Obsah (7)

§ 18§ 45§ 43§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2023. a kell 15.00 Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-6369

) §-le 10 kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele vastavalt PankrS 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui

-st ei tulene teisiti. Vastavalt PankrS § 22 lg 5 peab ajutine haldur esitama arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ning märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Usaldusisik on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi, samas on võlgnikul kohustusi teadaolevalt summas 27 408.98 euro ulatuses. Seega asub usaldusisik käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgnik ei tööta, ta on vanaduspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on vanaduspension, üksi elava pensionäri toetus ja sünnipäeva toetus kohaliku omavalitsuse poolt. Võlgniku selgituse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks töövõime lõplik kaotus. Peale rasket kopsupõletikku ja haiglas ravil olles kaotas võlgnik töövõime täielikult

1. aastal. Tervisega on olnud suured probleemid juba
2. aastast, kui võlgnikule määrati raske liikumispuue. Mõlemad puusaliigesed on proteesitud 2004–2005, kaelalülide operatsioon ja fikseerimine plaadi ja kruvidega oli
3. aastal. Alates sellest ajast on võlgnik olnud 100% töövõimetu, vanaduspension määrati
4. aastal. Võlgnik elab Tallinna linna poolt antud sotsiaalkorteris ja tal puudub igasugune vara ja võimalused kohustuste tasumiseks. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks tasapisi. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Samas, arvestades toimingute 4 2-23-6369 suurt arvu, ei ole välistatud selliste võimaluste leidmine edasises menetluses. Kokkuvõttes on usaldusisiku hinnangul võlgnik maksejõuetu, kuivõrd võlgniku kohustused ületavad varasid ja selline seisund ei ole ajutine.

§ 18lg 2 p 2 ja Pankr

S § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 45lg 2 kohaselt, kui esineb Pankr

S § 29 lg 1 või 2 alus menetluse raugetamiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Käesoleval juhul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, millest tulenevalt esineb PankrS §-ist 29 lg 1 tulenev alus menetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, millest tulenevalt on võimalik otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine. Usaldusisik ei tuvastanud

§ 45

lg 3 nimetatud asjaolusid, mis võiksid anda alust jätta kohustuste vabastamise menetlus algatamata. Juhul kui kohus algatab võlgniku A K kohustustest vabastamise menetluse ja kuulutab välja võlgniku pankroti, on Kristo Teder andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina, kes täidab pankrotimenetluse jooksul võlgniku usaldusisiku ülesandeid. Võlgnik A K on maksejõuetusavalduses märkinud, et soovib avalduse läbivaatamist kohtuistungil. Kohus on helistanud 10.07.2023 võlgnikule (nr. xxx) ja küsinud täpsustust nimetatud asjaolu suhtes. Istungisekretär täpsustas võlgnikult, kas ta soovib jätkuvalt asja arutamist kohtuistungil või on asjaolud tänaseks muutunud. Istungisekretär selgitas, et kohus on valmis määrama ka asjas kohtuistungi ja võlgniku istungil ära kuulama, kui võlgnik seda siiski soovib. Võlgnik A. K selgitas, et ei pea vajalikuks kohtuistungi määramist, asjaolud on nii nagu on ja midagi juurde lisada ei ole. On raske liikumispuudega ja liikuda on raske. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik asi lahendada istungit pidamata. II Kohtumääruse põhjendused 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. 5 2-23-6369 pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnikul puudub igasugune vara, millele saab pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja ulatuses. Võlgnik on perekonnaseisult lahutatud, abieluvararegistris registrikaart puudub. Alates
3. aastast on võlgnikule määratud raske liikumispuue, 100% töövõimetu. Võlgnik ei tööta. Alates
4. aastast on võlgnik vanaduspensionär ja tema sissetulekuks on sotsiaaltoetus summas 578.44 eurot. Võlgnikule kuulub osalus äriühingus osaühing A (registrikood xxx), mis on asutatud 22.11.2017, viimane majandusaasta aruanne on esitatud äriregistrile
5. aastal, millest nähtuvalt äriühingul tegevus sisuliselt puudus, äriühingul on kustutamishoiatus. Täitmata kohustusi on võlgnikul vähemalt 27 408.98 eurot. võlgniku suhtes on alustatud 7 täitemenetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Võlgniku nimel oli alates 01.09.2017 sõiduauto OPEL ASTRA SPORTS TOURER, reg.märk xxx, esmane reg.aasta
7. Alates 16.06.2020 on sõiduki omanikuks A P ja alates 08.11.2020 on sõiduki omanikuks R K. Transpordiameti andmetel puudub sõidukil alates 2020 kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus. Edasises menetluses on võimalik täpsustada sõiduki müügi tingimused ja hind. Arvestades toimingute suurt arvu, ei ole välistatud vara tagasivõitmise võimaluste leidmine edasises menetluses. 6 2-23-6369
8. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja

§ 45

lg 2 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgniku selgituse kohaselt on tema maksejõuetuse põhjuseks töövõime lõplik kaotus. Taksoteenuse osutamine seoses koroonaperioodiga oli mõttetu. Peale rasket kopsupõletikku, 7 2-23-6369 millega oli võlgnik haiglas ravil, kaotas ta töövõime täielikult
2. aastal. Võlgnik toob avalduses välja, et tervisega on tal olnud suured probleemid alates
3. aastast, mil talle määrati raske liikumispuue. Mõlemad puusaliigesaed on proteesitud aastatel 2004-
4. Kaelalülide operatsioon ja fikseerimine plaadi ja kruvidega oli võlgnikul
5. aastal. Sellest ajast saadik on ta olnud 100% töövõimetu, vanaduspension määrati
6. aastal. Ta on soovinud leida jõukohast osalist tööd, ka kandideerinud, kuid tänaseni asjatult. Võlgnik leiab, et on muutunud püsivalt maksejõuetuks ja tal puuduvad igasugused võimalused võlanõudeid täita. Võlgnik elab Tallinna linna poolt antud sotsiaalkorteris ja tema ainuke sissetulek on vanaduspension ja sotsiaaltoetus raske puude eest. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt on võimalik võlanõudeid täita. Usaldusisik nõustub võlgniku selgitustega makseraskuste tekkimisel ja leiab, et maksejõuetuse väljakuulutamine oleks ainuõige ja vajalik lahendus, kuna kohustustest vabastamise menetlus tagab võimaluse kõikide võlausaldajate kohustuste täitmiseks tasapisi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
7. Kohus selgitab A Kle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. A Kl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
8. Kristo Teder on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks A K /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 8