) § 10 lg 7 kohaselt kui võlausaldaja soovib pankrotiavalduse läbivaatamist kohtuistungil, peab ta seda pankrotiavalduses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Võlausaldaja on soovinud asja läbivaatamist kirjalikult.
lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus ajutise halduri nimetamisel kohtuistungi aja 2 pankrotiavalduse läbivaatamiseks, kui kohus peab seda vajalikuks või võlgnik, võlausaldaja või ajutine haldur seda taotleb. Kohus vaatab käesoleva tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses.
lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku.
lg 3 p 5 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne ajutise halduri nimetamist.
lg 41 näeb ette, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas käesoleva paragrahvi lõike 3 punkt 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse, milles hindab, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Töötaja ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks Rahandusministeeriumi selleks ettenähtud kontole nõutavat summat tasunud. Kohus peab seega hindama, kas avalduse esitanud töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja nõude olemasolu tõendanud. Seejärel peab kohus välja tooma asjaolud, millest nähtub, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 4 kohaselt peab pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks on asjaolu, et võlausaldaja kasuks on 17.11.2022 Töövaidluskomisjoni otsusega (nr 4-1/1331/22) E-kaitse Grupp OÜ-lt välja mõistetud vähem makstud töötasu summas 1935,63 eurot (bruto) ja puhkuse hüvitis 651,04 eurot (bruto). Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt ei ole menetlusosalised kohtusse pöördunud eeltoodud Töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamiseks. Kuna võlausaldaja nõude kohta on olemas jõustunud lahend, siis peab kohus seda nõude põhistamisel piisavaks ning tuvastab, et võlausaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ning nõude olemasolu tõendanud. Järgnevalt hindab kohus, kas võlgnikul jätkub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik ei ole pankrotiavalduse aluseks olevat Töövaidluskomisjoni otsust vabatahtlikult täitnud. Võlgniku suhtes on algatatud võlausaldaja avalduse alusel täitemenetlus täiteasjas nr 008/2023/122. Võlgnik nõuet täitnud ei ole ja nõude täitmine on ebaõnnestunud võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu. Kohtu hinnangul pankrotivara ei jätku, et katta pankrotimenetluse kulud. Äriregistri andmetel puudub võlgnikul 2023 teises kvartalis maksustatav käive. Äriühingul on kaks töötajat. Maksustatav käive puudub. Võlgnikul on seisuga 07.07.2023 maksuvõlg 76 922,97 eurot (võla alguskuupäev on 11.02.2019). Kohus teostas e-päringu kinnistusregistrisse, millest nähtuvalt puudub võlgnikul kinnisvara. Kohus teostas päringu ka Maanteeameti hallatavasse liiklusregistrisse, millest nähtuvalt ei kuulu võlgnikule mootorsõidukeid. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et Töövaidluskomisjoni otsust ei ole õnnestunud täita täitemenetluses enam kui kolme kuu vältel, leiab kohus, et võlgnikul ei jätku pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks. Eeltoodust tulenevalt esineb alus
Kohus on tuvastanud, et töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu 3 tõendanud ning tööandjal puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks.
lg 7 sätestab, et kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Kohus lõpetab seega pankrotiavalduse menetlemise. Tulenevalt töötuskindlustuse seaduse § 21 lg 1 p-st 4 võib töötaja esitada hüvitise taotlemise avalduse töötukassale, kui tööandja on maksejõuetuks tunnistatud sama seaduse § 19 punkti 3 alusel. Sama seaduse § 19 p 3 ütleb, et tööandja on maksejõuetu, kui kohus on teinud pankrotiseaduse § 15 lõikes 41 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise määruse või pankrotiseaduse § 27 lõikes 41 nimetatud pankrotiavalduse läbi vaatamata jätmise määruse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 6 sätestab, et kui kohus ei nimeta võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutist haldurit, kannab avalduse läbivaatamisega seotud menetluskulud pankrotiavalduse esitaja. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus menetluskulud võlausaldaja kanda. Kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna võlgnikul menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.