Obsah (10)

§ 163§ 657§ 174§ 651§ 436§ 403§ 333§ 230§ 162§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 12.06.2023, Tallinn Kohtuasja num

) § 163 lg 2, § 162 lg 1), kuna hageja ei olnud vaatamata kohtu pakkumisele – millega kostja nõustus – valmis kompromissi sõlmima ning kohus on hageja mittevaralise ja varalise kahju nõude rahuldanud kompromissi pakkumisega sarnases ulatuses. Lisaks rahuldati vastuhagi täies ulatuses. Apellatsioonkaebus

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi osaliselt, ja milles maakohus rahuldas kostja vastuhagi, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta vastuhagi rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2. Kuna hageja mittevaralise kahju hüvitise nõue kuulus rahuldamisele, siis oleks kohus pidanud rahuldama ka hageja varalise kahju hüvitamise nõude täies ulatuses. 21.
3. Maakohus on hageja varalise kahju nõude hindamisel kohaldanud analoogia korras menetluskulude kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega on vähendanud varalise kahju hüvitist 80% võrra. Varalise kahju hüvitamisele suunatud haginõude osas ei ole taolise diskretsiooniotsuse tegemine võimalik. Lisaks on asjakohatu maakohtu viide, mille kohaselt ei nähtu asja materjalidest, et esindaja ja klient oleksid vahetanud e-kirju. Kliendi ja advokaadi vaheline suhtlus kuulub advokatuuriseaduse § 45 kohaselt kutsesaladuse alla ning hagejal ei ole kohustust avaldada kostjale, milline suhtlus tema ning tema advokaadi vahel on olnud. Advokaat ja esindatav peavad õigusabiteenuse osutamiseks üksteisega suhtlema ning hageja ei ole kohustatud avaldama kostjale selle suhtluse täpset sisu. 21.
4. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Juhul kui kulutuste tegemine oli küll VÕS § 128 lg 3 mõttes vajalik, kuid kostja arvates kandis hageja neid ebamõistlikus ulatuses, peab kostja hageja nõude vähendamiseks taotlema kohtult VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ja tõendama oma vastuväiteid (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p-d 11, 12). 21.
5. Maakohus on hageja varalise kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldanud, millest järeldub, et õigusabi kasutamine oli vajalik ja mõistlik. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kulud oleksid olnud põhjendamatult suured. Maakohus ei ole välja toonud, et kostja oleks taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist või esitanud tõendeid, mis võimaldaksid seda sätet kohaldada. Kuna hagimenetlus on võistlev menetlus, siis ei saa kohus haginõude osas taolisi diskretsiooniotsuseid ise teha.
6. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Maakohus on otsuse p-s 10 ebaõigesti viidanud, nagu oleks hageja kostja väited omaks võtnud. Maakohus leidis ebaõigesti, et poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et mõlemad pooled on Facebookis väärtushinnanguid avaldanud ehk teinud avaldatud sisu kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Maakohus on hageja vastuväited vastuhagile jätnud põhjendamatult tähelepanuta. 7 2-21-16453 22.
7. Esiteks ei ole kostja oma väidete tõesust tõendanud ega ei ole tõendanud ühtegi asjaolu, mida ta hagejale ette heidab. Vastuhagi lisad 2, 4–8, 10 ja 11 ei tõenda kostja väiteid hageja avaldatud väidete kohta. Vastuhagi lisades 3 ja 9 nähtuvad küll kostja mainitud laused, kuid ei ole näha, et need oleksid avaldatud kostja kohta. 22.
8. Isegi kui eeldada kostja väidete tõesust, siis on kostja toime pandud rikkumine oluliselt raskem kui kostja poolt hagejale etteheidetavad asjaolud. Arvestades kostja enda käitumist, on hageja tegevus olnud õiguspärane. Riigikohtu praktika kohaselt on õigusvastased üksnes sellised väärtushinnangud, mis on põhjendamatud, s.o halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui see isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks (RKTKo nr 32-1-63-02, p 7). Kostja on ise omaks võtnud, et ta avaldas hageja kohta valesid ning laimas teda põhjendamatult. Seejuures tegi kostja veel eraldi lisatoiminguid (lisas hageja kõnealusesse Facebooki gruppi) veendumaks, et hageja ka isiklikult näeks seda, kuidas kostja teda teiste inimeste ees mõnitab. Hageja hinnangul ei saa selliselt käituva inimese nimetamine „idioodiks“ olla õigusvastane. Kuna kostja on ise hagivastuses omaks võtnud, et ta avaldas hageja kohta valeväiteid, siis ei saa kostja nimetamine „valetajaks“ olla õigusvastane. Kuna kostja on omaks võtnud, et ta nimetas hagejat sadade inimeste ees väga kohatute sõnadega ning soovis seejuures hagejale tekitatavat kahju veel suurendada seeläbi, et lisas ka hageja sinna grupivestlusesse, siis ei saa kostja nimetamine „õelaks ja vastikuks inimeseks“ olla õigusvastane. 22.
9. Maakohus on ebaõigesti viidanud otsuses vastuhagi lisadele 12 kuni 46, mille osas kostja ei ole selgitanud, mida need tõendama peaksid. Hageja on seisukohal, et taoliselt esitatud lisasid ei ole võimalik otsuses arvestada – hagejal ei ole võimalik kostja nõudele vastu vaielda, kui kostja ei ole põhjendanud, mida ta iga esitatud tõendiga tõendada soovib.
10. Maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud hageja kanda. Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi.

§ 163

lg 2 kohaldamine on praegusel juhul põhjendamatu, kuna hageja nõue on täies ulatuses põhjendatud ning maakohus on ebaõigesti vastuhagi rahuldanud.

