Obsah (5)

§ 21§ 11§ 20§ 9§ 2

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2023, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-8140 Kohtukoosseis Eesistuja Sten Lind

§ 21lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka.

Tulirelva olulise osa käitlemisele laieneb

§ 21lg 2 kohaselt sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele.

1. jaanuarist
2. märtsini 2021 seisnes tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) ebaseaduslik käitlemine selles, et V. Beljajev pakkus Läti Vabariigis asuva müüja käes olevat mittekomplektset vintpüssi Eestis elavale P-nimelisele relvahuvilisele ja vahendas selle müüki, leppides kokku vintpüssi müügihinna ja selle tasumise kahes osas, selgitas Ple vintpüssi Lätist Eestisse toimetamise ja Eestis kättesaamise viisi, korraldas Plt saadud ettemaksu müüjale tasumist ja vintpüssi postipakiga Lätist Eestisse toimetamist. Püss saabus Eestisse enne
3. märtsi
4. Vadim Beljajevi ja Aleksei Baženovi ühine tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin kasutuskõlbliku lukukoja (kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi) 2 ebaseaduslik käitlemine ajavahemikul
5. märtsist
6. juulini 2021 seisnes järgnevas. V. Beljajev palus A. Baženkovilt abi Eestisse saabunud vintpüssi sisaldavale postipakile järele minekuks. V. Beljajev ise oli alates
7. augustist 2020 kohtuotsusega määratud viieaastasel katseajal ning kartis pikaajalist reaalset vangistust (
8. augusti 2020 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata nelja ja poole aastast vangistust ja sellele vangistusele uue kuriteo eest lisanduda võivat vangistust), mis ähvardas teda juhul, kui ta oleks uuesti jäänud tulirelva või selle oluliste osadega politseile vahele. A. Baženov nõustus V. Beljajevit aitama, teades seejuures, et postipakis, mille järel ta koos V. Beljajeviga läheb, on tulirelvade hulka kuuluv vintpüss (või selle olulised osad).
9. märtsil 2021 läksid V. Beljajev ja A. Baženov koos Tallinnas Laki tn 14a/2 asuva Autopost Terminal OÜ kontori juurde. A. Baženov sai kontoris vintpüssiga postipaki ja andis selle üle teda kontori juures oodanud V. Beljajevile. V. Beljajev läks pakiga koju, kus eraldas vintpüssi lukukojast mittekomplektse relvaluku, jättis relvaluku enda koju, vintpüssi ilma relvalukuta andis aga samal päeval hoiule A. Baženovile. Kokkulepitult V. Beljajeviga hoidis A. Baženov V. Beljajevilt saadud mittekomplektset vintpüssi, mille lukukoda on kasutuskõlblik, oma elukohas kuni
10. juulini 2021, mil politseiametnikud võtsid kõnealuse mittekomplektse vintpüssi läbiotsimise käigus ära. Sooviga müüa vintpüss võimalikult kallilt, hakkas V. Beljajev pärast vintpüssi kättesaamist otsima vintpüssile uut ostjat, pakkudes vintpüssi müüa talle tuttavatele relvahuvilistele, sh DLle või nendega seotud isikutele ning pidades vintpüssi müümise küsimustes nõu ja kooskõlastades oma tegevust A. Baženoviga. Ühtlasi jätkas V. Beljajev pärast vintpüssi kättesaamist suhtlemist parajasti väljaspool Eestit viibinud P nimelise ostjaga, kes teatas, et vintpüssile tuleb järele tema tuttav. V. Beljajev ja A. Baženov otsustasid ühiselt ja kooskõlastatult vintpüssi Ple ega tema saadetud isikule mitte üle anda. Alates 18.03.2021 käitusid V. Beljajev ja A. Baženkov vintpüssi faktiliste omanikena, s.t jätsid vintpüssi jäädavalt endale ja hakkasid sellega edaspidi ümber käima oma äranägemise järgi, pannes sellega toime tulirelva oluliste osade hulka kuuluva vintpüssi Mosin lukukoja soetamise.
11. märtsil 2021 kohtus V. Beljajev end P tuttavana esitlenud Illari-nimelise isikuga, kellelt sai vintpüssi teise osamakse ja kellele andis üle kinnise vineerkasti, milles pidi olema mittekomplektne vintpüss Mosin, kuid milles oli tegelikult metallist tööriist (meisel). Selle eesmärk oli soov leida püssi eest kõrgemat hinda maksev ostja.
12. juunil 2021 pakkus V. Beljajev vintpüssi relvahuvilisele SK-le, kes aga vintpüssi vastu huvi ei ilmutanud. Kokkuvõttes heidetakseV. Beljajevile süüdistuses ette, et ta • müüs kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektse vintpüssi (korraldas vahendajana müümist, jättes aga müüdud vintpüssi kokkulepitud hinna tasunud ostjale üle andmata), • hoidis seda A. Baženoviga ühises valduses ja • seejärel koos A. Baženoviga soetas, omas ja üritas müüa kasutuskõlbliku lukukojaga mittekomplektset vintpüssi V. Beljajev ja A. Baženov käitlesid eelkirjeldatud viisil tulirelva olulist osa (vintpüssi lukukoda) 3 ebaseaduslikult, s.t omamata relvaseaduse §-des 32 ja 34 ettenähtud relvasoetamisluba ja relvaluba. Süüdistuse kohaselt olid V. Beljajev ja A. Baženov teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid, et vintpüssi lukukoda on kasutuskõlblik ning selle käitlemiseks on vajalik relvaluba, mida neil ei ole. Eelkirjeldatud teo pani Vadim Beljajev toime isikuna, keda on Harju Maakohtu
13. augusti 2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-4492 karistatud KarS § 418 lg 2 p 1 ja § 4181 lg 2 p 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest. 1.2 KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi on V. Beljajevile esitatud süüdistus tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade korduvas ebaseaduslikus käitlemises. Süüdistuse kohaselt soetas V. Beljajev tuvastamata kohas viisil ja ajal enne
14. märtsi 2020 7,62×25 mm kaliibrilise mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ, mis koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik relvaraam kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk ning kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga. Soetatud mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ hoidis V. Beljajev enda valduses kuni selle müümiseni (võõrandamiseni) P-nimelisele ostuhuvilisele, kes pöördus tema poole kuulutuste portaalis okidoki.ee avaldatud kuulutuse peale. V. Beljajev müüs kõnealuse mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ Ple mitmekümne euro eest kohtumisel, mis toimus tuvastamata päeval ajavahemikus
15. aasta jaanuarist kuni
16. märtsini
17. (tõenäoliselt 01.03.2020 peatselt pärast kella 16:29) Tallinnas Õismäe tee 155a asuvas Olerex’i tanklas, kus V. Beljajev andis P nimelisele ostuhuvilisele üle eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ (sealhulgas eraldi oleva kasutuskõlbmatu relvaluku) ning P nimeline ostuhuviline tasus V. Beljajevile sel kohtumisel eelnimetatud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ eest sularahas vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot. Relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad

§ 21lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka.

