lg 1 järgi üldmenetluses Prokurör Toomas Tomberg Tõlgid Zemfira Lampmann, Ljudmilla Belan, Natalija Mehh Süüdistatav ALEXANDER TOKMAKOV, isikukood: 36706190287; elukoht: xxx; kodakondsus: xxx; emakeel: xxx keel; haridus: xxx; töökoht: xxx; karistatus puudub. Tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Indrek Västrik RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Alexander Tokmakov
lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 (üheksakümne) miinimumpäevamäära (10 eurot) ulatuses, s.o summas 900 (üheksasada) eurot. 2.
lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahaline karistus 900 eurot kuulub kandmisele ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates igakuiselt vähemalt 75 (seitsekümmend viis) eurot.
MENETLUSE KÄIK Poolte seisukohad: Prokurör leidis, et süüdistatava süü on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Hagi on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ainuke vaidlus on selles, kes alustas kaklust. Prokuröri hinnangul on usaldusväärsed kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütlused, millistest nähtub mh, et füüsilist kontakti alustas süüdistatav Alexander Tokmakov. Prokurör palub karistuseks mõista rahalise karistuse suuruses 200 päevamäära. Samuti palub prokurör välja mõista kriminaalmenetluse kulud ja sundraha. 2 Kriminaalasi nr 1-22-2110 Kannatanu K Š ei soovinud avaldada arvamust karistuse liigi ja määra osas, vaid on palus kohtul määrata õiglane karistus. Kannatanu K Š jääb esitatud hagi juurde. Kaitsja leidis, et süüdistatav tuleb õigeks mõista. Kaitsja nõustub, et vaidlus puudub füüsilise konflikti toimumise osas. Kaitsja hinnangul ei ole kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütlused usaldusväärsed ning jäävad kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Juhul, kui kohus leiab, et süüdistatav siiski on süüdi, nõustub kaitsja rahalise karistusega, kuid palub see jätta täitmisele pööramata. Hagi osas leidis kaitsja, et see on ülepaisutatud. Riietus sai küll kahju, kuid oli ka varem kantud ning moraalse kahju suurus on põhjendamatult kõrgeks hinnatud. Süüdistatav ennast süüdi ei ole tunnistanud ja leiab, et kaitses ennast, kuna arvas, et kannatanu K Š ründab teda. Ta ei eita kannatanu K Ši löömist ja sellele järgnenud rüselust ning mahakukkumist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, kuulanud ära kannatanu, tunnistajate ja süüdistatava ütlused, uurinud, avaldanud ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Asjaolu, et 04.10.2021 kella 19.36 paiku Tallinnas xxx juures asuvas xxx bussipeatuses toimus kohtumine, milles osalesid kannatanu K Š, süüdistatav Alexander Tokmakov ja tunnistaja E C on tõendatud kõigi asjaosaliste ütlustega (kannatanu K Ši ütlused, tl 21, 21 pö; süüdistatav Alexander Tokmakovi ütlused, tl 45pö- 46pö, tunnistaja E C ütlused, tl 26-26 pö) ning selles puudub ka vaidlus. Vaidlus puudub ka selles, et tunnistaja E C ja süüdistatava vahel oli sõnaline tüli ühiste lastega seoses, mida kinnitavad kõik kolm osalist (kannatanu K Ši ütlused, tl 21, 21pö; süüdistatav Alexander Tokmakovi ütlused, tl 45pö-46pö, tunnistaja E C ütlused, tl 26-26 pö). Käesoleva kohtuasja keskne küsimus on selles, kes alustas füüsilist konflikti ja lõi esimesena ning kas süüdistatav esimesena lüües tegutses ennast kaitstes. Kohtu hinnangul on vastused mõlemale küsimusele eitavad järgmistel põhjustel. Süüdistatava Alexander Tokmakovi ütluste kohaselt alustasid sõnalist konflikti tunnistaja E C ja kannatanu K Š, tema püüdis sõnalist konflikti rahustada, kuid K Š liikus kätega žestikuleerides (rindkere ja pea kõrgusel, tl 48) muudkui talle lähemale, vehkis kätega, ei rahunenud maha, lähenes talle, lähemale tema näole, kuni toimus löök tema näo pihta, vasaku silma alla, kas juhuslikult või meelega, ei oska öelda. Samuti ei oska öelda, kas löök oli lahtise või rusikas käega. Süüdistatav ise oli juba valmis, käsi oli juba rusikas ja ta andis enda kaitsmiseks vastulöögi kannatanule näkku, kas lõuga või silma, ei vaadanud (tl 46, 47). Seejärel haaras kannatanu K Š temast kinni ja püüdis teda maha paisata, tema käed sattusid kannatanu K Ši seljakoti juurde üles, kuid kinni sai võtta kannatanu K Ši juustest (lahtised pikad juuksed), mõlemad kukkusid pikali ja mõlemad vigastasid jalga. Maas nad maadlesid. Seejärel õnnestus temal kannatanu K Š eemale tõugata ja nad tõusid püsti ja mõnda aega sõnaline konflikt jätkus ja siis läks tema minema (tl 46pö). Kohus leiab, et süüdistatava ütlused valdavas osas juhtunu kirjeldamisel, st aset leidnud kohtumise ajas, kohas ja sõnalise tüli asetleidmise faktis, sealjuures peale esimest lööki vastastikkuse löömise ja kukkumise ning sellele järgnenud maadluse osas, on usaldusväärsed, kuid ei ole usaldusväärsed sõnalise tüli sisulises pooles, esimese löögi ja kannatanu haaramise osas, mistõttu jätab kohus neis osades süüdistatava ütlused tõendikogumist välja. Süüdistatava sellekohased ütlused on ümber lükatud teiste kogutud tõenditega järgnevalt. 