1. Maakohus eksis kirjaliku menetluse normide vastu. Kirjalikus menetluses ei ole kohtul võimalik pooli taoliselt üllatada, et teatab, et avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg on juba möödunud ning nüüdsest on võimalik esitada üksnes menetluskulude nimekirjasid (vt maakohtu 21.09.2022 määrus). Eelmainitud menetlusõiguse oluline rikkumine omab potentsiaalselt tähtsust hageja varalise kahju hüvitamise nõude lahendamisel, kuna kostja on hageja varalise kahju nõudele vastu vaielnud väitega, et ta ei ole hageja kohtueelset nõudekirja kätte saanud. Vastustaja seisukoht
2. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3. Kostja on kohtule esitanud kuvaritõmmised Facebooki grupi vestlusest, mis tõendavad hageja poolt kostja kohta esitatud väiteid. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud samuti Facebooki grupi vestluste kuvaritõmmised. Kõrvutades vestlustes tehtud väiteid, saab teha vaid ühe järelduse, et hageja väited on esitatud kostja kohta ning kostja väited on esitatud hageja kohta. Asjaolu, et kostja on eksinud lisade nummerdamisel ei muuda kostja esitatud kuvaritõmmiseid tõendina olematuteks. 8 2-21-16453
4. Hageja kostja kohta esitatud väärtushinnangud on õigusvastased, sest need on sõnastanud kasutades mittetsensuurseid sõnu ning on selgelt mõeldud kostja alandamiseks ning naeruvääristamiseks ning on selgelt põhjendamatud.
5. Hageja väide, et ta esitas kostjale kohtuvälise nõude, ei vasta tõele, sest hageja ei ole esitanud tõendeid nõude kostjale saatmise kohta, seega ei ole hageja tõendanud kohtuvälise nõude esitamist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta muutmata ja hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust hagi rahuldamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta ja täiendada (

§ 657lg 1 p 2¹).

Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks ka apellatsiooniastmes kantud menetluskulud (

§ 174lg 3).

30. Hageja on vaidlustanud maakohtu 01.11.2022 otsuse osas, milles tema hagi jäi osaliselt varalise kahju nõudes rahuldamata, ning osas, milles vastuhagi rahuldati, samuti vaidlustas hageja kohtu välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste ja viiviste hageja ja kostja vahel tasaarvestamise, menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise. Hageja ei vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles tema hagi kostja vastu rahuldati ja kostjalt mõisteti hageja kasuks 300 eurot mittevaralise kahju hüvitist. Kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus jõustunud järgmises ulatuses: resolutsiooni p 1 osas, milles rahuldati hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju nõudes; resolutsiooni p 2, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks varaline kahju 160 eurot, ja resolutsiooni p 3, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju katteks 300 eurot (

§ 651lg 1).

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hageja vaidlustatud ulatuses (

§ 651lg 1).

1. Ringkonnakohus käsitleb esiteks kostja vastuhagi ning hageja ja kostja kasuks välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitiste ja seonduvate viiviste tasaarvestamist (I), teiseks hageja varalise kahju nõuet (II) ning seejärel maakohtu määratud menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist (III). Ringkonnakohus jagab ka apellatsiooniastme menetluskulud ja määrab need kindlaks (IV). I Kostja vastuhagi ja selle seos rahuldatud hagiga
2. Asjas esitati hagi ja vastuhagi, milles mõlemas nõuti teineteiselt isikuõiguste rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitamist. 32.
3. Kostja võttis 10.01.2022 menetlusdokumendis omaks hageja kohta Facebooki grupivestluses „LLL“ esitatud väited (I kd, tl 13–18, 23–41), vabandas hageja ees ning kahetses, et põhjustas oma postitustega hagejale ebameeldivusi (I kd, tl 66 ja 80). Maakohus rahuldas hageja hagi selles osas tulenevalt kostja õigeksvõtust. Kostja ei ole seda vaidlustanud. 32.
4. Kostja esitas omakorda vastuhagi, milles nõudis hagejalt Facebooki grupivestluses „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ avaldatud solvavate väljaütlemiste eest samuti mittevaralist kahju (I kd, tl 89–116). Maakohus rahuldas ka vastuhagi.
5. Hageja ei nõustu maakohtu otsusega vastuhagi rahuldamise kohta ning leiab, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on midagi kostja kohta avaldanud. Alternatiivselt leiab hageja, et isegi kui talle ette heidetud avaldused käivad kostja kohta, siis ei ole need ebakohased. Kuna kostja 9 2-21-16453 solvas teda ja avaldas tema kohta valeväiteid, siis võis ta kasutada neid väljendeid, mida ta kasutas. Igal juhul on kostja rikkumine hageja hinnangul ilmselgelt oluliselt raskem kui kostja poolt hagejale ette heidetavad asjaolud.
6. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Selleks, et tuvastada, kas kostja on rikkunud hageja isikuõigusi, pidi kohus esiteks tuvastama, kas hageja on talle ette heidetud väljaütlemiste avaldaja, kas tegemist oli avaldamisega ning kas tema avaldused olid kostja kohta. Seejärel pidi kohus hindama, kas vaidlusalused väited on faktiväited või väärtushinnangud. Kui tegemist on väärtushinnangutega, nagu maakohus käesolevas asjas tuvastas, tuli hinnata, kas need võivad olla ebakohased ja õigusvastased (VÕS § 1046). Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et hageja on avaldanud suurema osa talle ette heidetud väljaütlemisi kostja kohta, kuid leiab, et maakohus ei ole kohaselt tuvastanud iga väite kohta, kas see on esitatud kostja kohta. Ringkonnakohus saab selle vea parandada. Ringkonnakohus leiab ka, et maakohus on hageja avaldused õigesti kvalifitseerinud väärtushinnanguteks ning pidanud neid ebakohasteks, kuid maakohus ei ole oma järeldusi piisavalt põhjendanud (

§ 436lg 1, § 442 lg 8).

