1-22-7681 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2023. a Tallinn Kriminaalasja number 1-22-7681 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, l

§ 175

lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõisteti Tauno Paabolt välja riigituludesse menetluskuludena narkootilise aine ekspertiisi 21E-AN0495 kulu 672 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1812,50 eurot, kokku 2484,50 eurot.

§ 180lg 3 4.

lause alusel määrati, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igakuiselt vähemalt 207,04 eurot. 2. Tauno Paabot süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmises teos. Tauno Paabo, olles Harju Maakohtu 06.09.2016 otsusega nr 1-16-6104 mõistetud süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, käitles taas ebaseaduslikult narkootilisi aineid suures koguses. Nimelt omandas Tauno Paabo ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses (s.o vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses) narkootiliste ainete gammahüdroksüvõihappe (GHB) ja gammabutürolaktooni (GBL) sisaldusega vedelikke, omades teadmist, et GBL-i tarvitatakse narkootilise joobe tekitamise eesmärgil. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid hoidis tema enda kasutuses olevas hoones (hostelis), mis asub aadressil XXX, Tallinn, kuni 01.04.2021 kella 15.02-ni, mil antud hoones teostati vaatlus, mille käigus leiti ja võeti teisel korrusel asuva magamistoa seinakapis olevatest erinevatest kottidest ära: 1tk klaaspudel, milles oli pruunikas hägune vedelik massiga 42,45 grammi, mis sisaldas 26% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 9,1 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk klaaspudel, milles oli värvusetu viskoosne vedelik gammabutürolaktoon (GBL) massiga 8,60 grammi; - 1tk plastpudel, milles oli kollakas hägune vedelik massiga 17,83 grammi, mis sisaldas 13% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 1,9 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk klaaspudel, milles oli mustjaspruun hägune vedelik massiga 55,11 grammi, mis sisaldas 29% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 13,2 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB); - 1tk plastpudel, milles oli mustjaspruun hägune vedelik massiga 37,64 grammi, mis sisaldas 38% gammahüdroksüvõihappe naatriumsoola, vedelikus sisaldus 11,8 grammi gammahüdroksüvõihapet (GHB). 2

§ 3051

lg-s 2, milles on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes kohtuliku uurimise esemeks olnud tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. See säte ei ole mõeldud deklaratiivsena, vaid võimaldab defineerida kohtuotsuse põhjendusi selle kaudu, et seadusekohane põhjendus kohtu otsuse taga peab kujunema välja poolte arvamuseavaldusi hinnates. 3

§ 3051tähenduses.

Kaitsja ärakuulamise all ei tule mõista pelgalt seda, et kaitsjal võimaldatakse kohtusaalis kõneleda ja esitada lõpuks taotlus tasu hüvitamiseks, vaid kohtul lasub kohustus süüvida kaitsja argumentidesse samaväärselt prokuröri argumentidega. Maakohtu otsusest peab seega nähtuma, kas kaitsja argumendid on maakohtu hinnangul asjakohased või mitte. Olukorras, kus maakohus ignoreerib kaitsjat ja lükkab kaitseargumentide käsitlemise ringkonnakohtule, siis on maakohus oma lahendamisfunktsiooni täitnud üksnes formaalselt, mitte sisuliselt. Seega on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul esineb tulenevalt

§ 341

lg-st 2 alus maakohtu otsuse tühistamiseks ja kriminaalasja saatmiseks maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. 4.

