1-22-3589/23

(4)Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Alari Särg on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 15.06.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-22-3589 KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti eelmainitud otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 30.05.2022 kohtumäärusega moodustatud liitkaristusega ning mõisteti liitkaristuseks 4 aasta 9 kuu ja 15 päeva pikkune vangistus. Karistusaja alguseks loeti 28.09.

1. Kinnipeetava karistusaja lõpp 13.07.
2. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Alari Särje tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Alari Särje tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Kuigi positiivsete asjaoludena toob prokurör Alari Särje puhul välja sotsiaalprogrammis osalemise, lähedasete toetuse ja vabanemisel elukoha olemasolu, siis negatiivseks asjaoluks on siinkohal süüdimõistetud isik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Alari Särje näol on tegemist pikaajalise õiguskorda rikkuva isikuga, kes on viibinud korduvalt vangistuses, viimase kuriteo pani toime kriminaalhooldusaluse isikuna. Seega prokurör ei toeta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Alari Särg selgitas kohtuistungil, et viimati oli vanglas
3. a, suutis 10 aastat elada seaduskuulekat elu. Leiab, et ta mõtteviis ei ole kuritegelik, on vanglas seetõttu, et on sõltlane, mitte kriminaal. Ta soovib vabaneda ja plaanib vabanedes minna elama vanema venna juurde Türile, vend toetab rahaliselt kuni tööle saab. Soovib tööle minna. Usub, et saab ise hakkama narkootikumidest hoidumisega aga on registreerinud end Viljandi haiglasse ravile, et ei libastuks. Vanglas on ta tegelenud ka sõltuvusega, läbis programme. Kuriteod on toime pannud narkosõltuvuse pärast ja tunneb häbi nende kuritegude pärast. Kaitsja toetab Alari Särje vanglast enne tähtaega vabastamist. Viimaste kuritegude toimepanemise põhjuseks oli narkosõltuvus, 2,5 aastat vanglas olles on kasutanud aega sõltuvusest vabanemiseks, läbinud programme. Tal on võimalus ravi jätkata haiglas ja läbida ka vabaduses sotsiaalprogramme. Ta on teinud elukorralduses muudatusi, et vältida negatiivseid tutvusringkondi ja asub elama teise piirkonda. Särg on seadnud endale realistlikud eesmärgid, kuidas sõltuvusest paraneda ja toime tulla. Vangla on välja toonud suure vägivalla kuritegude toimepanemise riski, kuid viimati karistati teda sellise kuriteo eest alaealisena. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. 2

(4)Käesolevaks ajaks on Alari Särg temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud kinnipeetava vabanemisjärgset elukohta, milleks on xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eluase on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja elukohas elavad täisealised isikud on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused Alari Särje tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valvega. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Alari Särg on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja vanglas viibib ta neljandat korda. Varasemalt on teda karistatud väga eriliigiliste kuritegude eest – vargused, kehaline väärkohtlemine ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu süüteokatse. Varasemalt on kuritegusid toime pannud sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu, impulsiivsusest, grupi mõjul, mõtlematusest teo tagajärgedele ning majandusliku kasu saamiseks. Hetkel kannab ta karistust varguste eest. Võrreldes varasemate kuritegudega on vägivaldsuse raskusaste vähenenud. Vangla iseloomustusest lähtuvalt on viimase kuriteo toime pannud majandusliku kasu saamiseks, sõltuvusprobleemide ja puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu, impulsiivsusest ja mõtlematusest teo tagajärgedele. Positiivsena saab Alari Särje osas välja tuua osalemise sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja sõltuvusainepõhise töövihiku täitmise. Tagasiside kohaselt osales kõikides tundides ja töötas kohtumistel aktiivselt kaasa. Tagasisidest nähtuvalt soovib elada edasi ilma narkootikumideta, on motiveeritud ja valmis muutusteks. Vabanedes on tal olemas kindel elukoht venna juures Türi linnas. Kuigi eelnev räägib süüdimõistetu enne tähtaega vabastamise poolt, esineb ka mitmeid vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Vangla materjalidest nähtuvalt ei saa Alari Särje käitumist vangistuses paraku kõige paremaks pidada. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Noomitus on määratud vanglateenistuse ametniku korraldusele mitte allumise eest. Lisaks on vangla materjalidest nähtuvalt Alari Särje suhtes kohaldatud julgeolekuabinõusid, kuna isik on eiranud mitmeid korraldusi mitte siseneda ja olla talle mitte määratud kambris. Kuigi rikkumised ei ole kõige tõsisemad, viitab see siiski sellele, et kinnipeetaval on probleeme õiguskuuleka käitumisega. Samuti ei ole Alari Särjel vabanedes kindlat töökohta, mis on oluline, kuna ta on varasemalt sissetuleku hankinud kuritegelikul teel. Tähelepanuta ei saa ka jätta Alari Särje probleeme narkootikumide tarvitamisega. Vangla iseloomustusest nähtuvalt tarvitas Alari Särg esimest korda narkootikume umbes 18aastaselt. 2020. aastal on diagnoositud sõltuvus narkootikumidest, põhiuimasti amfetamiin, proovinud ka teisi narkootikume. Kinnipeetav on tunnistanud, et viimased kuriteod on toime pannud narkojoobes. Vangla iseloomustuse kohaselt on minevikus esinenud probleeme ka alkoholi liigtarvitamisega, Alari Särg pani oma esimesed kuriteod toime alkoholijoobes. Kuigi 3

(4)sõnades suudab kinnipeetav hetkel enda sõnul sõltuvusest vabaneda, on siiski küsitav, kas kinnipeetav vabanedes suudab reaalselt mõnuainetest loobuda. Samuti on kaheldav kinnipeetava suutlikkus hinnata neid riske, mida alkoholi ja narkootikumide tarvitamine endaga kaasa võib tuua ning tema võimekus selles osas oma varasemalt elukorraldust muuta. Kuigi Alari Särje vabastamise poolt räägib sõltuvusprogrammides osalemine ning kindel elukoht vabaduses, siis arvestades tema varasemat elukäiku, sõltuvusprobleemi ja toimepandud tegusid, saab uute kuritegude toimepanemise riski pidada siiski piisavalt suureks. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-103-06 on öeldud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks varavastased teod, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Samuti sedastatakse, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid. Alari Särje varasemad kuriteod on paljuski seotud sõltuvusprobleemiga - sissetulekute puudumise tõttu on toimepannud kuritegusid, et saada raha narkootiliste ainete hankimiseks. Varasemalt on Alari Särg eiranud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud kuriteo katseajal. Vaatamata korduvatele karistustele ei ole ta suutnud oma elustiili muuta ning on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kuigi sõnades kinnipeetav väljendab soovi muutusteks, on tema senine elukäik näidanud, et ta ei suuda oma käitumist vabaduses kontrollida. Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole kohus siiski veendunud, et süüdimõistetu suhtumine ja hoiakud on praeguseks täielikult muutunud. Alari Särjel tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses, kus ta saab edasise korrektse käitumise ja individuaalse täitmiskava eduka täitmisega tõestada, et väidetavad muudatused tema suhtumises on püsivad. Seejärel saab kohus taaskord kaaluda, kas vabastamine on võimalik. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Alari Särje karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata. Menetluskulud Alari Särje kaitsjana 13.03.2023 võttis kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Kaire Hänilene. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 134,40 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 134,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Alari Särjelt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4