Obsah (9)

§ 47§ 121§ 46§ 72§ 152§ 155§ 45§ 108§ 104

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 16. august 2023, Tallinn Haldusasja number 3-23-1528 Haldusasi Kihnu Merepääste Ühingu k

) § 47 sätestab kaebeõiguse teostamise olukorrad juhuks, kui seadus sätestab kohtusse pöördumise eeldusena kohustusliku menetluse läbimise. Sama paragrahviga reguleeritakse kohtusse pöördumist ka siis, kui seadus kohustuslikku kohtueelset menetlust ette ei näe, kuid isik on enne kohtusse pöördumist esitanud haldusorganile vaide. Kuna

§ 47

lg 1 sätestab kaebeõiguse teostamise olukorras, kus seadusandja on kohtusse pöördumise eelduseks seadnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise, siis on oluline teha vahet, kas konkreetne kohtumenetlusele eelnenud menetlus oli kohustuslik või oli tegemist vabatahtliku menetlusega. Nimelt sätestab

§ 121

lg 1 punkt 4 kaebuse tagastamise imperatiivse alusena, et isikul on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. Kui aga tegemist ei ole kohustusliku kohtueelse menetlusega, siis tuleb kaebuse esitamisel lähtuda

§ 47

lg-st 2 ning

§ 46

lg-st 1.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Erandi sellest sätestab

§ 47lg 2 juhuks, kui isik on enne kohtusse pöördumist esitanud haldusorganile vaide.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend. 10.

§ 47

lg-s 2 sätestatud eeldus, et järgitud on nõude kohtueelseks lahendamiseks ette nähtud korrast, hõlmab endas ka kohustust pidada kinni vaide esitamise tähtajast. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb üheselt, et kui vaie on tagastatud õiguspäraselt, siis ei saa vaide esitamist käsitada

§ 47

lg 2 tähenduses nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra järgimisena ning halduskohtusse pöördumise 30-päevast tähtaega ei saa hakata arvestama vaide tagastamise otsuse teatavaks tegemisest, vaid vaide esemeks olnud haldusakti teatavaks tegemisest (nt Riigikohtu 16.06.2021 määrus nr 3-20-999, punkt 17; Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 määrus nr 3-21-2176, punkt 18 jj ning sel viidatud kohtupraktika). Seega on praegusel juhul esmalt küsimus selles, kas määruse nr 26 §-ga 24 kehtestatud vaidemenetlus on oma olemuselt kohustuslik vaidemenetlus või on tegemist lihtsalt vaidemenetlust reguleeriva normiga. Sellest sõltub ka see, millised on vaidemenetluse läbimata jätmise tagajärjed kohtumenetluses. Teiseks on küsimus selles, kas RTK tagastas vaide õiguspäraselt ning kas kaebetähtaja ületamine toimus mõjuval põhjusel, mistõttu tuleks see ennistada. 11. Kohus jääb 09.08.2023 määruses väljendatud seisukohale, et kaebeõiguse piiranguks olevat kohustuslikku vaidemenetlust ei saa minister määruse tasandil kehtestada ning kohtueelse menetluse kohustuslikkusest saab rääkida üksnes siis, kui seadusest tuleneb selle kohustuslikkus selgesõnaliselt (vt Riigikohtu 15.10.2002 määrus nr 3-3-1-63-12, punkt 10). Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kohtusse pöördumise eelduseks oleks vaidemenetluse läbimine ning kaebuse tähtaegsust ja menetlemist lubatavust tuleb hinnata

§ 46lg 1 ja § 47 lg 2 alusel.

St kui vastustaja tagastas vaide õigusvastaselt, siis tuleb kaebus lugeda tähtaegseks (

§ 47

lg 2), kui aga vaide tagastamine oli õiguspärane, siis 4 on kaebuse esitatud kaebetähtaja rikkumisega (

§ 46

lg 1) ning kaebuse menetlemine on lubatav üksnes siis, kui kaebetähtaeg kuulub ennistamisele.

