4-23-2417 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. august 2023, Tallinn Väärteoasja number 4-23-2417 (231523004585) Kohtunik Merit Bobrõšev Väärteoasi E R väärteoasi LS § 201 l

§ 201

alusel ehk mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt väärteo korras karistatud 2020. aasta novembrist alates kolmel korral: Politsei- ja Piirivalveameti 12.11.2020 otsusega väärteoasjas nr 231520006054 karistati E.

§ 201

lg 1 ja LS § 227 lg 1 järgi rahatrahviga 200 trahviühikut ehk 800 eurot; Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2021 otsusega väärteoasjas nr 231721002829 karistati E.

§ 201

lg 2 ja LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 300 trahviühikut ehk 1200 eurot ja Harju Maakohtu 28.03.2023 otsusega väärteoasjas nr 4-23-733 tunnistati E. R süüdi LS § 201 lg 1, LS § 227 lg 1 ja LS § 242 lg 1 järgi ja karistati 12 päeva arestiga, mida isik kandis perioodil 29.06.2023-10.07.

1. Seega on teda varasemalt korduvalt karistatud LS § 201 alusel nii kergemaliigilise kui ka raskemaliigilise karistusega.
2. Riigikohus on selgitanud (otsus nr 3-1-1-75-15 p 8), et süstemaatilisuse näol on tegemist erilise isikutunnusega KarS § 24 lg 1 tähenduses, mis KarS § 4231 koosseisu kontekstis kirjeldab toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni sarnane ja pidev eiramine. Seega eeldab mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Seejuures ei ole oluline, kas varasemad teod moodustasid väärteo LS § 201 tähenduses või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule, nagu ka see, kas isik on varasemate juhtimisõiguseta juhtimiste eest süüdi tunnistatud (õiguslik retsidiiv) või tuvastatakse need ühes menetluses (faktiline retsidiiv).
3. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul hinnates väärteoasjas toimepandud õigusrikkumist ning võrreldes seda rikkumist E. R poolt varasemalt toime pandud rikkumistega LS § 201 järgi on täheldatav nende tegude vahel sisemine seos. Nimelt nähtub, et E. R on sarnaselt ning pidevalt eiranud liiklusseadusega kehtestatud regulatsiooni, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida juhtimisõiguseta isik. E. R oli ka sellest teadlik, et tal juhtimisõigus puudub ja et teda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid on sellest hoolimata ikka ja jälle asunud mootorsõidukit juhtima.
4. Oluline kriteerium juhtimisõiguseta juhtimise süstemaatilisuse hindamisel on varasemate ja/või isikule menetletavas asjas etteheidetavate rikkumiste arvukus. Kolm juhtimistegu on miinimum, millest alates on põhjust teo süstemaatilisust kontrollima asuda, ent mida rohkem kordi isik on juhtimisõigust omamata sõidukit juhtinud, seda suurema tõenäosusega saab tema käitumist hinnata KarS § 4231 mõttes süstemaatilisena. Näiteks kui isik on varem juhtinud sõidukit ilma juhtimisõiguseta neljal korral, on tema järjekordne rikkumine käsitatav süstemaatilisena suurema tõenäosusega, kui selle isiku puhul, kelle varasemate rikkumiste arv piirdub kahega (RKKKo 1-20-3067, p 13).
5. Analüüsides E. Rle etteheidetavaid süütegusid, siis teokirjelduste pinnalt on kõikide tegude puhul sedastatav sarnasus süüteo peamistes tunnustes: teda on eelnevalt kolmel korral karistatud mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta väärteokorras, millised teod pani E. R 21.10.2020, 16.04.2021 ja 31.01.
6. Praeguses asjas juhtis E. R taaskord sõidukit ilma juhtimisõiguseta 29.06.
7. Seega pani E. R ajavahemikul oktoobrist 2020 kuni juunini 2023 ehk ca 2 aasta ja 8 2 kuu jooksul toime neli rikkumist, mil juhtimisõiguseta E. R tabati mootorsõiduki juhtimiselt. E. R on muuhulgas varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Rikkumiste sedavõrd suur arv viitab juba iseenesest kõnealuse teo süstemaatilisusele. Seejuures tuleb tähele panna, et toime pandud rikkumisi eraldav ajavahemik on viimaste rikkumiste vahel läinud lühemaks. Kõik see kogumis näitab, et E. R eirab sarnaselt ja pidevalt liiklusseadust. Praegusel juhul on põhjust arvata, et ta lihtsalt harjumuspäraselt ning enda mugavusest kantuna kasutabki mootorsõidukit selliselt nagu tal oleks juhtimisõigus, hõlbustades selliselt enda igapäevatoiminguid. Kohtu hinnangul tuleb tema tegu kvalifitseerida KarS § 4231 järgi, kuna tema õigusrikkumiste vahel on sisemine seos, sest isik on järjepidevalt ilma mõjuva põhjuseta juhtinud mootorsõidukit omamata selleks juhtimisõigust.
8. Kokkuvõtvalt märgib kohus, et väärteotoimikuga tutvudes on kohus veendumusel, et E. R teos on sedastatavad KarS § 4231 tunnused, alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 4 kohaselt ning kohus edastab materjalid prokuratuuri, et prokuratuur kujundaks seisukoha kriminaalmenetluse alustamise osas. (allkirjastatud digitaalselt) 3