1. Apellant on seisukohal, et kriminaalasja uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik Tauno Paabot temale esitatud süüdistuses süüdi mõista. Puuduvad mistahes tõendid, et aadressilt Tallinn, XXX leitud ja ära võetud narkootilised ained oleksid sinna toodud Tauno Paabo poolt või Tauno Paabo oleks nimetatud narkootilisi aineid kuidagi valitsenud. Viibimine antud aadressil ei tõenda valitsemissoovi. Maakohus on jätnud tähelepanuta NPALS § 3 lg 11 regulatsiooni, mille kohaselt NPALS § 31 lõike 1 alusel kehtestatud määruse V nimekirjas loetletud ainete käitlemine on keelatud üksnes siis, kui selle eesmärk on isikule narkojoobe tekitamine. Antud regulatsioonist tuleneb üheselt, et gammabutürolaktooni (GBL) käitlemine s.h. valdamine ja kasutamine on lubatud ühe erandiga – valdamine ja kasutamine eesmärgiks ei tohi olla isikule narkojoobe tekitamine. Ainuüksi GBL-i valdaja teadmine asjaolust, et GBL võib põhjustada narkojoobe ei tekita valdajale eesmärki põhjustada isikule narkojoovet. Eesmärk tekitada GBL-i valdamisega isikule narkojoove peab väljenduma tahtluses ja kavatsuses narkojoovet tekitada. Narkojoobe tekkimise võimaluses teadlik olek ei ole eesmärgi täitmiseks piisav. Käesoleval juhul ei ole tõendatud Tauno Paabo poolt üldse GBL-i valdamine ning võimalikul valdamisel eesmärk isikul narkojoobe tekitamiseks. Samuti ei ole tõendatud, et aadressilt Tallinn, XXX leitud ja ära võetud narkootiline aine GHB oleks toodud sinna Tauno Paabo poolt ning Tauno Paabo soov narkootilise aine valitsemiseks. Antud asjas on väga oluline asjaolu, et Tauno Paabo lahkus aadressilt Tallinn, XXX 01.04.2021.a. hommikul kella 7-8 paiku peale seda, kui tema suhtes oli teostatud politseikontroll, mille käigus ei olnud korrakaitseorganil ei temale ega tema viibimiskoha osas mitte ühtegi etteheidet. Narkootilise aine kahtlusega ained fikseeriti antud aadressil teise politseipatrulli poolt samal päeval kella 15:02 ajal. Nimetatud aja vältel ei saanud Tauno Paabo valitseda aadressil Tallinn, XXX mitte ühtegi eset s.h. ka mitte isiklikku seljakotti, milline tal maha ununes, kui teda lahkuma sunniti. Kuivõrd vaatlus on teostatud puudulikult ning ei ole jälgitav, siis ei ole võimalik öelda, kustkohast täpselt mingi narkootilise aine kahtlusega aine leiti ning pole võimalik kinnitada, et Tauno Paabol oleks leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega olnud üldse mingi kokkupuude. Tauno Paabol oli mõjuv põhjus võtta hosteli haldajaga ühendust, kuna hommikuse äkiliselt sunnitud lahkumise tõttu unustas ta hostelisse oma isikliku seljakoti, mille ta soovis tagasi saada. Kuna Tauno Paabo oli sunnitud hostelist lahkuma, siis puudusid temal mistahes võimalused seal koristada või asju kokku panna. Nimetatud tegevuse teostas keegi teine ning see tegevus ei olnud Tauno Paabo kontrolli all. Üldjuhul on narkootilise aine käitlemisega seotud süütegude puhul tavaks läbi viia DNA ekspertiis, tuvastamaks isiku(te) bioloogilise materjali esinemine narkootilise aine pakendil. Seda eriti juhtudel kui narkootilist ainet ei leita vahetult isiku juurest. Antud juhul nimetatud ekspertiisi läbi viia pole soovitud, kuigi narkootilise aine leidmise ajal ja sellele eelnenud ajal viibis antud aadressil mitmeid isikuid. Kuna kõik kriminaalasjas tõusetunud ja kõrvaldamata kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks, siis esineb põhjendatud alus Tauno Paabo õigeksmõistmiseks. 4.
2. Maakohus tegi kohtumenetluse käigus tulenevalt

§ 297lg 1 otsustuse kutsuda kohtuistungile tunnistajana HÕ. Eelnimetatud säte annab kohtule õiguse pärast kohtumenetluse 4

§ 297

lg 2 teise lause kohaselt lahendab kohus täiendavate tõendite kogumise määrusega. Käesoleval juhul ei ole maakohus koostanud ühtegi määrust, millest nähtuksid maakohtu põhjendused HÕ tunnistajana kohtusse kutsumiseks. Kriminaalasja menetleva maakohtu kohtuniku poolt saadeti 27.02.2023.a. menetlusosalistele järgmise sisuga e – kiri: „Annan teada, et kooskõlas

§ 297lg 1 kutsus kohus omal algatusel 15.03.2023 kohtuistungile tunnistaja HÕ.

