KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus 8. august 2023 1-22-2376 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Rauno Herik
(39101030322)tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valvega Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
- juuli
- a määrus Rauno Herik ja tema kaitsjad Marko ja Aivar Pilv Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör Kristiina Erte RESOLUTSIOON Jätta Rauno Heriku ja tema kaitsjate määruskaebused läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Rauno Herik tunnistati Harju Maakohtu
- aprilli 2023 otsusega süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg
- -
- septembrini 2021 ning kanda jääva karistuse pikkuseks jäi 9 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristus Harju Maakohtu
- aprilli 2021 otsusega kriminaalasjas nr 1-21-2375 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 15 päeva vangistusega ja rahalise karistusega 1041,80 eurot. R. Herikule mõistetud karistust suurendati Harju Maakohtu
- aprilli 2021 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud ja 15 päeva vangistuse võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti
- jaanuar
- Karistuse lõpptähtaeg saabub
- mail
- Viru Vangla esitas maakohtule materjalid R. Heriku tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ent ei toeta seda. Samal seisukohal on prokuratuur. R. Herik soovib vabaneda elektroonilise valvega. Tema püüdlusi toetavad kaitsjad.
- Viru Maakohtu
- juuli
- a määrusega jäeti R. Herik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus tuvastas formaalsed eeldused R. Heriku vabastamiseks. R. Heriku täitmiskava on koostatud
- juunil 2023, mistõttu pole „Eluviisitreeningut“ läbi viidud – seetõttu ei ole täitmiskava täitmise edukust võimalik hinnata. Võimalused vabaduses hindas kohus rahuldavateks – süüdlasel on kindel elukoht ja lähedased, kes on nõus teda materiaalselt toetama. Tahtmise korral ei teki ilmselt töö leidmisega probleeme. Küll aga kahtles kohus isiku motiveerituses alluda kriminaalhoolduse nõuetele. Nimelt tunnistati R. Herik Harju Maakohtu
- aprilli
- a otsusega süüdi ning karistati 8 kuu ja 18 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. R. Herikut kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud tingimusi. Kriminaalhooldaja esitas erakorralise ettekande registreerimiskohustuse rikkumise ja üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise tõttu. R. Herik kuulutati tagaotsitavaks. R. Herik peeti kinni Hispaanias
- jaanuaril
- a ning toodi
- märtsil 2023 Tallinna vanglasse karistust kandma. R. Herik lahkus Eestist ja läks tööle Kreekasse. R. Heriku vabanemisjärgsed tingimused sarnanevad nendega, mis olid enne vangistust. Ta pani toime kriminaalhoolduse nõuete rikkumise ning asus kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma. Seega ei hoiaks käitumiskontrolli nõuete panemine piisavalt mõjuvalt ära kontrollile allumist.
- Ohuprognoosi hindamisel pidas kohus riskiks R. Heriku alkoholisõltuvust ja narkootikumide tarvitamise harjumust. Teda on korduvalt karistatud sõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varasemad katsed alkoholi kuritarvitamisest loobuda tulemust ei andnud. Süüdimõistetu varasemast käitumisest ei nähtu sõltuvusainete tarvitamisest loobumiseks tõsist motivatsiooni. Seetõttu on süüdimõistetu suhtes prognoos temast tuleneva ohtu kohta vähemalt oluline. Isiku käitumist ei mõjutanud varasem karistatus, karistuse kandmine vabaduses, kriminaalhoolduslikud meetmed (sotsiaalprogramm), töökoht ja sissetulekud, kindel elukoht ja lähedased. Süüdimõistetul on märkimisväärsed rahalisi nõuded ning tuvastatud sõltuvusainete tarvitamine. Seetõttu on tõenäoline, et vabaduses seisab süüdimõistetu taas silmitsi probleemiga, et sissetulekud on väikesed ning lähedaste toetusest ei piisa enda kulude katmiseks. Arvestada tuleb ka sellega, et isik on pannud varem toime varavastase kuriteo (Harju Maakohtu
- oktoobri 2022 otsus). Seega on süüdimõistetu uue kuriteo ja kriminaalhooldusest kõrvalehoidmise riskiteguriks ka majanduslikesse raskustesse sattumise oht.
- Arvestades varasema kuriteo asjaolusid ning süüdimõistetu isikut, ei ole põhjendatud vabastada süüdimõistetu elektroonilise järelevalve alla. Kuriteod on olnud seotud alkoholi- ja sõltuvusainete tarvitamisega, mida elektrooniline valve takista, sest sellega ei saa jälgida, millega isik oma elukohas tegeleb. Süüdimõistetu varasem elukäik ning temast lähtuv retsidiivsusrisk kaaluvad üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud. MÄÄRUSKAEBUSED
- R. Herik palub tühistada Viru Maakohtu määrus ja vabastada ta tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest elektroonilise valvega.
- Individuaalne täitmiskava koostati alles
- juunil 2023, ehkki R. Herik viibib Eestis vahi alla juba alates
- märtsist. Seega pole ta saanud kava täita. Kui „Eluviisitreening“ oleks läbitud, kukuks uue kuriteo riskiprotsent alla 50 ning vangla toetaks automaatselt tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses viibib R. Herik esmakordselt. Sotsiaalprogrammi saab ta läbida kriminaalhooldusel viibides. R. Herik soovib vabanedes paigaldada alkoholivastase implantaadi ning võtta vabatahtlikult kohustuse läbida pisteliselt CDT ja GGT teste. Kõik tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks on täidetud. R. Herik palub anda endale võimaluse alluda rangele kriminaalhoolduse kontrollile ning pühenduda tervislikule eluviisile. 2
- Kaitsjad Marko ja Aivar Pilv heidavad ette riigikohtu juhiste mittejärgimist ennetähtaegse vabastamise küsimuse vaagimisel. Prokuratuuri seisukoht on paljasõnaline ja motiveerimata, mistõttu sellega arvestada ei tohiks. Ka vangla seisukohta põhjendatuks pidada ei saa. Kohus võib sõltumata vangla seisukohast isiku ennetähtaegselt vabastada. Vangla iseloomustuse peamine puudujääk seisneb selles, et loetledes küll kinnipeetavat positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, ei ole nendega seisukoha kujundamisel piisavalt arvestatud.
