Obsah (5)

§ 154§ 1541§ 1942§ 192§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-23-9711 Tsiviilasi Osa

§ 154lg 1).

Kui eriõiguse kehtestamise aluseks oleva põhikirja muudatuse tulemusena omandavad eriõiguse või selle saamise õiguse üksnes teatud osanikud, on vajalik kõigi osanike nõusolek (

§ 1541lg 2).

Kuna uue põhikirja jõustumise aega ei saa registrikaardile kanda, ei saa registrisse kanda ka suurendatud osakapitali, kuna taotletav osakapitali suurus 503 195 eurot on vastuolus kehtiva põhikirja p-ga 4 (miinimumkapitali suuruseks on 2500 eurot ja maksimumkapitali suuruseks 10 000 eurot). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas kohtunikuabi määruse peale määruskaebuse, milles palub kohtunikuabi määruse tühistada ja saata asi registriosakonnale uueks läbi vaatamiseks. Avaldaja palub tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv 70 eurot. Avaldaja ei vaidle vastu sellele, et osakapitali suurendamist ei saa kanda registrikaardile ilma põhikirja jõustamise aja osas kannet tegemata. Samas ei nõustu avaldaja, et põhikirja jõustamise aega ei ole võimalik registrikaardile kanda. Avaldaja osanike koosolekul on põhikirja muudatusena otsustatud muuta kehtiva põhikirja punkte 4 ja
2. Uue põhikirja punkt 4 sätestab: “Osaühingu miinimumkapitali suuruseks on 500 000 eurot ja maksimumkapitali suuruseks 2 000 000 eurot”. Uue põhikirja p 14 sõnastati järgnevalt: “Osaühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Juhatusel on kuni 31.12.2025.a õigus suurendada osakapitali sissemaksete tegemisega”. Punkti 4 osas registripidajal vastuväited puuduvad. Otsuse vastuvõtmise poolt oli osanik OÜ POLVEN, 2556 häälega (80% häältest) ja otsuse vastuvõtmisel loeti vastu hääletanuks osanik Jüri Loonurm 639 häälega (20% häältest). Otsus on vastuvõetud häälteenamusega. Avaldaja leiab, et kohtunikuabi seisukoht ebavõrdse kohtlemise kohta on ekslik ja ebaseaduslik. Juhatuse poolt osakapitali suurendamisel tuleb järgida kõiki seadusega sätestatud piiranguid ja osanike õiguseid, s.o märkimise eesõigus, võrdne kohtlemine jms. Seega osaga või osanikuga 2 seotud erisusi või eriõiguseid põhikirja muudatus ei hõlma. Põhikirja muudatus ei välista mitte kuidagi ühegi osaniku võimalust märkida väljastatavaid osasid, teha sissemakseid jne. Seega koheldakse osanikke võrdselt. Registripidaja seisukoht, et osanikku piiratakse otsustamisel, on liiga laialt normi tõlgendav. Juhatuse liiget ei saa samastada osanikuga, kuna isikutel on erinevad rollid, vastutus ja kohustused ning õigused. Juhatuse koosseis on ajas muutuv.

§ 1942

(juhatuse või nõukogu õigus suurendada osakapitali) mõte on võimaldada äriühingutel kiirete ja operatiivsete otsuste vastuvõtmist. Praegusel juhul on avaldaja vajadus tingitud uue tehase ehitusest. Põhikirja muudatustega ei teki osaga seotud erisusi ega eriõiguseid eelkõige osanike otsuste vastuvõtmisel, kasumi jaotamisel või osaühingu likvideerimisel järelejääva vara jaotamisel. Osanikuga ei saa samastada isikut, kes kuulub juhatuse koosseisu praegusel ajal. Registripidaja peab eeldama, et juhatuse liige on juhitavale osaühingule lojaalne, st vastupidine on tema kohustuste rikkumiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4. Ringkonnakohus tühistab registripidaja määruse materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu ja saadab kandeavalduse registripidajale uueks läbivaatamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus kuulub rahuldamisele. 5. Kandeavalduses palutakse registrikaardile kanda põhikirja uus redaktsioon, millega on juhatusele antud

§ 1942alusel tähtajaline õigus osakapitali suurendamiseks.