Pärast tunnistaja küsitlemist, kui pooltel taotlusi ei ole, võiksime kohtuliku uurimise lõpetada ja alustada kohtuvaidlustega. Vajadusel võime teha enne vaidlusi lühikese pausi.“ Kohtumenetluse pooled ei taotlenud HÕ kutsumist tunnistajana kohtusse ei 07.02.2023.a. ega ka mitte hilisemalt. Kaitsja pidas võimalikuks 07.02.2023.a. kohtuistungil kohtulik uurimine lõpetada ning prokurör ei osanud võtta seisukohta, et oleks täiendavaid tõendeid. Kohtupraktikas on korduvalt asutud seisukohale, et kuigi

§ 297

annab kohtule võimaluse iseseisvaks tõendite kogumiseks, ei ole selle võimaluse mittekasutamine kohtule etteheidetav ning on võistleva kohtumenetluse käigus erandlik (RK lahendid 1-20-1208 p 55 ja 3-1-1-67-06, p 7.1.) Maakohus ei ole antud juhul esitanud veenvat põhjendust, milline

§-des 306 ja 311-314 kohtuotsusele esitatava nõude täitmine oleks olnud võimatu ilma HÕ ülekuulamiseta. Apellant on seisukohal, et

§ 297

lg 1 sätestatud õiguse kasutamine oli maakohtu poolt käesoleval juhul põhjendamatu. 4.4.

§ 2742

lg 1 näeb ette võimaluse kriminaalasja menetluse lõpetamiseks lahendamiseks mõistliku aja möödumisega. Menetlusaja kulgu tuleb arvestada esimesest kriminaalmenetluse toimingust, mis isikut oluliselt mõjutab (vt lähemalt RKKK 30.06.2014, 3-1-1-14-14, p-d 586-588) (RK 10.05.2023 lahend 1-20-2143 p 9). Käesolevas kriminaalasjas kuulati Tauno Paabo üle kahtlustatavana 14.07.2021.a. Seega on menetlus väldanud ligikaudu 2 aastat, millest täpsemalt 1 aasta 5 kuud on kulunud kohtueelsele menetlusele ja 5 kuud kohtumenetlusele. Menetlusaja mõistlikkuse hindamisel arvestatakse kohtuasja keerukust, kaebaja ja riigivõimu käitumist ning selle olulisust, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul (RKKK 20.12.2019, 1-17-10050/74, p 15) (RK 10.05.2023 lahend 1-20-2143 p 10). Käesolevas kriminaalasi ei ole keerukas. Tegu ühe kuriteoepisoodiga. Kriminaalasja kohtueelset menetlust alustati 01.07.2021.a. ning 08.10.2021.a. esitati ühest köitest koosnev ning 61 leheküljel 26 dokumenti sisaldav kriminaalasja toimik kaitsjale tutvumiseks. Prokuratuuri poolt koostati süüdistusakt alles 14.12.2022.a. ning saadeti samal päeval kohtule. Kohus määras antud asjas kohtuistungid 07.02.2023 ja 20.02.2023.a. Teine istung lükkus edasi seoses kaitsja haigestumisega ning uueks istungiajaks määrati 15.03.2023.a. Maakohus kuulutas kohtuotsuse resolutiivosa 05.04.2023.a. Süüdistatava tõttu ei ole viibinud kohtueelne ega kohtumenetlus. Kaitsja haigestumise tõttu toimunud vähem kui kuuajane nihe kohtuistungites ei ole võrreldav 1 aasta ja 5 kuud väldanud kohtueelse menetlusega. Apellant, arvestades asjaolu, et kriminaalasi ei ole keskmisest oluliselt keerukam või mahukam, asus Tauno Paabot puudutama juba 14.07.2021 ning ei ole viibinud süüdistatava tegevuse tõttu, asub seisukohale, et käesoleval juhul on rikutud Tauno Paabo õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Seega esinevad süüdimõistva kohtuotsuse korral alused karistuse kergendamiseks (

§ 306lg 1 p 61).