Käideldes eelkirjeldatud viisil eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, oli V. Beljajev teadlik, s.t vähemalt pidas võimalikuks ja möönis seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille lukukoda ja relvaraam on kasutuskõlblikud ning mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. Ajavahemikul 31.01.2021 kuni 01.07.2021 käitles V. Beljajev taas mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, sedapuhku ühiselt ja kooskõlastatult Sergei Rožkoviga. Kõnealusel relval puudus puitosa ehk kabaga relvalaad; relv koosnes järgmistest osadest: kasutuskõlblik lühendatud relvaraud pikkusega 224 mm; kasutuskõlblik relvaraam koos kasutuskõlbliku lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega; kasutuskõlbmatu relvalukk tuleümberseaduriga. ja kasutuskõlblik päästemehhanism koos päästiku- ja 4 Relvaraud, relvaraam ja relva lukukoda kuuluvad

§ 21

lg 1 kohaselt tulirelva oluliste osade hulka.

§ 21

lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Sergei Rožkov soetas tulirelva olulised osad tuvastamata kohas, viisil ja ajal hiljemalt

1. jaanuaril 2021, hoidis neid seejärel kuni
2. juunini 2021 tuvastamata kohas ning müüs need ühiselt ja kooskõlastatult Vadim Beljajeviga. Nimelt teavitas S. Rožkov hiljemalt
3. jaanuaril 2021 V. Beljajevit, et soovib kõnealused relvaosad müüa, ja oli nõus, et V. Beljajev hakkab otsima relvaosadele ostjat,
4. veebruaril 2021 arutas S. Rožkov V. Beljajeviga relvaosade müügihinda ning
5. juunil 2021 andis ta kõnelused relvaosad V. Beljajevile üle, soovides, et V. Beljajev müüks need relvaosad (nendest relvaosadest ja muudest eespool nimetatud osadest koosneva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ) leitud ostuhuvilisele maha. V. Beljajev pakkus ajavahemikul
6. jaanuarist kuni
7. juunini 2021 kõnealuseid relvaosi müüa vähemalt neljale erinevale relvahuvilisele, hoides S. Rožkovit oma tegevusega kursis ja kooskõlastades S. Rožkoviga relvaosade võimalikku müügihinda. 30.06.2021 võttis V. Beljajev kõnealused relvaosad S. Rožkovilt enda valdusse ja hoidis neid kuni
8. juuli 2021 õhtuni oma elukohas.
9. juuli 2021 õhtul müüs V. Beljajev kõnealused relvaosad Juri-nimelisele ostuhuvilisele.

§ 21

lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Relva soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, müük ja võõrandamine on käsitletavad relva ja laskemoona käitlemisena

§ 11lg 2 mõistes.

Püstolkuulipilduja PPŠ on automaattulirelv, mis on

§ 20

lg 1 p 5 kohaselt tsiviilkäibes keelatud ning sellest tulenevalt on keelatud ka automaattulirelva oluliste osade tsiviilkäive, kuivõrd

§ 21

lg 2 kohaselt laieneb tulirelva olulise osa käitlemisele sama kord, mis on kehtestatud seda liiki relva käitlemisele. Käideldes eelnimetatud olulistest relvaosadest ja muudest relvaosadest koosnevat mittekomplektset püstolkuulipildujat PPŠ, olid S. Rožkov ja V. Beljajev teadlikud, s.t vähemalt pidasid võimalikuks ja möönsid seda, et tegemist on tsiviilkäibes keelatud mittekomplektse automaattulirelvaga, mille relvaraud ja lukukojaga relvaraam on kasutuskõlblikud ja mille käitlemine on sellest tulenevalt ebaseaduslik. 1.3 KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi on Vadim Beljajevile esitatud süüdistus selles, et ta tarvitas korduvalt valu tekitavat ja tervist kahjustavat vägivalda oma elukaaslase X suhtes. Kehaline väärkohtlemine seisnes süüdistuse kohaselt järgnevas:

1. veebruaril 2020 lõi V. Beljajev vahetult enne kella 15:24 Tallinnas XXX asuvas korteris X vähemalt vähemalt neli korda rusikaga pähe. Sellega tekitas ta X-le füüsilist valu ja tervisekahjustused: hematoomi ja marrastuse otsmikul, kerge ninaverejooksu, hematoomi ja turse paremal näopoolel, hematoomid parema ja vasaku silma all ning hematoomi parema oimu ja kõrva piirkonnas.
2. mail 2021 kella 23.13 paiku lõi V. Beljajev X Tallinnas XXX asuvas korterelamus, selle korterelamu trepikoja üldkasutatavates ruumides või korteris nr XX vähemalt kolm korda 5 rusikatega näkku. Sellega tekitas ta X-le füüsilist valu ja tervisekahjustused: vasaku põse turse, hematoomid näol vasaku ja parema silma all ja paremal põsel ning veritseva kriimustuse vasakul kõrval.
3. Harju Maakohus tegi
4. aprillil 2022 otsuse, millega tunnistas V. Beljajevi süüdi ja mõistis talle karistused järgmiselt:
5. veebruaril 2020 ehk enne eelmist kohtuotsust toime pandud kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p 2 järgi, mõistes karistuseks 6 kuud vangistust; ajavahemikul
6. jaanuarist 2020 kuni
7. märtsini toime pandud tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat vangistust. Liitkaristuseks nende kuritegude eest mõistis kohus 5 aastat 6 kuud vangistust. Selle karistusega luges kohus kaetuks V. Beljajevile Harju Maakohtu
8. augusti 2020 otsusega mõistetud liitkaristuse 5 aastat vangistust. Kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest arvas kohus maha eelmise kohtuotsuse alusel kantud karistuse 6 kuud vangistust ja lugeda kandmata karistuseks 5 aastat vangistust. Pärast eelmist kohtuotsust toime pandud kuritegudes mõistis kohus V. Beljajevi süüdi järgnevalt:
9. mail 2021 toime pandud kehalises väärkohtlemises KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mõistes karistuseks 7 kuud vangistust;
10. jaanuarist
11. juulini 2021 toime pandud relva ebaseaduslikus käitlemises KarS § 418 lg 2 pde 1 ja 3 järgi, mõistes karistuseks 1 aasta pikkuse vangistuse;
12. jaanuarist
13. juulini 2021 toime pandud tsiviilkäibes keelatud tulirelva oluliste osade käitlemises KarS § 4181 lg 2 p 1 järgi, mõistes karistuseks 5 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 5 aastat vangistust, lugedes kergemad karistused raskeimaga kaetuks. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus seda liitkaristust Harju Maakohtu
14. augusti 2020 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, 5 aasta vangistuse võrra. Seega kujunes lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Kohus arvestas KarS § 68 lg 1 alusel V. Beljajevi karistusaja hulka tema 26 ja
15. veebruaril 2020 eelvangistuses viibitud aja ning luges vangistuse kandmise alguseks
16. juuli
17. Kohus mõistis V. Beljajevilt KarS §-de 831 ja 84 alusel kuriteo tulemusel saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 530 eurot. Veel mõistis kohus V. Beljajevilt välja sundraha 1635 eurot, relvaekspertiisi kulu 210 eurot, DNA ekspertiisi kulu 741 eurot ja kaitsjatasu 6600 eurot. Kohus määras, et kokku 9727,50 euro suurused menetluskulud võib V. Beljajev tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Sellisel juhul on igakuise makse suurus vähemalt 820 eurot, viimase osamakse suurus on 707,50 eurot. Maakohus kontrollis jälitustoimingute õiguspärasust. Nimelt oli V. Beljajevi kaitsja heitnud ette, et kriminaalasjas ei järgitud ultima ratio põhimõtet, ka oli kuriteo matkimine sedavõrd intensiivne, et kallutas V. Beljajevit süüdistuses nimetatud esemete käitlemiseni. Kohus nende 6 etteheidetega ei nõustunud. Jälitusload anti lähtudes kahtlusest, et V. Beljajev tegeleb erinevate tulirelvade käitlemisega. Kohtu hinnangul ei avaldatud V. Beljajevile ka märkimisväärset survet, kuna V. Beljajev ise näitas korduvalt üles märkimisväärset aktiivsust ebaseaduslike esemete käitlemisel. Kohus luges tõendatuks, et V. Beljajev on süüdistuses nimetatud PPŠ olulisi osi ja mittekomplektset, kuid kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüssi Mosin mudel 1891/1930 ebaseaduslikult käidelnud. Kaitseväite, et süüdistuses nimetatud vintpüss Mosin ja püstolkuulipildujad PPŠ on reaalselt kõigest roostes rauajupid, lükkas kohtu hinnangul ümber asjaolu, et maakohtu istungil toimunud küsitluse käigus pani ekspert erinevad osad kokku ning näitas, kuidas need koostoimes töötavad. Maakohus ei nõustunud V. Beljajevi seisukohaga, et süüdistuses nimetatud esemete käitlemine polnud keelatud, sest need olid vanad ja laskekõlbmatud, mistõttu tulnuks neid käsitada makettidena. Maakohus märkis, et kohtu hinnangul ei eksisteeri sellist asja nagu relvamakett. Laskekõlbmatuks muudetud relv ja relvamakett on kohtu arvates kaks erinevat asja. Viimase all tuleb mõista seda, kui tegemist on relva imiteeriva esemega, millest ei ole mitte kunagi mitte mingitel tingimustel võimalik tulistada. Laskekõlbmatuks muudetud relv on ja jääb relvaks. Ühtlasi märkis kohus, et relva laskekõlbmatuks muutmine on rangelt reguleeritud ega käi nii, et keegi lihtsalt muudab relva kodus maketiks, nagu arvas V. Beljajev. Vastuseks V. Beljajevi kriitikale, mille kohaselt teistes riikides on relvade maketiks muutmine lubatud ning Eesti seadusandlus keelab seda põhjendamatult, märkis kohus, et relva laskekõlbmatuks muutmine või selle tunnustamine on Eesti Vabariigis legaalne, kuid see eeldab, et protsessi käigus järgitakse kehtivat regulatsiooni. Kohus luges tõendatuks ka mõlemad V. Beljajevile süüks pandud kehalised väärkohtlemised. Elukaaslase kehalise väärkohtlemise eest karistust mõistes võttis kohus arvesse, et X ei soovi V. Beljajevi karistamist. Ka pidas kohus võimalikuks, et X-l endal võis olla konfliktis oma osa. KarS §-de 418 lg 2 p 1, 3 ja 4181 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistust põhistades märkis kohus, et ei pea põhjendatuks karistuse mõistmist alla alammäära, nagu taotles V. Beljajevi kaitsja. Kohus ei nõustunud kaitsja seisukohaga, et käideldud relvad või relvaosad on väheohtlikud. Kohus märkis, et V. Beljajevi vangistuse muudab kokkuvõttes pikaajaliseks see, et ta ei teinud eelmisest süüdimõistvast otsusest vajalikke järeldusi.
18. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni V. Beljajev ja tema kaitsja. 3.1 V. Beljajev vaidlustab apellatsioonis tema süüdi tunnistamist, leiab aga ühtlasi, et mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Veel on V. Beljajev taotlenud kriminaalasja uuesti uurimist. Süüdistatav heidab ette, et talle on mõistetud 10 aastat vangistust hobiga tegelemise eest. Süüdistuses nimetatud relvaosad on olnud 80–113 aastat maa sees ja ta ei ole neid laskmiskõlbulikuks taastanud. Tegemist on makettidega. Ta rõhutas juba maakohtus, et on asjaarmastaja-kollektsionäär, sõjaajaloolane ja arheoloog, kuid maakohus ei pööranud sellele tähelepanu. V. Beljajev leiab, et selliste esemete 7 kollektsioneerimine võiks olla lubatav. Igaüks võib neti teel osta Lätist PPŠ ja saada kulleriga paki otse koju. V. Beljajev leiab, et KarS § 418 puudusi kasutades tehakse sõjaajaloo huvilistest kriminaale, ja lubab võidelda selle eest, et see viga saaks parandatud. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et pole tõendit selle kohta, et relvad on viidud laskmiskõlbmatusse olekusse – need on ju niigi kõlbmatud. Euroopas on ammu aru saadud, et maa seest leitud sõjaaegsed relvad on juba aja poolt desaktiveeritud. V. Beljajev heidab kaitsjale ette, et viimane ütles talle, et kohtu jaoks ei oma tähtsust see, et ta peab end sõjaajaloolaseks ja arheoloogiks. Kaitsja ei üritanud minu vastast provokatsiooni paljastada. V. Beljajev väidab, et praegune kriminaalasi on kättemaks, et ta ei olnud nõus tegema politseiga koostööd. Kriminaalasi fabritseeriti pool aastat kestnud provotseerimise tulemusel. V. Beljajev leiab, et prokurörile on tema süüdimõistmist vaja selleks, et õigustada oma vigu. Veel kritiseerib V. Beljajev maakohtu otsuses öeldut, et keelatud esemete käitlemine on tema elustiil ja ta teenib sellega tulu. Kui arvutada, kui palju ta talle etteheidetavate tegudega tulu pidi sama, on tulemuseks 130 eurot. V. Beljajev märgib, et teenib sissetulekut arvutite komplekteerimise ja remondiga. See on prokurörile teada, aga selle kohta pole talle millegipärast küsimusi esitatud. Seoses talt välja mõistetud rahasummaga väidab V. Beljajev veel, et JŠ andis talle omal algatusel kokkulepitust rohkem ning see, et PP talle PPŠ eest 30 eurot maksis on tõendamata. V. Beljajev leiab, et tema kriminaalasja on menetletud lohakat ja tehtud on tohutuid vigu. Näiteks avaldas uurija tunnistajatele survet. Relvaekspert valetas kohtus. Paika ei pea maakohtu otsuses märgitu, et ekspert pani PPŠ-41 osad kokku. Tegelikult tõstis ta need lihtsalt üksteise juurde. Eksperdi väitel oli padrunisalv terve, aga sellesse oli haamriga löödud külje pealt läbi puuritud padrunikest. Püssiraud oli kahjustatud ega vasta kaliibrile. PPŠ-l pole tulistamiskompensaatorit, see on lihtsalt läbi mädanenud ja seda tuleb pidada automaattule desaktiveerimiseks. Ilma selleta ei saa lukku eest lükata ja tulistamisel tuleb iga kord lask vinnastada. Vintpüssi Mosin kohta rõhutab V. Beljajev, et tegemist on uunikumrelvaga. Puutuvalt PPŠ käitlemisse grupis S. Rožkoviga märgib V. Beljajev, et kuigi süüdistuse kohaselt andis S. Rožkov talle PPŠ üle
19. juunil 2021, ei ole selle kohta kvaliteetseid fotosid. Samuti ei ole fotosid tema automaadiga läbi linna liikumisest. V. Beljajev on seisukohal, et need peavad olemas olema, sest DM on kinnitanud, et kõik oli nende kontrolli all. V. Beljajevi väitel sai ta S. Rožkovilt hoopis õhupüstoli. Vintpüssi Mosin kohta märgib V. Beljajev, et A. Bažanovi juures toimunud läbiotsimisel leitud vintpüssil puudus lukukoda. See leiti tema kodu läbiotsimisel. V. Beljajev küsib, mille eest siis A. Bažanovit karistati. Ta märgib, et kui mõeldi sulgurita püssilukku, siis selle puhul ei lange numbrid kokku. V. Beljajev märgib, et tunnistaja PP oli politsei provokaator, kes tegutses hirmust vangla ees. V. Beljajev väidab, etv PP ütlused ei vastanud tõele. Ta väitis, et nägi portaalis okidoki.ee ebaseaduslike osade müümist