3 Kriminaalasi nr 1-22-2110 Vaidlus puudub selles, nagu eelnevalt märgitud, et 04.10.2021 toimus kokkusaamine süüdistatava Alexander Tokmakovi ja tunnistaja E C vahel, milles osales ka tunnistaja kutsel kannatanu K Š. Kokkusaamisel tegi tunnistaja E C süüdistatavale etteheiteid ja sellest tõusetus sõnaline tüli, millesse sekkus ka kannatanu. Edasiselt analüüsib kohus seda, mille põhjal leiab, et füüsilise konflikti algatas süüdistatav, mitte kannatanu K Š ning miks süüdistatav ei tegutsenud ennast kaitstes. Kannatanu K Ši ütluste kohaselt (tl 21 pö) püüdis tema tekkinud sõnalist konflikti tunnistaja E C ja süüdistatava vahel rahustada. Tema nägi tunnistaja E C ja süüdistava vahel tekkinud vaidluse käigus, kuidas süüdistatava käsi tõmbus rusikasse, tema lükkas E C eemale, astudes süüdistatava ja E C vahele, asudes näoga süüdistatava poole, ning viimane oli näoga tema poole (tl 25) ning kohe järgnes süüdistatava poolt parema rusikas käega löök tema alahuule vasakule poole. Ta tundis valu, verd hakkas jooksma ja huul läks paiste (tl 22). Kannatanu K Š tunnistab, et peale löögi saamist lõi tema omakorda süüdistatavat rusikaga vasakult poolt näo piirkonda, hakates ennast kaitsma ja siis läks nende vahel rüseluseks, st olid mõned vastastikused löögid, süüdistatav haaras tema seljakotist ja tõmbas, mille käigus mõlemad kukkusid maha asfaldile, nii et tema toetus ühele käele ja ühele põlvele, sealjuures sai marrastused käele ja põlvele. Mõne aja pärast kaklus vaibus, sõnaline tüli jätkus ja siis süüdistatav läks ära (tl 23). Märgitus puudub ka vaidlus. Kannatanu K Š selgitab, et emotsionaalse vestluse käigus võib ta kätega žestikuleerida, kuid seda tehes ei tõuse tema käed rinnust kõrgemale, tema ei saanud selliselt süüdistatavat riivata (tl 48pö). Tunnistaja E C on süüdistatava Alexander Tokmakovi endine abikaasa ja ühiste laste ema. Kohus selgitas tunnistajale õigust ütluste andmisest keelduda, kuid tunnistaja soovis ütlusi anda (tl 25 pö). Tunnistaja ütluste kohaselt püüdis kannatanu K Š tema ja Alexander Tokmakovi vahel tekkinud sõnalist konflikti sõnadega rahustada ja teda (tunnistaja E Ct) eemale saada, kui Alexander Tokmakov oli agressiivne, kasutas jämedaid sõnu, ning siis Alexander Tokmakov lõi K Ši parema käega alahuule pihta, löögist oli K Ši huul katki alahuule piirkonnas (tl 26pö, 28). Seejärel haaras Alexander Tokmakov K Ši seljakotist ja mõlemad kukkusid asfaldile ja vahetasid omavahel lööke ning K Šil olid ka käed ja põlved marraskil, püksid katki. Tema karjus ja mõne aja pärast kaklus lõppes, oli veel sõnaline tüli ja siis süüdistatav lahkus. (tl 26pö). Seega kinnitavad nii kannatanu K Š kui tunnistaja E C, et esimese löögi tegi süüdistatav. Sealjuures kannatanu K Š peab võimalikuks, et tema võis rääkimise ajal kätega žestikuleerida, kuid ei pea võimalikuks, et ta selle käigus oleks saanud süüdistatavat tabada, veel enam näo kõrgusele lüüa. Nii kannatanu K Š kui tunnistaja E C kinnitavad, et oli sõnaline tüli, kuid vastupidiselt süüdistatavale, kirjeldavad mõlemad üheselt, et kannatanu K Š püüdis konflikti rahustada ja esimesena lõi süüdistatav. Kohus peab kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütlusi usaldusväärseteks. Nende ütlused on eluliselt usutavad, valdavas osas kokkulangevad, järjepidevad ja sisemised vastuolud nende ütlustes puuduvad. Kannatanu K Š ja tunnistaja E C on mõlemad kinnitanud, et nende suhtumine süüdistatavasse oli enne juhtunut ja on käesoleval ajal neutraalne. Nii kannatanu K Š kui tunnistaja E C on kinnitanud, et füüsilisele konfliktile eelnes sõnaline tüli, kuna tunnistaja tegi süüdistatavale laste kohtlemise viisiga seoses etteheiteid. Seega ei ole kannatanu K Š ega tunnistaja E C eitanud eelnevat sõnalist tüli ning seda, et etteheiteid tegi tunnistaja süüdistatavale. Samuti on mõlemad välja toonud, et süüdistatavat häiris K Ši juuresolek. Viimast tunnistab süüdistatav ka ise, märkides, et teda häiris kannatanu, kui asjasse mitte puutuva isiku, juuresolek selle vestluse ehk etteheidete tegemise juures. Kohus ei pea asjasse puutuvaks ega ütluste usaldusväärsuse hindamisel määravaks asjaolu, kas süüdistatavale enne füüsilist konflikti mängiti ette olemasolev salvestis (lapse poolt emale edastatu) või mitte. Nii kannatanu K Š kui tunnistaja kinnitasid, et kuulasid salvestist enne kohtumist süüdistatavaga ja see mängiti ette ka kohtumisel. Süüdistatav ei olnud samuti järjepidev selles osas, kas salvestis mängiti ette enne 4 Kriminaalasi nr 1-22-2110 või pärast löömist, kuid jäi lõpuks arvamuse juurde, et pärast. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust, kas salvestis mängiti ette enne löömist või pärast seda, kuivõrd kõik osalised on kinnitanud, et õhkkond oli pingeline tehtud etteheidetest ja löömine toimus mitte salvestise tõttu, vaid toimunud vestluse käigus. Seega, ei oma tõenduslikust küljest tähtsust asjaolu, kas ja millal salvestis ette mängiti. Kuna nii tunnistaja E C kui kannatanu K Š kinnitasid, et nemad kuulasid seda ka enne kohtumist, samuti ei olnud süüdistatav järjepidev selles, millal see ette mängiti, siis ei ole ka see kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütluste usaldusväärsust muutev asjaolu, kas nad mäletavad selle ettemängimise kordi ja aega ühtemoodi või erinevalt. Kohtu hinnangul on tegemist üleüldist tüli õhkkonda arvestades ebaolulise nüansiga, mis ei muuda ütluste usaldusväärsust, vaid näitab vastupidiselt, et kannatanu K Š ja tunnistaja E C ei ole oma ütlustes kokku leppinud. Kohus ei ole tuvastanud ühtegi põhjust, miks peaksid kannatanu K Š või tunnistaja E C süüdistatava peale valetama selles, et tema ägestus ja esimesena lõi. Kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütluste usaldusväärsust suurendab ka see, et nad ei ole enda tegevusi pisendanud, nt asjaolu, et etteheiteid tegema asus tunnistaja, et kannatanu K Š sekkus verbaalselt vestlusesse, sealjuures žestikuleerides, et kannatanu K Š ja süüdistatav vahetasid lööke, sealjuures tunnistas ka kannatanu K Š peale löögi saamist ise süüdistatava löömist. Selliste asjaolude tunnistamine annab aluse uskuda nende ütluste siirusesse. Tunnistaja E C soovis selgust laste kohtlemisega seotud küsimuses, milles etteheited olid suunatud süüdistatava vastu. On eluliselt usutav, et selliste etteheidete tegemine iseenesest ja veel enam asjasse mitte puutuva isiku juuresolekul ärritas süüdistatavat. Arvestades, et süüdistatav Alexander Tokmakov oli ägestunud ning kannatanu K Š tunnistab kätega žestikuleerimist, on lisaks kannatanu K Ši ja tunnistaja ütlustele ka eluliselt usutav, et esimesena lõi süüdistatav. Tähele tuleb panna, et tegelikkuses on süüdistatav ka ise tunnistanud, et juba enne lööki oli tema käsi rusikas ( „../../ma olin juba valmis.. ta isegi märkis, et mu käsi oli surutud rusikasse ja midagi halba tuleb, ma andsin vastu“ (tl 46); „ mul on juba käed rusikasse surutud, mul on juba viha „ (tl 47pö). Samuti on süüdistatav ise kinnitanud, et K Ši käed ei olnud žestikuleerides rusikas, vaid olid tavaliselt; samuti, et žestikuleerimine ärritas teda (tl 48) nii nagu teda häiris ka asjaolu, et K Š üldse selle vestluse juures osaleb. Seega leiab kohus eeltoodu alusel, et süüdistatav püüab enda süüd pisendada, enda rolli vähendada ja kannatanu K Ši osa juhtunus suurendada. Kohus leiab eeltoodu alusel, et usaldusväärsed on kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütlused selle kohta, et esimese löögi tegi ja füüsilist konflikti alustas süüdistatav, lüües kannatanut rusikaga näkku, tabades huule pihta, misjärel haaras kannatanul seljas olnud seljakotist ja/või juustest, sellest kaotasid mõlemad tasakaalu ja kukkusid asfaldile. Asjaolu, et kannatanu K Š eelnevalt žestikuleeris, vehkides kätega ja liikudes süüdistatava poole, mille käigus ka tabas süüdistatavat, ei pea kohus usutavaks. Kannatanu K Š on tunnistanud süüdistatava löömist peale esimese löögi saamist, samuti on ta tunnistanud, et võis kätega žestikuleerida ja selgitas kohtuistungil, kuidas ta tavaliselt žestikuleerib. Selline kirjeldus ei võimalda teha järeldust, et ta oleks saanud süüdistatavat riivata või tahtlikult žestikuleerides lüüa. Märgitud löögi saamise osas möönis tegelikkuses ka süüdistatav, et ta ei tea, kas see oli meelega tehtud või riivamisi, ta ei osanud selgitada, kas löök oli lahtise käega või rusikas käega jne. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava versioon sellest, et kannatanu K Š teda žestikuleerides näkku silma alla lüüa sai või riivata võis järjepidev olnud ega eluliselt usutav. Kohus rõhutab, et kannatanu K Ši käed ei olnud rusikas ning tülitsemise käigus žestikuleerimist saab pidada tavapäraseks käitumiseks. Arvestades süüdistatava vigastuse kirjeldust, kannatanu K Ši kirjeldust, kuidas ta süüdistatavat lõi ning tunnistaja V M ütlusi süüdistatava vigastuse osas, on eluliselt usutav, et kannatanu K Š lõi süüdistatavat peale ise löögi saamist nagu seda on kirjeldanud kannatanu. Tunnistaja E C kinnitab etteheidete tegemist süüdistatavale ja viimase agressiivset reageerimist sellele, seda, et kannatanu K Š teda eemale lükata üritas, vahetult enne süüdistatava poolset lööki. Kannatanu K Š kirjeldab, et juba enne lööki märkas ta, et süüdistatava käsi oli rusikas. Viimast kinnitab nagu eelnevalt märgitud ka süüdistatav ise. 5 Kriminaalasi nr 1-22-2110 Kokkuvõtvalt, oli süüdistatav tavalises vihaseisundis ja reageeris sellele vastavalt ennast ärritanud tegevusele - kannatanu K Ši sekkumisele viimast esimesena lüües, misjärel lõi kannatanu K Š teda vastu. Vaidlus puudub selles, et saadud löökide ja edasise rüseluse, sh kukkumise käigus said nii kannatanu K Š kui süüdistatav kergeid vigastusi. Kannatanu K Ši vigastusteks oli alahuule paistetus, käe ja põlve marrastused, mis on tõendatud kannatanu K Ši ja tunnistaja E C ütlustega, kuid ka K Ši suhtes 04.10.2021 koostatud isiku läbivaatuse protokolliga (tl 32, koos fotodega kuni tl 37) selle kohta, et tema alumise huule vasak nurk on paistes, vasaku käe nukid on kriimustatud, vasak põlv on marrastatud. Süüdistatav Alexander Tokmakovil oli tema enda ütluste kohaselt sinikas silma all ja paremal põlvel marrastus. Süüdistatava vasaku silma all leidunud väikest vigastust (hematoomi) kinnitas ka tunnistaja V M (tl 44pö), kes nägi süüdistatavat järgmisel päeval töö ning kinnitab samuti, et süüdistatav lonkas (tl 44pö). KVALIFIKATSIOON Alexander Tokmakovi süüdistatakse selles, et tema oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervise kahjustamise ning valu tekitava kehalise väärkohtlemise, see on