Samuti on osanike otsusega suurendatud osaühingu miinimum- ja maksimumkapitali. Reeglina otsustavad osakapitali suurendamise üle osanikud (

§ 192

), kuid

§ 1942

lubab delegeerida osakapitali suurendamise otsustamise kuni viieks aastaks juhatusele või nõukogule. Kohtunikuabi leidis, et kuivõrd avaldaja juhatuse liige Sergei Polujanenkov, kellel on uue põhikirja redaktsiooni järgi õigus osakapitali suurendada, on ka avaldaja 80%-lise osaniku Osaühing POLVEN juhatuse liige, kohtleb selline otsus ebavõrdselt avaldaja väikeosanikku Jüri Loonurme. Kohtunikuabi põhjendusi on võimalik mõista selliselt, et avalduses märgitud olukorras tuleb otsustada eriõiguste andmine enamusosanikule

1541 lg 1 tähenduses. 6. ÄRS § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja kannet registrisse, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Ringkonnakohus selgitab, et kandeavalduse lahendamine registrimenetluses on eelkõige formaalne, st selles kontrollitakse kande aluseks olevaid dokumente. Iseenesest on õige kohtunikuabi viide, et osanikke tuleb

§ 154lg-st 1 tulenevalt kohelda võrdsetel asjaoludel võrdselt.

Registripidaja võimalused asjaolude tuvastamiseks kandemenetluses on siiski piiratud. Eelkõige ei saa kandemenetluses lahendada võimalikku õigusvaidlust isikute vahel, mida saab lahendada üksnes hagimenetluses (Riigikohtu

1. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 29). Riigikohus on leidnud, et äriühingu organi koosoleku otsuse esitamisel peab registripidaja kontrollima peale dokumendi enda olemasolu mh ka koosoleku pädevust ja otsuse vastuvõtmise protseduurilise korra järgimist, nt kvooruminõude täitmist, samuti seaduses nõutud andmete märkimist otsuses, lisaks on registripidajal õigus keelduda kande tegemisest, kui dokument on selgelt heade kommete vastane või vastuolus avaliku korraga või seadusest tuleneva keeluga 3 või kui dokumendiga rikutakse kolmandate isikute seadusega kaitstud õigusi (vt Riigikohtu
2. veebruari 2009 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-08, p 8). Registrimenetluses kui formaalses menetluses tuleb põhikirja tõlgendamisel vähemalt üldjuhul piirduda objektiivse tõlgendamisega, tuginedes mh TsÜS § 75 lg 1 teisele lausele ja VÕS § 29 lg-le 4 (Riigikohtu
3. oktoobri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 31).
4. Ringkonnakohus selgitab, et osanike otsus, millega on rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet, on

§ 178lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav kui seadusega vastuolus olev otsus.

Seega on osanike võrdse kohtlemise põhimõtte hindamisel tegemist otsuse sisulist kontrolli puudutava küsimusega, mida ei saa ringkonnakohtu hinnangul hinnata kohtunikuabi kandeavalduse lahendamisel. Kohtunikuabi on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisel väljunud formaalse menetluse põhimõtte ja objektiivse tõlgendamise piiridest. Kohtunikuabi saanuks nt hinnata seda, et juhatuse liikmele antud õigused osakapitali suurendamiseks ei ületa seaduses sätestatud tähtaega. Seni, kuni ei ole tunnistatud osanike otsust kehtetuks, tuleb eeldada, et see on kehtiv. Osanike otsuse vaidlustamise tähtaeg on kolm kuud, alates osanike otsuse vastuvõtmisest. Kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne äriregistrisse, saadab kohus otsuse ärakirja äriregistri pidajale kande muutmiseks (

§ 178lg 6).

Eeltoodust tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist sisuliselt. Eelnevat arvestades tühistab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse ja saadab kandeavalduse kohtunikuabile uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Ringkonnakohus rahuldab avaldaja taotluse määruskaebuselt tasutud riigilõivu 70 eurot tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Indrek Parrest Kersti Kerstna-Vaks 4