Obsah (4)
§ 76§ 75§ 65§ 68Kriminaalasi nr 1-17-7137 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. august 2023. a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.08.2023) Kriminaalasja number 1-17-713
§ 76lg 5 alusel määrata Amiran Tsetshladzele katseaeg kuni 16.04.2024.
a. Kohustada Amiran Tsetshladzet alluma katseaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest käitumiskontrollile ja järgima
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 1
(4)kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
§ 75
lg 2 p 4, 7 alusel määrata Amiran Tsetshladzele katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 2) mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega (ei suhtle kriminaalkorras karistatud ega narkootikume tarvitavate isikutega). Määrus Amiran Tsetshladze suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Põlva esindusele. Vabastada süüdimõistetu Amiran Tsetshladze karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 25.08.2017.a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7137 mõisteti Amiran Tsetshladze süüdi karistusseadustiku (
) § 184 lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat 6 kuud vangistust.
§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 03.05.2016.
a otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aasta 7 kuu võrra ning A. Tsetshladzele mõisteti kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 6 aastat 1 kuu vangistust.
§ 68alusel arvestati karistusaja algust alates A.
Tsetshladze kahtlustatavana kinnipidamisest 10.03.
- a. Kohtuotsus jõustus 14.09.
- Tartu Maakohtu 20.04.2020.a määrusega vabastati A. Tsetshladze temale Tartu Maakohtu 25.08.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-7137 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele katseajaga kuni 10.04.
- Elektroonilise valve kestuseks määrati 6 kuud. Samuti allutati süüdimõistetu 24 kuuks
§ 75
lg 1 p-de 1-6 kohaselt käitumiskontrollile ning
§ 75lg 2 p 21, 4, 7, 9 alusel määrati A.
Tsetshladzele lisakohustustena keeld mitte omada ega tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid, kohustus otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist, teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud või narkootikume tarvitavate isikutega ning alluda elektroonilisele järelevalvele. Määrus jõustus 06.05.
- Tartu Maakohtu 30.12.2020.a määrusega pöörati täitmisele A. Tsetshladzele Tartu Maakohtu 25.08.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 11 kuud 4 päeva. Kohtumäärus jõustus 05.04.
- Tartu Maakohtu 20.05.2022.a määrusega kriminaalasjas nr 1-17-7137 jäeti A. Tsetshladze vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 2
(4)Tartu Vangla on esitanud Tartu Maakohtule materjalid A. Tsetshladze tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse A. Tsetshladze tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör toetab süüdimõistetu vangistusest vabastamist. Positiivne on, et A.Tsetshladzel on kindel elukoht ja toetavad lähedased, kellega on väga head suhted. Ta on täitnud individuaalset täitmiskava eeskujulikult, osalenud ja aktiivselt kaasa mõelnud erinevates resotsialiseerumist toetavates tegevustes. Vabanemise korral olemas töökoht autojuhina. Alkoholist tulenev risk on väike. Negatiivsed on kuriteo sooritamise asjaolud ja fakt, et viimase kuriteo pani ta toime katseajal. A. Tsetshladzel on vangistuses kaks kehtivat distsiplinaarkaristust, mis näitab, et tal on probleeme õiguskuulekalt käitumisega. Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla A. Tsetshladze puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Amiran Tsetshladze selgitas kohtuistungil, et on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Praegune karistus on juba 2017. aastast. Sellesama karistuse kandmiselt on ta olnud juba korra tingimisi ennetähtaegselt vabastatud. Oli jalavõruga, aga sattus uuesti vanglasse, sest keegi helistas talle vanglast, kuid ta ei oleks tohtinud suhelda kellegagi vanglast. Enda arust ei ole ta mingeid rikkumisi teinud. Tööle ta ei läinud, kuna tal olid vabastused tööst, tal on invaliidsus. Ta saab ka töövõimetoetust. Vabanedes saab ta töötada autojuhina, ehitusel ta tööd teha ei saa. Ta läheb vabaduses tööle oma noorema venna firmasse. KOHTU SEISUKOHT
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on A. Tsetshladzel temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda ligi 8 kuud (
§ 76lg 3).
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Amiran Tsetshladze on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, neljas reaalne vangistus. Arhiveeritud kriminaalkaristused grupis varguse, mootorsõiduki joobes juhtimiste ning omavoli eest. Kehtivad kriminaalkaristused grupis varguse, salakaubaveo ja tubakatoodete käitlemise korra rikkumise eest ning käesolevat karistust kannab narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuriteo toimepanemise soodusteguriks majandusliku kasu saamise eesmärk ja kehv probleemide lahendamise oskus. Kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. 3
(4)Olenemata süüdimõistetu varasemast kriminaalsest elukäigust, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et A. Tsetshladze käesolev karistus ei ole oma eesmärki kandnud. Positiivsete asjaoludena saab välja tuua individuaalse täitmiskava täitmise, osalemise sotsiaalprogrammides „Õige hetk“, alkoholiteemalise töövihiku täitmise ja lähedaste toetuse. Positiivseks saab pidada ka A. Tsetshladze vabanemisjärgseid elutingimusi. Vanglast ennetähtaegse vabanemise korral saab ta asuda elama abikaasa juurdexxxxxxxxxx. Tal on võimalik tööle asuda venna juurde xxxxxxxxxxxxxxx-s. Ettevõte tegutseb transpordi valdkonnas. Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et keskkond, kuhu A.Tsetshladze vabanemisjärgselt asub, on igati tema vabanemist ja edasist hakkamasaamist toetav. A. Tsetshladze kuriteoriskid on seotud alkoholi tarvitamisega ja asjaoluga, et viimase kuriteo pani ta toime katseajal. A. Tsetshladzet iseloomustab impulsiivsus ja riskeeriv käitumisviis, mis tuleneb omakasu motiivist. Sõnades soovib Amiran Tsetshladze elada edaspidi seaduskuulekat elu, ta ei ole pikka aega alkoholi tarvitanud, kuna manustab ravimeid, mida ei tohi koos alkoholiga tarvitada. Kuigi risk alkoholi tarvitamisest tingitud kuritegude toimepanemiseks on olemas, ei ole need riskid hetkel niivõrd suured, et kinnipeetavat mitte vabastada. A. Tsetshladzel on küll kaks distsiplinaarkaristust, kuid need on määratud ligi aasta tagasi, mille eest ühel korral piirduti noomitusega. Kõike eeltoodut kogumis hinnates peab kohus Amiran Tsetshladze tingimisi enne tähtaega vabastamist võimalikuks. Arvestades praeguseks ära kantud karistuse pikkust ning süüdimõistetu suhtumist oma senise käitumise ja edasise elukorralduse osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Ennetähtaegse vabanemise korral on tal võimalik näidata ennast seaduskuulekast küljest järelevalve all kriminaalhooldusele alludes ja kohustusi täites.
§ 76lg 5 alusel tuleb A.
Tsetshladzele määrata katseaeg kuni 16.04.2024. Samaks tähtajaks tuleb süüdimõistetu allutada ka
§ 75sätestatud käitumiskontrollile.
Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks tuleb A.Tsetshladzele määrata käitumiskontrolli perioodiks
§ 75
lg 2 p 4 ja 7 alusel kohustusteks asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul vabanemist; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega (isik ei suhtle kriminaalkorras karistatud ega narkootikume tarvitavate isikutega, mis aitab hoiduda uute süütegude toimepanemisest). Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)