Kohus saab asja arutada esitatud süüdistuse piires. Süüdistuse kohaselt on Alexander Tokmakovile etteheidetud K Ši ühekordne löömine parema käega näkku, mis põhjustas valu ja tervisekahjustused: alumise huule vasaku poole paistetuse ning marrastused käel ja põlvel. Kohus märgib, et süüdistus ei käsitle peale esimest lööki teisi toimunud lööke, seljakotist ja/või juustest haaramist, mahatõmbamist/kukkumist, maas toimunud rüselust/maadlust. Seega saab esitatud süüdistuse piires kohus hinnata süüdistatava Alexander Tokmakovi käitumises üksnes kannatanu näkku löömist, valu esinemist ning tervisekahjustuste põhjustamist ja nende omavahelist seost. Kohus leiab, et Alexander Tokmakovi poolt K Ši rusikaga alahuule pihta löömine on käsitatav teise inimese kehalise väärkohtlemisena, millega tekitati valu. K Š kirjeldas, et tal oli valus, kui ta sai huule pihta löögi. Kohus leiab, et teise inimese löömine ei ole normaalsetes inimsuhetes aktsepteeritav ning on eluliselt usutav, et selline teguviis valu põhjustab. Kannatanu K Š on samuti kirjeldanud valu tajumist asfaldile kukkumisel, mille tagajärjel tekkisid ka marrastused käel ja põlvel. Tervisekahjustus Vabariigi Valitsuse 13.08.2002. a määruse nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 1 lg 2 mõttes on organismi elundite ja kudede anatoomilise terviklikkuse või nende füsioloogiliste funktsioonide häire, samuti haigus või muu patoloogiline seisund, mis tekib mehaanilise, füüsikalise, keemilise, bioloogilise, psüühilise või muu teguri toimel. Kannatanu enda ja tunnistaja E C ütluste ning samuti K Ši läbivaatusprotokolli kohaselt esinesid K Šil juhtunu tagajärjel paistetus (alahuulel) ja marrastused (käsi, põlv), millised on kajastatud süüdistuses. Kuigi kukkumine ja sellest saadud käe ja põlve marrastus ei toimunud vahetult löögi mõjul, nagu võiks välja lugeda esitatud süüdistusest, vaid löögile järgnenud süüdistatava poolt kannatanu seljakotist/juustest haaramise ja tasakaalu kaotamise tulemusena asfaldile kukkumisest, on ka see kohtu hinnangul otseselt süüdistusega seotud ja süüdistatava tegevuse tagajärg. Nimelt, kui ei oleks toimunud süüdistatava poolset esimest lööki, oleks toimumata jäänud kannatanu K Ši vastulöök ja süüdistatava poolne kannatanu seljakotist haaramine ning sellele järgnenud tasakaalukaotus ja asfaldile kukkumine, rüselus või maadlus maas, nagu osalised seda ise nimetasid. Seega algatas süüdistatav enda löögiga sündmuste ahela, mis päädis kannatanu kukkumise ja vigastuste saamisega ka käele ja põlvele (marrastused), millised on kirjeldatud süüdistuses. Seega oli Alexander Tokmakovi tegevuse tulemusena rikutud K Ši kudede anatoomilist tervisklikkust (huulel, käel, põlvel) ehk põhjustatud tervisekahjustused. Kuivõrd märgitud vigastusi 6 Kriminaalasi nr 1-22-2110 varasemalt ei ole olnud, on põhjuslik seos teo ja saabunud tervisekahjustuse vahel ilmne. Asjaolu, et kannatanul varasemad vigastused märgitud piirkondades puudusid, ei ole vaidlustanud ka süüdistatav. Kohtu hinnangul on süüdistatava tegevuse tulemusena kannatanule valu tekitamine talle objektiivselt omistatav, kuivõrd objektiivse kõrvaltseisja seisukohast oleks sellistel juhtudel valu aistingu tajumine süüdistatava teo - näkku löömine tüüpiline tagajärg ehk on tüüpiline, et rusikaga löömisel vastu alahuult pihta saades tajub inimene valu. Samuti tajub inimene valu vastu asfalti käe või põlvega kukkudes, ka siis kui seljas on tavalised riided (kampsun ja teksapüksid), kuivõrd need ei pehmenda kukkumisest saadud lööki piisavalt. Kohtus tuvastatud asjaolud võimaldavad järeldada, et ka Alexander Tokmakov ise pidi ette nägema seost teo ja tagajärje vahel. Arvestades süüdistatava elukäiku, tema üldist iseloomustust (normaalses kehaehituses, keskealine, keskeriharidusega, töövõimeline ja töötav ning seega ühiskonnaelus täiel määral osalev meesterahvas) ja samuti tal arusaamisvõimet piiravate tegurite puudumist, pidi ta oma tavapärase elukogemuse tasemel ette kujutama põhjuslikku seost oma tegude ja tagajärje vahel. Nimelt, et löömise ja haaramise tulemusel asfaldile kukkumise tagajärjeks võib olla nii valu tundmine kui kergemate tervisekahjustuste põhjustamine. Ka tuleb tõdeda, et nimetatud tegevuste puhul ei oleks tervisekahjustuse tekkimine ja valu tundmine sellise tegevuse ebatüüpilisteks tagajärgedeks. Kohtu hinnangul on Alexander Tokmakov kehalise väärkohtlemise toime pannud kavatsetult.
lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Kohtuasjast nähtuvalt keset vestlust lõi süüdistatav kannatanut näkku. Kannatanu kinnitas, et süüdistatava käsi oli juba eelnevalt tõmbunud rusikasse ning seda asjaolu on ka süüdistatav ise möönnud. Rusikaga näkku lüüa on võimalik üksnes orienteeritud ja kavatsetud füüsilise tegevuse kaudu, st Alexander Tokmakovi enda tegevuse kaudu, mida Alexander Tokmakov on ka ise möönnud, kinnitades, et lõi. Sellega teostas Alexander Tokmakov süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o kehalise väärkohtlemise ning kuivõrd selline löömine on teostatav füüsiliselt üksnes tegija enda kavatsetud tegevusega, siis pidi süüdistatav, olles normaalse, keskmise kehaehituse ja tugevusega meesterahvas, teadma või vähemalt võimalikuks pidama, et sellise tegevusega põhjustab ta kannatanule valu. Seega leiab kohus et Alexander Tokmakov on kehalise väärkohtlemise toime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav on täisealine ja süüvõimeline isik, kelle osas puuduvad igasugused viited ka süüd välistavatele asjaoludele, jäädes selles küsimuses kaitsjast ja süüdistatavast eriarvamusele. Alexander Tokmakov ja tema kaitsja on leidnud, et süüdistatavat lõi esimesena kannatanu, kes seejärel ennast kaitstes lõi vastu. Kohus on eelnevalt tõendeid analüüsides leidnud, et sündmus ei ole taoliselt kirjeldatud viisil aset leidnud, vaid esimesena lõi Alexander Tokmakov.
