Obsah (12)

§ 121§ 65§ 199§ 64§ 68§ 74§ 75§ 218§ 16§ 56§ 118§ 73

1-22-7938 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. aprill 2023, Tallinnas Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Kriminaalasja number 1-22-7938 (kohtueelse

§ 121

lg 2 p 3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 29.05.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 8 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti 20.04.

1. Vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Lesnikov 28.06.
2. Samast päevast, s.o 28.06.2022, jätkas Aleksei Lesnikov väärteoasjas nr 4-22-849 asenduskaristusena 3 päeva aresti kandmist, millest vabanes 01.07.
3. Väärteokorras karistatud korduvalt. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2022, vahistatud Harju Maakohtu 28.10.
4. a määrusega asjas nr 1-22-6537 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 20.12.
5. a määruse alusel kuni 27.02.
6. süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ALEKSEI BABTŠENKO, isikukood: 38810160312; elukoht vabaduses: xxx (sõbranna J Z elukoht); asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas Linnaaru tee 5 Soodevahe küla Rae vald Harjumaa; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel, valdab xxx keelt; haridus: xxx; töökoht: xxx, arvel Töötukassas. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, viimati: 1 / 25 1-22-7938 Harju Maakohtu 14.11.2019. a otsuse nr 1-19-5539 alusel

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9, § 184 lg 2 p-de 1, 2 ning § 202 lg 2 p 2 järgi ning kohaldades

§ 64

lg 1 3 aasta 2 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, s.o 6 päeva ning ärakandmisele kuulvaks karistuseks loeti 3 aastat 1 kuu 24 päeva vangistust, mille ärakandmist arvestati alates Aleksei Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 20.03.

1. Aleksei Babtšenko vabanes karistuse kandmiselt 13.05.
2. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2022, vahistatud Harju Maakohtu 16.09.
3. a määrusega asjas nr 1-22-5531 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 10.11.
4. a määruse alusel kuni 14.01.
5. süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi RESOLUTSIOON 1.

Süüdi tunnistada Aleksei Lesnikov

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Aleksei Lesnikovile vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksei Lesnikovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 27.10.2022, mil Aleksei Lesnikov peeti kahtlustatavana kinni.

1. Aleksei Lesnikovi suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt kumb tähtaeg saabub enne.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksei Lesnikovilt riigituludesse:  sundraha 1,5 palga alammääras – 1087,50 eurot;  DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 228 eurot;  jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TJ0018) teostamise kulu, s.o summas 314 eurot;  määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 850,80 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest, s.o summas 194,40 eurot, s.o kokku summas 1045,20 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2674,70 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 222,89 eurot (viimasel kuul tuleb tasuda seejuures 222,91 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Süüdi tunnistada Aleksei Babtšenko

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud. 7. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Aleksei Babtšenkole vähendatud karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud. 8.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksei Babtšenko karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 14.09.2022, mil Aleksei Babtšenko peeti kahtlustatavana kinni. 2 / 25 1-22-7938

1. Aleksei Babtšenko suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – kuulub tühistamisele kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, olenevalt kumb tähtaeg saabub enne.
2. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista Aleksei Babtšenkolt riigituludesse:  sundraha 1,5 palga alammääras – 1087,50 eurot;  DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 228 eurot;  määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 950,40 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest, s.o summas 194,40 eurot, s.o summas 1144,80 eurot. Kriminaalmenetluse kulud kogusummas 2460,30 eurot tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igal kuul vähemalt 205,03 eurot (viimasel kuul tuleb tasuda seejuures 204,97 eurot) Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB PANK, EE522200221013264447 SWEDBANK, EE401700017002872300 LUMINOR BANK või EE957700771001523585 LHV PANK, maksekorraldusse märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4. Rahuldada kannatanu EV tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel solidaarselt Aleksei Lesnikovilt ja Aleksei Babtšenkolt EV kasuks välja 7740 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda EV arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank.
5. Rahuldada kannatanu H V tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel solidaarselt Aleksei Lesnikovilt ja Aleksei Babtšenkolt H V kasuks välja 1801,48 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda H V arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank.
6. Rahuldada kannatanu Ie OÜ tsiviilhagi TsMS § 440 lg 1 alusel täies ulatuses ja mõista VÕS § 1043 alusel solidaarselt Aleksei Lesnikovilt ja Aleksei Babtšenkolt Ie OÜ kasuks välja 5003 eurot. Väljamõistetud summa tuleb kanda Ie OÜ arveldusarvele xxx AS-is SEB Pank.
7. Asitõendid:  Jalatsijäljed želatiinkilel, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas (akt nr 22ATH21058) – hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.  14.09.2022 Aleksei Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ja 22.09.2022 vaadeldud mobiiltelefonis Nokia 105 TA-1034 sisalduvast teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „A.Babtšenko-1520078-Nokia_105.ufdr“, mis hoitakse salvestatuna politsei andmekandjal, s.o PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – hävitada (kustutada) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.  27.10.2022 Aleksei Lesnikovi kahtlustatavana kinnipidamisel äravõetud ja 28.10.2022 vaadeldud mobiiltelefonis Samsung GT-E1200M sisalduvast teabest tehtud koopia (koopiafailid) nimega „A.Lesnikov-Pakend1_Samsung-GT-E1200M.ufdr“, mis hoitakse salvestatuna politsei andmekandjal, s.o PPA teabehaldus- ja menetlusosakonna keskkriminaalpolitsei andmehoidlas – hävitada (kustutada) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
8. Riigi kanda jätta:  DNA ekspertiisi (akt nr 22E-GE0620) kulu osaliselt, s.o summas 1083 eurot.  DNA ekspertiisi (akt nr 22E-GE0860) kulu, s.o summas 114 eurot. 3 / 25 1-22-7938  Aleksei Lesnikovi kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest (kokkuleppe läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine), s.o summas 97,20 eurot.  Aleksei Babtšenko kaitsjatasu kohtueelses menetluses osalemise eest (kokkuleppe läbirääkimised ja kokkuleppe sõlmimine), s.o summas 100,80 eurot. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatavad, kaitsjad ja kannatanud esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatavatel ja nende kaitsjatel alates kohtuotsuse koopia süüdistatavatele kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud kohtuotsus menetluskulude osas on kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tehtud. SÜÜDISTUS Aleksei Babtšenkot (Babtšenko) ja Aleksei Lesnikovi (Lesnikov) süüdistatakse selles, et 27.07.2022 kella 01.00 ja 08.00 vahelisel ajal, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult, tungisid nad valdaja tahte vastaselt sisse Tallinnas xxx asuva eramu hoovi (eramuga külgnevale piirdeaiaga ümbritsetud territooriumile) ning seejärel lukustamata terrassiukse kaudu eramusse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles eramus elavale EVle (V) kuuluvad asjad koguväärtusega vähemalt 7740 eurot ja nimelt: musta värvi nahkrihmaga meeste Šveitsi käekella Maurice Lacroix väärtusega vähemalt 3000 eurot, musta nahkrihmaga ja valget värvi kroomitud korpusega meeste käekella Raimond Weil väärtusega 1200 eurot, metallkäevõruga meeste käekella Casio väärtusega 300 eurot, kahe käsisangaga sinist värvi portfell Lanvin väärtusega 2000 eurot koos selle sees olevate dokumentidega, originaalkotis musta värvi videokaamera Sony 4K väärtusega 500 eurot, kotis musta värvi habemeajamiseaparaadi väärtusega vähemalt 200 eurot, oranžide triipude ja sangadega musta värvi spordikoti, milles olid valgete taldadega helesinist värvi spordijalatsid Adidas, tumesinist värvi spordipüksid, tumesinist värvi lühikeste varrukatega spordisärk suurusega 50 või 52, tumesinist värvi varbavahe plätud suurusega 42 (sisetalla peal kirjad Nautica), tumesinist ja valget värvi väike käterätik kirjaga Viimsi Tervis või Viimsi Spa koguväärtusega 300 eurot, kolm kuldset värvi lukuga musta värvi kosmeetikakotti ja selle sees olevad käte- ja näokreemid Nimue (kaks tuubi), kaks tuubi näokreemi Gatineau, küüneviil, küünekäärid, hambapasta ja hambahari koguväärtusega 150 eurot; aiatööriided (tumehallid põlvpüksid ja tumehall T-särk) koguväärtusega 50 eurot, helesinist värvi meeste rannapüksid väärtusega 40 eurot. Samuti võtsid Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov eelnimetatud eramust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära selles eramus elavale EV abikaasale H Vle (V) kuuluvad asjad koguväärtusega 1801,48 eurot ja nimelt: tumepruuni värvi naiste käekott Michael Kors väärtusega vähemalt 400 eurot ja selles käekotis olnud tumerohelist värvi rahakott väärtusega vähemalt 70 eurot, milles oli sularaha summas vähemalt 400 eurot, sõiduauto xxx reg. nr xxx pult koos võtme ja selle küljes oleva tumepruuni värvi nahkse tepitud ripatsiga väärtusega 607,48 eurot, ID-kaart ja juhiluba H V nimele (ID-kaardi ja juhiloa äravõtmisega on H Vle tekitatud varaline kahju uue ID-kaardi ja juhiloa väljastamise eest makstud riigilõivude ulatuses kogusummas 40 eurot), SEB deebetkaardi ja SEB krediidikaardi H V nimele, Olümpia hotelli kohviku kaardi ja Tallinki kliendikaardi One, samuti musta värvi rihmaga spordikella Withings mudeli HWA03B väärtusega 200 eurot, ühe pudel šampooni Kérastase väärtusega 49 eurot, üks pudel šampooni Amika väärtusega 29 eurot, üks 500 ml pudel pesugeeli Marshmallow Hearts väärtusega 6 eurot. 4 / 25 1-22-7938 Samuti võtsid Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov eelnimetatud eramust ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära Ie OÜ-le kuuluva ning selle osaühingu ainuosaniku ja juhatuse liikme H V (V) valduses olnud asjad koguväärtusega 5003 eurot ja nimelt: sularaha summas 5000 eurot, mis oli eelnimetatud käekoti Michael Kors sisetaskus ning SEB pangakaart Ie OÜ nimele, mis oli eelnimetatud käekotis Michael Kors tumerohelist värvi rahakotis ja mille äravõtmisega on Ie OÜle tekitatud varaline kahju uue pangakaardi tellimisel makstud tasu ulatuses summas 3 eurot. Varastatu väärtus on kokku vähemalt 14 544,48 eurot (neliteist tuhat viissada nelikümmend neli eurot nelikümmend kaheksa senti). Aleksei Babtšenko pani eelkirjeldatud teo toime isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 09.12.
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-9160 karistusseadustiku (edaspidi

) § 199 lõike 2 punktide 7, 8, 9 järgi (kolm varguseepisoodi ajavahemikul 06.09.2016 kuni 07.09.2016) ja samuti Harju Maakohtu 14.11.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5539

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi (kolmteist varguseepisoodi ajavahemikel 23.03.2018 kuni 26.03.2018, 23.10.2018 kuni 05.01.2019 ja 01.03.2018 kuni 18.03.2019) vangistusega 3 aastat 2 kuud, millest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg 14.05.2018-15.05.2018, 13.07.2018-14.07.2018 ja 28.11.2018-05.01.2019, s.o kuus päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 1 kuu 24 päeva, mille kandmist määrati arvestada alates Aleksei Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamisest 20.03.2019. Vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Babtšenko 13.05.2022. Aleksei Lesnikov pani eelkirjeldatud teo toime isikuna, kes on varem korduvalt toime pannud vargusi, mille eest on teda kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 19.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-287

§ 199

lõike 2 punktide 4, 5, 7, 8, 9 järgi (kaheksa varguseepisoodi ajavahemikul 12.04.2015 kuni 29.07.2015, millest neli vargust olid vargused eramutest, mille puhul oli ühel juhul võõrasse eramusse sisse tungitud lukustamata ukse kaudu) ja samuti Harju Maakohtu 29.05.2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-2106

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi (05.12.2018 toimepandud korterivargus, mille puhul oli võõrasse korterisse sisse tungitud lukustamata ukse kaudu). Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Aleksei Babtšenko toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Eelkirjeldatud tahtliku tegevusega pani Aleksei Lesnikov toime

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo (varguse), s.o võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt. MENETLUSE KÄIK 09.12.2022 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalasja kokkuleppemenetluses Aleksei Lesnikovi ja Aleksei Babtšenko süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi Harju Maakohtusse (IV kd tl 205-216).

15.12.2022 tagastas Harju Maakohus kriminaalasja Põhja Ringkonnaprokuratuuri võimalusega sõlmida uus kokkulepe, kuivõrd kohus ei nõustunud kokkulepetes ettenähtud karistuse liigiga (IV kd tl 217-220). 15.12.2022 esitas Aleksei Lesnikov taotluse asja arutamiseks lühimenetluses (IV kd tl 241). 19.12.2022 esitas Aleksei Babtšenko taotluse asja arutamiseks lühimenetluses (IV kd tl 240). 20.12.2022 toetasid kaitsjad Liis Suik ja Margus Viira esitatud taotlusi (IV kd tl 240, 241). 27.12.2022 edastas Põhja Ringkonnaprokuratuur Harju Maakohtusse süüdistusakti (IV kd tl 242253) Aleksei Lesnikovi ja Aleksei Babtšenko süüdistuses

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 5 / 25 1-22-7938 lühimenetluses.