4.5. Süüdistatava kaitsja palub võtta apellatsioon menetlusse; tühistada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.04.2023.a. otsus kriminaalasjas 1-22-7681 täies ulatuses; mõista Tauno Paabo temale esitatud süüdistuses õigeks; alternatiivselt, saata kriminaalasi uueks arutamiseks Harju Maakohtule; võtta seisukoht käesolevas kriminaalasjas mõistliku menetlustähtaja möödumise osas; hüvitada Tauno Paabole menetluskulud riigieelarve vahenditest. PROKURATUURI APELLATSIOONIVASTUS 5

§ 339lg 1 p 7 kohaselt toime pannud kriminaalmenetluse olulise rikkumise.

Nimelt pole kaitsja hinnangul maakohus kohtuotsuse kirjutamisel tema seisukohtadega arvestanud. Prokuröri hinnangul on kohtuotsuses järelduste kujunemine jälgitav ja nendes on piisava põhjalikkusega näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt süüdistatav süüdi tunnistati. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-14-14 punktis 700 on märkinud et: „

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Vaidlustatud kohtuotsuses viidatud olukorda ei esine. Otsuses on selgelt põhjendatud, miks kohus jõudis vastava lahenduseni ning kriminaalmenetluse olulist rikkumist ei ole toime pandud. 5.

1. Kaitsja märkis, et uuritud tõendite pinnalt ei ole võimalik Tauno Paabot süüdi mõista, kuna esinevad kõrvaldamata kahtlused tema süüdiolekus. Prokurör sellega ei nõustu ja leiab, et uuritud tõendite pinnalt saab Tauno Paabo süüd jaatada ning kõik kahtlused on kõrvaldatud. Olenemata sellest, et keegi ei näinud vahetult pealt, kuidas Tauno Paabo oleks GHBd või GBLi käidelnud, saab uuritud tõenditest teha ainuõige järelduse, et käitlejaks oli Tauno Paabo. Kokkuvõtlikult on Tauno Paabo süü tõendatud kaudsete tõendite kogumiga, millest erilist rõhutamist vajab asjaolu, et Tauno Paabo on kinnitanud allkirjaga, et ta sai politseist tagasi temale kuuluvad esemed mh pudelid, mis vaatlusprotokolliga fikseeriti ja ära võeti, kuid mille sees olev vedelik ei sisaldanud narkootilist ainet. 5.
2. Kaitsja leiab, et maakohus on põhjendamatult

§ 297

lg 1 sätestatud õigust kasutanud otsustades omal algatusel kutsuda kohtuistungile täiendava tunnistaja, samuti ei ole maakohus koostanud ühtegi määrust, millest nähtuksid maakohtu põhjendused tunnistajana kohtusse kutsumiseks. Prokurör hinnangul on maakohus tegutsenud vastavalt kohtupraktikale ja ei ole eelmainitud normiga vastuollu läinud.

§ 297

lg 2 sätestab, et kohtumenetluse pool peab taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega. Prokurör tõlgendab antud sättes kirjutatud selliselt, et juhul kui täiendavate tõendite kogumist taotleb kohtumenetluse pool, siis on vaja sellekohane määrus koostada. Juhul kui kohus seda omaalgatuslikult teeb, pole määrust tarvis koostada. Enne täiendava tunnistaja ülekuulamist selgitas kohus kohtumenetluse pooltele, miks ta täiendava tunnistaja ülekuulamist vajalikuks peab. 5.4. Prokurör ei nõustu ka kaitsja taotlusega kergendada süüdimõistva kohtuotsuse korral Tauno Paabo karistust, kuna mõistlik menetlusaeg on ületatud. 1 aasta ja 5 kuud väldanud kohtueelne menetlus ei ole piisavalt pikk aeg, et jaatada mõistliku menetlusaja ületamist. Samuti vajab rõhutamist, et 01.02.2022 on antud kriminaalasjas ka kokkuleppe sõlmitud ning kohtusse saadetud, kuid Tauno Paabo loobus kokkuleppe kinnitamisest, mille tõttu saadeti kriminaalasi prokuratuuri tagasi. Kokkuleppest loobumine on süüdistatava õigus, ent see on ka üheks teguriks, miks süüdistusakt on teatud viivitusega kohtusse saadetud. Kokkuvõtvalt on prokuratuuri hinnangul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 05.04.2023.a kohtuotsus kriminaalasjas nr 1 22-7681 seaduslik ja puuduvad alused selle tühistamiseks. Eeltoodu ja