- R. Herik on ära kandnud 6 kuud mõistetud vangistusest olles õiguskuulekas. Seega pole põhjendatud jätta teda vabastamata, kui ta on oma käitumisega näidanud asumist õiguskuulekale teele ning varasema käitumise ümberhindamist. Üksnes varasemalt tehtud vigade pärast ei saa keelduda isiku ennetähtaegsest vabastamisest.
- R. Herikut ei ole varasemalt kuritegude eest reaalse vangistusega karistatud, mistõttu tuleb eriti arvestada tema käitumist karistuse kandmise ajal. Õiguskuulekas käitumine 6 kuu vältel tõendab, et R. Herik on varasematest eksimustest õiged järeldused teinud ning oma käitumist muutnud. Ta on suuteline järgima ühiskonnas ja õiguskorras kehtivaid nõudeid ja põhimõtteid. Tema suhtes pole vanglal ühtki pretensiooni.
- Süüdlasel on võimalik vabaduses läbida erinevaid programme. Ta ei saa ise otsustada vanglas programmide läbimist või tööleasumist, sest see sõltub vangla administratsioonist ja tegevuskavast. Individuaalne täitmiskava koostati R. Herikule 1 päev enne materjalide maakohtule saamist, mistõttu ei olnud süüdlasel objektiivselt võimalik seda enne kohtumenetlust läbida. Individuaalse täitmiskava puudumist ei saanud arvestada R. Heriku kahjuks. Seaduse kohaselt ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduseks individuaalse täitmiskava läbimine.
- R. Heriku ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud, sest ta on oma käitumist muutnud. Uue kuriteo riski on võimalik maandada täiendavate kontrollmeetmete rakendamisega. R. Herik on kohtule esitatud motivatsioonikirjas kinnitanud, et on teinud vangistusest tõsised järeldused ja mõistnud oma varasema elustiili ja tegevuse lubamatust. Ta on avaldanud tahet jätkata õiguskuulekalt, jätkata õpinguid kõrgkoolis IT erialal ning olla tööalaselt aktiivne.
- Kinnipeetava peamisteks riskiteguriteks on alkoholi ja narkootikumide kasutamine. Arvestada tuleks, et kinnipeetav viibib esimest korda vangistuses ning seda alates
- a jaanuarist. Ta on 7 kuu vältel olnud täielikult alkoholist ja narkootikumidest eemal ning nendest võõrandunud.
- Seoses narkootiliste ainete käitlemisele tehtud viitega iseloomustuses, tuleb rõhutada, et tegemist on pikka aega tagasi aset leidnud sündmustega, mille eest R. Herikut karistati
- septembri
- a otsusega. Puudub mõistlik põhjus arvata, et ta asuks uuesti narkootiliste ainete käitlemise või tarbimisega tegelema kui viimati karistati teda selle eest 14 a tagasi.
- Ehkki M. Herik on kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud, ei välista see tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
- R. Heriku tingimisi vabastamine elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga on võimalik ja põhjendatud. Ta saab „Eluviisitreeningu“ läbida ka katseajal. Ka teise eesmärgi – tööle asumise, täitmiseks pole isiku vangis hoidmine põhjendatud, sest R. Herikul on kaks potentsiaalset töökohta. Kohus pole kahelnud, et R. Herik vabaduses töö leiab. Ta on varasemalt töötanud ning omab selleks motivatsiooni. Vastav kohustus on võimalik panna ka kohtulahendiga. 3 Arvestades vanglas makstava töötasu alammäära (95,87 eurot kuus) ei ole vangistuses R. Herikul võimalik asuda teostama soovi tasuda rahalised kohustused kolmandate isikute ees. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annaks võimaluse rohkem teenida ja kohustusi täita.
- Individuaalses täitmiskavas on veel ette nähtud vestlus sotsiaaltöötajaga. Ka see tegevus on võimalik läbi viia enne vangistusest ennetähtaegset vabastamist. R. Herik on nõus järgima ja täitma kõiki talle pandavaid käitumiskontrolli nõudeid. Tal on elu- ja töökoht, toetav pere ning soov jätkata IT valdkonnas kõrghariduse omandamist ning lõpetamise järgselt asuda tööle kõrgelttasustatud IT sektoris. Kõik see loob head eeldused õiguskuulekaks elukorralduseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus R. Heriku ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Määrusest nähtuvad selged põhjendused, miks maakohtul ei tekkinud veendumust, et R. Heriku karistuse eesmärgid on täidetud. Ühtlasi analüüsis kohus talle esitatud materjalide pinnalt, milliseid riske praegusel ajal kinnipeetava vabastamine kätkeks ning põhjendas sedagi, miks ei tekkinud veendumust, et süüdlase kriminogeenseid riske praegusel ajal maandaks kriminaalhooldus. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Eeltoodud põhjustel ja edulootuse puudumise tõttu jätab ringkonnakohus juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3 määruskaebused läbi vaatamata.
- Kaitsjad esitasid taotluse mõista Eesti Vabariigilt R. Heriku kasuks määruskaebusmenetluses kantud õigusabikulud summas 1 573,20 eurot. Taotlus jääb rahuldamata, kuivõrd olukorras, kus määruskaebust ei rahuldata, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides määruskaebus on esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 4