Kriminaalasjas esitasid tsiviilhagid kannatanu EV kokku summas 7740 eurot, kannatanu H V kokku summas 1801,48 eurot ja kannatanu Ie OÜ kokku summas 5003 eurot. 09.01.2023 andis Harju Maakohus Aleksei Lesnikovi ja Aleksei Babtšenko süüdistatuna

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kohtu alla.

Kohus jättis muutmata süüdistatavatele kohaldatud tõkendid vahistamine kuni kohtulahendini ning võttis menetlusse kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid (V kd tl 1-4). 03.02.2023 toimus kohtuistung lühimenetluses (V kd tl 7-11). Poolte seisukohad kohtuvaidlustuses olid järgnevad. Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et kogutud tõenditega on tuvastatud, et süüdistuses kirjeldatud teod on toime pannud Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov. Kummagi süüdistatava puhul pole rahaline karistus kohane. Karistuse määra osas tuleb arvestada seda, et Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi tegevuses esineb kolm kvalifitseerivat tunnust, varastatud asjade väärtus ületab enam kui kolmekordselt

§ 121

p 1 nimetatud olulise kahju summat, süüdistatavad tungisid neile võõraste isikute eluruumidesse, rikkudes sedasi PS § 33 sätestatud kodu puutumatust. Karistust kergendav asjaolu mõlema süüdistatava puhul on puhtsüdamlik kahetsus. Samuti tuleb arvesse võtta ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Aleksei Babtšenkol on 2 kehtivat kriminaalkaristust. Käesolev tegu leidis aset vaid 2,5 kuud pärast Aleksei Babtšenko vabanemist vanglast. Aleksei Lesnikovil on 3 kehtivat karistust, käesoleva kuriteo pani ta toime vaid neli nädalat pärast vangistuse kandmiselt vabanemist. Seega peab mõistetav karistus olema oluliselt suurem

§ 199lg 2 sätestatud vangistuse keskmisest määrast.

Arvestades seda, et isikuid süüdistatakse ühes teise astme kuriteos, isikud on avaldanud puhtsüdamliku kahetsust ning on valmis minema sõltuvusravile, piisab karistuse eesmärkide saavutamiseks tõenäoliselt sellest, et isikud peavad reaalselt ära kandma vaid osa neile mõistetavast karistusest ning ülejäänud osa jäetakse tingimisi kohaldamata maksimaalse 5-aastase katseajaga ning isikud allutatakse käitumiskontrollile ja neile määratakse mitmeid lisakohustusi. Prokurör palus tunnistada süüdi Aleksei Babtšenko

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, millest arvata maha 1/3 ning vähendatud karistuseks mõista vangistus 2 aastat 8 kuud.

§ 74

alusel kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust algusega 14.09.2022 ning ülejäänud vangistust ei pöörata 5 aasta pikkuse katseaja jooksul täitmisele, kui Aleksei Babtšenko täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 1, 2, 21, 5 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Prokurör palus tunnistada süüdi Aleksei Lesnikov

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi ja karistada teda 4 aasta pikkuse vangistusega, millest arvata maha 1/3 ning vähendatud karistuseks mõista vangistus 2 aastat 8 kuud.

§ 74

alusel kuulub koheselt kandmisele 6 kuud vangistust algusega 27.10.2022 ning ülejäänud vangistust ei pöörata 5 aasta pikkuse katseaja jooksul täitmisele, kui Aleksei Lesnikov täidab

§ 75

lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 1, 2, 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samuti esitas prokurör süüdistusaktis oma ettepanekud nii menetluskulude, asitõendite kui ka selles osas kuidas toimida kohtueelses menetluses kogutud süüdistatavate andmetega. Kaitsja Margus Viira asus seisukohale, et tõendid on lubatavad, Aleksei Lesnikov on ennast süüdi tunnistanud ja nõus tsiviilhagidega. Kaitsja nõustus prokuröri ja Aleksei Babtšenko kaitsja käsitlusega sellest kuidas oleks mõistlik ja võimalik süüdistatavaid karistada tulenevalt sellest, et tegemist on narkosõltlastega. Kriminaalasja materjalides on kohtueelse menetluse käigus esitatud Aleksei Lesnikovi avaldus ja soov läbida Lootuse külas rehabilitatsiooniprogramm. MTÜ Lootuse Küla on valmis Aleksei Lesnikovi vastu võtma majutusteenusele koos nõustamisteenusega. Režiim on Lootuse Külas range, samas on Aleksei Lesnikovil piisavalt vaimujõudu, et sellega toime tulla. Aleksei Lesnikov on korduvalt selgitanud, et tema eesmärgiks on vabaneda oma sõltuvusest, mis on kaasa toonud kuritegude toimepanemise. Prokuröri poolt taotletud katseaeg hoiab Aleksei Lesnikovi pidevalt kontrolli all ja libastumisel ta teab, et teda ootab ees reaalne 6 / 25 1-22-7938 vanglakaristus. Tsiviilhagide hüvitamise ettepanek on mõistlik, ning süüdistatav saab aru, et kui ta tsiviilhagisid ei hüvita, on tegemist taas olukorraga, kus ta võib sattuda karistust kandma. Karistuse osas leidis kaitsja, et kuna Aleksei Lesnikov ei olnud teo initsiaatoriks, võiks tema karistus olla 3 aastat, mida vähendada 1/3 võrra jääks 2 aastat ja kohesele ärakandmisele kuuluks 4 kuud. Koheselt Aleksei Lesnikovi vabanemisel on tal kohustus asuda samal päeval rehabilitatsioonikeskusesse. Karistusest jääks kanda veel täiendavalt 1 aasta 8 kuud, mida siis ei pöörataks tingimisi täitmisele 5 aastase katseaja jooksul. Tulenevalt KrMS § 180 lg 3 arvestades Aleksei Lesnikovi varalist seisundit taotles kaitsja menetluskulude vähendamist kohtu äranägemisel ja menetluskulude ajatamist 12 kuu peale. Kaitsja Liis Suik leidis, et süüdistus on põhjendatud. Teole on antud õige kriminaalõiguslik hinnang. Süüdistusaktis loetletud tõendid on asjakohased ja lubatavad, tsiviilhagi on põhjendatud. Kaitsja nõustus prokuröri karistusettepanekuga. Aleksei Babtšenko puhul peaksid karistuse eripreventiivsed eesmärgid olema väga tähtsust omavad. Aleksei Babtšenko õigusrikkumised on otseselt põhjustatud tema narkosõltuvusest. Ta on seda tunnistanud ja seetõttu on ta jõudnud elus sellisesse järku, et ta saab aru, et jätkates sama elustiili, ei pea tal tervis kaua vastu ja selline elu viib teda ainult ühte ringipidi vanglasse ja sealt välja ja samamoodi edasi. Oma jõududega isik sõltuvusest ei vabane, tal on selleks abi vaja ning tegelikult soovib Aleksei Babtšenko minna vabatahtlikult ravile Viljandi Haigla Sillamäe keskusesse. See on ainuke reaalselt efektiivne vahend, mis tagab selle, et tulevikus ta ei sooritaks uusi õigusrikkumisi. Praegusel juhul minnes ravile on tegelikult ainuke võimalus, et elimineerida tulevikus oht, et Aleksei Babtšenko pärast karistuse kandmist ei jätkaks uute kuritegude toimepanemist. Aleksei Babtšenkole tuleks anda õiguskorra kaitsmise huvidest lähtuvalt võimalus tegeleda oma sõltuvusega ja seda ravida, mitte ta lihtsalt eraldada ühiskonnast teatud ajaks, mis tegelikult ei anna karistuse eesmärgi täitmise seisukohast mitte midagi. Prokuröri taotlus selleks, et osaliselt täitmisele pöörata Aleksei Babtšenkole mõistetud karistus on põhjendatud, et ta kohe samal päeval kui ta reaalse vangistuse osa kandmiselt vabaneb läheb Sillamäele ning alustab oma raviga. Menetluskulud palus määrata ositi tasumisele 12 kuu jooksul. Samas leidis kaitsja, et käesoleval juhul on põhjendatud osaliselt jätta menetluskulud riigi kanda, kuivõrd Aleksei Babtšenkol ei teki võimalust teha nii tasuvat tööd, mis võimaldaks riigile nende menetluskulude täies ulatuses hüvitamist isegi 12 kuu jooksul. Isiku rehabilitatsioonist lähtuvalt on täiesti põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja väljamõistetavas osas määrata ositi tasumisele 12 kuu jooksul. Süüdistatav Aleksei Lesnikov tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut. Tsiviilhagid võttis omaks. Kahetseb, ei ole varasemalt suutnud oma vigu tunnistada, seekord tunnistab. Elus on ise pidanud valima hea ja halva vahel, on tihti teinud valiku halva osas. Nõustub kohtumääruses kirjutatud asjaoludega, samas palub kohtul arvestada, et ta armastab oma last ning soovib tema pärast ennast muuta. Esimese korraga ei saanud hakkama, aga teise korraga saab. Antud hetkel saab aru asjadest, mida eelmine kord ei arvestanud. Süüdistatav Aleksei Babtšenko tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut. Tsiviilhagid võttis omaks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Aleksei Lesnikovi ja Aleksei Babtšenko tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning nende süü

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteoepisoodis on täielikult tõendamist leidnud nii nende enda süü tunnistamisega (V kd tl 7pö-8) kui ka teiste uuritud tõenditega järgnevaga. 12.10.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel Aleksei Babtšenko tunnistab ennast osaliselt süüdi ja selgitab järgmist. Ta möönab, et sattus xxx maja juurde Tallinnas. Ütles, et võib-olla pole vaja 7 / 25 1-22-7938 sisse minna, kuid teine inimene ütles, et lähme ikka. See juhtus öösel, peale 00.