lg 1 näeb ette, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud ründe olemasolu ega ohtu süüdistatavale ning vastupidiselt tuvastas, et esimesena lõi süüdistatav, siis ei aktualiseeru
Seega on kohtu hinnangul tõendatud, et 04.10.2021 kella 19.36 paiku Tallinnas xxx juures asuvas xxx bussipeatuses lõi Alexander Tokmakov K Ši parema käega näkku, põhjustades kannatanule valu ja tervisekahjustused – alumise huule vasak nurk paistes, vasakul käel ja vasakul põlvel marrastused ning selliselt on Alexander Tokmakov toime pannud
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise. 7 Kriminaalasi nr 1-22-2110 KARISTUS Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest on seaduseandja karistusena ettenäinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Praeguses asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud ühe teise astme kuriteo, põhjustades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused. Süüdistatav lõi ühel korral kannatanut rusikas käega näkku, tabades alahuule piirkonda ja põhjustades alahuule vasaku nurga paistetuse. Kannatanu K Š on kirjeldanud valu tajumist ning fikseeritud on huule paistetus. Marrastused käel ja põlvel, millised sai kannatanu kukkudes asfaldile (löögile järgnenud rüseluse käigus), põhjustasid samuti valu. Sealjuures on kannatanu ise kinnitanud, et ta on kõrgendatud valulävega. Kannatanu vigastused ei vajanud arstlikku sekkumist ning paranesid iseseisvalt väga lühikese aja jooksul. Samuti tuleb tõdeda, et toimunud vägivald oli äärmiselt lühiajaline ning äärmiselt väheintensiivne. Kohus möönab, et süüdistatav on kannatanule tekitanud seega äärmiselt kerged, lühiajaliselt mööduvad tervisekahjustused, mistõttu tuleb tõdeda, et kehalise väärkohtlemise ja tervisekahjustuste mõttes on süüdistatava teosüü väga väikeses määras. Kohus arvestab ka sellega, et löömisele eelnes sõnaline konflikt süüdistatava ja tunnistaja vahel, millesse sekkus kannatanu, püüdes tunnistajat süüdistatava lähedusest eemaldada ja süüdistatavat rahustada, asetades ennast seega ise riskiolukorda. Materjalidest nähtub ka see, et kui füüsiline konflikt vaibus, siis jätkus osapoolte vahel sõnaline konflikt, misjärel süüdistatav lahkus. Tähele tuleb panna, et tülitsemine ja löömine leidis aset avalikus kohas, kuid keegi möödujatest ei sekkunud, ega väljendanud muul viisil, et taoline vahejuhtum nende rahu või turvatunnet häirinud oleks, mistõttu suurendab see asjaolu kohtu hinnangul süüdistatava teosüüd vähesel määral. Kohtu hinnangul on füüsilise vägivalla abil enda väljendamine lubamatu tegevus, veel enam avalikus kohas. Kohtule arusaadavalt olid kõik osapooled kained. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava teosüü
Kohtu hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav ei ole ennast esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ega ole ka enda sisulistes ütlustes avaldanud kahetsust toimepandu suhtes. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, siis need ei mõjuta ka süüdistatava karistuse suurust. Kohtus uuritud Alexander Tokmakovi iseloomustavast materjalist selgub, et karistusregistri andmete (tl 38) kohaselt on Alexander Tokmakov varem karistamata isikuks. Sellest saab kohus järeldada, et varasemalt on ta käitunud õiguskuulekalt. Samuti ei ole tema enda, kannatanu K Ši ega tunnistajate E C ega V M ütluste põhjal alust arvata, et süüdistatav oleks varasemalt vägivaldselt käitunud. Tunnistaja V M, kes on süüdistatava töökaaslane, märgib, et süüdistatav on professionaal, kes teeb oma tööd rahulikult ega ole töökeskkonnas ärritunud (tl 45pö). Samuti ei toonud tunnistaja E C välja varasemaid füüsilisi konflikte süüdistatavaga. Kohus arvestab, et süüdistatav lõi kannatanut, kes sekkus tema (süüdistatava) ja tunnistaja E C vaidlusesse. Kuivõrd süüdistatav on kehalise väärkohtlemise toime pannud esmakordselt, isikliku tüli pinnalt tekkinud konflikti käigus, ta ei ole kohtule teadaolevalt kuni käesoleva ajani, s.o pea aasta jooksul toime pannud uusi süütegusid ning on ka varem karistamata isikuks, siis puuduvad nii eri- kui ka üldpreventiivsed kaalutlused tema karistuse suurendamiseks. Võttes arvesse, et süüdistatava teosüü on vähene, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, puuduvad eri- ja üldpreventiivsed kaalutlused karistuse suurendamiseks, on kohane karistada süüdistatavat käesoleva kuriteo toimepanemise eest karistusega alla 8 Kriminaalasi nr 1-22-2110 sanktsiooni keskmäära. Kuivõrd süüdistatav ei ole avaldanud juhtunu osas kahetsust ning pisendab oma süüd ehk puuduvad karistust kergendavad asjaolud, ei pea kohus võimalikuks mõista karistust sanktsiooni alammäära lähedasena. Kohus eelnevalt märkis, et
Arvestades käesoleva teo asjaolusid ja Alexander Tokmakovi isikut (ta on enne ja peale juhtunut karistamata isikuks, omab kindlat elu- ja töökohta ehk sissetulekut) ning seda, et tema süü on vähene, peab kohus võimalikuks, põhjendatuks ning antud juhul piisavaks meetmeks Alexander Tokmakovi karistamist rahalise karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus eelnevalt juba tuvastas, et Alexander Tokmakovi teosüü on vähene ning talle on kohane mõista sanktsiooni keskmäärast madalam karistus, kuid mitte karistus sanktsiooni alammääras. Arvestades kõiki eelnevalt märgitud asjaolusid, peab kohus kohaseks karistuseks rahalise karistuse 90 päevamäära. Teatisest süüdistatava keskmise päevasissetuleku kohta nähtub, et Alexander Tokmakovi keskmise päevasissetuleku suurus peale mahaarvamisi on 3,20 eurot.
