Obsah (11)

§ 657§ 662§ 633§ 338§ 236§ 238§ 2§ 465§ 659§ 696§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 21.04.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-16-8328 Kohtuasi X kohustustest v

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

1. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha võlgniku poolt määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumentide ja nende mahukate lisade osas. 31.
2. Määruskaebuse põhjendamiseks võib

§ 662lg-st 3 tulenevalt esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

See ei tähenda, et tõendeid võiks esitada korduvalt ja neid konkreetsete asjaoludega seostamata või lisade nimekirja esitamata. Samuti tuleb selliselt asjaolude ja tõendite esitamisel märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus (

§ 633

lg 5).

§ 338

lg 1 p 7 kohaselt märgitakse menetlusosalise poolt kohtule esitatavas menetlusdokumendis, hagis, vastuväites ja kaebuses muu hulgas menetlusdokumendi lisade nimekiri. Tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb (

§ 236lg 3).

Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust (

§ 238lg 1).

31.

1. Võlgnik on 21.10.2022 esitanud kahel korral määruskaebuse ja lisana ka vaidlustatud maakohtu määruse. Samasisulise kaebuse korduvaks esitamiseks puudub vajadus ning käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määrus sisaldub juba tsiviilasja toimikus. Seega puudub vajadus nende täiendavaks võtmiseks toimikusse. Kohus tagastab korduvalt esitatud määruskaebuse ja mõlema menetlusdokumendi lisa elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (III kd, tl-d 7–21). 31.
2. Võlgnik on 15.11.2022 esitanud vastuseks maakohtu 25.10.2022 puuduste kõrvaldamise määrusele täiendused määruskaebusele ja lisad. Võlgniku määruskaebus ei sisalda lisade nimekirja. Määruskaebuses ei ole ühelegi konkreetsele lisale (tõendile) viidatud. Samuti on need esitatud juba varem maakohtule (II kd, tl-d 106–107, 195–199, 200–205). Samade, kohtule juba esitatud dokumentide uuesti esitamine ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus keeldub kõigi 15.11.2022 esitatud määruskaebuse täiendustele lisatud dokumentide vastuvõtmisest ja tagastab need elektrooniliselt ega võta neid tsiviilasja toimikusse (III kd, tl-d 47–89). 31.
3. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et 15.11.2022 esitatud täiendused määruskaebusele sisaldavad mahukaid väljavõtteid seadusaktidest ja erinevaid käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määruseid. Kohus kohaldab asjakohast seadust ise ja käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu määrused sisalduvad juba tsiviilasja toimikus. Kuivõrd eelnimetatu sisaldub 6 2-16-8328 määruskaebuse tekstis, ei saa eraldi nende vastuvõtmisest keelduda. Neil kaalutlustel võtab ringkonnakohus asja lahendamisel võlgniku 15.11.2022 menetlusdokumenti arvesse üksnes osas, milles võlgnik on esitanud etteheited Harju Maakohtu 06.10.2022 määrusele (III kd, tl 34) ning jätab dokumendi ülejäänud osas tähelepanuta (III kd, tl-d 34 pöördel–45). 31.
4. Lisaks esitas võlgnik 29.11.2022, s.o pärast määruskaebuse ja selle 15.11.2022 täienduste võlausaldajatele kättetoimetamist ning võlausaldajate seisukohtade esitamist veelkordselt täpsustused määruskaebusele. Kohus peab hea seisma selle eest, et menetlus oleks ökonoomne ja toimuks mõistliku aja jooksul. Samas peab kohus lahendama asja õigesti ning võimaldama vajalikus ulatuses menetlusosalistele oma seisukohtade ja tõendite esitamist (

§ 2

). Ehkki

§ 662

lg 3 võimaldab kaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid, ei ole selline võimalus menetluses lõputu. Võlgnik sai määruskaebemenetluses võimaluse oma kaebust täpsustada, kui maakohus andis 25.10.2022 määruses puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Ringkonnakohus märgib, et võtab 29.11.2022 esitatud menetlusdokumendi puhul arvesse üksnes selles esitatud õiguslikud seisukohad. 32. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku tegevust viie aasta lõikes alates menetluse algatamisest hinnates tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Võlgniku määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