§ 337lg 1 p 1 alusel palun jätta Harju Maakohtu 05.04.2023.a otsus 1-22-7681 muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 6

§ 331lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires.

Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on ringkonnakohtule seadusega antud õigus tuvastada faktilisi asjaolusid ja hinnata tõendeid samasuguses ulatuses nagu esimese astme kohtul. Eelöeldu ei tähenda siiski seda, nagu oleks kriminaalasja arutamine apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu menetluse kordamine samasuguses mahus. (Vt RKKKo 3-1-1-17-03, p 14) Selliselt peavad kaitsja apellatsioonis nähtuma konkreetsed faktilised asjaolud ning tõendid, mis on maakohtu poolt põhjendamatult tähelepanuta jäetud. Esitatud apellatsioonis viitab kaitsja aga üldiselt, et maakohus ei ole vastanud tema argumentidele, mis olid tema poolt välja toodud kohtuvaidlustes. Kohtukolleegium märgib, et tähelepanuta jäetud argumendid ei samastu tuvastamata jäetud faktiliste asjaolude ega uurimata jäetud tõenditega. Nähtuvalt kriminaalasja materjalidest ei taotlenud kaitsja ühegi omapoolse tõendi uurimist ei kohtule esitatud kaitseaktis ega kohtuliku uurimise käigus. Sellisest on paljasõnaline ning põhjendamatu väita, et maakohus ei ole tema argumentidele vastanud. Sellisteks kaitsja argumentideks ei saa olla alles apellatsioonimenetluses esitatud väited, et kohtueelse menetluse käigus ei ole menetleja vähematki huvi tundnud XXX, Tallinn asuva majutusasutuse kasutamise korra osas ning ei ole üle kuulatud antud majutusasutuse omanikke ja/või haldajaid. Toodud etteheiteid eeluurimisele oleks kaitsja pidanud sisustama vastavasisuliste tõendite uurimise taotlustega maakohtule, mida ta ei teinud. Samas on arusaamatu ning alusetu väita, et menetluses ei ole üle kuulatud antud majutusasutuse omanikke ja/või haldajaid. Esitatud apellatsioonis kaitsja ju väidab, et kohus määras põhjendamatult täiendava tõendi kogumise ning kuulas tunnistajana üle HÕ, kes ongi majutusasutuse haldajaks, selgitas kohtule hostelli kasutamise korda ning kes korraldas Tauno Paabo ning temaga hostelli tulnud seltskonna hostelli vastuvõtmise ja avastas Tauno Paabo poolt hostelli jäetud asjad, milliseid just T. Paabo tahtis tagasi saada. 6.2. Maakohus rajaski T. Paabo süüdimõistva kohtuotsuse kohtuistungil uuritud tõendikogumile. Kriminaalasjas kaitsja poolt esitatud põhiargument, et peale T. Paaboga olnud seltskonna lahkumist nende kasutuses olnud ruumidest leitud narkootilised ained, võisid kuuluda ükskõik kellele, on veenvalt ümber lükatud maakohtu poolt põhjalikult analüüsitud tõendikogumiga. Kriminaalasjas ei eksisteeri tõendeid, mis oleks jäetud maakohtu poolt tähelepanuta või mingil määral toetaks kaitseversiooni toimunust, seega pole alust ka rääkida kriminaalasjas tõusetunud kahtlustest, mis tuleb tõlgendada kahtlustatava kasuks. Maakohus on jälgitvalt põhjendanud, miks ta leiab, et hostellist leitud GHB ja GBL sisaldavad pudelid kuulusid just süüdistatavale. 6.3. Enne vastamist kaitsja argumentidele tõendite hindamisel tehtud väidetavate vigade osas, peab kohtukolleegium vajalikuks esmalt vastata kaitsja etteheidetele kohtu poolt omaalgatuslikult määratud täiendava tõendi kogumise aadressil. Kaitsja toob õigesti välja, et kohtul on õigus