lg 1 kohaselt, ei või arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt on Alexander Tokmakovi karistus 90 päevamäära seega 900 eurot. Kuigi süüdistatav omab küll töökohta, seega ka pidevat ja kindlat sissetuleku allikat, arvestab kohus, et tal on 4 alaealist ülalpeetavat ja tasuda tuleb ka menetluskulud ning tsiviilhagi, mistõttu peab kohus põhjendatuks ajatada rahalise karistuse tasumise 12-kuule, s.o tasumisele kuulub vähemalt 75 eurot kuus. Kohus ei pea süüdistatava suhtes tema karistuse kandmiselt tingimuslikku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega süüdistatava isikus. Arvestada tuleb, et Alexander Tokmakov lõi kannatanut küll isikliku tüli käigus, kuid ei ole üles näidanud mingisugustki kahetsust toimunu suhtes, vaid vastupidiselt süüstab kannatanut juhtunus ja pisendab oma süüd, selliselt ei ole isik seni vajalikke järeldusi juhtunust ilmselgelt teinud. Arvestades, et Alexander Tokmakov on täisealine, töökohta omav meesterahvas, ei ole ka erandlikke asjaolusid tema isikus. Asjaolu, et tal on neli alaealist ülalpeetavat on kohus arvestanud ja ajatanud rahalise karistuse täitmise. Süüdistatav ei ole olnud käesolevas asjas kahtlustatavana kinnipeetud ning tema suhtes ei ole kohaldatud tõkendit. TSIVIILHAGI Kannatanu K Š on esitanud 14.01.2022 tsiviilhagi Alexander Tokmakovi vastu varalise kahju nõudes summas 178 eurot, seoses sellega, et rüseluse käigus põlvedele kukkudes läksid katki Wrangler teksapüksid põlve kohast. Samuti mittevaralise kahju nõude summas 500 eurot, seoses sellega, et sündmus põhjustas talle füüsilist valu ja kannatust, tema alumine huul valutas veel mitu päeva pärast rünnakut, ta sai halvasti süüa ja juua. Kannatanu jäi kohtuistungil täies ulatuses esitatud tsiviilhagi juurde ja palus see rahuldada (tl 4, 9 pö, 21, 50). Kohtus on tuvastamist leidnud, et Alexander Tokmakov lõi ühel korral K Ši rusikaga näkku, tabades vasaku alahuule piirkonda, millest tekkis paistetus. Samuti puudub vaidlus selles, et löögile järgnes kannatanu löök süüdistatava pihta, vastastikused löögid ja tirimine (juustest/seljakotist), millest kannatanu K Š kukkus asfaldile, toetudes ühele käele ja põlvele. Järgnes maadlus. Süüdistatav möönab, et peale toimunut ei vaadanud tema, kas ja mis vigastused kannatanul on (tl 48). Kannatanu K Š on kirjeldanud, et vigastada sai tema alahuul - toimunud löögist, vasak käsi ja põlv said kukkumisest asfaldile marrastused ning jalas olnud Wrangleri teksapüksid põlve piirkonnast läksid katki (tl 22). Kannatanu selgitas, et tema huul oli paistes, kuid see paranes iseenesest, ta ei pöördunud meditsiinilise abi saamiseks kuhugi, 9 Kriminaalasi nr 1-22-2110 koju jõudes pani külma huulele. Kannatanu K Š möönab, et tal on kõrgendatud valulävi ja ta ei pööranud tähelepanu kui kaua ta valu tundis. Huulepaistetus segas paar päeva söömist, väga ebamugav oli süüa. Teksapüksid olid ostetud 2-2,6 aastat tagasi Kaubamajast. Ta ei kandnud neid tihti ja kulumine oli väike, peale sündmust olid teksad põlvest alt poolt katki; tõendeid esitatud kahju summa ja moraalse kahju tekitamise osas esitada ei ole (tl 25, 25pö). Tunnistaja E C kinnitab, et süüdistatav lõi K Ši näkku, kannatanu K Ši huul oli paistes, käed ja põlved olid marraskil, teksapüksid olid katki, järgmiste päevade jooksul olid vigastused veel nähtavad (tl 26pö). Isiku, K Ši läbivaatuse protokollist 04.10.2022 nähtub, et tema alumise huule vasak nurk on paistes, vasaku käe nukid on kriimustatud, vasak põlv marrastunud (tl 32). Lisatud fotodest nähtub, et temal jalas olnud teksapükste vasaku põlve all on väike rebend (tl 34), visuaalselt võrreldes on samas kohas jalal nähtav marrastus (tl 37). Süüdistatav ei ole hagi tunnistanud ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu, kaitsja palub jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt seda vähendada. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et Alexander Tokmakov põhjustas löögi tagajärjel kannatanule kerged ja lühiajaliselt mööduvad tervisekahjustused. Vaidlus puudub tekitatud tervisekahjustuste viisis, ulatuses ja vigastustes, sh selles, et teksapüksid katki võisid minna. VÕS 1043 näeb ette, et kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p-de 2 ja 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; samuti kannatanu K Ši omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Puutuvalt varalise kahju tekitamisesse märgib kohus järgmist. Kohtu hinnangul on vastuvaidlematult tõendatud, et Alexander Tokmakovi tegevuse tagajärjel said kannatanul vahejuhtumi ajal jalas olnud Wrangleri teksapüksid kahjustada. Nii kannatanu, tunnistaja E C kui süüdistatava enda ütlustega on tõendatud, et kannatanu K Š kukkus löögile järgnenud rüseluse käigus (ehk põhjuslikus seoses esitatud süüdistusega) asfaldile, sh põlvele ning sellest läksid katki temal jalas olnud teksapüksid. Teksapüksid asuvad käesoleval ajal kannatanu K Ši valduses. Neid ei ole eraldi vaadeldud, kuid nende seisukord nähtub isiku vaatlusprotokolli juurde tehtud fototabelist. Märgitust peab kohus tõdema, et teksapükste kahjustus seisneb väikesemahulises rebendis vasaku jala põlve all. Teksapükste üldseisukord (rebend välja jättes) on hea, esineb loomulik kulumine. Kohtul tuleb seega möönda, et teksapükstel esinev vigastus ei ole neid muutnud