4-23-1729/8

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-23-1729 Kohtukoosseis Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. juuni
3. a määrus, millega kohus jättis Vitali Pihlaku taotluse täiteasjade peatamiseks või ajatamiseks rahuldamata. Avaldaja Vitali Pihlak (ik 37212190214; viibib vahi all Tallinna Vanglas) määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. juuni
5. a määrus muutmata ja Vitali Pihlaku määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. mail 2023 registreeriti Harju Maakohtus Vitali Pihlaku avaldus täiteasjade nr-d 017/2010/15990, 017/2010/14242, 017/2009/25609, 017/2009/17220 ja 017/2009/17093 peatamiseks või ajatamiseks kuni kolmeks kuuks. Maakohus märkis, et Vitali Pihlaku täiteasja suhtes nr 017/2010/15990 on täitmisel 31.05.2010 kohtuvälise menetleja, s.o Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti trahvinõue ja nõude jääk 34,51 eurot. Täiteasjas nr 017/2010/14242 on täitmisel 06.06.2010 sama kohtuvälise menetleja trahvinõue ja nõude jääk 30,68 eurot. Täiteasjas nr 017/2009/25609 on täitmisel 26.08.2009 sama kohtuvälise menetleja trahvinõue ja nõude jääk 38,35 eurot ning kohtuvälise menetleja muu nõue ja nõude jääk summas 6,63 eurot. Täiteasjas nr 017/2009/17220 on täitmisel 28.05.2009 sama kohtuvälise menetleja trahvinõue ja nõude jääk 38,35 eurot ning kohtuvälise menetleja muu nõue ja nõude jääk summas 6,63 eurot. Täiteasjas nr 017/2009/17093 on täitmisel 26.05.2009 sama kohtuvälise menetleja trahvinõue ja nõude jääk 38,35 eurot. Eelmärgitud nõuded on täielikult täitmata.
8. Maakohus jättis
9. juuni
10. a määrusega Vitali Pihlaku taotluse täitemenetluste peatamiseks või ajatamiseks rahuldamata. Maakohus selgitas, et erinevalt avaldaja etteheidetest vanglale, kes ei võimalda tal töötada, ei kanna kinnipidamisasutus süüd või vastutust, et avaldaja kinnipidamisasutuses viibib ega saa nõudeid tasuda. Kinnipidamisasutuses viibimise põhjused seonduvad avaldaja enda käitumisaktidega. Avaldajal on olnud küllaldaselt aega (enam kui 10 aastat) trahvide tasumiseks. Maakohus möönis, et vanglas viibimise korral võib olla raskendatud töötamine ja sissetuleku saamine, ent tegemist ei ole erandliku asjaoluga TMS § 45 mõttes. Arvestades ka Vitali Pihlaku K-Raha väljatrükist nähtuvat kontoraha liikumist, sh arvestatavate rahaliste vahendite kandmist tema kontole, asus maakohus seisukohale, et eelnevalt toodud asjaolude valguses ei saa pidada täitemenetluse jätkamist, selliselt nagu seni, Vitali Pihlaku suhtes ebaõiglaseks. Puutuvalt etteheidetesse kohtutäituri tegevuse osas kontoraha arestimisel, märkis maakohus, et need väited ei ole kontrollitavad TMS § 45 alusel läbiviidava menetluse käigus. MÄÄRUSKAEBUS
11. Harju Maakohtu
12. juuni
13. a määrusele esitas määruskaebuse Vitali Pihlak, kes leiab, et maakohus ei arvestanud tema olukorraga ja nimelt sellega, et ta viibib vahi all, vangla teda tööga ei ole kohustatud vahi all viibimise ajal kindlustama ning seetõttu on tegemist temal raske majandusliku olukorraga. Kaebuse esitaja leiab, et maakohus on teda seetõttu diskrimineerinud raha väljapressimisega, mis on seadusega keelatud ja Põhiseaduse (PS) vastane. Määruskaebuse esitaja taotleb jätkuvalt maakohtule esitatud taotluse rahuldamist ja täitemenetluste peatamist või ajatamist 3-ks kuuks. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus ei arvestanud, et temalt on vabadus võetud ning ei võimaldata tööd teha, et kohustusi täita. Seaduse järgi tuleb ka kinnipeetavaid kohelda austades inimväärikust. Ta leiab, et esineb alus tema riigilõivust vabastamiseks, taotluse rahuldamiseks ja anda menetluskulude abi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
14. Ringkonnakohus leiab, et Vitali Pihlaku poolt esitatud määruskaebuses ei ole esitatud väiteid ega argumente, mis annaks alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks.
15. Määruskaebuses esitatud etteheited, et maakohus ei ole arvestanud, et Vitali Pihlakul puudub töö ning tal on seetõttu raske majanduslik olukord, sest viibib vahi all, on põhjendamatud. Esiteks on maakohus arvestanud, et Vitali Pihlak viibib vahi all ja tal ei ole võimalik sellel ajal töötada. Maakohus selgitas, et see ei ole selliseks erandlikuks asjaoluks TMS § 45 mõttes, mille tõttu peaks täitemenetluse peatama või ajatama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Pelgalt asjaolu, et isik viibib vahi all ja ei tööta, ei ole selline erandlik asjaolu, mis annaks alust pidada täitemenetluse jätkamist tema suhtes ebaõiglaseks. Seda seisukohta toetab ka Riigikohtu
16. juuni 2021 määruses nr 3-2-1-79-12 p-s 11 märgitu, millele on maakohus ka asjakohaselt viidanud, et erandlikuks asjaoluks pole üldjuhul isegi elukoha kaotus. Mis puutub Vitali Pihlaku väitesse, et ta on raskes majanduslikus olukorras talle tööd mittevõimaldava vangla süül, siis – nagu maakohtu määruses märgitud – on tinginud Vitali Pihlaku vahi alla võtmise tema enda käitumine. Määruskaebusest ei nähtu muid asjaolusid, mis annaks alust lugeda täitemenetluse jätkamist tema suhtes ebaõiglaseks.
17. Ainetud on kaebuses ka Vitali Pihlaku ülejäänud etteheited. Kaebaja jätab mugavalt tähelepanuta, et tal on olnud võimalik tasuda täitemenetluse nõudeid üle 10 aasta. Nõuded ei ole sedavõrd suured isegi kokku arvestades (156,26 eurot). Soovi korral oleks kaebajal olnud võimalik sedavõrd pika aja jooksul osaliseltki nõuded ära tasuda. Enne vahi all võtmist viibis Vitali Pihlak vabaduses ning ühtegi põhjust, miks ta vabaduses olles täitemenetluse nõudeid ei täitnud, esitanud ei ole. Seetõttu ei saa pidada Vitali Pihlaku etteheiteid nüüd viimase 3 kuu jooksul vahi all olles tema diskrimineerimisest ja nõuete väljapressimisest, tõsiseltvõetavateks.
18. Seoses Vitali Pihlaku taotlusega riigilõivust vabastamiseks ja menetlusabi saamiseks märgib ringkonnakohus, et praeguses menetluses ei ole tekkinud menetluskulusid, mis võiksid jääda Vitali Pihlaku kanda.
19. Eeltoodust tulenevalt ja lähtudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
20. juuni
21. a määruse muutmata ja Vitali Pihlaka määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/