1. Midagi eelnevalt kokkulepitud ei olnud. Väga kahetseb. Seal oli aed maja ümber, uus maja. Teine isik läks aia väravast sisse ja tema läks järgi. Läks kambavaimust kaasa. Käis maja kõrval, kartis, oli õues ja vaatas ümbruskonda, kuid midagi eelnevalt kokku lepitud ei olnud. 5000 eurot seal ei olnud või võttis siis teine isik selle ära. Mingi suur kott, dokumendid ja ID-kaardid, riided, kellad, olid. Naiste kotti ei mäleta üldse. Selgitab, et tema ei ole majas üldse sees käinud või siiski sattus sinna korra sisse vaatama, kuid tema ei ole midagi varastanud. Kirjeldab, et kandis tol ööl Heinekeni nokamütsi (musta- rohelise värviga) ja musta värvi Nike seljakotti. Kui teine isik välja tuli oli tal käes suur nagu laptopi kott, vist tumepunast värvi justnagu nahast. Edasi läksid nad tühermaale (lisatud kahtlustatava poolt joonistatud skeem), kus vaatasid mis asjad on. Tühermaal näitas teine isik talle vähemalt 2 kella. Siis oli sularaha umbes 400 eurot, mille nad jagasid täpselt pooleks. Ühed sinist värvi tossud, mida ta jalga proovis ja need sobisid talle. Samad tossud võttis politsei temalt ka ära. Mingid riided olid ka. Pangakaardid ja dokumendid jäid sinna tühermaale maha, samuti autovõtmed. Oli ka habemeajamise masin, kuid mis sellest sai ei mäleta. Videokaamerat, Adidase spordikotti ei mäleta. Kellad jäid teise isiku kätte. Saadud raha eest ostis ise suitsu, narkootikume, alkoholi, kõneaega jms. Märgistab sealjuures politsei poolt näidatud kaardil koha tühermaal, kuhu asjad jätsid. Ülekuulamisel kinnitab ka näidatud turvakaamerate väljavõtetel enda ja teise isiku (kellega koos sooritas varguse) äratundmist. Samuti arvab, et sellel teisel isikul võib olla üle õla majast varastatud kott, kuid värvis pole kindel. Samuti tunneb fototabelilt ära Aleksei Lesnikovi kui enda tuttava, selgitades, et rohkem midagi tema ei ütle (II kd tl 55-69 koos lisadega: skeemiga, 27.07.2022 Tallinnas xxx asuval kinnistul (ehitusobjektil) paiknevate xxx turvakaameratega tehtud videosalvestiste kuvatõmmiste (videokaadrite väljatruki) koopia, fototabel, mis sisaldab Aleksei Lesnikovi ja veel kahe kõrvalise isiku fotosid). Kohus märgib täpsustavalt, et 15.09.2022 kahtlustatavana ülekuulamisel Aleksei Babtšenko enda süüd käesolevas episoodis tunnistanud (II kd tl 42) ei ole, samas mööndes, et on xxx hotelli juures 1-2 korda käinud, kuivõrd tema tuttav oli seal, kuid hotellis sees ei ole tema käinud. Kuivõrd A. Babtšenko süü on tema enda 12.10.2022 ütluste ja teiste kogutud tõenditega tõendatud, jätab kohus 15.09.2022 antud ütlused selles osas, et tema ei ole vargust toime pannud, tema süüküsimuse hindamisel kui ebausaldusväärsed tõendikogumist välja. 14.09.2022 Aleksei Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et kinnipidamisel võeti Aleksei Babtšenkolt ära üks paar spordijalatseid Adidas (II kd tl 1- 9), millised on vaadeldud 25.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollis (II kd tl 15- 28). Et Aleksei Babtšenkolt äravõetud jalatsid on kannatanule EVle kuuluvad jalatsid Adidas, mis olid varastatud 27.07.2022 Tallinnas xxx asuvast eramust, tõendavad edaspidi avaldatavad kannatanu ütlused ja kannatanu kirjavahetus politseiga. Seega on süüdistatava käest vahetult kätte saadud kannatanult varastatud jalatsid. Aleksei Lesnikov on 27.10.2022 kahtlustatavana ülekuulamise andnud järgmised ütlused. Ta on täielikult tunnistanud oma süüd. Selgitab, et enne vargust tarvitasid koos alkoholi, kuidas täpselt maja juurde sattusid ei mäleta, kuid märkasid majast mööda kõndides, et maja keskosas olev valget värvi uks oli pooleldi lahti. Ei mäleta, kes tegi ettepaneku majja minna. Maja oli ümbritsetud madala aiaga, millest nad üle ronisid. Tema tegi ettepaneku tagasi minna, kuid Aleksei Babtšenko ütles, et kõik on korras, ära muretse. Majja sisse läksid läbi lahtise ukse koos. Ukse taga oli ruum basseiniga, kust Aleksei Babtšenko võttis mõned šampoonid ja pani põue. Tema pakkus ära minna, kuid Aleksei Batšenko palus oodata. Sealt edasi nägid nad teist ust, mis oli lukustamata ja sealt sisse minnes nägi tema trepi käsipuul naiste kotti ja kõrval tumbal naiste käekella, millised mõlemad võttis. Edasi võttis kabinetist tumedat tooni nahast portfelli, laua sahtlist võttis 2 tumedat värvi meeste käekella Maurice Lacroix ja Raimond Weil, riiulit videokaamera, naiste Versace kandekoti, järgmisest toast võttis oranži või pruuni värvi spordikoti, mis oli täis, kuid sisse ta ei vaadanud. Ukse juurest võttis naiste nahktagi. Tema läks enne Aleksei Babtšenkot välja, kes tuli ka välja ühe või 2 kotiga. Läksid tühermaale. Seal võttis ta naiste kotist 400 eurot, rahakotis olnud 8 / 25 1-22-7938 erinevaid dokumente ja kaarte ei võtnud, need viskas samas minema. 400 eurot jagasid pooleks. Käekellad jättis ta endale ja võetud videokaamera müüs maha 40 euro eest taksojuhile ning saadud raha jagas pooleks Aleksei Babtšenkoga. Tema võetud spordikotis olid riideesemed ja tossud, Aleksei Babtšenko kottides olid ka riided ja pudipadi. Kolm võetud käekella müüs maha 200 euro eest taksojuhile ning naiste nahktagi vähem kui 100 euro eest turul võõrale naisele. Mida Aleksei Babtšenko endale jäetud asjadega tegi, ei tea. 5000 euro osas ei oska midagi öelda, seda tema võtnud ei ole. Täpsustavate küsimuste ja turvakaamerasalvestuse näitamise järel meenub, et varastatud portfelli andis M Gile, kelle tunneb ära ka XXX hotelli turvakaamerasalvestuselt koos varastatud portfelliga. Kuidas pangakaardid M Gi kätte sattusid ei oska selgitada, kinnitab, et spordijalatsid Nike on tema omad (II kd tl 216- 230, koos lisadega: kuvatõmmised, millel on näha 29.07.2022 Tallinnas xxx asuvas xxx hotellis viibinud M Git, kelle käes on portfell, fotod valge tallaga musta värvi spordijalatsitest Nike, mis olid ära võetud Aleksei Lesnikovi elukoha läbiotsimisel). 27.10.2022 äratundmiseks esitamise protokollis (koos fototabeliga) Aleksei Lesnikov osutas Aleksei Babtšenkole kui isikule, kellega koos ta pani 27.07.2022 toime varguse (II kd tl 226-230) kinnitades seega kaasosalise isikut. 24.10.2022 Aleksei Lesnikovi elukohas, s.o xxx asuvas korteris teostatud läbiotsimise käigus (protokoll ja CD-plaat fotodega, II kd tl 203- 205) leiti ja võeti ära mh valge tallaga musta värvi spordijalatsid Nike. 16.11.2022 jäljeekspertiisi aktis nr 22E-TJ0018 antud ekspertarvamuse kohaselt ( II kd 58-69) Aleksei Lesnikovi elukoha läbiotsimisel äravõetud valge tallaga spordijalatsid Nike ja sündmuskoha vaatlusel avastatud jalatsijäljed, millised on vaadeldud 12.09.2022 (I kd tl 61-68), võivad olla jäetud Aleksei Lesnikovi elukohast äravõetud jalatsitega. Arvestades siiajuurde A. Lesnikovi süüdtunnistavaid ütlusi, leiab kohus, et antud jalatsite asumine Aleksei Lesnikovi elukohas ja nende jälje vastavus sündmuskohal leitud jäljega tõendavad Aleksei Lesnikovi viibimist sündmuskohal. Lisaks eelnevale on varguse toimepanek Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi poolt tõendatud ka teiste tõenditega ja nimelt järgnevaga. Kannatanu EV ütlustest (I kd tl 2-24, koos lisadega) nähtuvalt 27.07.2022 kella 01.00 ja 08.00 vahelisel ajal, samal ajal kui tema ise, abikaasa ja tütar kodus magasid, siseneti xxx Tallinnas asuvasse eramusse läbi lukustamata terrassiukse. Terrassiuksel on link ainult seespool, selle hoob oli keeratud 45 kraadi peale. Selliselt ust väljaspoolt loksutades tuleb uks lahti. Hommikul varguse avastades märkas, et terrassiuks oli pärani lahti. Teised maja uksed olid lukustatud. Maja ümber on aed kõrgusega 160- 200 cm, aiaväravad on lukustatud. Kokku varastati asju väärtusega 7740 eurot (loetelu esitatud süüdistuses). Samuti varastati kannatanu abikaasale H Vle kuuluvad asjad. Ütlustest nähtuvalt hommikul olid esikus ja elutoas olevate kappide uksed lahti, terassiuks oli pärani lahti ning ukse vahele uksehingede poole oli šampooni pudel vahele pandud, et uks ei saaks liikuda. 22.08.2022 helistati kannatanu abikaasale, et ta on oma pangakaardi unustanud xxx hotelli. Minnes xxx hotelli nägi ta videosalvestist, millest nähtuvalt püüdis üks mees abikaasa H V pangakaardiga kohviautomaadis maksta. Videos nägi kannatanu selle mehe käes ka oma portfelli. 18.08 või 19.08 õhtul hakkas H V auto signalisatsioon iseenesest tööle kella 01.00 paiku. Kannatanu hinnangul üritas autovõtmed varastanud mees aia tagant auto uksi lahti lukustada. Kannatanu EV 13.09.2022 edastatud elektronkirjast politseile, nähtub varastatud Lanvin portfelli foto ehk välimus. 25.09.2022 e- kirjast nähtub varastatud kellade välimus. 27.11.2022 e- kirjas kinnitab kannatanu, et tunneb ära Adidas jalatsid, millised varastatid temalt koos spordikotiga. Selgitab, et jalatseid tagasi ei soovi, vaid soovib kompensatsiooni. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt elab kannatanu EV xxx asuvas elamus ning on abielus H Vga (I kd tl 24). Kannatanu H V ütlustest (I kd tl 25- 37, koos lisadega 42- 52) nähtuvalt 27.07.2022 kella 01.00 ja 08.00 vahelisel ajal, kui pere kodus magas, siseneti xxx asuvasse eramusse ilmselt lukustamata terrassiukse kaudu. Varguse avastas hommikul abikaasa. Varastati kannatanule kuuluv käekott, milles oli 5000 eurot, mis kuulus I OÜ-le. Temale tekitati vargusega kokku varalist kahju summas 9 / 25 1-22-7938 1801,48 eurot (loetelu süüdistuses). Ühel öösel kella 00.30 paiku tuldi katsetama, kas autot saab varastada. Kuna ta oli juba saanud uue võtme, siis see ei õnnestunud. Autol hakkas signalisatsioon tööle. H V nimele koostatud 28.07.2022 xxx AS arve nr xxx koos H V 29.07.2022 elektronkirjaga, millega see arve oli edastatud politseile ning millest nähtub varastatud autopuldi väärtust, s.o 607,48 eurot. Liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt on sõiduauto xxx reg. nr xxx omanik H V. Kannatanu on ka I OÜ seaduslik esindaja. Kohtu hinnangul tõendab ka sündmuskoha olustik kannatanute versiooni juhtunust ehk üle piirdeaia ja läbi terrassiukse avamise majja sissetungimist ja varguse toimepanemist. Nimelt 27.07.2022 sündmuskoha vaatlusprotokollist (koos DVD-plaadile salvestatud fototabeliga, I kd tl 57- 60) nähtuvalt vaadeldi xxx Tallinn asuvat piirdeaiaga piiratud sündmuskohta. Vaatluse hetkel on jalgvärav suletud ja lukustatud. Nurgaposti kõrval kruntide vahelise traataia esimene paneel on ülemisest servast paindunud naaberkrundi poole. Samas krundi siseküljel murul nähtavad trampimise jäljed. Märgitu viitab kohtu hinnangul üheselt sellele, et territooriumile siseneti aiast üleronimise teel. Terrassi ülemisel kolmandal trepil visuaalselt nähtav porimäärdumisega jalatsijälje fragment, mis markeeriti, fotografeeriti ja talletati želatiinkilele. Terrassi puitpakett uks oli väljapoolt avatud ning selle väliskülje serval oli visuaalselt nähtav puutejälg. Puutejälg markeeriti ning sellest võeti bioloogilise aine proov. Terassiukse alumises nurgas raami ja ukse vahel on šampoonipudel. Märgitu viitab sellele, et majja siseneti läbi terrassiukse. Koridori põrandalt leiti jalatsijälje fragment, mis markeeriti, fotografeeriti ja talletati želatiinkilele. Koridoris külalistetoa ukse eest leiti samuti jalatsijälje fragment, mis markeeriti, fotografeeriti ja talletati želatiinkilele. Jalatsijälje fragmente leiti ka külalistetoast voodi kõrvalt paremalt poolt. Kabinetis oleva kirjutuslaua sahtel oli avatud, sahtli nupp markeeriti ning sellelt võeti bioloogilise aine proov. Riidekapi uksed ja sahtlid on avatud. Riidekapi ülemisel avatud sahtli peal oli mh tühi Sony videokaamera vutlar, vutlari tõmbelukk markeeriti ja sellelt võeti bioloogilise aine proov. Elutoa tv- kapi uksed ja sahtlid on avatud. Vitriinkapi kõrvuti asetsevad sahtlid on avatud. Koridoris asuva kummuti sahtlid on avatud. Kogu ülalkirjeldatud olukord on iseloomulik varguse toimepanemisel esemete otsimisele ja langeb selles osas kokku ka süüdistatavate enda ütlustega (tegevuse kirjeldus) kuid ka kannatanu ütlustega varastatud esemete asukohtade osas. 24.08.2022 DNA-ekspertiisi aktis nr 22E-GE0620 antud ekspertarvamuse kohaselt (I kd tl 73-78) olid ekspertiisiobjektideks (analüüsiobjektideks) bioloogilise aine proovid, mis olid võetud 27.07.2022 sündmuskoha vaatlusel xxx asuvast eramust ja puutejäljest terassiukse väliskülje serval võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil. DNA-profiilis ilmsiks tulnud alleelid on kõik leitavad Aleksei Babtšenko DNA-profiilis. Tõepärasuhe, et tegemist on just Aleksei Babtšenko DNA-ga on
2. Märgitu tõendab seega Aleksei Babtšenko asumist sündmuskohal, lisaks tema enda ja Aleksei Lesnikovi ütlustele. Asjaolu, et 27.07.2022 kell 05.29- 05.30 varguse toimepanemise koha läheduses (xxx) viibisid Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov, kes kõnnivad xxx ja xxx tänava ristmiku suunas, on tõendatud 26-27.07.2022 xxx asuval kinnistul (ehitusobjektil) paiknevate xxx turvakaameratega tehtud videosalvestistega (ühel BD (Blu-ray) plaadil; nende salvestiste väljavõtetega, videokaadrite väljatrükk; 23.08.2022 politsei ja xxx (töötaja xxx) elektroonilise kirjavahetusega, I kd tl 139-160). Aleksei Babtšenko välimuse vastavust videosalvestistel olevale isikule on tõendatud 15.09.2022 Aleksei Babtšenko läbivaatuse (protokoll koos CD-plaadiga) käigus tehtud fotodelt ja videosalvestiselt nähtava Aleksei Babtšenko välimusega (II kd tl 73- 74) ning 14.09.2022 AS SEB Pank vastuskiri sularahaautomaatide kaamerate väljatrükkidega koosmõjus arvelduskonto andmete ja politsei päringuga ( II kd tl 117- 171, CD plaat), mis näitab asjaolu, et 27.07.2022 varahommikul varguse toimepanemise koha läheduses viibinud pikemat kasvu meesterahvas on Aleksei Babtšenko. Aleksei Lesnikovi välimuse vastavust videosalvestisel olevale isikule on tõendatud 27.10.2022 Aleksei Lesnikovi läbivaatuse (III kd tl 1- 30) käigus tehtud fotode ja videosalvestiselt nähtava Aleksei Lesnikovi välimusega, mis tõendab, et 27.07.2022 10 / 25 1-22-7938 varahommikul varguse toimepanemise koha läheduses viibinud lühemat kasvu meesterahvas on äratuntavalt Aleksei Lesnikov. Arvestades, et süüdistatavad on teo toimepanemist ja enda viibimist seega sündmuskohal tunnistanud, loeb kohus tuvastatuks, et salvestistel on Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko. Salvestiselt (ja väljatrükkidelt) on tuvastatav, et Aleksei Lesnikov kannab Nike logoga spordijalatseid ning Aleksei Babtšenkol on jalas saabaste sarnased jalatsid, peas musta värvi nokamüts ja ümber kaela sangaga kõrvaklapid. Siinjuures nähtub, et Aleksei Babtšenkol on seljas tumedat tooni seljakott koos sisuga ja Aleksei Lesnikovil on üle õla koos sisuga hele suur kandekott. Kogu tee vältel on salvestiselt nähtav, et mehed liiguvad koos. Samuti on Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko jäänud xxx asuva xxx turvakaamerate salvestistele 27.07.2022, arvestades, et xxx salvestiselt liikusid nad väiksemate numbrite suunas, siis on nad märgitud salvestisel peale eelmise tee osa läbimist nähtavad. Salvestiselt on isikud selgelt äratuntavad ning nende riietus, jalatsid, kotid jm selgelt nähtavad. Lisaks eelnevas videos tuvastatule on nähtav, et Aleksei Lesnikovi heleda kandekoti alt paistab välja väiksem hallikat tooni õlakott. Kogu tee vältel on salvestiselt nähtav, et mehed liiguvad koos (26-27.07.2022 Tallinnas xxx asuva xxx esinduse juhi residentsi turvakaameratega tehtud videosalvestised ja videosalvestiste kuvatõmmised kahel CD-plaadil; 19-25.08.2022 politsei elektrooniline kirjavahetus xxx ja xxx ning xxx 12.08.2022 kiri (xxx) xxx; videosalvestiste sisu kajastav 01.09.2022 asitõendi vaatlusprotokoll ja salvestiste väljavõte, videokaadrite väljatrükk, I kd tl 161- 185). 29.09.2022 ja 11.10.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollid, millest nähtub, et Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov viibisid 27.07.2022 varahommikul varguse toimepanemise kohas või selle läheduses ning samuti see, millal ja kui tihedalt on Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov
3. aasta juuli lõpus, augustis suhelnud, mis tõendab kaudselt koosmõjus eelnevaga samuti süüdistatavate viibimist kuriteo toimepanemise asukohas (II kd 109- 117, II kd 194-198). Sideettevõtja andmeid küsiti mh seoses abonentnumbritega xxx, xxx ning xxx. Sealjuures, mobiilsideoperaatori xxx AS andmebaasi väljavõte abonentnumbri xxx andmetega ja 20.04.2021 Aleksei Lesnikovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll kriminaalasjas nr 21231600745 (ühendatud 07.06.2021 kriminaalasjaga 21231700901) kinnitavad Aleksei Lesnikovi kasutuses olnud telefoninumbrit. Aleksei Babtšenko kinnipidamise protokollist nähtub, et Aleksei Babtšenkol oli kinnipidamisel kaasas SIM-kaartide ümbrised, mh +xxx ja +xxx. Väljavõte Maa-ameti (kaardi kuvatõmmised) veebilehel kättesaadavast kaardirakendusest ning Maakatastri väljavõtted Tallinnas xxx ja xxx asuvate kinnistute andmetega (millelt on näha varguse toimepanemise koha ning selle läheduses asuvate turvakaamerate asukohtade omavaheline paiknemine, I kd tl 186- 187) kinnitab seda, et süüdistatavad liikusid kannatanute eramust ära peale varguse sooritamist mööda xxx teed, misjärel lõpuks väljusid kaamerate vaateulatusest. Tunnistaja S P ütlustest nähtuvalt on ta xxx Tallinnas asuva xxx hotelli juht. 08.08 leiti hotelli fuajees asuva kohviautomaadi pealt kolm pangakaarti. Pangakaartidele oli peale kirjutatud H V ja ühele Ie OÜ. Otsis internetist üles I OÜ kontakti, helistas neile ja ütles, et kaardid on xxx hotellis. H V ütles, et tema pangakaardid olid varastatud. Võttis lahti hotelli turvakaamera salvestised ja nägi, et 22.08.2022 üritas üks meesterahvas, kes ei olnud hotelli klient automaadist midagi osta, kuid tal ei õnnestunud see. Meesterahvas sai hotelli sisse üldkoodiga, s.t et ta on varasemalt hotellis ööbinud või käinud hotellis kellelgi külas. 29.07 saadeti temale pilt kahtlasest mehes, kes istus hotellis diivani peal, tegemist oli sama mehega, kes üritas automaadist midagi osta. Kaartidele tuli järgi H V abikaasa ja koos vaadati videosalvestist ning 28.07.2022 salvestiselt tundis H V abikaasa ära oma portfelli. Tunnistaja S P poolt on 06.09.2022 ülekuulamise käigus politseile saadetud elektronkiri, mis sisaldab H V nime kandva kolme SEB pangakaardi fotot, neist ühel kaardil Ie OÜ nimi, ühel foto portfellist koos mehega, kes sellega toimetab (I kd tl 90- 105, koos lisadega). 11 / 25 1-22-7938 07.09.2022 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle lisast, s.o 29.07.2022 kell 11.00-14.00 Tallinnas xxx asuva xxx hotelli turvakaameratega tehtud videosalvestised kahel CD-plaadil ja neljal DVDplaadil ning nende videosalvestiste väljavõttest videokaadrite väljatrüki kohta (I kd tl 106-120) nähtub, kuidas (hiljem) M Gina tuvastatud isik, siseneb hotelli xxx territooriumile ning seejärel kell 13.20 hotelli. Tal on seljas dressid, vasakus käes kahe sangaga tumedat värvi portfell. 13.20 asub M G toidu- ja joogiaparaatide juures, toimetab seal. Kell 13.23 suundub edasi hotelli lifti juurde ning siseneb lifti. Asjaolu, et tegemist on just M Giga nähtub Aleksei Lesnikovi ütlustele lisaks ka isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljavõttest M Gi andmete ja fotoga, millest nähtub ,h isiku näokujutis (I kd tl 203) ning 19.10.2022 M Gi läbivaatuse protokollist isiku välimuse osas. Isikul on jalas „Endorphin“ firmanimetusega tossud, musta värvi spordipüksid, musta värvi T-särk, sinist värvi kirju „Russia“ kirjadega spordijope, „xxx“ firmanimetusega tumehalli värvi jope (I kd tl 204- 208). Samuti kinnitab tema viibimise võimalikkust seal xxx hotelli vastus, mille kohaselt oli M G seal toa broneerinud (I kd 121-138). Tunnistaja M Gi 19.20.2022 kahtlustatavana antud ütlused kinnitavad xxx hotellis ööbimist ja käimist ning ta tunneb ära talle näidatud kuvatõmmiselt enda ja portfelli, selgitades, et selle kinkis talle keegi, kes enam ei mäleta ja kus kott hetkel asub ei mäleta. Kui koti endale sai, oli see tühi. Samuti tunnistab, et võis samas hotellis proovida H V ja I OÜ nimele väljastatud pangakaarte, kuid need ei töötanud ja jättis nad sinna. Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnkovi tundmist jaatab (I kd tl 213- 217, koos lisadega: kuvatõmmised, millel on näha 29.07.2022 Tallinnas xxx asuvas xxx hotellis viibinud M Git, kelle käes on portfell). Võrreldes kannatanu poolt edastatud fotot portfellist ja turvakaamerasalvestiselt nähtavat portfelli on välimuselt tegemist sarnase portfelliga. Kuivõrd 28.06.2022 M Gi kahtlustatavana kinnipidamise protokollist kriminaalasjas nr 22231502165 nähtub M Gi kasutuses olnud telefoninumber (III kd tl 127-130), siis 11.10.2022 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist nähtub, et 27.07.2022 oli Aleksei Lesnikov suhelnud M Giga (II kdtl 194-198). Võttes arvesse, et nii mõlemad süüdistatavad ise kui ka M G tunnistavad teineteise tundmist, et Aleksei Lesnikov on varguse toimepanemise päeval samuti suhelnud M Giga, loeb kohus kaudsete tõenditega tõendatuks, et EVlt varastatud portfelli ja varastatud pangakaardid andis Aleksei Lesnikov enda ütluste kohaselt ise (teadmata viisil, ajal ja kohas) M Gile, kes nendega viibis xxx hotellis, kus ta video järgi vaatas portfelli sisse (mis ei ole tühi) ja püüdis kasutada pangakaarte, kuid lahkus portfelliga, mille asukohta ei ole tuvastatud, jättes H V ja Ie OÜ nimele väljastatud pangakaardid hotelli. Käesolevas asjas ei ole M Gile süüdistust esitatud, mistõttu tema teole kohus hinnangut ei anna (I kd tl 229-231, IV kd tl 242-253). Kohtu hinnangul nähtub ainuüksi süüdistatavate enda ütlustest, et süüdistuses kirjeldatud varguse on nemad koos toime pannud. Sealjuures nähtub nende endi ütlusest sissetungimine (üle aia ronimine, lukustamata uksest eramusse sisenemine) ning võõraste esemete oma valdusesse pööramine (ehk äravõtmine). Siinkohal tuleb möönda, et detailides süüdistatavate ütlused ei lange kokku ei omavahel ega ka kõikide teiste kogutud tõenditega. Märgitu on selgitatav mõlema süüdistatava sooviga enda teosüüd pisendada ja kaaslase oma suurendada. Siinkohal leiab kohus, et see ei väära nende ütluste osalist usaldusväärsust, kuivõrd asjaolu, et just nemad kannatanute eramusse tungisid ja varguse toime panid, on tõendatud ka teiste uuritud tõenditega. Eeltoodu alusel loeb kohus usaldusväärseteks süüdistatavate kohtus süü täieliku tunnistamise ja kohtueelses menetluses antud ütlused osas, millises nad tunnistavad piirdeaia ületamise (üleronimine) ja lukustamata ukse kaudu eramusse sissetungimist, eramust süüdistuses märgitud esemete varguse, nende esemete, sh raha endale jätmise, mahamüümise ja M Gile portfelli andmise. Sealjuures varguse detailsema toimepanemise osas loeb kohus usaldusväärsemaks Aleksei Lesnikovi ütlused. Kohtu hinnangul on kannatanute E ja H V ütlused toimepandud varguse asjaolude, sh varastatud esemete ja nende väärtuste osas usaldusväärsed. Esitatud tsiviilhagid on süüdistatavad ka täies ulatuses omaks võtnud, lisaks on kannatanu esemete väärtused põhjendanud. Kohus leiab, et 12 / 25 1-22-7938 puudub alus kahelda selles, et kannatanud on varastatud esemete osas tõeseid ütlusi andnud. Nimelt nähtub, et kannatanu EV on siiralt tunnistanud nt eksimust sülearvuti varguse kahtluses, tunnistades, et leidis selle üles, samuti on ta kinnitanud, et süüdistatavalt leitud käekell ei ole tema oma. Kannatanute ütlused muus osas lähevad samuti kokku nii sündmuskoha vaatluse, ekspertiiside kui tunnistajate ütlustega. Samal ajal, kui nt süüdistatavate ütlused dokumentide ja pangakaartide äraviskamise osas on ilmselgelt valed - pangakaarte kasutas peale varguse toimepanemist M G ning need jäeti xxx hotelli, kust need ka kätte saadi. Selliselt on aga süüdistatavate ütlused pangakaartide äraviskamise osas tühermaal ümberlükatud. Arvestades, et süüdistatavad püüavad juhtrolli mõlemad teisele omistada, et eriti Aleksei Babtšenko püüab ka varguses suuremat süüd Aleksei Lesnikovile omistada ja et mõlemad püüavad oma süüd pisendada, on eluliselt usutav, et kumbki ei soovi tunnistada suures koguses sularaha (5000 eurot) vargust. Samas ei saa tähelepanuta jätta ka asjaolu, et süüdistatavad olid enda sõnade kohaselt joobes, ega mäleta ka kõiki asjaolusid ega varastatut täpselt. Seega loeb kohus kannatanute ütlused täies ulatuses usaldusväärseteks, sh varastatud esemete ja nende väärtuse osas, kuivõrd neis puuduvad sisemised vastuolud, need on olnud järjepidevad ja kooskõlas teiste kogutud tõenditega. Samadel põhjustel loeb aga kohus ebausaldusväärseks süüdistatavate ütlused varastatud esemete ulatuse osas. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtuliku uurimisega leidis täielikult tõendamist, et Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov ühiselt 27.07.2022 kell 01.00 kuni 08.00 ajal Tallinnas xxx Tallinnas ronisid üle lukustatud eramu piirdeaia (160 - 200 cm kõrgune), sisenesid läbi kinnise, kuid lukustamata terrassiukse eramusse ja varastasid sealt süüdistuses märgitud Eja H Vle ning I OÜ-le kuuluvaid esemeid ja sularaha, tekitakdes kokku varalise kahju 14 544, 48 eurot. Varastatud raha tarbisid süüdistatavad oma tarbeks ära, varastatud esemed osaliselt müüsid maha ja/või andsid teistele isikutele sh M Gile. Nii varastatud kui esemete müügist saadud raha jagasid süüdistatavad pooleks. KVALIFIKATSIOON Süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi, s.o võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt grupi poolt ja sissetungimisega. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et varastatud asjad olid Aleksei Lesnikovi ja Aleksei Babtšenko jaoks võõrad (ei olnud nende omandis) ning et tegemist on vallasasjadega ehk asjaolu, et asjad kuulusid kannatanutele (EV, H V ja I OÜ). Märgitu nähtub nii kannatanute ütlustest, kuid seda on möönnud ka süüdistatavad ise. Kuivõrd kõik varastatu asus Eja H V kodus ehk nende tegelikus valduses, siis võttes need asjad ebaseaduslikult (vaidlus puudub selles, et kannatanute luba puudus esemete võtmiseks) ära, viies need enda käes ja varastatud kottides välja nii eramust kui selle kinnistu territooriumilt, lõpetasid süüdistatavad kannatanute faktilise valduse esemete üle ja kehtestasid enda tegeliku võimu ehk valduse asjade üle, mida nad realiseerisid tegudes. Ehk, varastatud esemed müüdi võõrastele isikutele, millest saadud raha jagati pooleks, varastatud raha jagati samuti pooleks ning raha kulutati enda tarbeks ära. Osa varastatud esemetest jäeti endale, nt Adidase spordijalatsid. Selliselt omastasid süüdistatavad ebaseaduslikult äravõetud võõrad vallasasjad. Kohtu hinnnagul on nii asjas kogutud objektiivsete tõendite kui ka süüdistatavate enda ütlustega tõendatud, et nad tegutsesid kaastäideviijatena. Aleksei Babtšenko on viidanud ise Aleksei Lesnikovile kui varguse algatajale, kellega tema kamba vaimust kaasa läks, esialgu ainult õues, mitte kokkuleppel, valvas - jälgis, kuid võis ka majja sattuda, kuid ei varastanud ise midagi, mööndes, et hiljem tühermaal sai siiski nii raha kui varastatud esemetest osa. Aleksei Lesnikov on viidanud, et algatajaks oli Aleksei Babtšenko, et mõlemad sisenesid nii eramu aeda kui ka eramusse ja võtsid erinevaid esemeid, hiljem jagati esemed ja raha omavahel ära. Mõlemad tunnistavad raha saamist ja enda tarbeks kulutamist. Siinkohal on objektiivselt sündmuskohalt 13 / 25 1-22-7938 leitud Aleksei Babtšenko DNA-profiil ja Aleksei Lesnikovi kasutuses olnud jalatsijälg. Kohtu hinnnagul on varguse toimepanemise asjaolude kirjeldamises usaldusväärsemad Aleksei Lesnikovi ütlused, kes on kirjeldanud nii enda kui ka osaliselt Aleksei Babtšenko tegevust varguse toimepanemisel ehk sisenemisel, asjade äravõtmisel ja hilisemas toimetamises nendega. On eluliselt usutav, et sellises mahus esemeid varastasid nad koos, sealjuures on ka eluliselt usutav, et üks või teine nii öelda valvas vahepeal, et neile peale ei satutaks. Aleksei Babtšenko versioon, mille kohaselt tema ise ei varastanud eramust, kuid võis siiski majja sisse sattuda on sisemiste vastuoludega, ennast õigustav, enda süüd pisendav ja ei ole eluliselt usutav ning seda ei toeta ka asjaolu, et nii varastatud raha kui ka esemed ja esemete müügist saadud raha pooleks jagati. Märgitu viitab ka samasuurele teopanusele. Seega on kohtu hinnnagul, lähtudes eelkõige Aleksei Lesnikovi antud ütlustest, süüdistatavate teopanus varguse toimepanemises võrdne - koos ületati aed, siseneti eramusse ja mõlemad varastasid erinevaid esemeid, sealjuures realiseeriti osad koos (taksojuhile) ja kogu raha (nii varastatu, kui müügist saadu) jagati pooleks. Peale vargust lahkuti nii hoonest kui ka piirkonnast koos (turvakaamerasalvestused). Eeltoodu põhjal on Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko pannud teo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Nii süüdistatavate Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikovi enda ütlustest nähtub, et nad ronisid üle aia ja sisenesid suletud, kuid lukustamata ukse kaudu majja. Kannatanud on kinnitanud, et eramu on piiratud 160 cm - 200 cm kõrguse aiaga, mis oli öösel lukus. Samuti seda, et terrassiuks oli suletud, kuid lukustamata ja seda sai selliselt ka väljaspoolt avada. Sündmuskoha protokollist nähtuvalt oli xxx asuva eramu piirdeaiaga piiratud. Antud juhul puudub vaidlus selles, et süüdistatavatel puudus kannatanute nõusolek valdusesse sisenemiseks (öisel ajal, kannatanud magasid, aia osaks olev värav ja teised maja uksed oli lukustatud), mistõttu on tegemist sissetungimisega. Samuti on Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko varguse toime pannud süstemaatiliselt. Süstemaatilisus tuleneb mõlema isiku eelnevast karistatusest. Nimelt on Aleksei Lesnikovi eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 29.05.2019. a otsusega mh