Ringkonnakohus muudab ja täiendab seetõttu järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi, põhjendades täiendavalt ette heidetud avalduste kvalifitseerimist väärtushinnanguks ning analüüsides nende ebakohasust ja õigusvastasust. (a) Avaldaja ja avaldamine

1. Kostja heitis hagejale ette kümmet avaldust, mille on väidetavalt hageja tema kohta avaldanud Facebook’i grupivestluses „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ (I kd, tl 89–116). Hageja väidab osade väljendite kohta, et kostja ei ole tõendanud, et need on üldse esitatud, ning teiste kohta, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt vastavate lausete ütlemist ega seda, et need on kostja kohta. Maakohus leidis kõikide avalduste (st nii hageja avaldused kostja kohta kui ka kostja avaldused hageja kohta) kohta tervikuna, et kuna need on avaldatud samas suhtlusvõrgustikus ning väljendite sisu on mõlemapoolselt hõlmatud ühe valdkonnaga – poolte seksuaaleluga –, siis puudub mõistlik alus arvata, et vastukostja (hageja) on esitatud väljendites silmas pidanud kedagi teist kui kostjat.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on rikkunud materiaalõiguse ja menetlusõigus norme (VÕS § 1047 lg 1,

§ 436

lg 1, § 442 lg 8), kui ta ei analüüsinud hageja konkreetsetest vastuväidetest hoolimata seda, kas kõnealuste väljendite esitamine hageja poolt kostja kohta on tõendatud. Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise parandada ja maakohtu otsuse põhjendusi muuta ja täiendada.

