Obsah (14)

§ 492§ 115§ 3§ 1§ 101§ 108§ 103§ 127§ 132§ 113§ 140§ 76§ 100§ 82

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 11. august 2023, Tallinn Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-22-17917 AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus N P

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kindlustusandja, siis on kahjustada saanud korteriomaniku nõue asjast puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda

§ 115lg 1 alusel.

Korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel

§ 3

p 6 mõttes, millele kohaldub

§ 1

lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu (vt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23). Korteriomaniku kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand- ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KrtS § 31 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid (vt Riigikohtu 13.02.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks

§ 115lg 1.

Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

§ 101

lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist

§ 108

alusel ja kahju hüvitamist

§ 115

lg 1 alusel.

§ 115

lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15: teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4). Krt

S § 31 lg 1 p 2 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seega on korteriomanikul kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. AÕS § 72 viiendas lõikes sätestatakse, et kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele ning et kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega tulenevalt KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 oleks puudutatud isik pidanud vältima teise kaasomaniku (alumise naabri) kahjustamist. Avaldaja hinnangul oleks asjast puudutatud isik pidanud vältima teisi kaasomanikke kahjustavat asjaolu (veekahju) endale kuuluvas korteris. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isikute vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kahjustav asjaolu (veekahju) tekkis. Avaldaja hinnangul on oluline see, et puudutatud isik olid kahju tekkimise hetkel korteri xxx omanik. 4. Lisaks iseenda käitumisele vastutab puudutatud isik kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimati nimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx korterist.

§ 103

lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta

§ 103

lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. 5. Kahjustada saanud korteriomanik teatas avaldajale, et tema korter nr xxx on saanud 10.05.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada.

§ 127

lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. Avaldaja hinnangul on KrtS § 31 lg 1 p 1 ning AÕS § 72 lg 5 toodu kohustuse eesmärgiks muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (

§ 127lg 2).

Avaldaja hinnangul oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et veekahju korral võib vesi tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (

§ 127lg 3).

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

§ 132sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11.

mai 2005. a otsus 3 tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis

§ 132

lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Korter nr xxx siseviimistlus sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Avaldaja hüvitas kahju summas 2267 eurot, omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
3. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 18). Põhjuslik seos ei pea

§ 127lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t.

tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg. Puudutatud isiku käitumise (ta ei vältinud korterisisest veekahju) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (läbi lae voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. 7. Kahjunõue seni tasumata summa ulatuses muutunud sissenõutavaks alates 11.06.2020.

§ 113

lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kahjunõudes (lisa 11) palus avaldaja kahju hüvitada hiljemalt 10.06.

1. Puudutatud isik kogu kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on puudutatud isiku suhtes viivise nõue alates 11.06.
2. Viivised avalduse esitamise seisuga 29.11.2022 (periood 11.06.2020 – 29.11.2022) on 283,76 eurot (https://www.viivisekalkulaator.ee/).
3. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks kahju summas 1436,20 eurot (põhinõue); viivis põhinõudelt seisuga 29.11.2022 summas 283,76 eurot ja viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 30.11.2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 9. Avaldaja palub menetluskulu jätta puudutatud isiku kanda ja välja mõista viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Puudutatud isiku vastuväited