§ 199

lg 2 p-de 8 ja 9 alusel, s.o vargus mis on toimepandu sissetungimisega ja süstemaatiliselt. Lisaks eelmisele karistusele on Aleksei Lesnikovi ka varasemalt

§ 199lg 2 p-de 4, 5, 7, 8 ja 9 alusel karistatud (Harju Maakohtu 19.04.2016.

a otsusega) ning

1. aastal ja
2. aastal

§ 218lg 1 alusel.

Samuti nähtub süstemaatilisus ka Aleksei Babtšenko eelnevas karistatuses. Nimelt nähtub karistusregistri andmetest, et ka Aleksei Babtšenkot on eelnevalt karistatud Harju Maakohtu 14.11.2019. a otsusega mh

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi ning Harju Maakohtu 09.12.2016.

a otsusega

§ 199lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi.

Lisaks on teda 2020. aastal karistatud ka

§ 218lg 1 alusel.

Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-87-08 leidnud, et süstemaatiline vargus eeldab vähemalt kolme vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199

või

§ 218alla.

Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks – näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. Oluline on märkida, et Aleksei Lesnikov pani käesoleva varguse toime kõigest vähem kui üks kuu pärast vanglast vabanemist, sealjuures on varasemad süüdimõistmised olnud samuti mh seotud eramutest toimepandud vargustega. Aleksei Babtšenko pani käesoleva kuriteo toime kõigest natukene rohkem kui 2 kuud pärast vabanemist ning on samuti varasemalt karistatud mh sissetungimisega varguste toimepanemise eest nii majadest kui ka autodest. Seega saab teha järelduse, et varguste toimepanek on süüdistatavatele saanud harjumuseks, s.o elustiiliks. Kuivõrd mõlemat on varasemalt karistatud ka hoonetes, sh elu- ja äriruumides sissetungimisega varguse toimepanemise eest, siis saab ka sellest järeldada, et nende poolt toimepandud vargused 14 / 25 1-22-7938 moodustavad sisulise süsteemi, mistõttu on tegemist isikutega, kes panevad varguseid toime süstemaatiliselt.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohus leiab, et Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko panid kuriteo toime kavatsetult, kuivõrd nad seadsid eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise (piirdeaia ületamine, lukustamata uksest majja sisenemine, majast asjade varastamine, sh varastatud asjade transportimiseks majas olnud kottide kasutamine, esemete hilisem endale jätmine, mahamüümine ja raha jagamine) ja teades, et see nende tegevuse tagajärjel ka saabub (väljudes majast varastatud esmetega, väärtuslikud esemed kas maha müües või ära andes ning väärtusetud esemed ära visates, jäävad asjad neile tarbimiseks või muul moel realiseerimiseks). Selliselt toimides viisid süüdistatavad enda kavatsuse lõpuni täide ja kuritegu on lõpule viidud. Eeltoodu alusel on süüdistatavate käitumine õigesti kvalifitseeritud

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud grupi poolt, sissetungimisega ja süstemaatiliselt ning Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi süü on täies mahus tõendamist leidnud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikov on täisealised süüvõimelised isikud. KARISTUS Kohus uuris süüdistatava Aleksei Babtšenkot iseloomustavate andmetena: karistusregistri väljavõte Aleksei Babtšenko andmetega, Harju Maakohtu 09.12.2016 otsus kriminaalasjas nr 116-9160, Harju Maakohtu 30.05.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9160, Harju Maakohtu 22.11.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-16-9160, Harju Maakohtu 14.11.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-19-5539; Tartu Maakohtu 16.03.2022 määrus kriminaalasjas nr 1-19-5539 koos 09.03.2022 kohtuistungi protokolli ja 05.02.2022 Tartu Vangla koostatud Aleksei Babtšenko iseloomustusega; Tallinna Vangla vastus (politsei nõudekirjale) 08.09.2022 nr 2-2/22/17754-2 koos 21.06.2018 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650018000062 (

§ 218

lg 1); 28.11.2018 väärteoprotokoll ja PPA Põhja prefektuuri 21.12.2018 otsus väärteoasjas nr 231618006231 (narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ehk NPALS § 151 lg 1, relvaseaduse 892 lg 1); 29.05.2022 väärteoprotokoll ja 29.06.2022 otsus väärteoasjas nr 231522003769 (NPALS § 151 lg 1) koos 29.08.2022 politseiasutuste kirjavahetusega; Tartu Vangla vastus (politsei nõudekirjale) 15.09.2022 nr 6-48/71-2 koos 21.09.2020 kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 650020000070 (

§ 218lg 1); 28.10.2022 ja 08.09.2022 kinnipeetavate isikute registri väljavõtted A.

Babtšenko andmetega (kinnipidamisasutuses viibimise ajad ja isiku välimuse kirjeldus, sh kasv), maksukohuslaste registri väljavõte A. Babtšenko sissetuleku andmetega, rahvastikuregistri väljavõtte A. Babtšenko andmetega, 14.09.2022 töötamise registri väljavõte A. Babtšenko andmetega, politsei nõudekiri 05.09.2022 nr 3.2-1/13773-1 ja Eesti Töötukassa vastus 05.09.2022 nr 7-4/22/7569, politsei nõudekiri 09.09.2022 nr 3.2-1/14108-1 ja Eesti Töötukassa vastus 09.09.2022 nr 7-4/22/7818; politsei nõudekiri 08.09.2022 nr 3.2-1/13877-1 ning Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse vastus 12.09.2022 nr 13/107-2 ja täiendavat teavet sisaldav 15.09.2022 elektronkiri; isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljavõte A. Babtšenko andmete ja fotoga (III kd tl 163-208, 211-212, 215-221, 233234; kd 4, tl 3-4, 6, 19-29, 32-35, 41-44, 46); MTÜ Eesti psühhotroopsete ainete sõltlaste ühing LUNEST 23.12.2022 kinnituskiri koos 23.12.2022 elektronkirjaga, millega see kiri oli edastatud prokuratuurile (IV kd tl 233-235); 14.11.2022 õiend (III kd tl 154), väljatrükid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ja SA Viljandi Haigla veebilehtedelt sõltuvusravi- ja rehabilitatsiooniprogrammi kirjeldusega (III kd tl 155-156); prokuratuuri järelepärimine 14.11.2022 nr PRP-9-1/2022/6174 ja SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse Sillamäe osakonna vastus 21.11.2022 nr 12.1/3018-1 ning täiendav 15 / 25 1-22-7938 vastus 27.12.2022 nr 12-1/3390-1 koos 27.12.2022 elektronkirjaga, millega see vastus oli edastatud prokuratuurile (III kd tl 157-160; IV kd tl 236-238) ning samuti tunnistaja Marko Schmidti (Schmidt) ütlused (III kd tl 64-65). Kohus uuris süüdistatava Aleksei Lesnikovi iseloomustavate andmetena: politsei menetlusinfosüsteemi MIS väljavõte 12.08.2022 toimunud juhtumi nr 3100220474243 andmetega (III kd tl 113-114), 08.11.2022 õiend (I kd tl 147); politsei taotlus elektroonilise valve võimalikkuse väljaselgitamiseks 15.11.2022 nr 3.2-1/18877-1 ja Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalosakonna vastus 23.11.2022 nr 8-1/22/22623-2 (III kd tl 148-153); äriregistri väljevõtted MTÜ Lootuse Küla andmetega (IV kd tl 166-168), väljatrükid justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna ja MTÜ Lootuse Küla veebilehtedelt Lootuse küla alko- ja narkorehabilitatsiooniprogrammi ja majutusteenuse kirjeldusega ning majutusüksuse sisekorra eeskirjadega (IV kd tl 169-177); karistusregistri väljavõtted Aleksei Lesnikovi andmetega, Harju Maakohtu 19.04.2016 otsus kriminaalasjas nr 1-16-287, Harju Maakohtu 29.05.2019 otsus kriminaalasjas nr 1-19-2106, Tartu Maakohtu 05.03.2022 määrus kriminaalasjas nr 1-19-2106 koos 12.01.2021 Tartu Vangla koostatud Aleksei Lesnikovi iseloomustusega, Harju Maakohtu 20.09.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-21-5361, Harju Maakohtu 24.03.2022 määrus väärteoasjas nr 4-22-849, PPA Põhja prefektuuri 15.02.2019 otsus väärteoasjas nr 231518006940 (

§ 218lg 1), 31.10.2022 ja 29.09.2022 kinnipeetavate isikute registri väljavõtted A.

