KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming RESOLUTSIOON 28.07.2023, Tallin

) § 110 lg 1 p 3 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses.

§ 110

lg 2 kohaselt kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel käesolevas peatükis sätestatut niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. 3. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1).

§ 112

lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Võttes aluseks kaebaja majandusliku seisundi teatise ja kohtule esitatud kaebaja K-Raha väljavõtte andmed perioodi 30.03.2023-23.07.2023 kohta leiab kohus, et antud juhul puuduvad

§ 112lg 1 sätestatud piirangud kaebajale menetlusabi andmiseks.

Kohtu hinnangul ei võimalda kaebaja sissetulekud tasuda asjatundliku õigusteenuse eest, panemata kaebajat majanduslikult raskesse olukorda. Seega on majandusliku seisundi aspektist kaebajale menetlusabi andmine lubatav.

1. Sõltumata kaebaja majanduslikust seisundist jätab kohus RÕA taotluse rahuldamata esiteks RÕS § 7 lg 1 punkti 1 ja alusel. Riigi õigusabi ei anta, kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud piirangud. RÕS § 7 lg 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 4.
2. Olenemata asjaolust, et taotleja ei valda juriidilisi eriteadmisi ja taotlejal on vaimse tervise probleemid, ei tähenda see, et ta ei ole võimeline iseseisvalt oma õigusi kaitsma. Kohus hindab RÕA taotluse lahendamisel ning RÕA määramise vajaduse hindamisel vaidluse keerukust. Taotleja soovib vaidlustada Tallinna Vangla tegevust seoses kaebajale osutatud C-hepatiidi raviga ning esitada sellest tulenevalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Taotleja viitab, et esitas vanglale kahju hüvitamise nõude ära, kuid see ei olnud täiuslik ning vangla kasutab kõiki kaebaja eksimusi ära. Kohus selgitab, et isegi juhul kui taotlus on vanglale esitatud teatavate puudustega, siis on hiljem kohtumenetluses võimalik kohtu abiga taotlejal vastavad puudused kõrvaldada. Olukorras, kus on selge vaidluse põhiprobleem ning vaidlus taandub sisuliselt üksnes faktiküsimusele, kas kaebajale on kohast ravi osutatud või mitte (ja kas sellest tulenevalt on mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud) ja mitte keerukatele õiguslikele küsimustele, on taotleja kohtu hinnagul võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on ka konkreetselt välja toonud, miks ta leiab, et Tallinna Vangla on talle kahju tekitanud (kaebaja C-hepatiidi näitajad veres on halvenenud). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul vaidlus õiguslikult keeruline. Vaidlus puudutab seda, kas taotleja terviseandmed kinnitavad taotleja hinnangut, et tema C-hepatiidi näitajad on vanglas halvenenud või mitte. Kohus selgitab, et taotlejal ei tule viidata õigusnormidele, vaid kaebaja ülesanne on nii kohtueelses menetluses kui ka hiljem kohtumenetluses välja tuua faktilised asjaolud. Faktiliste 2 asjaolude (mh kaebaja terviseseisundit puudutavate asjaolude) kirjeldamine on eelduslikult taotleja võimetes ning taotleja ise on neist asjaoludest kõige teadlikum. Ka tähelepanuhäire, isiksusehäire ja töövõime puudumine omavad riigi õigusabi andmist otsustades tähtsust vaid juhul, kui need takistavad taotlejal oma õigusi efektiivselt kaitsta. Asja materjalide põhjal ei ole võimalik järeldada, et need asjaolud avaldavad taotlejale sellist mõju, et ta ei ole võimeline ise oma õigusi kaitsma. Taotleja on end kohtule esitatud dokumentides väljendanud piisavalt arusaadavalt ja selgelt, põhjendades avaldusi faktiliselt. Samuti mõistis ta kohtu 25.07.2023 määrust piisavalt, et taotluse puudused kõrvaldada. Seega puudub põhjus pidada taotleja tervislikku seisundit niivõrd halvaks, et ta ei saa ise avaldusi esitada. 4.
3. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2lg 4).

Kohus tagab igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu ning avalduse läbivaatamist takistavad vormivead kõrvaldatakse (

§ 2lg 5).

Kohus tagab kõigis asja lahendamiseks olulistes küsimustes menetlusosalistele tõhusa ja võrdse võimaluse esitada ja põhjendada oma seisukohti ning vaielda vastu teiste menetlusosaliste seisukohtadele või toetada neid (

§ 2lg 6).

Eeltoodud kohtu selgitamis- ja uurimispõhimõtetest tulenevalt on halduskohtul omalt poolt kohustus tagada poolte menetluslik võrdsus ning oluliste asjaolude väljaselgitamine. Kohus abistab oma selgitustega kaebajat ning annab juhiseid, mille abil ei jää kaebajal olulised taotlused või avaldused esitamata õigusliku kogenematuse tõttu. 4.

1. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ning jätab RÕA taotluse RÕS § 7 lg 1 punkti 1 alusel rahuldamata.
2. Teiseks RÕS § 7 lg 1 p 6 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kaebaja taotleb riigi õigusabi seoses Tallinna Vanglale vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise sooviga nii haldusmenetluseks kui ka võimalikuks hilisemaks kohtumenetluseks. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei esine sellist tungivat avalikku huvi, millisel juhul oleks vajalik määrata riigi õigusabi korras kaebajale esindaja. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 3