1. HMS § 75 kohaselt tuleb vaie haldusaktile esitada 30 päeva jooksul, kui seadus ei sätesta teisiti, arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et kaebaja esitas 03.05.2023 otsusele vaide 05.06.2023, kuid RTK tagastas selle 06.06.2023 vaidetähtaja ületamise tõttu vaide esitamise tähtaega ennistamata (HMS § 79 lg 1 punkt 3). Pooled on erineval seisukohal vaide tähtaegsuse ja vaide tagastamise õiguspärasuse osas. Nimelt leiab kaebaja, et tema 05.06.2023 vaie oli tähtaegne ning RTK 06.06.2023 otsus sel põhjusel õigusvastane. RTK leiab aga, et kaebaja oleks pidanud vaide esitama hiljemalt 02.06.
3. Kohus nõustub RTK-ga, et 03.05.2023 otsus toimetati kaebajale e-keskkonna kaudu kätte samal päeval, st 03.05.2023 kell 12.09 ning kaebaja pidi vaide esitama hiljemalt 02.06.
4. Seega 05.06.2023 esitatud vaie oli esitatud vaide esitamise tähtaega rikkudes. Seda järeldust ei väära ka kaebaja väited, mille kohaselt tema esindajal ei olnud enne 04.05.2023 teiste tööülesannete tõttu võimalik 03.05.2023 otsust vastu võtta või et vaide esitamist takistasid teiste juhatuse liikmete ennenägematud asjaolud 02.06.
6. Haldusakti kättetoimetamine, selle vastuvõtmine või sellega tutvumine ei ole samatähenduslikud ning haldusakti kättetoimetamine ei saa hakata kulgema korduvalt. Kättetoimetamise eesmärk seisneb selles, et haldusorgan saaks olla veendunud, et antud haldusakt on jõudnud isiku mõjusfääri ning isikul on võimalik sellega tutvuda. Seejuures asjaolu, kas ja millal isik haldusaktiga reaalselt tutvub, ei oma kättetoimetamise aja kindlakstegemisel tähendust. Seega ei ole praegusel juhul asjakohased kaebaja väited, et reaalselt tekkis tal aeg 03.05.2023 otsusega tutvuda alles 04.05.2023, kui ta saatis kättesaamise kinnituse RTK-le.
7. Määrus nr 26 sätestab otsuste elektroonilise kättetoimetamise (§ 17 lg 8) ning samuti selle, et taotluste menetlemine toimub RTK e-keskkonna kaudu, kuid täpsemalt määrus nr 26 elektroonilist kättetoimetamist ei reguleeri. Samuti ei tee määrus viidet HMS-ile, mille § 27 elektroonilist kättetoimetamist täpsemalt reguleerib. Kohtu hinnangul on HMS § 27 kohaldatav praegusel juhul analoogia korras, kuna vaidlust ei saa olla, et määruse nr 26 alusel taotluste menetlemine on oma olemuselt haldusmenetluse läbiviimine.
8. HMS § 27 lg 2 sätestab, et elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument loetakse kättetoimetatuks kui: asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise (punkt 1); adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (punkt 2); dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud elektronposti aadressil (punkt 3); dokument või teade dokumendi kättesaadavaks tegemise kohta on edastatud avalik-õigusliku juriidilise isiku, advokaadi, audiitori, notari, kohtutäituri, pankrotihalduri, patendivoliniku või vandetõlgi äriregistrisse kantud või nimetatud isiku poolt avaldatud elektronposti aadressil (punkt 4). Välistada ei saa, et samaaegselt võib elektrooniline kättetoimetamine toimuda mitmel erineval viisil. Nt dokument laetakse üles asjakohasesse infosüsteemi, kust saadetakse e-kiri dokumendi kättetoimetamise kohta. See aga ei tähenda, et kättetoimetamine hakkaks kulgema mingisugusest kaebajale meelepärasest hetkest. Sellises olukorras hakkab tähtaeg kulgema kõige varasemast kättetoimetamisest, kuna kättetoimetamine ei saa toimuda korduvalt. Seega kui kaebaja avas 03.05.2023 otsuse andmise kohta saadetud teavituse e-keskkonnas 03.05.2023, siis tuli seda lugeda 03.05.2023 otsuse kättetoimetamiseks ning sellest hetkest hakkas kulgema 5 ka vaide esitamise tähtaeg. Asjaolu, et kaebaja saatis 04.05.2023 kinnituse otsuse kättesaamise kohta, ei muuda HMS § 27 lg 2 punktiga 1 kooskõlas toimunud otsuse kättetoimetamist olematuks.
9. Nagu kohus on eelnevalt korduvalt välja toonud, siis on vastustaja tõendanud, et kaebajale toimetati otsus kätte kooskõlas HMS § 27 lg 2 punktiga 1 ning otsuse kättetoimetamise registreeris infosüsteem 03.05.2023 kell 12.