§ 297lg 1 kohaselt pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist omal algatusel 7

§-ga 145, mille lg 1 p 2 kohaselt on määrus kohtumenetluses üksikküsimuse lahendamisel kohtuistungi protokolli kantud menetlusotsustus, mille põhistust ei esitata. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt omal algatusel täiendava tunnistaja väljakutsumise ning ülekuulamise otsustuse näol on tegemist kohtumäärusega, mis on tehtud

§ 145

lg 1 p 2 korras, nõuetekohaselt kantud kohtuistungiprotokolli (t lk 96) ning mille põhistusi ei esitata. Maakohtu vastav menetlusotsustus oli tehtud enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kaitsja poolt viidatud kohtupraktika, mille kohaselt maakohtu poolt omal algatusel täiendavate tõendite kogumise määramata jätmine pole maakohtule etteheidetav, ei ole asjakohane olukorras, kus maakohus on omal algatusel täiendavate tõendite kogumise just määranud. Tegemist on kohtu jaoks seadusest tuleneva diskretsioonivõimalusega. 6.4. Apellatsioonis leitakse, et kriminaalasjas teostatud vaatlus on vormistatud puudulikult, ei ole jälgitav, seega ei ole võimalik öelda, kust kohast täpselt mingi narkootilise aine kahtlusega aine leiti ning pole võimalik kinnitada, et Tauno Paabol oleks leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega olnud üldse mingi kokkupuude. Kohtukolleegium kaitsja sellise argumendiga ei nõustu ning sissejuhatavalt märgib, et kohtuotsus ei tohi küll tugineda oletustele ning peab olema kooskõlas üldiste loogikareeglite ning üldjuhul ka kriminoloogiliste seaduspäradega, kuid otsuse langetamise aluseks saab olla ka kohtu jälgitavalt esitatud seisukoht, et olemasolevad tõendid lubavad väita, et menetluse esemeks olevad sündmused leidsid aset suure tõenäosusega ning väljaspool mõistlikku kahtlust just sellisel moel, nagu see tuleneb vahetult uuritud tõendist või tõendikogumist (vt RKKKo nr 1-20-1301/35, p 12) Maakohus on sellised jälgitavad põhjendused kohtuotsuses esitanud ning järeldas ainuõigesti, et hostellist leitud GHB ja GBL sisaldavad pudelid olid sinna toodud ning kuulusid süüdistatav Tauno Paabole. Kokkuvõtvalt on asjas tuvastatud faktilised asjaolud järgnevad ning nende osas sisuline vaidlus puudub. Tunnistajana ülekuulatud HÕ kinnitas maakohtus, et enne T. Paabo seltskonna saabumist olid väljaüüritud ruumid tema poolt koristatud ja corona-viiruse piirangute tõttu desinfitseeritud. Hostelli kõrvalistel isikutel ligipääsu pole, kuna pereettevõtte poolt üüritakse välja vaid eramaja teine korrus. Pere elab esimesel korrusel. Ruume koristab ainult tema. Peale seltskonna lahkumist olid tema poolt hostelli tagumises toas avastatud kilekotid ja must seljakott. Kilekottides olid mingid pudelid ja süstlad, milliste kohta järeldas, et tegemist võib olla narkoainetega. Kutsus välja politsei. Juba politsei juuresolekul helistas hostelli mitu korda T. Paabo ja nõudis asju tagasi. Telefonivestluste juures viibisid ka politseinikud, kes andsid maakohtus vastavaid ütlusi. Peale politsei lahkumist käis T. Paabo hostellis mitu korda asju tagasi nõudmas ning uurimas, kas kõik asjad olid politsei poolt ära võetud. Sündmuskohal politsei poolt vaadeldud ning asitõenditena äravõetud asjade hulgas olid 8 pudelit mahutavusega 40 kuni 100 ml, mis sisaldasid narkokahtlast vedelikku (t lk 13-22). Kõik pudelid olid pakendatud eraldi pakendisse, nummerdatud ning saadetud ekspertiisi. Neljas pudelis (nr 3, 6, 7, 8) kaheksast oli ekspertiisi poolt tuvastatud vastavalt 9,1 g (nr 3), 1,9 g (nr 6), 13,2 g (nr 7) ning 11,8 g (nr 8) GHB-d. Pudel nr 5 sisaldas vedelikku massiga 8,6 g, milles GBL-i protsentuaalset sisaldust vedelikus EKEI-s ei määrata. Ülejäänud pudelid (nr 1, 2, 4) vedelikega, mis narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisaldanud, olid teiste Tauno Paabo isiklike asjade hulgas temale politsei poolt 14.07.2021 allkirja vastu tagastatud. Tauno Paabo ei teinud märkusi ega avaldusi, et mõni temale tagastatavatest esemetest ei kuuluks temale. (t lk 55) Maakohtu istungil prokuröri poolt esitatud küsimusele Tauno Paabolt esemete kohta, sh pudelid, mis talle politseist tagastati, süüdistatav selgeid vastuseid anda ei osanud. 8

