← Eesti

2-23-10051/5

Obsah (6)§ 468§ 415§ 394§ 407§ 173§ 164

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Otsuse tegemise aeg ja koht 03. august 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-10051 Kohtuasi A. A.i (A.) hagi J. O.

§ 468lg 1 p 2). 1

(4)EDASIKAEBAMISE KORD Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (RLS § 59 lg 19) 280 (kakssada kaheksakümmend eurot ja maksekorraldus esitada kohtule. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). ASJAOLUD

  1. A. A. esitas oma seadusliku esindaja G. A.i kaudu 14.07.2023.a. Viru Maakohtule hagiavalduse J. O.lt elatise saamiseks. J. O. on hageja isa. Hagiavalduse kohaselt kolisid septembris 2022.a. vanemad elama Soome, siis hakati püsivalt koos elama. Enne käidi teineteisel külas Viljandi-Kohtla-Järve. Märtsis-aprillis 2023 tuli hageja ema G. A. oma vanematele Eestisse külla ja lõplikult Soomest Eestisse tagasi 25.05.
  2. Kõik majapidamise- ja eluasemega seotud kulutused olid hageja ema kanda. Pigem küsis lapse isa lapse emalt koguaeg raha enda tekkinud võlgnevuste maksmiseks. Majanduslikku tuge hageja ema lapse isalt saanud ei ole. Käesoleval ajal J. O. pojale elatist ei maksa ja rahaliselt ega muul viisil hagejat ei toeta. Kirjavahetuse teel teatas J. O., et elatise nõudmiseks tuleb kohtusse pöörduda. Hageja ema on lapsehoolduspuhkusel, sest hageja on vaid 3 kuune. Eelmisest kooselust on G. A.il poeg L. P.. G. A. kannab üksi kõik hagejaga seotud kulud. G. A.i igakuise sissetuleku moodustab vanemahüvitis 1400 eurot, peretoetus 160 eurot ja elatis vanemale pojale 300 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise - tagasiulatuvalt alates 11.04.2023-01.07.2023 685,52 eurot (arvestusega 164,86 aprill + 2 x 260,33) - alates 01.07.2023.a. 260,33 eurot kuus kuni A. A.i täisealiseks saamiseni so XXX.a. Elatis mõista välja lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja
  3. Igakuise elatise palub hageja kanda G. A.i arvelduskontole EEXXX iga kuu kümnendaks kuupäevaks. MENETLUSE KÄIK 2

(4)
  1. Viru Maakohus võttis 17.07.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis J. O.le hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 17.07.2023 (KÄPO-s), kuid kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  3. J. O. on A. A.i isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
  4. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja igakuiselt 260,33 eurot arvestades igaaastast baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutust (PKS § 101 lg 3 ja 4) ning tagasiulatuvalt alates 11.04.2023-01.07.2023 685,52 eurot (arvestusega 164,86 aprill + 2 x 260,33 (mai-juuni)) 5.1 PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa (lg 1-7). Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 249,87 eurot (alates 01.04.2023.a.), mida indekseeritakse iga aasta
  5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
  6. aprillil. Keskmine brutopalk
  7. aastal oli 1 685 eurot ja 3% sellest on 50,55 eurot. PKS § 101 lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb 2022.aastal elatise miinimumsuurus järgmiselt: PKS § 101 lg 3 järgne baassumma 249,87 eurot, millele lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast 249,87 + 50,55 =300,33 eurot. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 300,33 - 40 =260,33 eurot. Igakuise elatise suurus on 260, 33 eurot. 5.2 PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 3
(4)Hageja nõuab tagasiulatuvat elatist alates sünnist ehk 11.04.2023.a kuni 30.06.2023 (kaasaarvatud) summas 685,52 eurot (arvestusega 164,86 aprill + 2 x 260,33 (mai-juuni)) 6. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja ei kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud väited (sh nõude suuruse) omaks võtnud. 7. Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 8.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 164

lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.