20. aastal, selle kohta pole aga fotosid ega saaagi olla, sest 8 okidoki.ee-s vaatab moderaator kuulutuse üle. PPŠ-d ei müüd 30 euro eest. V. Beljajevi väitel jääb selgusetuks, kust sai PP PPŠ jaoks püssikaba. V. Beljajev leiab, et teda jälitati põhjendamatult ulatuslikult ja provotseeriti lubamatult kuritegu toime panema. Vaidlustades süüdio tunnistamist KarS § 121 järgi märgib V. Beljajev, et tema karistamist pole vaja talle ega X-le. X ei taha olla kannatanu. V. Beljajev väidab, et videosalvestistel on kaks pealtnägijat, kes ütlevad, et midagi ei olnud. Üks neist on X ema. Vastuseks otsuses märgitule, et tema ütlused ei lange kokku eelnevalt antutega, märgib V. Beljajev, et vahepeal oli aega mööda läinud ja ta ei saa kõike täpselt meeles pidada. Koplis toimunud kehalise väärkohtlemise tõendite kohta märgib V. Beljajev, et vaatlusprotokolli väitel avas ta välisukse närviliselt, aga video kohaselt normaalselt. Koplis X naeratab, naerab koos arstiga. Videolt on kuulda arsti sõnad „lähme teeme peksmisjälgedest pilti, muidu hommikul pole enam midagi“. V. Beljajev küsib, kuidas saab kriimustus viie tunniga kaduda. Veel taotleb V. Beljajev väiksemat karistust. Ta leiab, et on erandlikud asjaolud, mille tõttu on põhjendatud KarS § 61 kohaldamine. V. Beljajev rõhutab, et ei ole taastanud relvi laskekõlblikuks. V. Beljajev väidab, et tunnistas osaliselt süüd teadmisega, et saab väärteokaristuse. Veel märgib V. Beljajev, et talle on omistatud garaaž aadressil XXX Tallinnas, mida tal tegelikult ei ole. V. Beljajev väidab, et teda süüdistati pikalt selles, et ta olevat juba esimesel päeval, kui mind vabastati, pakkunud AU-le TT-püstolit, kuid kohtus leidis kinnitust, et see ei ole tõsi. Veel väidab V. Beljajev, et prokurör süüdistas teda, tema telefonivestluses purjuspäi tehtud naljadest aru saamata, snaipervintpüssi müügis 300 euro eest. V. Beljajev on oma apellatsiooni hiljem korduvalt täiendanud. 3.2 Kaitsja taotleb apellatsioonis V. Beljajevi õigeks mõistmist või alternatiivselt Maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ja V. Beljajevile KarS § 61 lg 1 alusel uue, alla sanktsiooni alammäära jääva karistuse mõistmist. Kaitsja leiab, et maakohus on kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti. Samuti on kohus hinnanud tõendeid valikuliselt ja ainult süüstavalt. Enne
21. märtsi 2020 aset leidnud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ käitlemise kohta märgib kaitsja, et selle kohta on ainult kaks teineteist välistavat tõendit. Tunnistaja PP ütluste kohaselt sai ta süüdistuse esemeks oleva mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ Vadim Beljajevilt, viimane aga eitab seda kategooriliselt. Peale nende on ainult tõendid, millega üritatakse tõendada PP ütluste usaldusväärsust ja V. Beljajevi ütluste mitteusaldusväärsust. Kaitsja hinnangul on maakohus teinud meelevaldseid oletusi süüdistatavale omase käitumismalli kohta. Kaitsja ei pea OP ütlusi usaldusväärseks, leides, et viimane võis vangimineku vältimiseks olla valmis rääkima mida iganes. Juhindudes KrMS §-st 7 lg-st 3, tuleks V. Beljajev selles kuriteos õigeks mõista. Kaitsja leiab, et V. Beljajev tuleb õigeks mõista ka süüdistuses kasutuskõlbliku lukukojaga vintpüssi Mosin käitlemises koos A. Baženoviga ja kasutuskõlblike osadega lühendatud relvarauaga mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ käitlemises koos S. Rožkoviga. 9 V. Beljajevi süüdistus viimati nimetatud püstolkuulipilduja käitlemises koos S. Rožkoviga ei ole ainsagi tõendiga tõendatud ja püsib täielikult oletustel. Veel leiab kaitsja, et kohus on eksinud küsimuses, kas tegemist oli KarS §-dele 418 ja 4181 kuriteokoosseisudele vastavate relvaosadega. Kaitsja leiab, et maakohus on lasknud end eksitada eksperdiarvamusest. Viidates sellele, et ekspert pani relvaosad omavahel kokku, jättis kohus tähelepanuta, et need relvaosad logisesid uurdeliste korrosioonikahjustuste tõttu kõigist võimalikest kohtadest. Kaitsja ei pea mõeldavaks, et terve mõistusega inimene läheks laskma relvaga, mille üks või mitu relvaosa on silmnähtavate uurdeliste korrosioonikahjustustega. Kaitsja arvates kõlbavad süüdistuse esemeks olevad relvaosad vaid kollektsionääridele või siis metallina ümbersulatamiseks, mitte aga laskekõlbuliku relvana või relva osadena kasutamiseks. Seega ei vasta need KarS §-des 418 ja 418¹ sätestatud kuriteokoosseisudele ja V. Beljajev tuleks ka nendes tegudes õigeks mõista. Veel palub kaitsja apellatsioonikohtul anda massilisele jälitustegevusele uus hinnang lähtuvalt asitõenditest ja nende tähendusest. Kui ringkonnakohus peaks siiski V. Beljajevi süüdi mõistma, palub kaitsja kohaldada KarS § 61 lg-s 1 sätestatud võimalust ja kohaldada V. Beljajevile karistust alla seaduse sanktsioonis ette nähtud alammäära, kuna praeguse juhtumi asjaolud on erandlikud ja vajavad arvestamist. Kaitsja arvates ei ole mõeldav, et uurdeliste korrosioonikahjustustega relvaosade käitlemise eest karistatakse sama mõõdupuuga, mis tänapäevaste perfektselt töötavate laskekõlbulike relvade või relvaosade käitlemise eest.
22. veebruari 2020 kehalise väärkohtlemise süüdistuse kohta leiab kaitsja, et X otsaees olnud muhk ei saanud tekkida löögi tulemusel, selle iseloom viitab millegi vastu paiskumisele. Kaitsja hinnangul pole põhjust pidada V. Beljajevi ütlusi vähem usaldusväärseks kui kannatanu ütlusi. V. Beljajev on algusest peale rääkinud ühte ja sama juttu. Ta jäi korterisse teadmisega, et ta pole midagi etteheidetavat teinud. Samas võisid kannatanu ütlused olla põhjustatud alkoholijoobest tingitud solvumisest süüdistatava suhtes ja just sellel põhjusel keeldus kannatanu hiljem kohtueelses menetluses ütluste andmisest. Ka 20.05.2021 kehalise väärkohtlemise puhul peab kaitsja võimalikuks, et kannatanu väitis alkoholijoobest tingitud solvumise tõttu, et V. Beljajev teda peksis. Ka selleepisoodi puhul on süüdistatav rääkinud algusest peale ühte ja sama juttu. Süüdistatava ütlusi kinnitavad ka kannatanu kohtus antud ütlused ja neid ei ole ühegi tõendigatõsikindlalt ümber lükatud. Kaitsja leiav, et süüdistatav põhjustas küll rüseluses kannatanu vigastused, kuid tal puudus nende tekitamiseks tahtlus. Seetõttu tuleb V. Beljajev õigeks mõista.
