Obsah (8)

§ 17§ 18§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 14. juulil 2023. a kell 09.00, Tallinn, Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-524

) § 45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseteks pideva ametliku sissetuleku puudumine eelkõige viimastel aastatel ning oskamatu ja hooletu finantskäitumine, samuti kergekäeliselt endale täiendavate kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol omamata vahendeid nende eest tähtaegselt tasumiseks. See tõi kaasa täitemenetluste algatamised võlgniku vastu, mis omakorda põhjustas täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Lähtudes eeltoodust ja

§ 17ja § 45 ning Pankr

S §-st 1 ja §-st 31 on usaldusisik seisukohal, et välja tuleb kuulutada J K pankrot ning pankroti väljakuulutamisel algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisik on andnud nõusoleku jätkata pankrotihaldurina J K pankroti väljakuulutamise korral. II Kohtumääruse põhjendused 6 2-23-5249 4. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Võlgnik ei tööta. Võlgniku igakuise sissetuleku moodustavad ülalpidamismaksed 200 eurot kuus, sotsiaaltoetused 80 eurot kuus, töövõimetoetus 318 eurot kuus ja lähedaste toetused 200 eurot kuus, kokku 789 eurot. Võlgnikul on üks alaealine laps. Pensionikeskus AS andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxx, konto saldo 18.05.2023 seisuga on 2 765.711 LHV Pensionifond L osakut väärtusega 5 785.15 eurot ja 128.927 Swedbank pensionifond 1980-89 sündinutele osakut väärtusega 166.74 eurot. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku § 130 lg 4 ei ole võimalik kohustusliku kogumispensioni osakutele sissenõuet pöörata. Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. OP Corporate Bank plc Eesti filiaalis, AS-is SEB Pank, Bigbank AS-is, Holm Bank AS-is ja Luminor Bank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. SEB Liising AS-iga, Coop Finants AS-ga, Coop Liising AS-ga, SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga, Inbank Finance AS-ga, Luminor Liising AS-iga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti andmeel ei kuulu võlgnikule sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Nasdaq CSD Eesti filiaali andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. 7 2-23-5249 Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku ettemaksukonto saldo 17.05.2023 seisuga 0.05 eurot. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule kinnisvara ei kuulu. Elektroonilise äriregistri andmetel kuulub võlgnikule ainuosanikuna S OÜ (registrikood xxx) osa nimiväärtusega 2 500 eurot (osakapital on sisse makstud). Ühingu
3. majandusaasta aruandest nähtub, et ühingu kahel viimasel aastal tegevus praktiliselt puudub. Samuti nähtub aruandest, et ühingul on varasid kokku 6 441 eurot. Usaldusisiku täpsustavatele küsimustele vastas võlgnik telefoni tee, et vara koosneb sularahast kassas, mida tegelikkuses enam olemas ei ole. Seega selgub selle osaluse reaalne väärtus edasises menetluses enampakkumise käigus. Võlgniku teadaolevaks varaks raha pangakontodel ja Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol summas 37.99 eurot, S OÜ osa nimiväärtusega 2 500 eurot, mille tegelik väärtus selgub menetluse käigus enampakkumise teel. Täitmata kohustusi on võlgniku pankrotiavalduse ja Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel kokku vähemalt 35 388.87eurot. Täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes hetkel menetluses 4 täitemenetlust. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetus püsiv. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti puudub võlgnikul sissetulek, mille arvelt täita olemasolevaid kohustusi. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
4. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisik on aruandes välja toonud, et võlgniku pangakontodelt nähtuvad on perioodil 06.09.2019-16.08.2020 tehtud ülekanded kokku 2 100 eurot J S’le selgitustega „Toyota Auris xxx osamakse.“ Samas ei nähtu Transpordiameti väljavõttelt, et võlgniku nimele oleks selline sõiduk olnud registreeritud. Usaldusisiku täpsustavatele küsimustele vastas võlgnik telefoni teel, et tegemist oli tema tuttava poolt kasutatud sõiduki liisingumaksete kompenseerimisega J Sle, sest tuttav ei saanud ise sõidukit liisida. Usaldusisiku esialgse arvamuse kohaselt võib siin esineda tagasinõudmise võimalus. Võlgnikule ja tema lahutatud abikaasa M M`ile on kuulunud kaasomandina korteriomand asukohaga xxx. Peale abielu lahutust on kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna sisse kantud M M. Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnik talle kuuluva kaasomandi osa kinkinud 12.04.2010 M M’ile. Võlgnikule ja tema lahutatud abikaasale V V’le on kuulunud ühisomandis korteriomand asukohaga xxx, kuid peale abielu lahutust on korteriomand 29.08.2016 võõrandatud M J’le. Tehingust pidi laekuma võlgnikule 12 190.50 eurot.
5. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad 8 2-23-5249 nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 9. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja

§ 45

lg 2 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

10. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik põhistab oma maksejõuetust halbade asjaolude kokkulangemisega, milleks on abielulahutused, elukohamuutused, stress, vaimne pinge, töövõime langus. Võlgnik kaotas töö ja ei tulnud võetud kohustuste nõuetekohase tasumisega enam toime, mistõttu sattus võlakeerisesse. Võlgnik toob välja, et langesin raskesse depressiooni, mis võttis töövõime ja tervise. Tugeva pinge tõttu kannatas võlgniku vaimne tervis, mille tagajärjel on võlgnikul 06.04.2020 tuvastatud osaline töövõime, mida on pikendatud kuni
2. a. 9 2-23-5249 Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseteks pideva ametliku sissetuleku puudumine eelkõige viimastel aastatel ning oskamatu ja hooletu finantskäitumine, samuti kergekäeliselt endale täiendavate kohustuste võtmine erinevate kiir- ja tarbimislaenude näol omamata vahendeid nende eest tähtaegselt tasumiseks. See tõi kaasa täitemenetluste algatamised võlgniku vastu, mis omakorda põhjustas täiendavaid kohustusi täitemenetluse kulude ja täituritasude näol. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused ja samuti asjaolu, kas võlgniku kohustuste võtmist tuleb käsitleda raske juhtimisveana.
3. Kohus selgitab J Kle, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. J Kl tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
4. Martin Krupp on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks J K /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 10