Lesnikovi andmetega; 29.09.2022 kinnipeetavate registri väljavõtted, kust nähtub, kus ja millal on kandnud oma varasemaid vanglakaristusi Aleksei Lesnikov ja M G; maksukohuslaste registri väljavõte A. Lesnikovi sissetuleku andmetega, rahvastikuregistri väljavõtte A. Lesnikovi andmetega, 27.10.2022 töötamise registri väljavõte A. Lesnikovi andmetega, politsei nõudekiri 28.09.2022 nr 3.2-1/15517-1 ja Eesti Töötukassa vastus 06.10.2022 nr 7-4/22/8482-2, politsei nõudekiri 24.10.2022 nr 3.2-1/17477-1 ja Eesti Töötukassa vastus 24.10.2022 nr 8-4/22/9400; isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljavõte A. Lesnikovi andmete ja fotoga ning kinnipeeturegistris olevad Aleksei Lesnikovi fotod (IV kd tl 47-94, 102-125, 127-132, 138-141, 155-156). Kohus selgitab, et

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 eest on seaduseandja ettenäinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel

§ 56

lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks etteheidetava normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Käesoleval juhul on süüdistatavad toime pannud kavatsetult ühe II astme kuriteo ehk varguse episoodi, mis on toime pandud süstemaatiliselt, grupis ja sissetungimisega. Käesoleval juhul tekitati kannatanutele kahju summas 14 544,48 eurot, mis ületab enam kui kolmekordselt

§ 121

p 1 nimetatud olulist kahju.

§ 121p 1 kohaselt on oluline kahju, mis ületab 4000 eurot.

Lisaks arvestab kohus, et süüdistatavad tungisid kannatanute koju öisel ajal ja panid varguse toime samal ajal kui kannatanud ja nende tütar kodus magasid. Kohus nõustub prokuröriga selles, et sellise süüdistatavate tegevusega sai oluliselt riivatud kodu puutumattus ja kannatanute turvatunne. Samuti arvestab kohus, et süüdistatavad pidid eramusse sissetungimiseks eelnevalt üle ronima 160 - 200 cm kõrgusest aiast, kuivõrd aiavärav oli lukustatud. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et süüdistatavad ei piirdunud eramus ühes ruumis varguse toimepanemisega, vaid liikusid ringi mitmes erinevas ruumis ja varastasid erineva väärtusega, kuid siiski pigem kallemaid tooteid. Kokkuvõtvalt on süüdistatavad isikute grupis, koos sissetungimisega toime pannud kolmekordselt 16 / 25 1-22-7938 olulist kahju ületavas määras kahju põhjustanud varguse, öisel ajal, kui kannatanud viibisid magades kodus. Seega sellise tegevusega rikkusid Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko PS § 33 sätestatud kodu puutumatust keskmisest suuremal määral. Selliselt tegutsedes on süüdistatavate teosüü keskmäärast suurem. Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud mõlema süüdistatava puhul puuduvad, jäädes selliselt eriarvamusele nii prokurörist kui kaitsjatest. Tõepoolest on nii Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikov kohtuistungil enda süüd tunnistanud ja väljendanud toimepandu suhtes kahetsust, kuid kohtu hinnangul ei saa seda lugeda siiraks kahetsusavalduseks toimepandu suhtes. Esmalt, Aleksei Babtšenko ei ole alates esimesest ülekuulamisest süüd tunnistanud, vastupidiselt ta eitas varguse toimepanemist või seal osalemist. Teisel ülekuulamisel tunnistas ta varguse toimepanemist osaliselt, sealjuures pisendades enda süüd oluliselt ning kohtus tunnistas ennast täielikult süüdi. Aleksei Babtšenko ütlusi ei ole saanud ka kohus täielikult usaldusväärseks pidada (teopanus, pangakaartide ja autovõtmete kohene äraviskamine, ei kinnitanud Aleksei Lesnikovi kui kuriteokaaslase äratundmist). Kõik märgitud asjaolud kokku viitavad, et tegelikkuses ei kahetse Aleksei Babtšenko mitte toimepandut, vaid seda, et ta on kohtu alla antud ning ta tunnistab oma süüd osas, mida peab tõendatuks. Aleksei Lesnikov on alates esimesest ülekuulamisest kohtueelses menetluses enda süüd tõepoolest tunnistanud, kuid samuti ei ole andnud täielikult ausaid ütlusi (pisendades oma süüd, väites, et viskas pangakaardid ära, portfelli osa; viitas, et juhtroll ja initsiatiiv tuli Aleksei Babtšenkolt). Siinkohal ei ole süüdistatavad teinud koostööd ka selles osas, kellele nad varastatud esemed edasi andsid (müüsid), kas siis teadliku valikuna (M G) või väidetava teadmatusena. Samuti ei ole süüdistatavad esimest korda kohtu all samaliigilise kuriteo toimepanemise eest, vaid korduvalt, mistõttu, nagu kohus eelnevalt viitas, on varguste toimepanek muutunud süüdistatavatele elustiiliks, millele viitab ka pikaajaline ametliku töökoha puudumine ja väga lühikese aja jooksul peale vangistusest vabanemist uue varguse toimepanek. Selliselt ei ole kogumis võimalik kohtul süüdistatavate kahetsusavaldust siiraks tahteavalduseks lugeda. Sealjuures kohus siiski arvestab karistuse mõistmisel seda, et esitatud tsiviilhagid on süüdistatavad kohtus täielikult omaks võtnud ja tegu tunnistanud täielikult ning asjaolu, et Aleksei Lesnikov ilmus ise politseisse kahtlustatavana ülekuulamisele, mille käigus ta pidi eeldama, et ta ka kinnipeetakse. Eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks tuleb arvestada karistuse mõistmisel ka süüdlase isikut, sh võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuivõrd kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Aleksei Babtšenkol on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Nimelt karistati Aleksei Babtšenkot Harju Maakohtu 09.12.2016. a otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ning lõplikus karistuseks mõisteti vangistusega 1 aasta. Karistuse kandmise alguseks loeti 07.09.

1. Harju Maakohtu 30.05.
2. a määrusega vabastati Aleksei Babtšenko 15.06.2017 karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega 6 kuulise katseajaga. Katseajal kohustati Aleksei Babtšenkot järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 7 sätestatud nõudeid.

Harju Maakohtu 22.11.

1. a määrusega pöörati ärakandmata vangistus 2 kuud 22 päeva täitmisele, võttes Aleksei Babtšenko kohtusaalis vahi alla ja lugedes karistuse kandmise alguseks 22.11.
2. Vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Babtšenko 13.02.2018, olles mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Määruse kohaselt Aleksei Babtšenko ei täida kohustust ilmuda registreerimisele, ei täida kohustust mitte tarvitada narkootilisi aineid, isik arvati Töötukassa nimekirjast välja, kuna ei ilmunud registreerimisele. Harju Maakohtu 14.11.
3. a otsusega karistati Aleksei Babtšenkot

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9, § 202 lg 2 p 2 ning § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi vangistusega 3 aastat 2 kuud. Karistusest arvati maha

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud 6 päeva, lugedes kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 aastat 1 kuu 24 päeva, mille kandmist arvestati alates Aleksei 17 / 25 1-22-7938 Babtšenko kahtlustatavana kinnipidamisest 20.03.2019. Vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Babtšenko 13.05.2022, olles mõistetud karistuse täielikult ära kandnud. Seega Aleksei Babtšenko on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani isik toime 27.07.2022, s.o kõigest vähem kui 2 kuud pärast vabanemist. Samas enne kuriteo toimepanemist karistati Aleksei Babtšenkot 29.06.2022 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 96 eurot. Seega umbes üks kuu pärast vabanemist vangistusest. Oluline on ka märkida, et Aleksei Babtšenko ei suutnud ka vanglas olles käituda seaduskuulekalt. Nimelt karistati Aleksei Babtšenkot 09.03.2020

§ 218lg 1 alusel selle eest, et ta lõhkus vanglas olles süüdimõistetute eluhoone 2.

eluosakonna kambris nr 177 tualettruumi ukse, millega tekitas varalise kahju summas 49,29 eurot. Aleksei Lesnikovil on käesoleval ajal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Harju Maakohtu 29.05.2019. a otsusega karistati Aleksei Lesnikovi

§ 118lg 1 p 1, § 121 lg 1 ja § 199 lg 2 p 8, 9 alusel 4 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 1 alusel 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat. Karistuse kandmise alguseks loeti Aleksei Lesnikovi kinnipidamise päeva 01.02.

1. Tartu Maakohtu 05.03.
2. a määrusega vabastati Aleksei Lesnikov temale Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistusest kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 01.02.
3. Katseajal kohustati Aleksei Lesnikovi järgima

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning

§ 75lg 2 p 21, 7, 8 sätestatud nõudeid.

Viru Maakohtu 18.05.

1. a määrusega pöörati Aleksei Lesnikovile Harju Maakohtu 29.05.
2. a otsusega mõistetud karistus täitmisele. Määrusest nähtub, et isikule heidetakse ette seda, et ta ei täitnud registreerimiskohustust, tarvitas narkootikume, ei saanud luba elukoha vahetamiseks ning ei täitnud kohustust elada kindlas elukohas. Aleksei Lesnikov tunnistas kohtuistungil, et ei olnud kättesaadav kuna sai teada et ta oli tagaotsitav, lülitas telefoni välja. Samuti tunnistas, et tarvitas narkootikume. Harju Maakohtu 20.09.
3. a otsusega karistati Aleksei Lesnikovi

§ 121

lg 2 p 3 järgi vangistusega 4 kuud, mis suurendati eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata 10 kuulise 8 päevase vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks vangistus 1 aasta 2 kuud 8 päeva, mille kandmise alguseks loeti 20.04.

1. Vangistuse kandmiselt vabanes Aleksei Lesnikov 28.06.2022, olles talle mõistetud karistuse täielikult ära kandnud ning jätkates samast päevast väärteotrahvide asemele määratud aresti kandmist, millest vabanes 01.07.
2. Kohtuotsuse kohaselt pani Aleksei Lesnikov kuriteo toime 16.04.
3. Viimase karistuse kandmisel (s.h arestide kandmiselt) vabanes Aleksei Lesnikov 01.07.2022 ning kokkuleppe kohaselt pani ta uue kuriteo toime juba 27.07.2022, s.o kõigest vähem kui üks kuu pärast vanglast vabanemist. Lisaks nähtub Tartu Vangla iseloomustusest Aleksei Lesnikovi suhtes, et vanglas olles on isik läbinud erinevaid motiveerivaid programme nagu „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“ ning „12 sammu“. Isik on vanglas öelnud, et on motiveeritud oma käitumist muutma, tal sündis alles laps, samas nähtub, et vabaduses olles ei ole isik tegelikkuses motiveeritud enda käitumist muutma, kuna isik on uuesti pannud toime varavastase kuriteo, s.h sissetungimisega. Lisaks on Aleksei Lesnikovil sõltuvus narkootikumidest. Eeltoodud andmetest nähtub, et nii Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikov on mõlemad mitmekordselt varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud, sh eramutest sissetungimisega varguste eest. Esitatud materjalidest nähtub üheselt mõlema süüdistatava puhul, et seni antud võimalused (erinevad programmid, tugigrupid, vanglas viibitud aeg) ei ole pannud neid enda tervisele mõtlema ehk narkootikumide ja alkoholi tarvitamisest loobuma või kuritegude toimepanemisest hoiduma. Samuti nähtub, et alkoholi ja narkootikumide tarvitamiseks kulutasid nad ka seekord osa varastatud rahast (varastatud esemete müügist saadud rahast, varastatud rahast). Korduma on jäänud ka käitumismuster ja elustiil ehk varguste toimepanek ning antud juhul märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale vangistuse kandmisel vabanemist. Kõik eelnimetatu annab aluse karistuse korrigeerimiseks eripreventiivsetest kaalutlustest lähtudes suurema poole. Kuivõrd süüdistatavad on varguse toime pannud süstemaatiliselt, sh olles eelnevalt samalaadse teo eest karistatud ning olles toime pannud uued kuriteod märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale eelmise vangistuse kandmiselt vabanemist, siis üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades tuleb 18 / 25 1-22-7938 anda ühiskonnale signaal, et õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut taunitakse, mis väljendub oluliselt rangemas kohaldatavas karistuses. Kohtu hinnangul on see vajalik ka õiguskorra huvide kaitseks, isoleerimaks samaliigilisi kuritegusid sooritavad korduvkurjategijad pikemaks ajaks ühiskonnast, arvestades siinjuures ka riski, et korduvkurjategijatel on suurem tõenäosus uute kuritegude sooritamiseks. Seda arvesse võttes, leiab kohus, et olles karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi, pannes uue korduva kuriteo