10. Samuti nähtub kohtule esitatud tõenditest, et kaebajale 03.05.2023 saadetud teavituskirjale oli lisatud digitaalselt allkirjastatud väljavõte protokollist ning 03.05.2023 otsusest. Meili sisu oli aga järgmine „Tere! Edastan otsuse taotluse rahuldamata jätmise kohta ja väljavõtte protokollist.“. Seega isegi kui kaebaja teavituse manuseid ei avanud, siis sai kaebaja teada e-kirja sisust, et tema taotlus jäeti rahuldamata. Samuti on vastustaja ümber lükanud kaebaja väite, et lugemismärge tekkis pelgalt e-keskkonda sisenemisega. RTK esitas kohtule e-keskkonna toimimise kirjeldused ning nendest nähtub, et 03.05.2023 e-kirjale ei saanud lugemise märge tekkida pelgalt seeläbi, et kaebaja e-keskkonda sisenes, vaid kaebaja pidi kirja ka reaalselt avama
11. Täiendavalt esitas RTK kohtule ka konkreetse projektiga seotud kirjavahetuse andmed ning ka sealt on näha, et kaebaja esindaja I. Saare avas 03.05.2023 kirja kell 12.09:
12. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul piisavalt tõendatud, et 03.05.2023 otsus toimetati kaebajale kätte samal päeval, ehk 03.05.
14. HMS § 34 lg 1 näeb ette, et kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Sellest lähtutakse ka vaide tähtaja ennistamise korral (HMS § 77). Mõjuvaks põhjuseks HMS § 34 lg 1 tähenduses on selliste objektiivsete ning taotleja enda tahtest ja tegevusest sõltumatute asjaolude esinemine, mille vahetu põhjusena oli taotluse tähtaegne esitamine võimatu või oleks olnud taotleja jaoks sedavõrd keeruline või koormav, et konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades ei oleks saanud temalt taotluse tähtaegset esitamist mõistlikult eeldada (vt ka Tallinna Halduskohtu 03.09.2021 otsus nr 3-21-1111, punkt 7). Kohtupraktikas on leitud, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (vt Riigikohtu 01.10.2022 määrus nr 3-3-1-57-02, punkt 19). Kohus leiab, et olukorras, kus kaebaja suhtlus RTK-ga käis elektroonilisel teel ning kaebajale edastatud 03.05.2023 otsusel oli vaide esitamiseks korrektne vaidlustamisviide, tulnuks kaebajal kontrollida, kas tema arusaam otsuse vaidlustamistähtaja kulgema hakkamisest on õige või mitte. Vajadusel oleks kaebaja sellekohast informatsiooni saanud ka RTK-lt ning RTK ei pidanud kaebajale 05.05.2023 e-kirjas välja tooma, et tegelikult on otsuse kättetoimetamise aeg 03.05.
15. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja ise olnud piisavalt hoolikas, mistõttu tähtaja ennistamiseks mõjuvaid põhjuseid ei esinenud ning RTK leidis õigesti, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks alus puudub. Samal seisukohal on kohus ka kaebetähtaja ennistamise küsimuses. Kaebaja esindaja I. Saare töötab igapäevaselt kohalikus omavalitsuses, olles Lääneranna valla vallavanem
16. Seega on kaebaja esindaja näol tegemist isikuga, kes peab mõistma haldusaktide kättetoimetamise eripärasid ning vaidemenetluse tähtaegu. 4 5 Vastustaja 26.07.2023 seisukoha lisa 3, dtl 107 Kaebuse punkt 9 6
17. Kohtu hinnangul ei saa pidada ka kaebaja 15.08.2023 taotluses toodud teiste juhatuse liikmetega seotud asjaolusid sellisteks, et need võiks õigustada kaebetähtaja või vaide esitamise tähtaja rikkumist. Kaebaja juhatuse liikmetel oli võimalik kohtuda juba alates 03.05.2023 ning arutada vaide esitamisega seonduvat, kuna kaebaja kinnitas 04.05.2023 vaide esitamise soovi. Seega jättes arutelu viimasele hetkele võttis kaebaja ise teadliku riski, et juhatus ei pruugi suuta koguneda ning vaide esitamine tähtaegselt ei ole võimalik.
18. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et vastustaja tagastas kaebaja vaide HMS § 79 lg 1 punkti 3 alusel õiguspäraselt. Kuna vaide tagastamine oli õiguspärane, ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. Seega ei saa kaebetähtaega arvestada