23. Ringkonnakohtu istungil jäid V. Beljajev ja tema kaitsja esitatud apellatsioonide juurde. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu ja leidis, et maakohtu otsus tuleks jätta muutmata. Kannatanu avaldas soovi, et ringkonnakohus mõistaks V. Beljajevi kehalise väärkohtlemise süüdistuses õigeks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT I
24. Süüdistatav V. Beljajev on oma apellatsiooni korduvalt täiendanud. Seoses sellega tuleb märkida, et vastavalt KrMS § 3211 lg-le 1 võib apellant võib esitatud apellatsiooni muuta ja täiendada kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Sama paragrahvi teise lõike järgi on apellandil ka 10 hiljem õigus esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise apellatsioonimenetluse poole poolt apellatsioonimenetluses esitatule. Samuti tohib apellant välja tuua uusi asjaolusid, mis tekkisid või said apellandile teatavaks pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Eelnevast tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust arvestada pärast apellatsioonitähtaja lõppu esitatud apellatsiooni täiendusi osas, milles need sisaldavad täiesti uusi väiteid. Seoses V. Beljajevi apellatsiooniga tuleb ühtlasi märkida, et see sisaldab kohtukolleegiumi hinnangul ka väiteid, mis ei seondu V. Beljajevile esitatud süüdistusega ega tema suhtes tehtud maakohtu otsusega. Nii on V. Beljajev väitnud, et teda süüdistati selles, nagu oleks ta pakkunud AU-le TT-püstolit, kuid kohtus leidis kinnitust, et see ei ole tõsi. Samuti on V. Beljajev väitnud apellatsioonis, et prokurör süüdistas teda, tema telefonivestluses purjuspäi tehtud naljadest aru saamata, snaipervintpüssi müügis 300 euro eest. Seoses sellega selgitab ringkonnakohus, et apellatsioon on kaebus, millega vaidlustatakse maakohtu otsust, maakohus selliste relvade käitlemist vaidlustatud otsuses käsitlenud pole. Seega on kõnealused apellatsiooni väited asjassepuutumatud. II
25. Kohtukolleegium leiab, et V. Beljajevi apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt, kaitsja apellatsioon aga jätta rahuldamata. Kuivõrd V. Beljajev on väljendanud oma apellatsioonis ja ka hilisema apellatsioonimenetluse käigus rahulolematust kaitsja tööga, peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kaitsja apellatsiooni rahuldamata jätmine ei tähenda kaitsja puudulikku tööd. Ka V. Beljajevi apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus vaid väikses osas, V. Beljajevi süüd ja karistust puudutavas osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ühtlasi on ringkonnakohus seisukohal, et kaitsja on osutanud oma apellatsioonis praeguse kriminaalmenetluse seisukohalt olulistele küsimustele ja on esitanud selliseid õiguslikke argumente, mida oli V. Beljajevi huvides võimalik esitada (kaitsja on tõstatanud jälitustoimingute intensiivsuse küsimuse, püüdnud leida argumente tõenditele maakohtu otsusega võrreldes teistsuguse hinnangu andmiseks ning on taotlenud V. Beljajevile kergema karistuse mõistmiseks KarS § 61 kohaldamist). III
26. Apellatsioonide argumendid ei kummuta maakohtu järeldust, et V. Beljajev on käidelnud ebaseaduslikult nii piiratud tsiviilkäibes oleva relva (Mosini) olulist osa, kui ka tsiviilkäibes keelatud relvade (püstolkuulipilduja PPŠ) olulisi osi.
27. V. Beljajevi apellatsiooni läbiv väide on see, et käimasolev kriminaalmenetlus on ühelt poolt kättemaks selle eest, et ta ei hakanud politseiga koostööd tegema, ning teiselt poolt peab tema süüdimõistmine varjama prokuröri vigu. Need väited on asjakohatud ega anna kuidagi alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kohtu jaoks on otsuse tegemisel lahendatav küsimus see, kas etteheidetava teo asjaolud on tõendatud ja tõendite alusel tuvastatud asjaolud vastavad kuriteokoosseisu tunnustele. Juhul, kui isikule etteheidetav tegu on tõendatud ja vastab kuriteokoosseisu tunnustele, on kohatu väita, et süüdimõistmine on tagakiusamise või kättemaksu tulemus. Tõsi küll, V. Beljajev vaidleb vastu nii sellele, et talle etteheidetavad teod on kuriteod, kui ka 11 nende tegude tõendatusele. Ringkonnakohus on aga seisukohal, et maakohtu järeldus, et V. Beljajev on talle süüdistuses ette heidetud tegudes süüdi, on põhjendatud ja õiguspärane.
28. V. Beljajevi üks keskseid väiteid on läbi menetluse olnud see, et süüdistuses märgitud relvade puhul on olnud tegemist makettidega. Maakohus sellega ei nõustunud, märkides ühtlasi, et „kohtu hinnangul ei eksisteeri sellist asja nagu relvamakett“. V. Beljajev on sellele apellatsioonis ägedalt vastu vaielnud. Ringkonnakohus tõdeb, et kokkuvõttes tundub olevat tegemist lihtsalt terminoloogilise segadusega. Seejuures on V. Beljajev pööranud põhjendamatult suurt tähelepanu tsiteeritud fraasile maakohtu otsuses. Nimelt nähtub maakohtu edasistest põhjendustest, et maakohus siiski ei eita relvamakettide kui selliste olemasolu, kuid maakohus ei pea V. Beljajevi käideldud esemeid relvamakettideks. V. Beljajevi seisukohtadest võib aru saada, et ta nimetab maketiks laskekõlbmatuks muudetud relva. Maakohus omakorda on selgitanud, et laskekõlbmatuks muudetud relv ja relvamakett on erinevad asjad. Neist esimesi reguleerib relvaseadus:

§ 11

p 9 kohaselt on laskekõlbmatu relv tulirelv või akustiline relv, mis on muudetud laskekõlbmatuks nii, et tulirelva kõik olulised osad on muudetud kasutuskõlbmatuks ning neid ei ole võimalik relva taas laskekõlblikuks muutmiseks eemaldada, asendada ega ümber ehitada. Selliseid laskekõlbmatuks muudetud relvi Eesti relvaseadus maketiks ei nimeta ega maini üldse sellist asja nagu relvamakett. See ei tähenda siiski, et relvamakette kui selliseid olemas ei oleks. Makett tähendab millegi väliskuju jäljendavat mudelit. Seda on öelnud oma otsuses ka maakohus, kes leidis, et tulirelva makett on ese, mis väliselt jäljendab tulirelva, kuid millest pole mingil tingimusel võimalik tulistada. See, et relvaseadus neid ei maini, tähendab, et selliste makettide suhtes relvaseadus ei kehti. Praegusel juhul ei ole aga vaidlust selles, et esemed, mida V. Beljajev nimetab makettideks, koosnevad vanade, kuid ehtsate tulirelvade osadest. Relvaseadus ei tee mingeid mööndusi vanadele, leitud relvadele ega nende osadele. Vastupidi,

§ 9

reguleerib seda, millistel tingimustel võib leitud, sh maa sees olnud relva käidelda. Seaduse tahe on selgelt, et käibesse ei satuks vanad relvad, mida võib olla veel võimalik kasutada, ega relvaosad, millest oleks võimalik kokku panna kasutuskõlblik relv. Vastavalt

§ 9lg-le 1 tuleb leitud relvast teatada politseile.

Paragrahvi neljas lõige näeb ette, et kui leidja soovib jätta leitud relva endale, tuleb taotleda relvaluba, relva laskekõlbmatuks muutmist või selle laskekõlbmatusnõuetele vastavuse tuvastamist. Seega nii kaua, kui on mingigi võimalus, et relvaosad on toimivad, tuleb nende käitlemiseks lasta muuta relv ametlikus korras laskekõlbmatuks või saada kinnitus selle laskekõlbmatuse kohta. Vaidlus puudub selle üle, et selliseid tunnistusi V. Beljajevil polnud. Apellatsioonides on väidetud, et käideldud relvaosad olid nii kahjustunud, et neid ei saa pidada enam kasutuskõlblikeks relvaosadeks. Seevastu tulirelvaekspertiisi teinud ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud relvaosadest mitmed olid kasutuskõlblikud. Ttulirelvaekspertiisi aktis esitatud eksperdiarvamuse kohaselt oli kasutuskõlblik Mosini lukukoda, PPŠ-dest esimesel oli kasutuskõlblik relvaraam lukukoja, selle kaane ja relvarauaümbrisega, samuti päästemehhanism koos päästiku ja tuleümberseaduriga, teisel PPŠ-l oli eksperdiarvamuse kohaselt kasutuskõlblik lühendatud relvaraud, relvaraam koos lukukoja, selle kaane ja lühendatud relvarauaümbrisega ja päästemehhanism koos päästiku- ja 12 tuleümberseaduriga. V. Beljajev on esitanud väite, et ekspert kohati eksis, kohati lausa valetas. Sellega seoses tuleb märkida, et ekspert kuulati maakohtu istungil üle ning ekspert selgitas, millel põhines tema seisukoht, et loetletud relvaosad on kasutuskõlblikud: selleks kontrollis ekspert, kas mehhanismid toimivad (kd VIII; tl. 84 pöördel). Maakohtu istungi protokolli kohaselt on ka erinevate mehhanismide toimimist kohapeal uuritud, sh arutatud ka seda, kas mingi konkreetne puudus mõjutab mehhanismi toimimist (kd VIII; tl. 85 pöördel, 86). Seejuures nähtub ekperdi selgitustest, et ekspert on arvestanud ka detailidel olnud kahjustustega. Ekspert möönis nt relvaraua puhul, et see ei pruugi pidada lasu tulemusel tekkivatele rõhkudele vastu, kuid tõdes, et võimalik pole öelda, mitu lasku see relvaraud vastu peaks (kd VIII; tl. 85 pöördel). Eksperdile sai kaitsja vahendusel esitada küsimusi ka V. Beljajev; maakohtu istungi protokolli kohaselt võimaldati süüdistataval kaitsjaga nõu pidada. Eksperdi küsitlemine lõpetati siis, kui kaitsjal ega süüdistataval ei olnud enam eksperdile küsimusi. Seega oli süüdistatavale ja tema kaitsjale tagatud võimalus seada eksperdi seisukohti kahtluse alla ning V. Beljajevi väide, et ekspert võis rääkida mida iganes, on põhjendamatu. Maakohus tõi otsuses välja, et ekspert demonstreeris istungil, kuidas relva osad omavahel kokku käivad, siis kaitsja on väitnud, et kokku pandud relv logises igalt poolt, V. Beljajev on aga lausa väitnud, et ekspert kõigest kuhjas relvaosad kokku. Ringkonnakohus nendib, et saab lähtuda maakohtu istungi protokollist, mille kohaselt demonstreeris ekspert, kuidaas relv kokku käib ning kuidaas mehhanismid toimivad, selgitades, et selliste toimivate osadega relva saab kasutada laskmisel. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et kuivõrd V. Beljajevile heidetakse ette tulirelva oluliste osade käitlemist ning käideldud mittekomplektsetel relvadel oli ka osi, mis ei olnud kasutuskõlblikud, ei olegi oluline, et konkreetse mittekomplektse relva osadest üheskoos saaks ehitada toimiva relva; piisav on see, et käideldud relvaosi on võimalik põhimõtteliselt kasutada laksmiskõlbliku relva ehitamiseks. V. Beljajev on nii maakohtu istungil rõhutanud, et lühendatud relvarauaga PPŠ-l puudus tulekompensaator, mis tema väitel välistab valanguga laskmise võimaluse. Ekspert väitis omakorda, et relvaraua otsas käiv suudmekompensaator ei ole automaattuleks vajalik osa (kd VIII; tl. 87 pöördel). Maakohtu istungi protokolli kohaselt tutvuti istungil selle kontrollimiseks ka eraalaraamatuväljavõttega PPŠ kohta. Ringkonnakohus märgib, et selle kohaselt moodustab rauaümbriku esiots suudmepiduri (joonisel tähistatud tähega a), mille ülesanne on pehmendada tagasitõuget ja vähendada kuulide hajumist (kd II; tl. 24). Seega on tegemist relvaümbriku osaga, mis aitab suunata vintrauast väljuvaid püssirohugaase. Samas ei leia ka kõnealusest erialaraamatust ühki viidet selle kohta, et ilma selle suudmepidurita pole automaattuli võimalik, nagu on väitnud V. Beljajev. Seoses küsimusega, kas tegemist oli kasutuskõlblike relvaosadega, ei saa jätta lõpetuseks märkimata, et V. Beljajev ise on relvi müügiks pakkudes iseloomustanud neid viisil, mis viitab sellele, et ta möönis nende osade kasutuskõlblikkust. Lühendatud toruga PPŠ-d on V. Beljajev jälitustoimingu protokolli kohaselt reklaaminud sõnadega, et seda on hea varjatult kanda (kd I; tl. 148), SKle sama PPŠ-d pakkudes on V. Beljajev öelnud, et sellel kõik justkui töötab (kd I; tl. 172). Mosini vintpüssi puhul on V. Beljajev vaielnud relva olulise osa ebaseadusliku käitlemise süüdistusele vastu väitega, et Mosini puhul on tegemist vana ja vanamoodsa relvaga. See ei 13 tähenda siiski, et sellele ja selle osadele ei kohalduks relvaseadus.