1. Ringkonnakohus märgib esiteks, et ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väitega, et kohus ei oleks tohtinud arvestada kostja vastuhagi lisadega 12 kuni
2. Lisad 12 kuni 46 on vaidlusaluse Facebooki grupivestluse „Politsei grupis lahkuge siit!!!!“ väljatrükid. Asjaolu, et kostja on vastuhagi lisad valesti nummerdanud, ei muuda asjaolu, et kostja on vastuhagis täpselt nimetanud, milliseid lisatud vestluses avaldatud väljaütlemisi ta enda isiklikke õigusi rikkuvaks peab. Ringkonnakohus leiab, et lugedes vastuhagis selgelt nimetatud avaldused lisatud Facebooki vestluse väljavõtetega tõendatuks, ei ole maakohus rikkunud võistleva menetluse põhimõtet. Maakohus ei ole lugenud kostja õigusi rikkuvaks muid asjaomases vestluses välja öeldud avaldusi ega ole väljunud vastuhagi piiridest. 10 2-21-16453
3. Edasi analüüsib ringkonnakohus kostja välja toodud avaldusi lähtudes hageja vastuväidetest, st hindab, kas need on avaldatud, ja kui on, siis kas need on avaldanud hageja ja kas need on avaldatud kostja kohta. Ringkonnakohus märgib seejuures, et kostja on esitanud väljavõtte hageja Facebooki profiililehest, kus on hageja foto (I kd, tl 88). Seega kommentaaride puhul, mille on teinud selle profiilipildiga isik, ei ole kahtlust, et kommenteerijaks on olnud hageja, olenemata sellest, kas väljatrükkidelt nähtub, et kommenteerija on „X“ või „X“ või on näha vaid hageja profiilipilt. Seda, kas avaldused on tehtud kostja kohta tuleb hinnata kogu vestlust kogumis hinnates. Osa kommentaaride puhul on nimetatud kostjat nimeliselt (Y), osa kommentaaride puhul on kontekstist aru saada, et need puudutavad kostjat, osa kommentaaride puhul jääb kahtlus, et need võivad olla ka vastuseks kellegi teise kommentaaridele, kuna vestlus ei käi üksnes hageja ja kostja vahel. Seda, et kõnealuses grupivestluses nimetatud „Y“ on kostja, kinnitab nii hageja enda postitus, kus ta nimetab kostjat täisnimega (I kd, tl 113) kui ka kolmanda isiku postitused, kus on kostjat nimetatud täisnimega (I kd, tl 109, 116). Ringkonnakohus võtab arvesse ka seda, et kuigi ei hagis ega vastuhagis ei ole täpsustatud ette heidetud avalduste täpseid kuupäevi, nähtub lisatud Facebooki vestluste väljatrükkidest, et need vestlused on mõlemas vestlusgrupis toimunud samal ajal – hageja on teinud avaldused kostja kohta
4. aasta jaanuari teises pooles samal ajal, kui kostja avaldas hageja õigusi rikkuvad väited. 38.
5. Kohus tuvastab, et kostja vastuhagis märgitud avaldus „on elu jooksul palju nugiseid pannud“ on avaldatud kujul „…oled elu jooksul palju nugiseid pannud“ ning selle on avaldanud hageja, kuna postituse kõrval on hageja profiilipilt (I kd, tl 90). Seega on kostja tõendanud, et hageja on sellise avalduse teinud. Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale „ei“ ning kostja solvas seejärel Facebooki vestlusgrupis „LLL“ hageja, nimetades teda mh „hooraks“ ja „libuks“, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et hageja postitused selle kohta, et keegi on „suguhaiget mära lakkunud“ (vt p 38.2) ja keegi „on palju nugiseid pannud“, puudutavad kostjat (käesolevas p-s 38.1 käsitletud avaldus järgneb vestluses p-s 38.2 välja toodud postitusele). 38.
6. Kohus tuvastab, et avaldus „kuidas suguhaiget mära lakkuda on? Sa oled meil siis ainuke kes teab. Räägi teistele ka“ on avaldatud hageja poolt kostja kohta, kuna postituse on teinud X ja postituse kõrval on hageja profiilipilt (I kd, tl 90). Postitus on tehtud kostja kohta (vt käesoleva otsuse p-s 38.1 toodud põhjendused). 38.
7. Kohus tuvastab, et avaldus „mis sitta sa ajad“ on avaldatud hageja poolt vastuseks sõnumile, mis on kustutatud (I kd, tl 116). Postitustest ei ole võimalik aru saada, kelle postitusele hageja selliselt vastab. Seega ei saa lugeda tõendatuks, et see oleks vastus kostjale. 38.
8. Kohus tuvastab, et avalduse „XXX kõige rõvedam inimene“ on teinud hageja, kuna selle on postitanud X. Kuna postitus järgneb „TTT“ kommentaarile, siis ei saa lugeda tõendatuks, et see käiks kostja kohta (I kd, tl 101). 38.
9. Kohus tuvastab, et väljendit „idioot“ on hageja kasutanud kostja kohta (I kd, tl 91-93). Kommentaar on kohtule esitatud kolmel lehel, millele olev tekst kattub osaliselt. Selles postituses on nimetatud Yit nimeliselt ning postituse lõpust (tl 93) on aru saada, et selle on avaldanud hageja (hageja profiilipilt on nähtav). 38.
10. Kohus tuvastab, et väljendit „argpüks“ on hageja kasutanud kostja kohta, kuna selles on kostjat nimeliselt nimetatud (I kd, tl 97). Postituse on teinud X. 11 2-21-16453 38.
11. Kohus tuvastab, et väljendit „valetaja“ kasutas hageja (X postitus) kostja kohta (I kd, tl 104). Arvestades, et sama kommentaar viitab poolte vahel kuskil mujal toimunud vestluse screenshotidele (mis väidetavalt kinnitavad kostja valesid), kinnitab see avalduse seost kostjaga, kuna hageja ja kostja on oma olnud või olematuid seksuaalsuhteid lahanud eraldi vestlusgruppides ja ka omavahel. 38.
12. Kohus tuvastab, et väljendit „lollakas“ kasutas hageja (X postitus) kostja kohta (I kd, tl 104). Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale ära, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et postitus selle kohta, kuidas keegi „lollakas“ seisis hageja esikus pool tundi ja keeldus lahkumast, puudutab kostjat. 38.
13. Kohus tuvastab, et avaldus „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“ on avaldatud hageja (X postitus) poolt kostja kohta (I kd, tl 112). Arvestades, et kõik hagis ja vastuhagis ette heidetud avaldused puudutasid poolte seksuaalsuhteid, eelkõige seda, et hageja ütles kostjale „ei“ ning kostja nimetas teda seejärel „hooraks“ ja „libuks“, leiab kohus, et on piisavalt tõendatud, et postitus selle kohta, et keegi „ei taha“ kedagi puudutab kostjat. Seda kinnitab ka asjaolu, et p-s 38.10 kajastatud avalduses nimetab hageja sama teemaga seoses kostjat nimeliselt. 38.
14. Kohus tuvastab, et avaldus „usun, et sul on raske Y keppi ei saa kusagilt, kes see sinusugust paksmagu tahaks“ on avaldatud hageja poolt kostja kohta, kuna kostjat on nimetatud nimeliselt (I kd, tl 92 – vaadata tuleb tl 91–93 kirjavahetust tervikuna, kuna selle lõpust nähtub, et postituse on teinud hageja, st hageja profiilpildiga isik).
15. Eeltoodust tulenevalt asub ringkonnakohus seisukohale, et on tõendatud, et kõik kümme kostja ette heidetud avaldust on avaldatud hageja poolt. Kuna postitused olid tehtud Facebooki grupis, kuhu kuulus peale hageja ja kostja veel erinevaid inimesi, oli tegemist avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, st andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemisega hageja poolt (vt nt RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 14; 21.12.2005, 3-2-1-95-05, p 24).