1. Puudutatud isik ei vaidlusta asjaolu, et korter xxx on saanud 10.05.2020 korteris xxx toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada ja kahjustuse eest vastutab puudutatud isik. Korter xxx asub korrusmaja
2. korrusel ning korter xxx selle all
3. korrusel. Samuti said veeuputuses kannatada 1.,
4. ja
5. korruste üksteise all asuvad korterid. 10.05.2020 toimunud veeuputuse ajal oli korter xxx kindlustatud kindlustusseltsis xxx, mille kaudu on toimunud läbirääkimised kahjustada saanud korterite omanikega ning tekkinud kahju hüvitamine. Avaldaja jättis oma avalduses ütlemata, et puudutatud isik ja korteri xxx kindlustusseltsi kahjukäsitleja on üritanud pidada avaldajaga läbirääkimisi ja on teinud 09.06.2020 kompromissettepaneku. Avaldaja käitus pahausklikult, keeldus läbirääkimistest nii puudutatud isiku, kui korteri xxx kindlustusseltsiga, eitavalt vastas palvetele pikendada maksetähtaega ning pole esitanud palutud arvutuskäiku väljamakstud kahjunõudele summas 2267 eurot. Avaldaja on võtnud kahjunõude suuruse määramise aluseks vaid ühe ehitusfirma hinnapakkumise, pannes puudutatud isiku fakti ette, jättes ilma valiku võimaluseta. Puudutatud isiku hinnangul on käsitletav hinnapakkumine ülepaisutatud ja ebarealistlik. Korruptsiooni vältimiseks on õige antud olukorras küsida erinevate 4 konkureerivate ehitusfirmade hinnapakkumisi võrdlemiseks ja õiglase hinna määramiseks. Avaldaja nõue põhineb asjaolul, et ta on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Puudutatud isik ei nõustu esitatud kahjunõude suurusega. Põhjendatud ega mõistlik ei ole, et olukorras, kus korter oli kahjustatud minimaalselt, sai kahjustatud korteri omanik toredusliku, mitte vajaliku remonti puudutatud isiku arvel, selle juures kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise allikaks. Puudutatud isik leiab, et avaldaja/kindlustusandja võib kindlustusvõtjale/ korteri xxx omanikule välja maksta ükskõik kui suure kindlustushüvitise vastavalt nende vahel sõlmitud lepingu tingimustele. Avaldaja peab arvestama sellega, et kahju ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse

7. peatüki sätteid. Tulenevalt

§ 127

lg 1, lg 3 ja lg 5,

§ 132

lg 3 ning

§ 140

lg 1 saaks kindlustusfirma tagasinõudega puudutatud isikult välja nõuda üksnes tegeliku kahju. Tuleb lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127

lg 1).

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 127

lg 5 näeb ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

§ 132

lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

§ 140

lg 1 järgi võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.