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi toime väga lühikese aja jooksul vanglast vabanedes, tuleb üldpreventiivseid aspekte silmas pidades mõista süüdistatavatele eelnevast rangem karistus ning märgitud asjaolu annab aluse karistuse korrigeerimiseks suurema poole. Olukorras, kus süüdistatavatele on varasemalt mõistetud korduvalt ka reaalselt kandmisele kuuluvad karistused, isikuid on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud ning seejärel karistus uuesti täitmisele pööratud, tuleb asuda seisukohale, et vaatamata antud võimalustele ja varasemate karistuste kandmisele, ei ole senised karistused olnud piisavad süüdistatavate õiguskuulekale teele suunamisel. Samuti rõhutab kohus, et arvestades süüdistatavate poolt toime pandud vargust sedavõrd lühikese aja jooksul pärast vangistusest vabanemist, tuleb kohtul kaitsta ka õiguskorra huve, isoleerides süüdistatavad pikemaks ajaks tavaelust. Võttes arvesse, et Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi teosüü on keskmisest määrast suurem, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, esinevad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused nende karistuse suurendamiseks, et kohtu hinnangul on süüdistatavate teosüü ja panus võrdsed, on süüdistatavate süü keskmäärast suurem, kuid arvestades nende süü ja hagi täielikku tunnistamist kohtus ning kõiki eelmärgitud asjaolusid, siis mitte ülemmäära lähedane, mistõttu on kohane karistada Aleksei Babtšenkot ja Aleksei Lesnikovi käesoleva kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 aastat ja 6 kuud.

§ 199

lg 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja alternatiivina näinud ette ka rahalise karistuse, seega lasub kohtul kohustus põhistada, kas ja miks kohus ei pea võimalikuks kohaldada kergemaliigilist karistust. Kohus leiab, et rahalise karistuse kohaldamine ei kannaks Aleksei Babtšenko ega Aleksei Lesnikovi puhul karistuse eesmärke. Süüdistatavad on väitnud, et nad on Töötukassas arvel, kuid enne vahistamist neil tööd ei olnud. Seega puudub mõlemal isikul legaalne sissetulek. Isikutele varasemalt mõistetud rahatrahvid on tasumata (nt Aleksei Lesnikovile määratud rahatrahv asendati 3 päeva arestiga). Arvestades kohtu eelnevaid põhistusi süüdistatavate varasema karistatuse, kuritegude toimepanemise sageduse osas, ei oleks praegusel juhul süüdistatavate rahalise karistusega karistamine kooskõlas ka karistuspraktika ja karistuse eesmärkidega ning õiguskorra kaitsmise huvidega. On ilmne, et süüdistatavad ei suudaks rahalist karistust täita, kuid eelkõige ei paneks rahaline karistus neid uute kuritegude toimepanemisest hoiduma ning arvestades süüdistatavate poolt vahetult pärast vangistuse kandmiselt vabanemist uue kuriteo toimepanemist, siis oleks ohustatud ka õiguskorra kaitsmine ning täidetud ei oleks karistuse eesmärgid. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt 19 / 25 1-22-7938 või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei näe selliseid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi karistuse täitmisele pööramata jätmise. Arvestades, et tegemist on korduvalt varem karistatud isikutega, siis

§ 73kohaldamine, sh šokivangistus ei aktualiseeru.

Arvestades süüdistatavate senist elukäiku on ilmne, et süüdistatavad jätkavad vabaduses kuritegude toimepanemist ega suudaks täita käitumiskontrolli nõudeid. Sellele viitavad juba eelnevalt märgitud korduv süütegude toimepanek kui ka eelnevad vangistuste täitmisele pööramised. Olukorras, kus varguste toimepanek on muutunud isikutele elustiiliks, ei ole põhjendatud isikute suhtes vangistuse tingimuslik kohaldamata jätmine, ka mitte nende allutamisega käitumiskontrollile. Süüdistatavate suhtes on sellekohaseid meetmeid varasemalt rakendatud, kuid sellele vaatamata on nii Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikov jätkanud kuritegude sooritamist. Mis puudutab prokuratuuri ettepanekut šokivangistuse kohaldamiseks ning et Riigikohtu seisukoht šokivangistuse osas on vaid Riigikohtu tõlgendus märgib kohus järgmist. Riigikohtu lahenditel on oluline roll ühtse kohtupraktika kujundamisel ja õiguse edasiarendamisel. Riigikohus on korduvalt märkinud, et šokivangistust ei saa mõista varem reaalselt vangistust kandnud isikutele, nende puhul ei täidaks see karistuse eesmärke ega tagaks õiguskorra kaitsmise huvisid, ning kohus nõustub selle arvamusega, leides, et ka käesoleval juhul ei ole võimalik süüdistatavatele mõista karistuseks šokivangistust eeltoodud põhjustel. Šokivangistus on üldiselt (ka seaduseandja tahtena seletuskirjas väljendatuna) mõeldud nendele isikutele, kes varasemalt pole vangistuses viibinud või on seal viibinud väga lühikest aega. Mis puudutab Aleksei Babtšenko ja Aleksei Lesnikovi soovi ennast muuta ja oma sõltuvustest vabaneda ning prokuratuuri ja kaitsjate seisukohti selles küsimuses, märgib kohus järgmist: Aleksei Lesnikov on selgitanud, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus ja ta tahab sellest loobuda. Samas ei ole ta aga astunud ühtki sammu oma sõltuvuse raviks ega sellest vabatahtlikult loobunud pärast pikemat kainusperioodi ehk vanglas viibimist. Näiteks nähtub kriminaalasja materjalidest, et eelnevalt kui Aleksei Lesnikov vabanes tingimisi vangistusest lubas ta ka elada rehabilitatsioonikeskuses, kuid ometi lahkus ta sealt loata. Isiku väide, et ta visati sealt välja on tõendamata, samuti tuleb tähele panna, et isikul soovitataks lahkuda alles tõsise rikkumise korral. Lisaks nähtuvalt Tartu Vangla iseloomustusest, et Aleksei Lesnikov on vanglas olles läbinud erinevaid motiveerivaid programme nagu „Tagasilanguse ennetamise tugigrupp“ ning „12 sammu“. Isik on vanglas öelnud, et on motiveeritud oma käitumist muutma, tal sündis alles laps, samas nähtub, et vabaduses olles ei ole isik tegelikkuses motiveeritud enda käitumist muutma, kuna isik on uuesti pannud toime varavastase kuriteo, sealjuures kasutanud saadud raha mh alkoholi ja narkootikumide ostmiseks. Pärast karistuse kandmiselt vabanemist ei astunud isik ühtegi konkreetset sammu, et teha oma eluviisides muudatusi, kuid mingeid reaalseid tegevusi (nt psühholoogi konsultatsioon, sotsiaalprogrammis osalemine) ta teinud ei ole. Ka Aleksei Babtšenko on avaldanud, et tal on narkootiliste ainete sõltuvus ning avaldanud soovi ennast muuta ning läbida ravi. Samas leiab kohus ka Aleksei Babtšenko osas, et isiku soov ennast muuta ei ole tõeline. Nimelt nähtub, et Aleksei Babtšenko on pannud 29.06.2022 toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo ning isiku on 15.09.2022 ülekuulamisel selgitanud, et temal on režiimiga probleeme, ta ei saa lubada, et ta suudab õigeks kellaajaks üles tõusta ning 12.10.2022 ülekuulamisel selgitanud, et ta ei taha minna Lootuse külla, kuna seal on range režiim, tahab saada lihtsalt tingimisi karistust. Samuti nähtub isiku ütlustest, et tal on epilepsia, ei tohiks tarvitada alkoholi ja narkootikume, ometi ei ole siiani isiku tervislik olukord takistanud tal narkootikume ja alkoholi tarvitamast. Isik ei ole soovinud oma elu muuta ning loobuda sõltuvusainetest. Oluline on ka märkida seda, et Aleksei Babtšenko SA Viljandi Haigla sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikeskuses teenuse järjekorda alates 2022. aasta oktoobrist. Teenust osutatakse Sillamäe osakonnas vastavalt vabade kohtade olemasolule. Seega ei ole üldse kindel, et Aleksei Babtšenkole oleks tagatud koheselt pärast vanglast vabanemist ravile minek nagu nähtub vastusest oleneb ravile saamine vabade kohtade olemasolust. 20 / 25 1-22-7938 Kohus juhib nii Aleksei Babtšenko, Aleksei Lesnikovi kui prokuratuuri ja kaitsjate tähelepanu asjaolule, et selgelt eristada tuleb ka narkootiliste ainete ja/või alkoholi kuritarvitajaid sõltlastest. Kohus on juba korduvalt märkinud, et nii Aleksei Babtšenkole kui ka Aleksei Lesnikovile on antud korduvalt võimalusi oma elustiili muutmiseks, kuid isikud pole selleks mitte kui midagi teinud. Kohtul puudub siseveendumus, et süüdistatavad tõepoolest sooviksid loobuda narkootiliste ainete ja/või alkoholi tarvitamisest, vaid tegelikkuses soovivad nad seeläbi vältida vangistuse kandmisele asumist. Teisalt, mõistes süüdistatavatele reaalse vangistuse, on neil eelduslikult ka vanglas võimatu narkootilisi aineid ja/või alkoholi tarvitada ning võimalik on taaskord astuda samme sellest tegevusest edaspidi hoidumiseks, läbides vastavaid programme (uuesti) ja vabanedes kinnipidamisasutusest astudes koheselt samme, mis nende tahte veenvust kinnitab (enne uute kuritegude sooritamist). Eeltoodut arvestades leiab kohus, et süüdistatavatel tuleb ära kanda mõistetud vangistused tähtajalise reaalse vangistusena. Eeltoodust tulenevalt on Aleksei Babtšenkole kohaseks karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksei Babtšenko karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 14.09.2022, mil Aleksei Babtšenko peeti kahtlustatavana kinni. Aleksei Lesnikovile on kohaseks karistuseks vangistus 3 aastat 6 kuud, millest lühimenetluse sätete kohaselt tuleb maha arvata 1/3, mistõttu jääb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 4 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvata Aleksei Lesnikovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg ning karistuse kandmise algust lugeda alates 27.10.2022, mil Aleksei Lesnikov peeti kahtlustatavana kinni. TÕKEND Aleksei Lesnikov on kahtlustatavana kinni peetud 27.10.2022, vahistatud Harju Maakohtu 28.10.

1. a määrusega asjas nr 1-22-6537 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 20.12.
2. a määruse alusel kuni 27.02.
3. Aleksei Babtšenko on kahtlustatavana kinni peetud 14.09.2022, vahistatud Harju Maakohtu 16.09.
4. a määrusega asjas nr 1-22-5531 kaheks kuuks, mida pikendati Harju Maakohtu 10.11.
5. a määruse alusel kuni 14.01.
6. Harju Maakohtu 09.01.
7. a määrusega anti Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko kohtu alla ning nende suhtes kohaldatud tõkendid jäeti muutmata. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteemi põhimõtete kohaselt pööratakse mõistetud vangistus karistusena ka reegeljuhtumil täitmisele. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavatega, keda on eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Aleksei Babtšenkol on käesoleval ajal kaks kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka

§ 199lg 2 alusel.

Käesoleva kruiteo pani Aleksei Babtšenko toime 27.07.2022, s.o kõigest natukene rohkem kui 2 kuud pärast vabanemist (Aleksei Babtšenko vabanes 13.05.2022). Samas enne kuriteo toimepanemist karistati Aleksei Babtšenkot 29.06.2022 NPALS § 151 lg 1 alusel rahatrahviga 96 eurot. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei suutnud Aleksei Babtšenko ka vanglas olles käituda seaduskuulekalt. Nimelt karistati Aleksei Babtšenkot 21.09.2020

§ 218lg 1 alusel selle eest, et ta lõhkus vanglas olles süüdimõistetute eluhoone 2.

eluosakonna kambris nr 177 tualettruumi ukse, millega tekitas varalise kahju summas 49,29 eurot. 21 / 25 1-22-7938 Aleksei Lesnikovil on kolm kehtivat kriminaalkaristust, s.h ka

§ 199lg 2 alusel.

Samuti on Aleksei Lesnikovi korduvalt karistatud väärteokorras, s.h ka

§ 218lg 1 alusel.