kasutuskõlbmatuks, kuid nende parandamine muudaks teksapükste välist ilmet - neid ei ole võimalik parandada viisil, et parandatud koht nähtav ei jääks. Kohus ei kahtle selles, et teksapükste väärtus uuena ostes võis olla 178 eurot (2-2,5 aastat tagasi, Kaubamajast ostetud) ning pükste ostuväärtust ei ole vaidlustanud ka süüdistatav ega kaitsja. Kohus leiab, et kannatanult ei saa oodata ja eeldada katkise põlvekohaga teksapükste kandmist või parandatud teksapükste kandmist, kuid see ei tähenda, et kannatanule tuleb hüvitada teksapükste ostuhind. VÕS § 127 lg 1 kohaselt tuleb kannatanu asetada kahju hüvitamise läbi samasugusesse olukorda kui kahju ei oleks põhjustatud ning VÕS § 132 lg 1 tuleb asja hävimise korral maksta hüvitist, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavale mõistlikule kulutusele. Kohus märgib, et VÕS § 127 lg-s 5 väljendatud põhimõtte kohaselt ei tohi kahju hüvitamise nõude rahuldamine viia kannatanu rikastumiseni ehk selle olukorrani, kus kannatanu oleks pärast temale tekitatud kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitanud sündmuseta. Kohus arvestab, et kannatanul jalas olnud ja vähesel määral vigastada saanud teksapüksid olid 2-2,6 aastat vanad, nende üldseisund on hea, esineb loomulik kulumine ning vigastus on vähene. Arvestada tuleb, et juba kantud riie, sh teksapüksid loomulikust kulumisest tingituna üldteadaolevalt ka rebenevad kergemini ning mh on teksapükste kandmisel põlvekoht üks enim 10 Kriminaalasi nr 1-22-2110 koormust saavatest kohtadest pükstel (võrreldes nt reie osaga, arvestades, et põlvekoht saab alati koormust asendi vahetamisel nt püsti, istuli jms), mis tähendab nagu öeldud seda, et see ka rebeneb kergemini. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist on keskmisest kallima brändiga – Wrangler. Kohus viitab ka sellele, et üldteadaolevalt asjade, sh riiete väärtus ajaga oluliselt väheneb, olenemata nende tootjast ja seisukorrast. Üldteadaolevalt nt müüakse ka kasutatud riideid kordades soodsamalt nende ostuhinnast ning ka tuntud brändide hinnad sellistel puhkudel ei ületa nt avalikult kättesaadavast osta.ee keskkonnas nähtuvast informatsioonist 50 eurot (nt xxx, sealjuures kasutatud teksapükste hinnad on vahemikus 5-37 eurot). Sealjuures olid hinnaklassis üle 30 euro kallimad brändid nagu Armani, Guess. Seega, arvestades, et tegemist on keskmisest kallima brändiga, teksapüksid olid vaatamata nende vanusele (2-2,6 aastat) heas seisukorras ning tekitatud rebend oli väike, peab kohus põhjendatud kahjutasuks varalise kahju osas 30 eurot. Kohus viitab, et rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitamisest, tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse korral kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. Samas peab väljamõistetava mittevaralise kahju hüvitise suurus vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning kasvõi juba üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava rahalise hüvitise suurus oleneb kehavigastuse ja tervisekahjustuse raskusest, samuti muudest negatiivsetest mittevaralistest tagajärgedest, mis tekkisid kehavigastuse tõttu (RKTKo nr 3-2-1-19-08 p 13, RKTKo nr 3-2-1-85-08, p 11-13). Isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge – muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas – ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada (RKTKo nr 3-2-1-152-09, p 16). VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Hüvitise suuruse kindlaksmääramisel arvestab kohus esmalt kannatanule süüliselt Alexander Tokmakovi poolt tekitatud kehalise väärkohtlemise viisi ja tervisekahjustuste tagajärgi, st kannatanu K Ši eeldatavat „valu suurust“ ja tervenemise kestvust, sh tervenemise protsessis kogetud kannatusi jms. Kohus arvestab, et süüdistatava süü on leidnud tuvastamist ühes kehalise väärkohtlemise episoodis, mis väljendus kannatanu K Ši ühekordses löömises rusikaga näkku. Kannatanu vigastused on vasaku alahuule paistetus ning löömisele järgnenud rüseluse käigus asfaldile kukkumisest saadud vasaku käe ja põlve marrastus. Arstiabi kannatanu K Š ei vajanud, vigastused paranesid iseseisvalt, süüa oli mõned päevad väga ebamugav. Märgitud väljatoodud asjaolud on eluliselt usutavad ning neid ei ole vaidlustanud ka süüdistatav. Tegemist on menetluspraktikat arvestades väga kergete vigastustega, mis ei ole kannatanu elukvaliteeti muutnud ega mingeid kestvaid tagajärgi põhjustanud. Paaripäevast ebamugavustunnet ei saa pidada oluliseks tagajärjeks. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et kannatanu osales aktiivselt süüdistatava ja tunnistaja vahelises eravestluses, astudes ise süüdistatava ja tunnistaja vahele, asetades ennast seega ka ise riski olukorda. Kohus rõhutab, et sellise tegevusega kannatanu ei provotseerinud süüdistatavat, kuid võttis ise riski saabuva tagajärje osas, seda enam, et selleks hetkeks oli kannatanu ka ise märganud, et süüdistatava käsi on tõmbunud rusikasse. Kohus peab arvestama ka asjaoluga, et peale süüdistatava poolset lööki lõi kannatanu süüdistatavat vastu ja alles seejärel toimus rebimine ja mahakukkumine, mille tagajärjel sai kannatanu marrastused käele ja põlvele. Eelnevalt on juba tuvastamist leidnud põhjuslik seos süüdistatava õigusvastase käitumise ja kannatanul tekkinud kergete kehavigastuse