1. Puudutatud isik ei ole sätestatud KrtS § 31 lg 1 p 1 ja AÕS § 72 lg 5 kohustust rikkunud ning on oma korterit hooldanud, korteris xxx on tehtud kapitaalremont ja vahetatud veetorustik. Veeavarii juhtus segisti voolikute sisemiste metallelementide deformeerimise tõttu eeldatavasti veekoostise mõjul, mida polnud võimalik ette näha.
2. Põhjendatud ei ole, et põranda vahetus oli vajalik. xxx kahjukäsitleja oma 01.06.20 e-kirjas pööras avaldaja tähelepanu, et xxx kindlustuse poolt esitatud vara ülevaatuse akti järgi pole korteri nr xxx põrandal liigniiskust tuvastatud, seda kinnitas korteri xxx omanik ülevaatuse ajal. Tema soov oli lasta parandada kõik kahjustada saanud seinad ja laed. Põrandakatet ei soovinud korteriomanik vahetada. xxx OÜ kalkulatsiooni järgi vahetusele kuulus nii põrand kui aluspõranda vill ja PLP, kuigi aluspõranda villa ja PLP kahjustumine ei ole tõendatud. Kas ja mis ulatuses on aluspõrand kahjustatud selgub alles peale laminaatpõranda eemaldamist. Selge ei ole, millest koosneb korteri xxx omanikule väljamakstud kahjuhüvitise summa 2267 eurot, kahjunõudega on avaldaja esitanud xxx OÜ hinnapakkumise summas 3287,90 euro veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks, kuid korteri xxx omanikule on välja makstud 2267 eurot. Korteri nr xxx kindlustusseltsi xxx AS kahju hinnang 1298,26 eurot. xxx OÜ hinnapakkumise võrdlemiseks on puudutatud isik palunud erapooletu ehitusfirma xxx OÜ analoogse hinnakalkulatsiooni, mille summaks tuli 2281,5 eurot. Kahju hüvitamise eesmärgiks on teha vajalik, mitte toreduslik remont ning luua olukord ligilähedane sellele, mis oli enne kahju tekkimist, on jõutud otsusele välja maksta avaldajale kahjuhüvitise summas 830,8 eurot arvestades 2281,5 (xxx OÜ hinnakalkulatsioon) -1243 (põrandatööd) = 1038,5 eurot. Korteris 21 oli enne veeuputust ca 5-8 5 aastat vana remont, siis on õiglane rakendada vähemalt minimaalse amortisatsiooni (20% jagatuna mainitud perioodi peale teeb 2,5-4% aastas) ning 1038,5 eurot - 20% = 830,8 eurot. Kohtumääruse põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
4. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt. Kohus võttis avalduse 02.12.2022 määrusega menetlusse.
5. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, tunnistaja ütlustega ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega tõendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
6. Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle:  xxx korterelamus toimus veekahju juhtum, milles sai kannatada korter nr xxx;  korter xxx oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud xxx ehk AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kindlustuslepinguga nr xxx;  avaldaja on hüvitanud kindlustusvõtjale tekkinud kahju eest 2267 eurot;  puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik;  vee lekke korteris põhjustas kraanikausi all asuv katkine soojavee ühendus;  avaldaja on puudutatud isikule esitanud tagasinõude summas 2267 eurot, millest tasuti 830,80 eurot.
7. Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on kahjustada saanud korteri nr xxx omanik O R on teavitanud 11.05.2020 kahjuteates avaldajale, et tema korter on saanud 10.05.2020 toimunud veeuputuse tagajärjel kahjustada, ``elutuba, köök, vannituba ja esiku laed on veekahjudega. Seinad ja siis ka põrandad, aga kuna põrandal on laminaat ja all vill ja seda pole lahti võetud, siis ei tea kahjusid.``
8. 12.05.2020 on kindlustusandja poolt koostatud vara ülevaatuse akt, aktist nähtuvalt on selle toimingu teinud xxx OÜ esindaja. Kahju kirjelduses on märgitud, et ``köögis ja elutoas on laes ja seintel läbijooksu jäljed, esikus läbijooksu jäljed ja kahjustatud lagi. Võib kahtlustada, et vill on märgunud, kuigi liigniiskust ei näidanud.`` 12.05.2020 taastusremondi hinnapakkumuses kindlustusele on xxx OÜ esindaja R R veekahjustuste likvideerimiseks kokku teinud pakkumuse 3287,90 eurot (käibemaksuta). Arvestatud on hinnakalkulatsioonis ka vaidlusaluse põranda vahetus.
9. Pooled vaidlevadki asjaolu üle, kas põrand sai kahjustada või mitte (28.03.2023 kohtuistungi protokoll 00:04:53) ning sellest tulenevalt kindlustusvõtjale tekitatud kahju suuruse üle (28.03.2023 kohtuistungi protoll 00:07:36). Avaldaja on 16.01.2023 menetlusdokumendis märkinud, et köögi, elutoa ja esiku põrand on kohati kahjustunud, mistõttu on põhjendatud põranda parandamine. Nimetatud soovib kinnitada fotoga, millest nähtub, et parketis on vuugivahed laiali. Kohus kuulas 16.05.2023 toimunud kohtuistungil ära kannatanu O Ri vaidlusaluse kahjujuhtumi osas. Tunnistaja väitel olid põrandal igal pool veeloigud, mida ta kuivatas, täpset veekogust ei osanud ta esile tuua. Kohus leiab, et avaldaja esitatud dokumentaalsed tõendid on vastuolulised ja ei kinnita piisavalt põranda vahetuse vajadust. 6 Esitatud vara ülevaatuse aktist ja hinnakalkulatsioonist nähtuvalt on seda teinud üks ja sama isik R R. Vara ülevaatuse aktis ei ole põranda osas vee kahjustusi täheldatud, samas on see arvestatud hinnakalkulatsiooni. Ainuüksi märge, et võib kahtlustada, et vill on märgunud, et tõenda põranda veekahjustusi, kui on kindlaks tehtud, et liigniiskust ei olnud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid ega põhistatud, mis alusel on lähtutud põranda veekahjustusest. Seega ei ole vara ülevaatuse akt kooskõlas esitatud kalkulatsiooniga ning teisi hinnakalkulatsioone hageja poolt ei ole esitatud. Tulenevalt