§ 61

kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu; kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et Eesti kriminaalmenetluses kehtib tõendite vaba hindamise põhimõte. Olukorras, kus süüdistatav väidab erinevatele tunnistajatele, et kõik hostelli peale tema külastust jäetud esemed kuuluvad talle, nõuab neid tagasi ning vastuväiteid esitamata saabki tagasi muuhulgas sarnaseid pudeleid, mis narkoainet ei sisaldanud, puudub objektiivne vajadus täiendavalt seostada sündmuskohalt leitud esemeid süüdistatavaga DNA-ekspertiisi abil. 7. Väljaspool apellatsioonipiire märgib ringkonnakohus aga, et nähtuvalt ekspertiisiaktist nr 21EAN0495 sisaldas pudelis nr 5 olnud värvusetu viskoosne vedelik massiga 8,60 g klaaspudelis etiketiga MONIN gammabutürolaktooni (GBL), mille protsentuaalset sisaldust EKEI-s ei määrata. (t lk 27 pöördel) See tähendab, et GBL-i osas jäi ekspertiisiga tuvastamata puhta aine sisaldus uuritud vedelikus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et narkootilise või psühhotroopse aine suure koguse tuvastamiseks tuleb võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt RKKKo 3-1-1-121-06, p 11; RKKKo 3-1-1-52-07, p 10; RKKKo 3-1-1-101-07, p 13; RKKKo 3-1-1-67-08, p 12; RKKKo 3-1-168-09, p 8 ja RKKKo 3-1-1-100-13, p 11) (p 12) Kuivõrd GBL-i osas puhta aine sisaldust uuritud vedelikus tuvastatud ei ole, pole võimalik määrata ka kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule ning seejärel arvutada puhta aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. Eksisteerib kõrvaldamata kahtlus, kas GBL-i sisaldava vedelikuga massiga 8,6 g oleks saanud narkojoobe tekitada kasvõi ühele inimesele.

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks ning maakohtu süüdimõistev kohtuotsus osas, millega T. Paabo tunnistati süüdi GBL-i käitlemises kuulub tühistamisele. Maakohtu otsuse tühistamine selles osas aga ei tingi T. Paabo õigeksmõistmist või maakohtu otsuse muutmist muudes küsimustes. GBL-i sisalduva vedeliku kogus ei mõjuta märkimisväärselt süüdistuse mahtu ega süüdistatavale etteheidetud kuriteo toimepanemise asjaolusid. Nimelt EKEI eksperdi MT vastusest teabenõudele nähtub, et GHB puhul piisab 16 grammist, et narkojoobe saaks 10 inimest. Tauno Paabo käitles kokku 36 grammi GHB-d, seega on Tauno Paabo poolt ebaseaduslikult käideldud narkootilise aine GHB kogus jätkuvalt suur. 8. Kaitsja leiab, et kriminaalasjas on möödunud mõistlik menetlusaeg ning süüdimõistva kohtuotsuse korral esinevad alused karistuse kergendamiseks (

§ 306lg 1 p 61).