16. Ringkonnakohus tuvastab ka, et kahe avalduse seos kostjaga ei ole tõendatud. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et ütlused „mis sitta sa ajad“ (p 38.3) ja „XXX kõige rõvedam inimene“ (p 38.4) käiksid kostja kohta. Kuna isik saab pöörduda kohtusse vaid enda subjektiivsete õiguste kaitseks, siis ei saa kostja heita hagejale ette nende avalduste tegemist. Ringkonnakohus ei arvestada asja edasisel arutamisel neid kahte avaldust ning muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Käesoleva otsuse p-des 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10 välja toodud avaldused loeb ringkonnakohus avaldatuks hageja poolt kostja kohta. (b) Hageja avalduste kvalifitseerimine
17. Järgmisena hindab ringkonnakohus hageja avaldusi (käesoleva otsuse p-d 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10), mida kostja on pidanud ennast solvavaks. Isiku õigusi on võimalik rikkuda nii valede faktiväidetega kui ka ebakohaste väärtushinnangutega. Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (vt nt RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p 10; RKTKo 13.04.2007, 3-2-1-5-07, p 26; RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 18). Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). 12 2-21-16453
18. Väärtushinnang on õigusvastane, kui see on isiku au teotav, s.t kui sellel on konteksti arvestades konkreetses kultuurikeskkonnas halvustav või negatiivne tähendus (nt Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36). Õigusvastane on väärtushinnang siis, kui see on ebakohane. Ebakohasus võib tuleneda ebasündsast väljendusviisist (Riigikohtu 18.05.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 11) või põhjendamatusest (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 17). Otsustamaks väärtushinnangu põhjendatuse üle, tuleb igal konkreetsel juhul teha väärtusotsustus, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel (VÕS § 1046 lg 1 teine lause).
19. Maakohus pidas kõiki hageja väljaütlemisi väärtushinnanguteks. Pooled ei ole avalduste kvalifikatsiooni vaidlustanud ning ka ringkonnakohus nõustub, et tegemist on väärtushinnangutega, kuna ükski ette heidetav avaldus ei ole selline, mille kohta võiks öelda, et selle tõesust saab kontrollida.
20. Maakohus pidas kõiki avaldusi kogumis õigusvastasteks ega hinnanud neid eraldi. Maakohus leidis, et hageja postituste avaldamine on ilmselgelt olnud ajendatud kostja kõnepruugist hageja vastu, mis ei muuda neid aga õiguspäraseks. Maakohus leidis, et ühelt poolt hoor-lehm-libu ja teiselt poolt rõve-idioot-paksmagu-lollakas jne on võrdselt isiku enesemääratlust ning seeläbi isiklikke õigusi rikkuvad ning põhjendamatud väljendid ja väärtushinnangud.
21. Ringkonnakohus nõustub, et käesoleval juhul tuleb kogu kostja välja toodud Facebooki vestlust vaadelda tervikuna. Kuigi kostja on kontekstist välja toonud üksikud sõnad, siis neid saab hinnata üksnes vestluse tervikkontekstis. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kahtlust, et hageja poolt kostja kohta avaldatud väljaütlemised – „oled elu jooksul palju nugiseid pannud“, „kuidas suguhaiget mära lakkuda on“, „mine pane seda aiateivas, ma arvan, et see jalutab sul eest minema, sest sa oled lihtsalt nii õel ja vastik inimene, et isegi aiateivas ei tahaks sind“, „usun, et sul on raske Y keppi ei saa kuskilt, kes see sinusugust paksmagu tahab“ – on keskmise mõistliku inimese arusaama kohaselt negatiivsed, halvustavad, vulgaarsed ja ebasündsad, st õigusvastased väärtushinnangud. Ringkonnakohus rõhutab, et isegi kui hageja väljaütlemised tõukusid kostja väljaütlemistest tema vastu teises Facebooki vestlusgrupis, siis õiguspärane ei ole see, kui isik, kelle au teotatakse, vastab sellisele tegevusele omalt poolt tema au teotanud isiku au teotamisega. Seetõttu ei saaks selle asjaoluga, et kostja teotas esmalt hageja au, põhjendada hageja tegude õiguspäraseks lugemist VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi (vt RKTKo 16.11.2022, 2-19-8673, p 12). Hageja väljaütlemisi ei saa seega põhjendada või vabandada sellega, et kostja on teda solvanud. Kostja on oma väljaütlemisi ka tunnistanud ja nende eest vabandanud.
22. Mis puudutab hageja konkreetseid vastuväited väljendite „idioot“, „argpüks“, „valetaja“ ja „lollakas“ ebakohasteks väärtushinnanguteks pidamise kohta, siis nõustub ringkonnakohus, et nende väljendite kasutamine ei ole ilmtingimata igas kontekstis ebakohane ega õigusvastane. Käesoleva asja lahendamisel ei oma nende väljendite kohasus või ebakohasus vastuhagi rahuldamise seisukohalt aga eraldi tähtsust, kuna ringkonnakohus nõustub, et vastuhagi kuulus igal juhul käesoleva otsuse p-s 45 toodud väljaütlemiste tõttu rahuldamisele ning mittevaralise kahju hüvitis väljamõistmisele. Ringkonnakohus märgib siiski, et ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väidetuga, et kostja võttis omaks „valede avaldamise“ – kostja võttis omaks talle ette heidetud avalduste avaldamise ning vabandas nende eest (I kd, tl 80). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et kostja oleks avaldanud hageja kohta valesid faktiväiteid, mille avaldamise tõttu oleks hagejal õigus kostjat „valetajaks“ nimetada. Väljendid „idioot“, „lollakas“ ja „argpüks“ on üldjuhul siiski negatiivsed väljendid, kuigi mitte ilmtingimata 13 2-21-16453 õigusvastased, kuid konkreetses kontekstis on need mõeldud kostjat halvustavatena. Seega kogu vestluse konteksti hinnates tuleb lugeda kõik hagejale ette heidetud avaldused ebakohasteks väärtushinnanguteks.
23. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva otsuse p-des 38.1, 38.2, 38.5 – 38.10 välja toodud hageja avaldused kostja kohta on ebakohased väärtushinnangud, siis rahuldas maakohus õigesti kostja vastuhagi ja mõistis õigesti välja mittevaralise kahju hüvitise kostja kasuks. VÕS § 134 lg 2 sätestab, et isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Riigikohus on leidnud, et mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Seejuures saab ja tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada esmalt rikkumise ulatust. Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt RKTKo 26.06.2013, 3-2-1-18-13, p 22; RKTKo 09.04.2008, 3-2-1-19-08, p 13).
24. Kuigi hageja leiab apellatsioonkaebuses, et tema suhtes toime pandud õiguserikkumine oli raskem kui kostja poolt hagejale ette heidetavad asjaolud, ringkonnakohus sellega ei nõustu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sisuliselt on pooled esitanud üksteise vastu enamvähem sama kaaluga avaldusi, mis – nagu juba rõhutatud – on tõukunud nende omavahelisest suhtest või selle puudumisest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsuse – millega mõisteti hagejalt kostja kasuks 300 eurot mittevaralise kahjuna – muutmiseks ei ole alust, kuna maakohus ei ole rikkunud kohtul sellise otsuse tegemisel olevaid diskretsioonipiire.