§ 47

lg 2 järgi, vaid lähtuda tuleb

§ 46

lg-st 1 (tühistamisnõue) ning

§ 46lg-st 2 (kohustamisnõue).

21.

§ 46

lg 1 kohaselt tuli kaebajal esitada kaebus otsuse tühistamiseks hiljemalt 02.06.2023. Ka kohustamisnõue, kohustada RTK-d uuesti taotlus lahendama, tuli esitada 30 päeva jooksul otsuse tegemisest (

§ 46lg 2).

Kaebus esitati aga 06.07.2023, st peale seaduses sätestatud tähtaega. Kohus jääb varem väljendatud seisukohale, mille kohaselt ei ole kaebaja eksimus kättetoimetamise reeglites mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Samuti ei ole kaebaja välja toodud ja 02.06.2023 aset leidnud intsidendid teiste juhatuse liikmetega sellised, et õigustada kaebetähtaja rikkumist. Seejuures ei ole kaebaja üldse selliste intsidentide toimumist tõendanud. Lisaks ei ole kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja rikkumise põhjustest käsitatavad objektiivsete asjaoludena, vaid tegemist on subjektiivsete asjaoludega. Kui RTK edastas kaebajale vaideotsuse, mille kohaselt esitatud vaie ei olnud tähtaegne ning kättetoimetamise hetkeks tuli lugeda 03.05.2023, siis ei pöördunud kaebaja koheselt kohtusse, vaid ootas kaebuse esitamisega kuni viimase kaebetähtaja saabumiseni.

§ 72

lg 4 sätestab, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Kaebaja ei ole seda nõuet järginud.

1. Õiguskindluse tagamiseks on vajalik, et seadusega kehtestatud menetlustähtaegu järgitaks. Seaduses ette nähtud tähtaja järgimata jätmine on lubatav vaid erandina üksikjuhtumil õiglase tulemuse saavutamiseks. Seejuures tuleb arvesse võtta ka teiste menetlusosaliste ja avalikke huve ning põhimõtet, et mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (vt Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, punkt 11). Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi objektiivset ega kaalukat asjaolu, mis õigustaks käesoleval juhul kaebetähtaja ennistamist.
2. Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus tühistamis- ja kohustamisnõuetes lõpetada

§ 152lg 1 punkti 2 alusel.

Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (

§ 155lg 6, § 43 lg 1 punkt 2).

24. Tuvastamisnõudes tuleb kaebus aga tagastada, kuna RTK 06.06.2023 vaide tagastamise kiri ei riku iseseisvalt kaebaja õigusi (

§ 121

lg 1 punkt 2 kooskõlas

§ 45lg-ga 4).

Menetluskulud 25.

§ 108lg 4 kohaselt kannab kaebuse tagastamise korral menetluskulud kaebaja.

Seega jäävad kaebajale õigusabi osutamisega seotud kulud kaebaja enda kanda. Vastustajal ei 7 saa praegusel juhul olla menetluskulusid tekkinud. Kui need on siiski tekkinud, siis jäävad need vastustaja enda kanda, sest kohtupraktikast tulenevalt ei ole vastustaja menetluskulude väljamõistmine kaebajalt tõenäoline, kui kohtuvaidluse ese ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (vt nt Riigikohtu 01.04.2021 kohtuotsus asjas nr 3-18-1442, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika). 26.

§ 104

lg 5 punkti 4 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 punkti 2 alusel. Seega kohus tagastab kaebajale pärast käesoleva määruse jõustumist kaebuse eest tasutud riigilõivu (s.o 20 eurot). Arvestades nõuete seotust ei pea kohus praegusel juhul põhjendatuks arvestada tagastamisele kuuluvast riigilõivust proportsionaalselt maha tuvastamisnõude riigilõivu. (allkirjastatud digitaalselt) 8