← Eesti

2-23-2807/11

Obsah (5)§ 436§ 445§ 173§ 174§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-2807 Tsiviilasi M Ka hagi N Ki vastu ela

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. 11. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:  hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad (dtl 14 – sünni tõend);  hageja elab koos emaga alates 2022. a novembrist;  kostja tasub hagejale elatist 220 eurot kuus. 12. Hageja palub mõista kostjalt välja elatise 402,50 eurot kuus alates 01.02.2023. 13. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (

  1. i)kostja on täitnud ülalpidamiskohustust, tasudes elatist (sh sularahas), tasudes hageja ema laene; (
  2. ii)on ostnud hagejale riideid; (iii) hageja seaduslik esindaja ei kasuta elatist lapse huvides; (
  3. iv)soovib veeta hagejaga rohkem aega ja soovib, et hageja seaduslik esindaja lubaks seda. 14. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on vähemalt 885 eurot kuus. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 12). 3

(6)Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära ületavas summas, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest. Kostja ei ole vaidlustanud hageja kulude suurust ja tõendatust. Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks ja võimaldamiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Hagis toodud suurus Kohtu Kohtu kommentaar hinnang Eluasemekulud 360 360 Kulud toidule 200 200 Kulud transpordile 50 0 Kulud tervishoiule 25 25 Kulud hügieenitarvetele 100 50 Kulud koolikohustuste täitmiseks 100 100 Tõendid dtl 3-5. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. Keskmine KÜ kommunaalkulu 272,49 eurot, millele lisandub elekter 47,67 eurot ja kodulaen 399,88 eurot, kokku 720,04 eurot, millest lapse osa 50%, so 360,02 eurot. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust täisväärtuslikule toidule, samuti toidukaupade maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Kulu tekkimine on tõendamata – pangakonto väljavõttelt ei ole võimalik kulu tekkimist tuvastada. Hageja ei ole selgitanud ega põhistanud, millega seoses kulu tekib. Kohus jätab kuluga arvestamata. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust hooajalistele ravimitele ja toidulisanditele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust mähkmetele jms tarvetele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud osaliselt. Arvestades lapse vanust, langeb viidatud kulu peagi minimaalseks, kuivõrd laps ei kasuta enam mähkmeid. Kohus loeb kulu suuruseks 50 eurot kuus. Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Lasteaias või -hoius tuleb tasuda kuumaksu ning toidukulu. Kulu põhjendatud. 4
(6)Kulutused riietele 50 ja jalanõudele 50 Kokku: 785 885 Tõendamata. Kostja ei ole vaidlustanud kulu tõendatust ja suurust. On ilmne, et vastav kulu tekib. Arvestades hageja vanust ja tema vajadust uutele ja suurematele riietele-jalanõudele, samuti vastavate kaupade tavapärast maksumust, leiab kohus, et kulu suurus on põhjendatud. Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks vähemalt 785 eurot kuus (PKS § 99), millest lapsetoetuse 80 eurot mahaarvamisel on kummagi vanema osa on 352,50 eurot (705 / 2).
  1. Järgnevalt tuvastab kohus kostja majandusliku seisukorra. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist tasuda. Kostja keskmine töötasu on tema sõnul ca 1200 eurot kuus. Kostjale ei kuulu kinnisvara, kuid kostja sõnul kuulub talle sõiduk xxx. Kohtuotsuse tegemise seisuga kostjale sõidukeid ei kuulu. Kostja ei tegele ettevõtlusega. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi. Kostja arveldusarvel puudub märkimisväärse suurusega hoius. Kostja on esile toonud, et tema igakuine laenukohustus on 600 eurot. Kostja ei ole esitanud kohustuste aluseks olevaid lepinguid ja maksegraafikuid. Kostja arveldusarvelt (dtl 46-77) nähtub, et kostja teeb igakuiselt erinevatele krediidiasutustele tagasimakseid. Seega, kui eeldada, et kostja töötasu on 1200 eurot kuus ning igakuised kohustused on 600 eurot kuus (arvestamata elatise tasumise kohustust, mille üle vaidlus käesolevas asjas käib), siis jääb kostjal üle 600 eurot elatise tasumiseks ja enese igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Hageja on esile toonud, et kostjal puuduvad eluasemekulud. Menetluse ajal on kostja võõrandanud enda sõiduki, millega seoses vähenesid ka igakuised kulud. Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on töövõimeline ja -ealine. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord on hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea.
  2. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise summas 352,50 eurot (pool lapse põhjendatud ja vajalikest kuludest) alates 01.02.2023 kuni täisealiseks saamiseni. 17.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra vastavalt taotlusele. 18. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. 5

(6)19. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotus 20.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. 21. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.