25. Hagejalt kostja kasuks välja mõistetud hüvitis jääb Eestis üldiselt välja mõistetavate hüvitiste alampiiri lähedale (vt maakohtu otsuse p 17) ning on käesoleva asja konteksti – piiratud juurdepääsuga Facebooki vestlusgrupp, milles avaldatud vestlus kaob uute postituste valguses kiirest fookusest – arvestades mõistlik. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) on möönnud, et internetis avaldatud kommentaaride puhul tuleb arvestada, et iga päev postitavad miljonid inimesed kommentaare ning enamik neist on liiga triviaalsed ja nende levik liiga väike, et need kahjustaksid isiku au märkimisväärselt. EIK on nõustunud, et kui solvavad kommentaarid (väärtushinnangud) jäävad pelgalt vulgaarse kõne (vulgar abuse) kategooriasse, siis ei ole neid alati vaja liiga tõsiselt võtta (nt EIKo 07.09.2021, Çakmak vs. Türgi, 45016/18, p 58). Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga, kus mõlema poole Facebooki vestlusringis avaldatud väljaütlemised teise suhtes jäävad võrdselt vulgaarse internetikõne piiridesse ning ka seetõttu on põhjendatud, et maakohus luges need kaalult, sh mittevaralise kahju hüvitise määramisel, võrdseks. Isegi kui mõnda kostja avaldust saaks pidada solvavamaks kui hageja avaldusi kostja kohta, siis toetab hagejalt kostja kasuks sama suure hüvitise väljamõistmist asjaolu, et kostja võttis avaldused kohe omaks ning vabandas hageja ees, kuid hageja ei ole enda väljaöeldut kahetsenud, vaid on hoopis püüdnud seda õigustada. 14 2-21-16453
26. Eeltoodust tulenevalt ei muuda ringkonnakohus maakohtu otsust vastuhagi rahuldamise ja hagejalt kostja kasuks 300 euro mittevaralise kahju väljamõistmise osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tasaarvestas korrektselt kostjalt hageja kasuks välja mõistetud 300 eurot hagejalt kostja kasuks välja mõistetud 300 euroga. Samuti tasaarvestas maakohus korrektselt mittevaralise kahju hüvitistega seonduvad viivised ning mõistis tasaarvestust ületavas osas kostjalt hageja kasuks välja viivise 4,47 eurot. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnevast tulenevalt ei saa pooltel tekkida üksteise suhtes tulevikus mittevaralise kahju hüvitistest tulenevat viivist, kuna põhinõuded on tasaarvestatud.
27. Apellatsioonkaebus jääb vastuhagi vaidlustamise osas rahuldamata. II Hageja varalise kahju nõue kostja vastu
28. Hageja nõudis hagis varalise kahjuna kohtueelse õigusabikulu eest tasutud 800 eurot koos käibemaksuga (tunnihind 160 eurot ilma km-ta). Hageja esitas kohtule kohtueelse õigusabikulu nõude alusena kaks arvet: 28.02.2021 arve 261 euro nõudes (I kd, tl 42-43, „materjali õiguslik analüüs, kliendiga e-kirjasuhtlus“, kokku 1 h, 20 min) ning 31.03.2021 arve 544 euro nõudes (I kd, tl 44-45; „täiendav õiguslik analüüs, nõudekirja koostamine, kliendiga e-kirjavahetus“, kokku 2 h 50 min). Õigusteenuse osutamise tunnihinnaks oli 160 eurot käibemaksuta.
29. Maakohus vähendas varalise kahju hüvitist ühe tunnini ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju eest 160 eurot. Maakohus märkis, et arvetes nimetatud e-kirjavahetused on tõendamata, samuti tuleb arvestada nõudekirja sisu, millest vaid üks lehekülg on seostatav konkreetse kostjaga ning ülejäänu on standardiseeritud õiguslikud selgitused.
30. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses kogu varalise kahju nõude rahuldamist ning leiab, et maakohtul ei olnud õigust rahuldada nõuet väiksemas ulatuses, kui hageja nõudis, kuna kostja ei olnud seda taotlenud (VÕS § 139). Hageja on seisukohal, et kohtueelsete õigusabikulude nõuet ei saa hinnata samamoodi nagu põhjendatud ja vajalikke kulutusi õigusabile menetluskulude kindlaksmääramisel.
31. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust täiendava varalise kahju väljamõistmiseks ja maakohtu otsus jääb muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi selle kohta, miks varalise kahju nõue jääb rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kostja vabandas hageja ees ja kahetses oma postitustega hagejale põhjustatud ebameeldivusi, vaidles kostja vastu sellele, et hageja kohtuväline nõudekiri oleks kostjale saadetud või kätte toimetatud. Kostja kinnitas, et ta ei ole nõudekirja kätte saanud, mistõttu tuleb hageja see nõue rahuldamata jätta (I kd, tl 66, 80). Ka apellatsioonkaebuse vastuses on kostja korranud, et hageja ei ole tõendanud kohtuvälise nõude talle saatmist (II kd, tl 22 pöördel).
32. Riigikohus on selgitanud, et kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1 ning täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused. Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432, p 24). Riigikohus on täpsustanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega (RKTKo 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11 ja viited varasemale kohtupraktikale). 15 2-21-16453
33. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et tema nõutavad kohtueelse õigusabi kulutused olid vajalikud kohtusse pöördumise vältimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et 04.03.2021 kuupäeva kandva nõudekirja alusel (I kd, tl 19–21) oleks olnuks pooltel võimalik oma erimeelsusi kohtueelselt ära lahendada ja kohut vältida, sest hageja ei ole tõendanud, et ta oleks selle nõudekirja kostjale saatnud (vrdl TlnRnKo 20.06.2022, 2-19-4862, p 53). Ringkonnakohus tuvastab, et nõudekirjal on küll adressaadina märgitud kostja (Y), kuid nõudekirjast ei nähtu, mis aadressile või e-postiaadresssile või üldse mis vahendi kaudu see saadetud on. Vastuseks kostja vastuväidetele selle kohta, et kostjale nõudekirja saadetud ei ole, on hageja oma 10.02.2022 menetlusdokumendis väitnud, et see ei ole üldse oluline, kas kostja nõudekirja kohtueelselt kätte sai. Seejärel on hageja paljasõnaliselt märkinud, et ta saatis nõudekirja esmalt tähitud kirjaga, kuid kuna kostja seda vastu ei võtnud, siis saadeti nõudekiri lihtkirjaga. Hageja ei ole täpsustanud, kuhu kiri saadeti, samuti on tema väited nii tähtkirjaga kui ka lihtkirjaga saatmise kohta tõendamata (I kd, tl 129).
34. Kuna ei ole tõendatud, et hageja oleks saatnud kostjale nõudekirja kohtueelselt, ei saanud see kohtusse pöördumise vajadust ära hoida. Seega ei olnud see kulutus vajalik (VÕS § 115 lg 1, § 128 lg 3). Ringkonnakohus märgib, et kui hageja oleks nõudekirja saatnud ja kostja oleks selle kohtueelselt kätte saanud, siis ei pruugiks käesolevat kohtumenetlust üldse olla, kuna kostja võttis hagi esitatud väidete osas kohe oma esimeses menetlusdokumendis õigeks, vabandas ja kahetses (I kd, tl 66, vt ka tl 80).
35. Eeltoodust tulenevalt, kuna hageja ei ole tõendanud kohtueelse õigusabi kasutamise vajalikkust, jääb see nõue rahuldamata ning kohtul puudub alus hageja kantud kulude mõistlikku suurust hinnata. Ringkonnakohus ei vasta seetõttu apellatsioonkaebuse väidetele kohtueelse õigusabikulu mõistlikkuse kohta. Kuna kostja ei vaidlustanud temalt hageja kasuks 160 euro ulatuses varalise kahju väljamõistmist, siis on maakohtu otsus selles osas jõustunud ning ringkonnakohus maakohtu asjaomast otsust muuta ei saa, kuid ringkonnakohus jätab maakohtu otsusest välja põhjendused varalise kahju hüvitise vähendamise kohta ning asendab need enda eeltoodud põhjendustega selle kohta, miks varalise kahju nõude rahuldamiseks alust ei ole (käesoleva otsuse p-d 56–58).
36. Ringkonnakohus vastab järgnevalt ka hageja apellatsioonkaebuse väitele menetlusõiguse normide rikkumise kohta. 60.
37. Hageja on väitnud, et maakohus eksis kirjaliku menetluse normide vastu, kui andis 21.09.2022 määruses, millega otsustas lahendada asja kirjalikus menetluses (