vahel. Seega kohus möönab, et kannatanul võis 11 Kriminaalasi nr 1-22-2110 esineda vahetult üleelamisi seoses süüdistatava poolt tema ründamisega ja kergete tervisekahjustuse tekkimisega ning need paigutuvad hagis märgitud füüsilise valu alla, kuid raskendasid igapäevast toimetulekut (süüa oli väga ebamugav paar päeva) minimaalselt. Kohtu hinnangul ei ole siiski, arvestades ründe kerget iseloomu ja kergeid tagajärgi, põhjendatud välja mõista hüvitist kannatanu K Ši poolt soovitud ulatuses, s.o summas 500 eurot. Kohtupraktika kohaselt peab väljamõistetav mittevaralise kahju hüvitis vastama ühiskonna üldisele heaolu tasemele ja olema sarnastel asjaoludel võrreldav. Kohtu hinnangul ei ole kannatanu poolt nõutav mittevaralise kahju hüvitiste suurus põhjendatud, kuna see oleks vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning ühiskonna üldise heaolu tasemega. Ka Riigikohtu poolt läbi viidud kohtupraktika analüüsidest („Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades esimese ja teise astme kohtutes 2016. aastal“ ja „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–2019. aastal“, „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal“; kättesaadavad arvutivõrgus aadressil: http://www.riigikohus.ee) järelduvalt jäid kergemate tervisekahjustuste puhul väljamõistetud summad vahemikku 50–200 eurot. Kohus arvestab ka asjaoluga, et eelpool viidatud kohtupraktika analüüside kohaselt mõisteti nt 50 eurone kahjutasu juhtumis, kus süüdistatav lõi kannatanut ühe korra rusikaga näkku, tiris juustest, pigistas paremat õlavart, põhjustades pindmise peavigastuse, vasakul põsel turse ja vähese nahaaluse hematoomi, õla- ja käsivarrel hematoome (kohtuasi nr 1-19-3181). Nt 100 eurone kahjutasus mõisteti välja olukorras, kus süüdistatav tõukas kannatanut selga, mille tagajärjel kannatanu kukkus, põhjustades kannatanule marrastusi mõlema labakäe sisepinnale (kohtuasi nr 1-18-3822). Samuti juhtumis, kus süüdistatav lõi rusikaga kannatanut ühe korra näkku ja ühe korra vastu vasakut kõrva, põhjustades kannatanule ninaverejooksu (kohtuasi nr 1-20-2704). 150 eurot on väljamõistetud olukorras, kus süüdistatav peksis kannatanut, põhjustades kannatanule marrastuse otsmikul, hulgaliselt hematoome ja punetusi (kohtuasi nr 1-18-816). Nt 200 eurot on välja mõistetud olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut ühel korral panniga ja kahel korral rusikaga näkku, põhjustades kannatanule otsmikule kulmu piirkonda haava (kohtuasi nr 1- 18- 7325). 300 eurot olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut ühel korral rusikaga silma pihta, põhjustades kannatanule silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse, silmalau ja silmaümbruse haava koos põrutusega (kohtuasi nr 119-8955). Seevastu 500 eurot on välja mõistetud nr olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut korduvalt värvimisrulli varrega pea, õlgade, käsivarte ja selja piirkonda, põhjustades kannatanule pea piirkonna lahtise haava ja verevalumeid õlal ja seljal (kohtuasi nr 1-18-6414); samuti olukorras, kus süüdistatavad peksid kannatanut, põhjustades kannatanule pea, randme, käe ja sääre pindmisi vigastusi (kohtuasi nr 1-18.7276). Samuti olukorras, kus süüdistatav lõi kannatanut käega kõhtu ning korduvalt rusikaga näkku nina ja lõua piirkonda, põhjustades kannatanule ninaluude kinnise murru ning lahtisi pea ja nina haavu (kohtuasi nr 1-19-3097). Seega on kohtupraktikas kannatanu enda poolt hinnatud 500 eurone nn valuraha väljamõistetud pigem juhtumites, kus vägivald on olnud intensiivsem ja saabunud tagajärjed raskemad, kestvamad. Käesolevas kriminaalasjas tuvastamist leidnud asjaolusid arvestades, s.o ühe löögi tagajärjel alumise huule paistetus, peale vastulööki järgnenud tirimisest kukkumisest saadud marrastused käel ja põlvel, mis tervenesid iseenesest, peab kohus mõistlikuks mittevaralise kahju hüvitise summaks 100 eurot. Kõike eeltoodut arvestades peab kohus põhjendatuks rahuldada kannatanu K Ši tsiviilhagi talle tekitatud mittevaralise kahju osas osaliselt ning mõista süüdistavalt Alexander Tokmakovilt kannatanu K Ši kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena kokku 100 eurot. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et K Ši tsiviilhagi tuleb rahuldada osaliselt ning süüdistatavalt Alexander Tokmakovilt välja mõista kannatanu K Ši kasuks kahjuhüvitis varalise kahju nõudes summas 30 eurot ja mittevaralise kahju nõudes summas 100 eurot, seega kokku summas 130 eurot. 12 Kriminaalasi nr 1-22-2110 MENETLUSKULUD Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 385.20 eurot kohtumenetluses. Sellest tulenevalt ei saa kohus ka seda summat kohtuotsusega välja mõista. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 981 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Tulenevalt asjaolust, et süüdistataval on 4 alaealist last ning tasumisele kuulub ka rahaline karistus ja hagi, peab kohus Alexander Tokmakovi parema resotsialiseerumise huvides võimalikuks ajatada kulude hüvitamine, määrates, et need tuleb tasuda 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Süüdistatav on täisealine, töövõimeline, töökohta omav isik. Kohus juhindub KrMS § 175, § 179, § 180 lg-test 1 ja 3, § 306, § 311-313, § 315 ja §-dest 318319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.