1. Käesolevas asjas tuleb füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lg 2 järgi kohaldada asja lahendamisel kuni 01.07.2022 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni. Võlgnikul on võimalik saada kohustusest vabaks üksnes juhul, kui ta on täitnud ettenähtud seadusest tulenevad kohustused ning suutnud kohustuste täitmist kohtule ka tõendada. PankrS § 175 lg-d 2 ja 4 sätestavad absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Juhul kui võlgnik ei ole enda kohustusi täitnud, peab ta tooma kohtu ette asjaolud ja tõendama, et ta ei rikkunud kohustusi süüliselt või ei kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
2. Võlgnik peab kohustustest vabastamise menetluses tooma kohtu ette asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgnik on tegelenud võlgadest vabastamise menetluse ajal mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsinud (PankrS § 173 lg 1). Sealjuures on kohtupraktikas leitud, et ei piisa üksnes töötasu saamisest või ametikoha pidamisest, vaid võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, või kui see ei ole mingil põhjusel võimalik, siis vähemalt tegema kõik endast mõistlikult võimaliku, et selline tegevus leida. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Olenevalt asjaoludest võib mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustus siiski tähendada ka seda, et võlgnik peab leidma uue töökoha. Üldjuhul on pankrotivõlgnik kohustustest vabastamise menetluse ajal kohustatud töötama täistööajaga, kuid tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 30.10.2019, 2-11-24696, p 19). 7 2-16-8328
3. Otsustus selle kohta, kas võlgnik on tegelenud mõistliku tulutoova tegevusega, on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus saab teha tuvastatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus diskretsioonipiire ületanud.
4. Maakohus järeldas õigesti võlgniku enda esitatud aruannete ja ärakuulamisel avaldatu alusel, et võlgnik ei ole tegelenud kogu menetluse kestel mõistlikult tulutoova tegevusega PankrS § 173 lg 1 tähenduses ega otsinud seda piisavalt. Maakohus on korduvalt võlgnikule selgitanud tema kohustusi (II kd, tl-d 3, 26, 43, 46, 80, 186–189). Arvestades maakohtu korduvaid selgitusi, ei saanud kolleegiumi hinnangul võlgnikule jääda tema kohustused menetluse kestel ebaselgeks. Maakohus leidis õigesti, et võlgnik ei ole tõendanud, et ta oleks pidevalt ja aktiivselt tööd otsinud või et oleksid esinenud objektiivsed asjaolud, mis töö otsimist ja leidmist takistasid.
5. Kuigi võlgnik on töö leidmise takistusena esile toonud muu hulgas laste kasvatamise ja ühe lapse erivajaduse, nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ei ole usutav, et võlgnikul puudus viimase viie aasta jooksul töötamise võimalus täielikult. Võlgniku käsitlusest jääb mulje, et laste olemasolu korral ei olegi võimalik tööl käia ega oma kohustusi võlausaldajate ees täita. Laste kõrvalt töötamine, sh nn COVID-19 perioodil, on tavapärane, nagu maakohus õigesti leidis. Maakohus on järeldanud, et kooliealiste laste hooldamist, isegi kui üks neist on erivajadusega, ei saa asja materjalide alusel pidada sissetuleku teenimise takistuseks. Ringkonnakohtul puudub alus selles järelduses kahelda.
6. Seda, et võlgnik oleks tööturul halvas valguses põhjusel, et ta on pankrotis, ei ole võlgnik samuti usutavaks teinud. Võlgnik ei ole täpselt toonud kohtu ette, milliseid tööpakkumisi ta vaatas, kuhu ta kandideeris ja kuhu teda tema esile toodud põhjendustel tööle ei võetud. Võlgniku üldsõnaliste väidete alusel ei saa ringkonnakohus jõuda maakohtust erinevale järeldusele.
7. Võlgniku tegevusest ei nähtu pingutust ja endast parima andmist võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et mõistliku tulutoova tegevuse otsimisena ei ole piisav, kui võlgnik kandideerib töökohale menetluse kestel ühel korral ning ülejäänud kohustusest vabastamise menetluse jooksul loobub üldse konkurssidel osalemisest. Väide, et tegelikult kandideeris ta rohkematel kordadel, on jäänud paljasõnaliseks. Mõistliku tulutoova tegevuse otsimine eeldab lisaks soovi väljendamisele ka seda, et võlgnik teeb reaalseid pingutusi, s.t kandideerib erinevatel konkurssidel selleks, et ametikoht endale saada, ning suudab seda ka kohustuste vabastamise menetluses kohtule tõendada. Mõistlik isik, kui tal on soov oma kohustustest vabaneda, oleks võlgniku asemel otsinud kogu menetluse ajal endale tulutoovat tööd. Selliseid asjaolusid ega tõendeid aga võlgnik kohtu ette toonud ei ole. Võlgnik, kes teadis, et tema suhtes on käimas kohustustest vabastamise menetlus ning tal on kohustus sellel perioodil tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, oleks pidanud tegema pingutusi, et leida töö. Kohustustest vabastamise menetluse üks eesmärk on võimaldada uus majanduslik algus eriti raskes majanduslikus seisus võlgnikule, kes annab endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013, 3-2-1-46-13, p 11). Juhul, kui võlgnik endast parimat ei anna, riskib võlgnik sellega, et kohus teda kohustustest ei vabasta.