§ 403

, pooled olid kirjaliku menetlusega nõus), teada, et avalduste ja dokumentide esitamise tähtaeg on juba möödunud ning edasi on võimalik esitada üksnes menetluskulude nimekirjasid (I kd, tl 175 ja pöördel). Hageja väitel ei saanud ta selle määruse tõttu esitada tõendeid vastuseks kostja väitele, et kostja ei ole hageja kohtueelset nõudekirja kätte saanud. 60.2. Ringkonnakohus märgib esiteks, et hageja ei esitanud maakohtu 21.09.2022 määrusele mingeid vastuväiteid, vaid esitas selles määruses kohtu nõutud tähtajaks üksnes menetluskulude nimekirja ning seejärel teiseks kohtu määratud tähtajaks vastuväited kostja menetluskuludele (I kd, tl 187–188, 197–198). Seega ei ole hageja täitnud

§ 333

lg 2 nõuet esitada vastuväide menetlussätete rikkumise kohta (

§ 333

lg 1) rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis.

§ 333

lg 3 kohaselt ei saa menetlusosaline sellisel juhul tugineda kohtu veale kohtu tegevuses kohtulahendi peale edasi kaevates. 16 2-21-16453 60.3. Ringkonnakohus märgib siiski lisaks, et ei nõustuks hageja väitega maakohtu rikkumise kohta ka sisuliselt. Käesoleval juhul otsustas maakohus asja lahendamise kirjalikus menetluses pärast menetlusosaliste seisukohtade korduvat vahetamist. Hageja esitas kohtule hagi 20.10.2021 (I kd, tl 3–12), kostja esitas sellele vastuse ja omapoolse vastuhagi 27.12.2021 (I kd, 66–70) ning kõrvaldatud puudustega vastuse ja vastuhagi uuesti 10.01.2022 (I kd, 80–81, 83– 87). Seejärel esitas hageja 10.02.2022 vastuse kostja vastuhagile ja kostja vastuväidetele kohtueelsete õigusabikulude kohta. Samas menetlusdokumendis palus hageja lahendada asja kirjalikus menetluses (I kd, 126–130). 03.03.2022 vastas kostja veelkord väga lühidalt hageja vastuväidetele (I kd, 141-142). 21.09.2022 määruses märkis maakohus tõepoolest, et pooled on saanud esitada oma seisukohad hagile ja vastuhagile vastamisel ning eraldi tähtaega avalduste ja dokumentide esitamiseks ei anta, ning andis tähtajad menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus selliselt rikkunud

§ 403

lg 1 nõudeid, kuna asi määrati kirjalikus menetluses lahendamiseks alles pärast seda, kui pooled olid saanud oma väited ja vastuväited esitada, sh oli hageja saanud vastata ka kostja vastusele tema hagile.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõudekirja saatmist kostjale kui kohtueelselt vajalikku õigusabikulu kohtumenetluse vältimiseks pidi tõendama hageja. Hoolimata kostja kohestest vastuväidetest nõudekirja saatmise kohta, ei tõendanud hageja nõudekirja saatmist ka oma 10.02.2022 vastuses kostja vastusele (vt ka eespool käesoleva otsuse p 57).

1. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus varalise kahju täiendava väljamõistmise osas rahuldamata. III Menetluskulude jaotus maakohtus
2. Maakohus jättis nii hagi kui ka vastuhagiga seotud menetluskulud hageja kanda, kuna kostja nõustus maakohtu menetluses kohtu pakutud kompromissiga, kuid hageja mitte (

§ 163lg 2).

1. Maakohus pakkus pooltele kompromissi kahel korral. 63.
2. 30.03.2022 pakkus kohus kompromissina, et kumbki pool teisele nõudeid ei esita, kulud kannab kumbki ise ja kummalgi on õigus taotleda riigilõivu tagastamist (I kd, tl 143–144). Kostja oli kohtu pakutud kompromissiga nõus (I kd, tl 147), kuid hageja mitte (I kd, tl 148– 149). 63.
3. 16.05.2022 tegi maakohus uue ettepaneku, mille kohaselt võiks asja lahendada kompromissiga selliselt, et 1) poolte mittevaralise kahju nõuded tasaarvestatakse; 2) kostja tasub hagejale kohtuväliste ja kohtus tekkinud menetluskulude katteks 320 eurot ning 3) kummalgi poolel on õigus taotleda tagasi pool riigilõivust (I kd, tl 150–151). Kostja oli nõus ka kohtu pakutud uue ettepanekuga (I kd, tl 153). Hageja esitas vastuse asemel kohtuniku taandamise avalduse (I kd, tl 155–157). Sisuliselt keeldus hageja seega kohtu pakutud kompromissist.
4. Hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu määratud menetluskulude jaotuse vaidlustanud ning leiab, et

§ 163

lg 2 kohaldamine oli väär kahel põhjusel – esiteks rahuldati tema hagi tervikuna, kuid

§ 163

lg 2 on kohaldatav ainult hagi osalise rahuldamise korral, ning teiseks on kostja vastuhagi rahuldatud ebaõigesti.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust maakohtu otsuse muutmiseks. 17 2-21-16453 65.
2. Esiteks on väär hageja väide, et tema hagi on rahuldatud täies ulatuses. Hageja varalise kahju nõue jäi suuremas osas rahuldamata ning on rahuldatud sarnases ulatuses, nagu oli maakohtu menetluses kompromissina pakutud. Kuigi

§ 163

lg-s 2 on nimetatud poole pakutud kompromissi, siis selle sätte kommentaarides on leitud, et „kompromissettepanekuks kommenteeritava sätte tähenduses tuleks samuti pidada § 4 lg 4 teise lause alusel tehtud kohtupoolset kompromissettepanekut. Puudub mõistlik põhjus mitte järgida lg 2 eesmärke olukorras, kus üks pool nõustus kohtu ettepanekuga ja teine mitte ning asjas tehtav sisuline lahend on kohtu koostatud ettepanekuga piisavalt sarnane“ (V.Kõve jt, Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, § 163, p 3.4 d). 65.

1. Väär on ka hageja teine väide, et vastuhagi on rahuldatud ebaõigesti. Ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust vastuhagi rahuldamise osas.
2. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus menetluskulude jaotuse vaidlustamise osas rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis on maakohus õigesti mõistnud hagejalt kostja kasuks välja riigilõivu 300 eurot. IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine ringkonnakohtus
3. Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis jäävad kõik menetluskulud hageja kanda (

§ 162lg 1, 173 lg 1).

1. Kostja on 23.05.2023 ja 26.03.2023 kohtule esitatud seisukohtades välja toonud, et tema ringkonnakohtus kantud menetluskuluks on Hugo OÜ-le tasutud õigusabikulu 3,32 tunni eest, tunnihinnaga 80 eurot, st kokku 265,60 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kostjal ei ole tekkinud apellatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid, kuna kostja lepingulise esindaja olemasolu ei ole toimikust nähtav ega kohtu poolt kontrollitav.
2. Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtule ja muudele menetlusosalistele peab olema väliselt äratuntav, et isik tegutseb kohtumenetluses esindajana teise isiku õiguste ja huvide kaitseks (nt RKTKo 28.10.2010, 3-2-1-85-10, p 14) ning menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha (vt nt RKTKm 23.11.2011, 3-2-1-112-11, p 17). Selleks, et lepingulise esindaja kulud

§ 175

lg 1 alusel teiselt poolelt välja mõista, peab kohtul asja materjalide põhjal tekkima veendumus, et kulude väljamõistmist taotlev isik on esinenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ja kohustatud poolele oli mõistlikult ettenähtav, et kui tal tekib kohustus hüvitada vastaspoole menetluskulud, kuulub nende koosseisu ka esindaja õigusabikulu (vt nt TlnRnKm 19.05.2015, 2-11-61222, p 48; TlnRnKo 30.09.2015, 2-14-56977; TlnRnKm 24.11.2021, 2-19-3657, p 20). Käesoleval juhul toimiku materjal sellise veendumuse tekkimist ei toeta, kuna kõik kostja menetlusdokumendid, sh vastuse apellatsioonkaebusele, on allkirjastanud ja esitanud kostja ise ning kostja ei ole kordagi viidanud lepingulise esindaja olemasolule. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja taotluse õigusabikulude hagejalt väljamõistmiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt 18