2-22-17201/52

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Tsiviilasja number 2-22-17201 Tsiviilasi J.K. hagi G.Z. vastu vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamiseks ja soetisvara tasaarvestamiseks Vaidlustatud kohtulahendid Viru Maakohtu
2. juuni 2023 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J.K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja: J.K. (hageja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja: G.Z. (kostja), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja advokaat Aleksei Forstiman RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. juuni 2023 määrus.
5. Saata asi Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks.
6. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD 1
7. J.K. (hageja) esitas
8. novembril 2022 hagi G.Z. (kostja) vastu, milles palus lõpetada abikaasade vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe ja mõista kostjalt välja hageja kasuks soetisvara vahe 35 650 eurot. Pooltel kehtib vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe. Abielu lahutati Viru Maakohtu
9. septembri 2022 otsusega. Hageja märkis, et nõuab vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist PKS § 45 lg 1 p-i 1 alusel.
10. mail 2023 toimunud eelistungil täpsustas hageja, et nõue ei ole ühisvara jagamine, vaid vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte režiimi lõpetamine.
11. Kostja vaidles hagile vastu. MAAKOHTU MÄÄRUS
12. Viru Maakohus jättis
13. juuni 2023 määrusega hagi läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Maakohus leidis, et hagi tuleb TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel jätta läbi vaatamata, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja täpsustas kohtuistungil, et ta ei ole esitanud ühisvara jagamise hagi, vaid taotleb PKS § 45 alusel vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõpetamist ja soetisvara tasaarvestamist. Tulenevalt PKS § 45 lg-st 1 järgi on võimalik sellise hagi esitamine üksnes abielu kestel. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagi esitamise ajaks oli Viru Maakohus asjas nr 2-22-12115 lahutanud
14. märtsi 2023 otsusega poolte abielu. Olukorras, kus abielu on lõppenud, ei ole vastava nõude esitamine PKS § 45 lg 1 sõnastusest lähtuvalt võimalik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
15. Hageja esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas maakohus ebaõigesti PKS § 45 lõiget
16. See säte sisaldab mitut punkti, määrusest ei ole arusaadav, millist punkti kohus kohaldas. Kuna hagi esitati abielu kestel, võis hagis esitatud nõude esitada. Maakohus ei võtnud määruse tegemisel arvesse PKS §-i 52 mis sätestab, et soetisvara suurus määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kui abielu lahutatakse, arvestatakse varasuhte lõppemise aja asemel avalduse või hagi esitamise aega. Kui soetisvara tasaarvestatakse abikaasa nõudel kohtuotsusega PKS § 45 kohaselt, lähtutakse soetisvara arvestamisel varasuhte lõppemise aja asemel ennetähtaegse tasaarvestamise hagi esitamise ajast. Maakohus jättis ekslikult kohaldamata PKS § 53 lõike 1, mille järgi vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes teevad abikaasad kindlaks oma soetisvara seisu. Kui ühe abikaasa soetisvara osutub suuremaks kui teise abikaasa soetisvara, kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel. Maakohus jaotas ebaõigesti menetluskulud, kuna TsMS § 164 lg 1 alusel jäetakse hagilises perekonnasjas menetluskulud poolte endi kanda.
17. Kostja vaidles määruskaebusele vastu. Arvestades hageja seletusi
18. juuni 2023 kohtuistungil, on nõue perspektiivitu. Tegemist on hagimenetlusega, milles hageja määrab hagi eseme (TsMS § 4 lg 2) ning hagi menetletakse lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). 2 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab hagi maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus rahuldatakse.
20. Kohus kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise ning ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga. See kehtib ka hagimenetluses. Seega ei pidanud maakohus kohaldama asja lahendamisel PKS § 45 lõiget 1, isegi mitte siis, kui hageja avaldas selle sätte kohaldamiseks soovi. Kuna maakohus pidas end ekslikult seotuks hageja esitatud nõude materiaalõigusliku kvalifikatsiooniga, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab hagi maakohtule menetluse jätkamiseks. Menetluse jätkamisel peab maakohus nõude ise kvalifitseerima, selgitama pooltele kohalduvat õigust ning andma pooltele võimaluse esitada seisukohti ja tõendeid.
21. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus esitada endise abikaasa vastu soetisvara tasaarvestamise nõue. Hageja väitel on temal tekkinud vähem soetisvara, seega on tal ka pärast lahutust õigus nõuda teiselt abikaasalt rahalist hüvitist. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe lõpeb PKS § 44 p-i 3 alusel muuhulgas abielu lahutamisega. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte lõppedes selgitatakse välja mõlema abikaasa soetisvara ja määratakse kindlaks soetisvarade tasaarvestamisest tulenev rahaline nõue (PKS § 46). Puudub alus kohaldada PKS § 45 lõiget 1, kuna see säte on kaotanud aktuaalsusese poolte abielu lahutamise tõttu.
22. Menetluskulude jaotuse määrab maakohus kindlaks asja lahendamisel. /allkirjastatud digitaalselt/ 3