§ 127

lg 1, lg 3 ja lg 5,

§ 132

lg 3 ning

§ 140

lg 1 saaks kindlustusfirma tagasinõudega puudutatud isikult välja nõuda üksnes tegeliku kahju. Tuleb lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist, milleks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (

§ 127

lg 1).

§ 127

lg 4 järgi isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

§ 127

lg 5 näeb ette, et kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.

§ 132

lg 1 näeb ette, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.

1. Tunnistajana andis ütlusi kahjustada saanud korteriomanik O R. Tunnistaja sõnul ei teadnud ta täpselt, mis ajal uputus toimus, koheselt ei märganud ka põrandal kahjustusi, mis nüüdseks on (kohtuistungi protokoll 00:09:54) olemas. Tunnistaja selgitas ka, et saadud hüvitise summa eest remonditi vannituba, põrandat ei vahetatud. Kohus leiab, et kuivõrd korteri ülevaatusel põranda liigniiskust ei täheldatud, ei kinnita ainuüksi tunnistaja ütlus veekahjustuse olemasolu. Avaldaja leiab, et vaatluse käigus tehtud fotod kinnitavad, et põrand on kahjustunud (28.03.2023 kohtuistungi protokoll 00:11:57). Fotod on tehtud aga 12.05.2020 kell 16.45, seega vahetult pärast 10.05.2020 sündmust. Tunnistaja sõnul kohe ei märganud ta midagi (16.05.2023 kohtuistungi protokoll 00:09:54), seega ei ole ka nimetatud tõendid ühtselt seda asjaolu kinnitavad.
2. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 järgi kohustatud tagama, et seda järgiks ka tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud. KrtS § 31 lg 5 kohaselt on korteriomanik kohustatud korraldama oma korteriomandi valitsemise ka ajal, kui ta ise viibib sellest eemal. Korteriomanikud peavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi käituma üksteise suhtes lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õigusi kahjustamast.
3. Riigikohus on selgitanud, et kannatanud korteriomanik (avaldaja) võib

§ 115

lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda teiselt korteriomanikult (puudutatud isik) kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17312, p 15): • teine korteriomanik on kohustust rikkunud (

§ 115

lg 1); • teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (

§ 115

lg 1,

§ 103

lg 1); • kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); • kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); • rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

7 23. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju, läks selles ulatuses avaldajale kui kindlustusandjale

§ 492lg 1 alusel kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu üle.

Puudutatud isik on osaliselt tagasinõude täitnud. Kohus leiab arvestades asjaolu, et vaidlus on põranda kahjustuse üle, täiendav hüvitise nõue põhjendatud. 24.

§ 76

lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt

§ 82

esimesele lõikele, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva ja kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Avalaja on kindlustusandja, kellele on

§ 492

lg 1 alusel on läinud üle kahjustatud korteriomaniku nõue kahju tekitaja vastu.

