) § 64 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus võib tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. 9.
lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
ÜS) § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja saabumise algus. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
lg 2 kohaselt võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. 10.2. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt edastas maakohus 27.01.2023 kostjale Harju Maakohtu 27.01.2023 otsuse tsiviilasjas nr 2-21-14919 pdf-failina kostja e-posti aadressile XXX. Tegemist on kostja e-posti aadressiga, mida kostja on maakohtu menetluses kohtuga suhtlemisel kasutanud ja millelt on ta ka menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud. 10.3.
lg 1 järgi kui menetlusdokument on saajale samas kohtumenetluses kätte toimetatud, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Seega sai kostja kaevatava otsuse kätte 01.02.2023 kell 24.00 ning apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 02.02.2023. Seega oleks kaebus tulnud esitada hiljemalt 03.03.2023 kell 24.00. Ringkonnakohtule laekus kostja e-kiri kaebuse esitamise kavatsusega 06.03.2023. Seega oli kostja e-kirja esitamise ajaks möödunud apellatsioonkaebuse esitamiseks
Kostja ei ole käesoleva määruse tegemise ajani apellatsioonkaebust esitanud. 10.4. Isegi, kui ringkonnakohus saaks pidada kostja kaebuse esitamise sooviavaldust apellatsioonkaebuseks, oleks see lisaks ka oluliste menetlemist takistavate puudustega.
lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse ka siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Kaebuselt ei ole tasutud ta riigilõivu (
Samas ei pea ringkonnakohus põhjendatuks anda kostjale
lg 2 alusel tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna kaebus oleks igal juhul esitatud pärast
10.5. Täiendavalt selgitab ringkonnakohus, et seaduses sätestatud tähtaja puhul on menetlusosalisel võimalik taotleda tähtaja ennistamist.
lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje.
sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha mh juhul, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega.
lg 2 3 2-21-14919 järgi tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. 10.6. See tähendab, et kui kostja ei saanud apellatsioonitähtaega järgida mõjuval põhjusel, oli tal
lg 1 kohaselt võimalik taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Kostja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist ega esitanud apellatsioonkaebust, mis oleks tulnud esitada koos tähtaja ennistamise taotlusega. Riigikohus on selgitanud, et
lg 2 eesmärgiks on välistada tähtaja ennistamine etteulatuvalt, kui ei ole veel teada, kas menetlustoimingut, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse, üldse tehakse. Seega ei saa menetlusosalise tähtaja ennistamise avaldust lahendada enne menetlustoimingu tegemist (Riigikohtu 31.03.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-15, p 13). 10.7. Vaatamata sellele, et kostja ei ole nõuetekohast apellatsioonkaebust ringkonnakohtule esitanud, loeb ringkonnakohus kostja 06.03.2023 apellatsioonkaebuse esitamise kavatsuse kaebuseks ja keeldub kooskõlas
lg 1 p-ga 2 ja § 638 lg-ga 4 eeltoodud põhjendustel kostja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast. 11. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada.
12. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud
Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud kaebust kostjale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 13.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule (
Käesoleva määrusega tehtud menetlusliku otsustuse (tähtaja pikendamise taotluse rahuldamata jätmine) peale ei näe
ette edasikaebe võimalust. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.