. Kinnipeetav X esitas 07.05.2023 Tartu Halduskohtule pöördumise, milles palub kohtul kohustada Viru Vanglat viivitamatult korraldama talle eriarsti (dermatoloogi) vastuvõtt. X märgib, et tal on nahaprobleemid alates
2. aasta aprillist, kuid dermatoloogi määratud ravi ei aita ning seetõttu vajab ta uut konsultatsiooni ja teistsugust ravi, kuid vangla ei suuna teda eriarsti vastuvõtule. Pöördumisele on lisatud täidetud menetlusabi taotluse vorm, milles X palub vabastada teda riigilõivu tasumisest ja võimaldada menetlusabi kohtudokumentide tõlkimiseks vene keelde.
3. X täpsustas 28.06.
4. a vastuses kohtule, et soovib esitada kohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja esitas veel 19.06.2023 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse seoses dermatoloogi vastuvõtule saamisega. Kaebaja põhjendab praeguses asjas esialgse 3-23-1067 õiguskaitse taotlust sellega, et alates
5. a maikuust on põletik tema nahal tugevnenud, samuti löövad välja uued põletikukolded õlgade ja kaela piirkonnas, mis valutavad ja sügelevad. Varasemalt dermatoloogi poolt määratud ravimid ei aita ning kaebaja vajab uut vastuvõttu. Vangla üldarst ei ole kaebaja arvates pädev tegelemaks kaebaja nahaprobleemidega.
6. Tartu Halduskohus kohustas 05.07.
7. a määrusega Viru Vanglat esitama seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse kohta koos asjakohaste tõenditega.
8. Viru Vangla leiab 10.07.
9. a seisukohas, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. Vangla edastas kohtule ka kaebaja tervisekaardi väljavõtte. Viru Vangla märgib, et kaebajale on varasemaltki vanglavälise dermatoloogi teenust võimaldatud, st talle on ravi tagatud. Praegusel juhul on sõltumata käimasolevast menetlusest juba enne kohtunõude saabumist vangla arst 27.06.2023 patsiendi suunanud veelkord dermatoloogi vastuvõtule. Vangla on patsiendi vastuvõtule registreerinud ning see toimub augusti esimeses pooles. Vangla osutas täiendavalt ka esialgse õiguskaitse raames kinnipeetavale arstiabi korraldamisega seoses varasemalt halduskohtu antud seisukohtadele. KOHTU SEISUKOHT 5.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 3 sätestab, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus leiab, et praeguse haldusasja menetlus tuleb alljärgnevatel põhjustel lõpetada. 5.1. Kaebusest ja selle täiendusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks halduskohtu poole pöördumisel see, et vangla arstid suunaks ta dermatoloogi vastuvõtule. Viru Vangla edastas kohtule kaebaja tervisekaardi väljavõtte, millest nähtub, et kaebaja on 27.06.2023 vangla arsti poolt dermatoloogi vastuvõtule suunatud (haigusjuht nr A12113 2023). Viru Vangla kinnitas 10.07.2023 kohtule esitatud seisukohas, et vangla ka registreeris kaebaja dermatoloogi vastuvõtule ning see toimub augusti esimeses pooles. Seega on kaebaja oma eesmärgi praeguseks saavutanud ning kohustamisnõue on muutunud ainetuks. 5.2.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei pea käesolevas asjas vajalikuks selgitada välja kaebaja tuvastamisnõudele ülemineku tahet olukorras, kus esineb menetluse lõpetamise alus ning tuvastamisnõudele üleminek ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on praeguseks dermatoloogi vastuvõtule suunatud ja registreeritud. Kohtu hinnangul ei ole vangla vaidlusaluse tegevuse õigusvastasuse eraldi kindlakstegemine kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest see ei annaks kaebajale mingit õiguslikku kasu. 5.3. Eeltoodust tulenevalt esineb alus menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Kohus selgitab, et menetluse lõpetamise korral ei ole kaebuse esitamine lubatud, kui halduskohtule on juba sama isik esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel (

§ 43lg 1 p 2).

6. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, nõudes talle viivitamatult dermatoloogi vastuvõtule saamise organiseerimist. 6.1.

§ 249

lg 1 esimene lause sätestab, et esialgset õiguskaitset võib kohaldada, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või 2 3-23-1067 võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse kohaldamiseks esinema eelkõige esialgse õiguskaitse vajadus ehk raskete või pöördumatute tagajärgede saabumise oht põhivaidluse ajal. Esialgse õiguskaitse taotlus on lubatav, kui kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata (

§ 249lg 3 teine lause).

6.2. Kohus leiab, et kuivõrd kaebajale on võimaldatud nõutud dermatoloogi vastuvõtt, mis toimub juba käesoleva aasta augusti esimeses pooles (s.o eeldatavalt kuu aja pärast), siis on kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud ning taotlus tuleb jätta

§ 249lg 3 teise lause alusel läbi vaatamata.

1. Kuna kohus lõpetab haldusasja menetluse kaebust menetlusse võtmata ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis ei ole vajalik võtta seisukohta riigilõivust vabastamise osas ning kohus jätab ka selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga, sest määrus sisaldab kaebaja terviseandmeid (

§ 175lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt) 3