Kaitsja viitab õigesti asjakohasele kohtupraktikale, kuid jätab tähelepanuta, et keerukuse ning olulisuse all, mis on kaebaja jaoks menetluses kaalul, tuleb mõista ka toimepandud kuriteo ning eesseisva karistuse raskust. T. Paabo on süüdi tunnistatud kuriteo toimepanemises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mis on esimese astme kuritegu ning mille sanktsiooni ülemmääraks on 15 aastat vangistust, seega ligi kaheaastane menetlusaeg praeguse kriminaalasja puhul on mõistlik. Lisaks tuleb tähele panna, et viivitused menetluses on tingitud ka süüdistatava käitumisest. Nähtuvalt Kohtute Infosüsteemist on praeguse menetlusega seotud kokkuleppemenetlus nr 1-22-681, milles sama süüdistusesemega kriminaalasi oli maakohtu poolt 09.02.2022 määrusega tagastatud prokuratuuri, kuna Tauno Paabo on kohtuistungil loobunud sõlmitud kokkuleppest. Uus süüdistusakt oli prokuratuuri poolt koostatud ligi 10 kuud hiljem ehk 14.12.2022. Kohtukolleegium leiab kokkuvõtteks, et 9

§ 338p 2; § 337 lg 1 p 4 tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse süüdistatava süüdimõistmises Kar

S § 184 lg 2 p 2 järgi tema poolt psühhotroopse aine gammabutürolaktoon (GBL) massiga 8,60 grammi ebaseadusliku käitlemise osas. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 11. Süüdistatavale Tauno Paabo õigusabi osutanud kaitsja Indrek Repnau on taotlenud apellatsioonimenetluses süüdistataval tekkinud menetluskulude väljamõistmist summas 718,25 eurot. Kaitsja menetluskulude nimekirjas on märgitud tutvumine maakohtu otsusega ning selle analüüs, süüdistatavaga konsulteerimine, apellatsiooni koostamine, prokuratuuri apellatsioonivastusega tutvumine, seisukohtade koostamine ja menetluskulude nimekirja koostamine ning ajakuluks on näidatud kokku 6 tundi ja 15 minutit ja tunnihinnaks nimetatud 125 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et valitud kaitsjale makstav tasu on menetluskuluna käsitatav

§ 175lg 1 p 1 alusel üksnes osas, milles see tasu on mõistliku suurusega.

Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu menetluskulude hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada selle hüvitamist (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. detsembri
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-79-14, p 44). Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb valitud kaitsjale kaebuse koostamise eest makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud, missugune on kaitsja ühe tööühiku hind ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus asjas nr 3-1-1-58-15, p 14). Samuti peab andma hinnangu kaitsja ühe tööühiku hinna põhjendatusele. Esmalt annab kriminaalkolleegium hinnangu kaitsja töötunni hinnale. Keskmiseks tunnitasuks loetakse Riigikohtu praktika järgi tunnitasu summas 130 eurot, seega kaitsjatasu tunnihinnaga 125 eurot on mõistliku suurusega. Kohtukolleegium sedastab, et ükski kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumentidest ei olnud põhjendatud, ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse apellatsioonipiiridest väljuvalt ning kaitsja apellatsioon jääb sisuliselt rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on mõistlik hüvitada süüdistatavale temal apellatsioonimenetluses tekkinud kulu 1h ulatuses ehk summas 125 eurot.

§ 185

lg 1 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse üks

§ 337lg 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik.

Ringkonnakohus teeb lahendi

§ 337

lg 1 p 4 alusel, seega mõistab Eesti Vabariigilt välja Tauno Paabo kasuks süüdistataval apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 125 eurot. Allkirjastatud digitaalselt 10