Aleksei Lesnikov vabanes eelneva kohtuotsusega karistuse kandmiselt 01.07.2022 ning juba 27.07.2022, s.o kõigest vähem kui üks kuu pärast vanglast vabanemist, pani ta toime uue kuriteo. Seega on tegemist korduvalt samaliigiliste kuritegude toimepanemise eest karistatud isikutega, kes märkimisväärselt lühikese aja jooksul peale vanglast vabanemist panid uuesti toime varguse. Selliselt on nii Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikov tõestanud, et vabaduses viibides nad jätkavad kuritegude toimepanemist, mistõttu esineb nende jätkuv vahistamise alus. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Arvestades, et Aleksei Babtšenkole ja Aleksei Lesnikovile on mõistetud pikemaajalisem reaalne vabaduskaotus on oht lisaks eeltoodule ka selles, et isikud asuvad kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud lisaks eelnevale kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine, seejärel kuulub tõkend tühistamisele. TSIVIILHAGI Kriminaalasjas on varalise kahju osas tsiviilhagid esitanud kannatanud EV summas 7740 eurot, H V summas 1801,48 eurot ja I OÜ summas 5003 eurot seoses xxx asuvast eramust varastatud asjadega. Nimelt nähtub kannatanu EV esitatud tsiviilhagist, et varastati meeste Maurice Lacroix käekell väärtusega vähemalt 3000 eurot, meeste Raimond Weili käekell väärtusega 1200 eurot, meeste Casio käekell väärtusega 300 eurot, portfell Lanwin koos selle sees olevate dokumentidega väärtusega vähemalt 2000 eurot, videokaamera 4K koos kotiga väärtusega vähemalt 500 eurot, kosmeetikakott koos sisuga väärtusega 150 eurot, spordikott koos asjadega väärtusega vähemalt 300 eurot, habemeajamise aparaat koos kotiga väärtusega vähemalt 200 eurot, aiatööriided väärtusega 50 eurot ja rannapüksid väärtusega vähemalt 40 eurot, koguväärtusega 7740 eurot. Kannatanu H V esitatud tsiviilhagist nähtuvalt varastati Michael Korsi käekott väärtusega 400 eurot, rahakott väärtusega vähemalt 70 eurot, sularaha vähemalt 400 eurot, juhiluba ja ID kaart H V nimele, millede uute vormistamine on tekitanud kahju tasutud riigilõivu ulatuses kokku 40 eurot, sõiduauto Lexus pult võtmega väärtusega 607,48 eurot, Kerastase šampoon väärtusega 49 eurot, Amika Kerastase šampoon väärtusega 29 eurot, Mashmallow Hearts pesugeel väärtusega 6 eurot, spordikell Withings HWA03B väärtusega 200 eurot, koguväärtusega 1801,48 eurot. Kannatanu I OÜ poolt esitatud tsiviilhagist nähtuvalt varastati sularaha 5000 eurot ja SEB deebetkaart väärtusega 3 eurot, koguväärtusega 5003 eurot. Kannatanud paluvad süüdistatavatelt Aleksei Lesnikovilt ja Aleksei Babtšenkolt esitatud tsiviilhagid väljamõista solidaarselt. Süüdistatavad nõustusid kohtuistungil kannatanute tsiviilhagide hüvitamistega ning seega tuleb asuda seisukohale, et süüdistatavad on kannatanute tsiviilhagid õigeks võtnud täies ulatuses. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi, seega on hagide õigeksvõtt kohtule siduv. TsMS § 444 lg 3 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Eeltoodut arvesse võttes rahuldab kohus kannatanute EV, H V ja I OÜ tsiviilhagid täies ulatuses ning hagid kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele solidaarselt. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära ning alates 01.01.2023 on selle suuruseks 1087,50 eurot. 22 / 25 1-22-7938 24.08.2022 on koostatud DNA ekspertiisi akt nr 22E-GE0620, millega analüüsiti kas xxx avastatud ja kaasa võetud puuteproovidel on tuvastatav kannatanute või kellegi teise riiklikusse DNA-registrisse kantud isiku DNA-d. Kohtu hinnangul oli nimetatud ekspertiisi läbiviimine vajalik selleks, et tuvastada, kes panid toime varguse xx. Antud ekspertiisiakti lisaks oleva õiendi kohaselt on ekspertiisi maksumuseks 27 analüüsiobjekti tõttu kujunenud 1539 eurot. Sealjuures on ekspertiisiakti kohaselt käsitletud analüüsiobjektidena läbiviidud 8 reaktsiooni. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 07.12.

1. a määruse nr 3-1-1-120-12 p-s 6.2 väljendanud järgmist seisukohta: Kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ei ekspertiisiobjekti ega analüüsiobjekti mõistet, aga seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt saab öelda, et mõlema termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud. Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse. Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium selgesõnaliselt öelnud, et ekspertiisi maksumus kujuneb eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud objekti arvu, mitte muude asjaolude, nt läbiviidud reaktsioonide arvu, alusel. Eelnevast Riigikohtu lahendist nähtuvalt tuleb ekspertiisiakti nr 22E-GE0620 puhul lugeda selle maksumuseks 8 analüüsiobjekti tõttu 8 x 57 eurot = 456 eurot, mitte õiendis märgitud 1539 eurot. Kuivõrd kohus on leidnud, et Aleksei Lesnikov ja Aleksei Babtšenko panid varguse toime koos, siis tuleb antud ekspertiisi puhul mõista 228 eurot välja Aleksei Lesnikovilt ja 228 eurot välja Aleksei Babtšenkolt ning seda ületav summa ehk 1083 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kriminaalasjas on läbi viidud ka jäljeekspertiis Aleksei Lesnikovi elukoha läbiotsimisel äravõetud ühe paari jalatsite suhtes, eesmärgiga kontrollida, kas 27.07.2022 Maarjamäe tn 17 Tallinnas asuvas eramus ja selle ümbruses teostatud sündmuskoha vaatlusel avastatud jalatsijälgede seas on jälgi, mis olid jäetud Aleksei Lesnikovi elukohast äravõetud jalatsitega. Kuivõrd ekspertiisiga leiti, et Aleksei Lesnikovi elukohast äravõetud jalatid võisid jätta sündmuskohal leitud jäljed, tuleb jäljeekspertiisakti nr 22E-TJ0018 maksumus 314 eurot välja mõista Aleksei Lesnikovilt. Kriminaalasjas on läbiviidud ka 12.10.2022 DNA-ekspertiis, et kontrollida, kas sündmuskoha vaatlusel võetud bioloogilise aine proovidest ekspertiisiaktis 24.08.2022 nr 22E-GE0620 kajastatud DNA-ekspertiisi käigus määratletud DNA-profiilid on seostatavad Aleksei Lesnikovi ja M Gi (G) DNA-profiilidega. Ekspertiisakti kohaselt ei ole sündmuskohalt võetud proovid seostatavad Aleksei Lesnikovi ja M Gi DNA-profiilidega. Seega tuleb antud ekspertiisiakti nr 22EGE0860 maksumus 114 eurot jätta riigi kanda. Arvestades, et varasemalt saadeti asi kohtusse lahendamiseks kokkuleppemenetluse korras, kuid kohus tagastas kriminaaltoimiku prokuratuurile liialt leebe karistusettepaneku tõttu, peab kohus põhjendatuks jätta kokkuleppe sõlmimisega seotud menetluskulu Aleksei Lesnikovi puhul 97,20 eurot ja Aleksei Babtšenko puhul 100,80 eurot riigi kanda. Seega kuulub Aleksei Babtšenkolt väljamõistmisele sundraha 1087,50 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 228 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 950,40 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest, s.o summas 194,40 eurot, s.o summas 1144,80 eurot. Kokku tuleb Aleksei Babtšenkol süüdimõistva kohtuotsusega hüvitada 2460,30 eurot. Aleksei Lesnikovilt kuulub väljamõistmisele sundraha 1087,50 eurot, DNA-ekspertiisi (akt nr 22E-GE0620) teostamise kulu osaliselt, s.o summas 228 eurot, jäljeekspertiisi (akt nr 22E-TJ0018) teostamise kulu, s.o summas 314 eurot ning määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses summas 850,80 eurot ja kohtumenetluses osalemise eest, s.o summas 194,40 eurot, s.o kokku summas 1045,
2. Kokku tuleb Aleksei Lesnikovil süüdimõistva kohtuotsusega hüvitada 2674,70 eurot. Kuigi nii Aleksei Babtšenko kui ka Aleksei Lesnikovi kaitsjad on esitanud taotluse osaliselt menetluskulude riigi kanda jätmiseks, leiab kohus, et antud taotlused ei ole põhjendatud. KrMS § 23 / 25 1-22-7938 180 lg 3 esimese ja teise lause kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid ning kohus võib jätta osa menetluskuludest riigi kanda, kui nende hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu. Kaitsja Viira hinnangul arvestades Aleksei Lesnikovi varalist tuleks vähendada menetluskulusid. Kaitsja Suik hinnangul tuleks osa kuludest Aleksei Babtšenko puhul jätta riigi kanda, kuna isikul ei teki võimalust teha nii tasuvat tööd, mis võimaldaks riigile nende menetluskulude täies ulatuses hüvitamist isegi 12 kuu jooksul ning samuti isiku rehabilitatsioonist lähtuvalt. Esiteks pole kumbki kaitsja esitanud kohtule ega prokuratuurile tõendeid, mis kinnitaksid, et süüdimõistetud ei ole võimelised menetluskulusid hüvitama. Samuti pole kaitsjate poolt esitatud tõendeid, et süüdistatavatel puuduvad varad, mille arvelt menetluskulusid hüvitada. Kuigi süüdistatavatel puudub käesoleval hetkel töökoht, ning nad on olnud juba üle 4 kuu vahi all ning kohus mõistis neile pikaajalise vangistuse, ei ole nimetatud asjaoludel põhjust jätta menetluskulusid riigi kanda. Vastasel korral peaks kohus alati isikut pikaaegse reaalse vangistusega karistades jätma menetluskulud mingis osas riigi kanda. Kohus seda põhjendatuks aga ei pea. Süüdistatavate vanust arvestades, Aleksei Lesnikov on
3. aastane ja Aleksei Babtšenko on
4. aastane, ei ole neil kohtule teadaolevalt ühtegi takistust töötamaks juba vangistuse ajal. Rääkimata sissetuleku teenimisest pärast karistuse ärakandmist. Kuid nagu märgitud, siis pelgalt asjaolu, et isik peab kandma pikaaegset vangistust, ei saa pidada piisavalt mõjuvaks põhjuseks, miks peaks jätma osa menetluskuludest riigi kanda. Arvestades eelnevalt ka eelkõige karistuse juures esiletoodud asjaolusid süüdistatavate varasema käitumise (karistatuse) ning ka nende võimaliku eripreventiivse mõjutamise osas, ei näe kohus, et praegu menetluskuludest osa riigi kanda jätmine omaks sedavõrd kaalukat positiivset mõju isikute resotsialiseerumisväljavaadetele, et menetluskulude vähendamine oleks antud juhul põhjendatud. Seega arvestades isikute vanust, on kohtu hinnangul isegi pärast vanglast vabanemist nii töötahte kui ka kohustuste täitmise tahte olemasolu korral võimalik süüdistatavatel mõistliku aja jooksul kõik riigile tekitatud menetluskulud tasuda. Samas arvestab kohus sellega, et süüdistatavad viibivad vangistuses ja nende sissetulek ning võimalused sissetuleku koheseks teenimiseks on siiski piiratud, peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks maksimaalse võimaliku ehk 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on tõenditeks jalatsijäljed želatiinkilel ning süüdistatavate mobiiltelefonidest tehtud koopiad. Prokurör tegi ettepaneku jalatsijäljed želatiinkilel hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad ning mobiiltelefonidest tehtud koopiad kustutada. Kaitsjad ega süüdistatavad ei avaldanud oma seisukohta prokuröri ettepanekule asitõendite osas. Kohus leiab, et prokuröri ettepaneku on põhjendatud ning määrab, et kriminaalasjas olevad asitõendit kuuluvad KrMS § 126 lg 2 p 4 alusel hävitamisele (kustutamisele). Prokurör on märkinud süüdistusaktis, et Aleksei Lesnikovilt ja Aleksei Babtšenkolt on kohtueelses menetluses võetud sõrmejäljed ja DNA-proovid, mis on edastatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile, isikute sõrmejälgede ja DNA kandmiseks riiklikesse registrisse. Prokurör on teinud ettepaneku KrMS § 991 lg-te 2 ja 4 alusel riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNAregistrisse. Kohus selgitab, et KrMS § 991 lg 2 ja 4 rakendamiseks ei ole vaja jõustunud kohtuotsust, vaid seda tehakse kohtueelse menetluse tulemina iseseisvalt automaatselt. Kohus juhindus KrMS § 126 lg 3 p-st 4, § 173 lg 1 p-st 1, § 175 lg 1 p-dest 3, 4, 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg-test 1 ja 3, § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-dest 311-313, VÕS § 1043 ning TsMS § 440 lg-st 1 ja § 444 lg-st
5. 24 / 25 1-22-7938 (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 25 / 25