492 lg 1 kohaselt kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuna avaldaja on kahju hüvitanud, siis järelikult on soodustatud isiku nõue puudutatud isiku vastu läinud üle avaldajale. Kohtu hinnangul ei ole aga avaldaja poolt esile toodud kahju suurus põhjendatud ega tõendatud. Avaldaja on kahjustunud korteri taastusremondi maksumuseks võtnud ühe hinnapakkumuse, mis ei ole kooskõlas vara ülevaatusaktis kirjeldatuga. TsMS § 235 kohaselt väite põhistamine on kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 25. Avaldaja tugineb oma kahjunõudes asjaolule, et puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust hoida eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub lekkekoht. Avaldaja hinnangul on veekahju alguse saanud puudutatud isikule kuuluvast korterist, mille üle ka kohtumenetluses vaidlus puudub. Puudutatud isik vaidleb avaldaja nõudele vastu leides, et kahju suurus on ülepaisutatud. Kohus leiab, et korteriomanikul lasus kohustus hoida eriomandi ese korras, vastutades tekitatud kahju eest, kuid kahju suuruse kindlaks määramisel tuleb arvestada ja lähtuda kahju hüvitamise eesmärgist. 26.

§ 113

lg 1 esimeses lauses sätestatu annab võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

§ 101

lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kohus on tuvastanud, et puudutatud isik vastutab korterile nr 32 tekitatud kahju eest. Kohtu hinnangul on puudutatud isik viivitanud enda kohustuse täitmisega, mistõttu on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult selle eest viivist.

§ 82

lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kohtu hinnangul ei kuulu viivise nõue rahuldamisele, kui põhinõue jääb rahuldamata.

1. Menetluskulud 8
2. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses ning asjaolu, et kohus jätab avaldaja nõude rahuldamata, peab kohus õiglaseks jätta tsiviilasja menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
4. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
5. Puudutatud isiku menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud summas 438,50 eurot (õigusabikulud 4,4 tunni eest tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta). Lepingulise esindaja kulud koosnevad alljärgnevatest toimingutest: o avalduse ja selle lisadega ning puudutatud isiku vastusega avaldusele tutvumine (1 tund); o esmane konsultatsioon kliendiga ja nõupidamine (0,75 tundi); o 28.03.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine (1 tund); o 16.05.2023 kohtuistungiks ettevalmistamine ja osalemine (1,5 tundi); o menetluskulude nimekirja koostamine (0,15 tundi tunnihinnaga 90 eurot).
6. Avaldajal ei ole vastuväiteid puudutatud isiku menetluskuludele.
7. Lepinguline esindaja on osutanud puudutatud isikule õigusabi tunnihinnaga vahemikust 90100 eurot (käibemaksuta). Puudutatud isikut esindas asja menetluses TsMS § 218 lg 1 p 2 tingimustele vastav lepinguline esindaja. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta, samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga, 153 eurot ilma käibemaksuta ning 156 eurot koos käibemaksuga (Riigikohtu 06.06.2018 otsus nr 2-15-4981, p. 21). Arvestades käesoleva tsiviilasja olemust, vaidluse keerukust ja puudutatud isiku lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, on esindaja taotletud tunnitasu määr mõistlik.
8. Edasi kontrollib kohus puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus võtab lepingulise esindaja kulud arvesse täies ulatuses. Tehtud toimingud on puudutatud isiku õiguste kaitsmise seisukohast vajalikud ja nendele kulunud aeg, arvestades asja mahtu, põhjendatud. Kõigi toimingute tegemine on kontrollitav ka tsiviilasja toimikust ja neile kulunud aeg ei ole ülepaisutatud. Puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtumenetluses on seega kokku 4,4 tundi (1 tund + 0,75 tundi + 1 tund + 1,5 tundi + 9 0,15 tundi). Arvestades lepingulise esindaja tunnihinda, on puudutatud isiku õigusabikulu kokku 438,50 eurot (4,25 tundi × 100 eurot + 0,15 tundi x 90 eurot).
9. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus puudutatud isiku menetluskulude rahaliseks suuruseks 438,50 eurot, mis kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et sellises ulatuses õigusabikulude väljamõistmine on arvestades menetluse kulgu ja asja olemust, ka põhjendatud. Puudutatud isiku taotlusel tuleb avaldajalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (TsMS § 177 lg 4).
10. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. (allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik 10