8. Lisaks ei ole võlgnik tema seisukohtadest nähtuvalt tõsiselt kaalunud võimalust endale ise töökoht luua, võttes arvesse, et võlgnikul on kõrgharidus õigusteaduses. Võlgnik on küll menetluse ajal asunud õppima kõrgkoolis ja omandab uut eriala, kuid see ei ole mingilgi määral aidanud kaasa võlausaldajate nõuete rahuldamisele. 8 2-16-8328
9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse seisukohaga, et võlgnik ei rikkunud tööotsimise ja sissetuleku teenimise kohustust, kuna kohus ei hinnanud realistlikult võlgniku võimekust võlgade likvideerimiseks. Esiteks ei ole võlgnik kohustatud võlgadest vabastamise menetluse kestel võlgu likvideerima, vaid neid mõistliku pingutuse tulemusel vähendama. Pigem jääb võlgniku seisukohtadest mulje, et võlgade kogusummat arvestades ei ole võlgniku hinnangul mõtet võlausaldajate nõuete jääki vähendada, kui kohustusi ei ole võimalik kohustustest vabastamise menetluse jooksul täielikult täita. Olukorras, kus võlgnik ei ole teinud piisavaid pingutusi tulutoova tegevuse leidmiseks ja ei ole sisuliselt kogu menetluse kestel tulu teeninud, ei saanud maakohus hinnata, kas võlgniku tulust oleks olnud võimalik võlausaldajale väljamakseid teha või mitte (PankrS § 173 lg 5).
10. Maakohus ei pidanud olukorras, kus võlgnik ei ole 5 aasta jooksul sisuliselt mingit sissetulekut teeninud, selgitama, millises summas täpsemalt on tasuv töö või teenistus. Maakohus oleks saanud hinnata võlgniku sissetuleku piisavust juhul, kui võlgnik oleks töötanud ja sissetulekut teeninud. Sellisel juhul oleks maakohus hinnanud, kas arvestades võlgniku vanust, haridust ja töökogemust, oli võlgniku pingutus piisav ja mõistlik või kas võlgnik oleks pidanud veelgi tasuvama töö leidma.
11. Võlgniku hinnangul on arusaamatud mõnede võlausaldajate vastuväited menetluse lõpetamisel olukorras, kus nad ei esitanud vastuväiteid menetluse algatamisel. Ringkonnakohus selgitab, et võlausaldajad saavadki anda enda sisulise arvamuse võlgniku tegevusele kohustustest vabastamise menetluses tagantjärgi menetluse lõpetamisel.
12. Ringkonnakohus saab kaaluda määruskaebusmenetluses PankrS § 175 lg 5¹ kohaldamist. Viidatud sätte kohaselt võib kohus, kui ta leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlust pikendatakse eesmärgiga anda võlgnikule võimalus näidata kohtule ja võlausaldajatele, et ta väärib kohustustest vabastamist. Selleks tulnuks võlgnikul eeskätt oma võlgnevust võlausaldajate ees vähendada, koheldes võlausaldajaid võrdselt ja tehes väljamakseid vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele (PankrS § 172 lg 2). Võlgniku senisest käitumisest ja määruskaebuse seisukohtadest võib aru saada, et võlgniku hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete täitmine üleüldse võimalik. Ringkonnakohus ei pea täiendava tähtaja määramist põhjendatuks, arvestades võlgniku senist käitumist, passiivsust tulutoova tegevuse leidmisel, huvipuudust nõuete vähendamisel ja asjaolu, et PankrS § 175 lgs 5¹ sätestatud maksimumtähtaeg saabub vähem kui aasta pärast.
13. Kokkuvõttes on maakohus õigesti PankrS § 175 lg 8 alusel lõpetanud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse, jättes võlgniku kohustustest vabastamata. Võlgnikule oli teada, kuidas ta peab käituma, et vabaneda pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste täitmisest. Menetluse ajal võlgnik ei otsinud piisavalt ega teinud tööd, mis oleks taganud võlausaldajatele võlgnevuse katteks väljamaksete tegemise mingiski ulatuses. Seega puudus võlgnikul tahe teha endast kõik sõltuv, et asuda oma kohustusi täitma, mis annab aluse täitmata jäänud kohustustest vabastamisele.
14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjenduste ja järeldustega menetluse osaliselt kinniseks kuulutamisel. Muus osas, kui võlgniku lapse terviseandmeid puudutavas osas, ei ole põhjendatud kohustusest vabastamise menetlust kinniseks kuulutada. 9 2-16-8328
15. Kuigi maakohus on 08.06.2022 toimunud ärakuulamisel lubanud lahendi teha 1 kuu jooksul, kuid jõudis selleni 4 kuu pärast, ei ole tegemist olulise menetlusnormi rikkumisega, mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise. Vastupidiselt võlgniku kahtlusele, et hilinemine viitab sellele, et kohus ei olnud pühendunud ja võis olla häiritud seadusemuudatustest, leiab ringkonnakohus, et arvestades maakohtu töökoormust, võttis kohus lahendi tegemiseks mõistliku aja. Maakohus eksis küll edasikaebekorra selgitamisel, kuid ringkonnakohus ei pea ka seda niivõrd oluliseks menetlusnormi rikkumiseks, mis võiks kaasa tuua lahendi tühistamise. 48.

§ 696lg 1 esimene lause ja Pankr

S § 5 lg 1 võimaldavad esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata kuni 01.07.2022 kehtinud PankrS § 175 lg 6 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 49. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel võlgniku kanda.

Asja materjalidest nähtuvalt teistel menetlusosalistel kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, mistõttu jäävad need rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) 10