§ 2lg 1 p 2 kohaselt ei kohaldata relvaseadust enne 1870.

aastat valmistatud tulirelvale ja selle koopiale ja sedagi tingimusel, et nendest ei saa tulistada piiratud tsiviilkäibes või tsiviilkäibes keelatud relvadele mõeldud laskemoona. Mosin 1891 on, nagu selle nimigi osutab, relv, mida toodeti alates 1891. aastast, seega

§ 2lg 1 p-s 2 märgitust hilisemast ajast.

1. Lisaks sellele, et apellatsioonide kohaselt ei olnud süüdistuses kirjeldatud esemed kasutuskõlblikud relvaosad, on apellatsioonides on vaidlustatud ka relvaosade käitlemise fakti. 10.1 Enne
2. märtsi 2020 aset leidnud mittekomplektse püstolkuulipilduja PPŠ käitlemise kohta märgib kaitsja, et selle kohta on ainult kaks teineteist välistavat tõendit: PP ja V. Beljajevi ütlused, muud tõendid on kasutatavad vaid ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kaitsja hinnangul pole põhjust pidada PP ütlusi V. Beljajevi ütlustest usaldusväärsemaks. V. Beljajev väidab apellatsioonis, et PP valetab talt PPŠ ostmise kohta. Seda näitab asjaolu, et kuigi PP ütluste kohaselt nägi ta portaalis okidoki.ee relvaosade kuulutust, ei ole selle kuulutuse kohta tõendeid. V. Beljajevi väitel mingeid ebaseaduslikke esemeid portaalis müüa ei saagi, sest moderaatorid vaatavad kuulutused üle. Samuti heidab V. Beljajev ette, et PP luges ütlusi paberilt maha. Viimase etteheite kohta märgib ringkonnakohus, et maakohtus pöörati tähelepanu sellele, et ütlusi andval PP-l on mingi paber. Kohus kontrollis seda ega tuvastanud mingit rikkumist (kd VIII; tl. 3 pöördel). Nimelt on tunnistajal vastavalt KrMS § 288 lg-le 8 ja § 68 lg-le 3 õigus kasutada ütluste andmisel märkmeid raskesti meeles peetavate andmete kohta. Mis puutub aga V. Beljajevi väitesse, et sellist kuulutust, mida PP oma ütluste kohaselt nägi, ei olekski saanud okidoki.ee-s avaldada, siis see on paljasõnaline ega lükka PP ütlusi ümber. Samas toetavad mitmed tõendid PP väiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus pidanud põhjendatult PP ütlusi usaldusväärseiks. Fakt on see, et PP kodu läbiotsimisel leiti sealt mittekomplektne PPŠ, millel puudus muu hulgas relvaraud (see oli asendatud plastist imitatsiooniga). PP ütluste kohaselt ostis ta kõnealuse PPŠ V. Beljajevilt. Selleks leppisid nad kokku kohtumise Õismäe tee 155 asuvas Olerexi parklas. Jälitustoimingi protokoll kinnitab, et PP ja V. Beljajev tõepoolest kohtusid. V. Beljajev isegi on seda kohtumist tunnistanud, kuid väitnud, et PPŠ-d PP-le ei müünud. Selle väite lükkavad ringkonnakohtu hinnangul ümber andmed PP ja V. Beljajevi hilisema suhtluse kohta. Nagu maakohtu otsuses märgitud, helistas V. Beljajev
3. märtsi 2020 õhtul PP-le pakkudes talle toru, mille saab PPŠ jaoks ümber teha. Nagu maakohtu otsuseski osutatud, on selline pakkumine selgitatav just asjaoluga, et V. Beljajev oli müünud PP-le ilma relvarauata PPŠ.
4. a lõpus saatis PP aga V. Beljajevile sõnumi, milles meenutas, et oli ostnud talt PPŠ, ja uuris, kas V. Beljajevil on sellele salve. Kui V. Beljajev poleks tegelikult PP-le mingit PPŠ-d müünud, oleks loogiline, et ta oleks nii ka PP-le vastanud. V. Beljajev vastas aga, et ta sellise asjaga enam ei tegele – see tähendab kaudset kinnitust, et varem tegeles. Neid tõendeid arvestades on igati põhjendatud maakohtu seisukoht, et PP ütlused on usaldusväärsed ja V. Beljajevi süü selle PPŠ, täpsemalt PPŠ oluliste osade käitlemises on tõendatud. 10.2 V. Beljajev on sisuliselt vaidlustanud väidet, et ta käitles Mosinit grupis A. Baženoviga. 14 Ta on apellatsioonis märkinud, et A. Baženovi kodust läbiotsimisel leitud vintpüssil puudus lukukoda, see leiti läbiotsimisel tema kodust. See väide ei pea ilmselgelt paika: A. Baženovi kodu läbiotsimisel leitud Mosinil puudus lukk, mitte lukukoda. Seega hoidis A. Baženov oma kodus kasutuskõlblikku relva olulist osa. Püssiluku kohta, mis leiti läbiotsimisel tema kodust, on V. Beljajev väitnud, et selle number ei vasta A. Baženovi kodus olnud relvale. Sel argumendil pole mingit tähtsust juba sel põhjusel, et Mosini ainus töökõlblik osa oligi ka süüdistuse kohaselt lukukoda. See tähendab, et püssiluku hoidmine ei ole V. Beljajevile etteheidetav. Hoolimata sellest, et lukukoda oli A. Baženovi kodus, on ka V. Beljajevile ette heidetav just lukukoja käitlemine, kuna A. Baženov tegutses temaga kooskõlastatult, mistõttu oli tema tegevus omistatav ka V. Beljajevile. 10.3 Maakohus on veenvalt ära näidanud, et V. Beljajev pakkus neljale ostjale müüa mittekomplektset, kuid töökõlblike oluliste osadega kärbitud toruga PPŠ-d ning müüs selle lõpuks JŠ-le. Ka on kohtuotsuses veenvalt põhjendatud, millele tuginedes leidis kohus, et kõnealune PPŠ pärines S. Rožkovilt ja V. Beljajev tegeles selle müügiga S. Rožkovi soovil. Seda, et V. Beljajev müüs JŠ-le kõnealuse PPŠ, tõendavad JŠ enda ütlused, jälitustoimingu protokoll ja DNA-ekspertiisi tulemused. JŠ on oma ütlustes relva ostmise protsessi ja relva saamist kirjeldanud. Maakohus on otsuses toonud välja, et JŠ väiteid kinnitavad jälitustoimingu protokollis kajastatud sõnumid. JŠ andis PPŠ menetlejale üle. DNA-ekspertiis kinnitas, et nii relvalt kui ka kilekotilt, milles relv oli, võetud proovides leidub V. Beljajevi bioloogilist materjali. Nagu maakohtu otsuses märgitud, näitab see, et menetlejale üle antud relva sai JŠ tõesti V. Beljajevilt. Enne relva JŠ-le müümist jõudis V. Beljajev pakkuda sama lühendatud rauaga PPŠ-d müügiks ka PP-le, DL-le ja SK-le. Seda tõendavad nii tunnistajate ütlused kui ka jälitustoimingute protokoll. Kuigi PPŠ-lt, mille JŠ menetlejale üle andis, ei leitud S. Rožkovi bioloogilist materjali, on maakohus on veenvalt selgitanud, mille põhjal järeldas kohus, et PPŠ, mida V. Beljajev müüs, pärines S. Rožkovilt. Nagu märgitud, pakkus V. Beljajev lühendatud relvarauaga PPŠ-d müügiks teistelegi peale JŠ, muuhulgas PP-le. Tunnistaja PP ütluste kohaselt rääkis V. Beljajev, et PPŠ, mida ta pakub, kuulub sõbrale. Tunnistaja ütlustes pole alust kahelda, sest tema väidet toetab jälitustoimingute protokollis kajastatu (konkreetselt on maakohus viidanud
5. jaanuari 2021 kella 17.36 kõnele (kd I; tl 147 pöördel)). See, et kõnealune sõber on just S. Rožkov, viitab samuti jälitustoimingute protokoll. Maakohus on toonud otsuses välja, et pärast PPŠ PP-le pakkumist on V. Beljajev andnud samal päeval S. Rožkovile teada, et „rauatükki tahetakse osta“, hiljem on V. Beljajev telefonivestluses S. Rožkoviga rääkinud sellest, et ostuhuviline on tema tuttav P ja et P sõitis Soome ära. Äratuntavalt on juttu PP-st. See, et PP-le oli V. Beljajev, rääkinud sõbra müüdavast PPŠ-st, S. Rožkovile rääkis aga hiljem P kui isikust, kes soovib „rauatükki“ osta, annab selgelt põhjust järelduseks, et just S. Rožkov oli see sõber, kelle PPŠd V. Beljajev PP-le müüa pakkus. V. Beljajev on vaielnud sellele järeldusele vastu väitega, et kui ta teistega suheldes ei püüdnud relvi millekski muuks nimetada, siis miks pidi ta seda tegema S. Rožkoviga suheldes. Ringkonnakohus ei näe selles midagi erilist: erinevate inimestega suheldes võidaksegi kasutada samast asjast rääkides erinevaid nimetusi. Ka ei tähenda see, et V. Beljajev ja S. Rožkov nimetasid müügiks olevat eset rauatükiks, et seda tuleks 15 võtta sõna-sõnalt. Esiteks viitab sellele, et nad ei arutanud lihtsalt mingi rauatüki müüki, fakt, et V. Beljajev soovitas S. Rožkovil see „rauatükk“ ära peita. Teiseks tuleb arvestada, et kohus hindab KrMS § 61 lg 2 alusel tõendeid kogumis, st V. Beljajevi ja S. Rožkovi räägitu tegeliku tähenduse välja selgitamisel arvestab kohus ka muud tõenditest tulenevat teavet, praegusel juhul seda, et V. Beljajev oli pakkunud PP-le müüa PPŠ-d. Seda, et V. Beljajev müüs S. Rožkovi PPŠ-d, näitas maakohtu otsuse kohaselt seegi, et jälitustoimingute protokolli kohaselt saatis V. Beljajev
6. juunil 2021 ehk päeval, kui ta pidi JŠ-le PPŠ üle andma, S. Rožkovile sms-i, et ta tuleks ja võtaks „roobi“, misjärel nad leppisid kokku kohtumise. Samal päeval saidki V. Beljajev ja S. Rožkov Tallinnas Sõpruse pst 225 asuva kaupluse Araxes juures kokku ja V. Beljajev sai S. Rožkovilt mingi kilekotti pakitud eseme. V. Beljajev andis JŠ-le PPŠ osad, mis olid taas valges kilekotis, üle
7. juulil
8. V. Beljajev heidab ette, et tema ja S. Rožkovi kohtumisest pole kvaliteetseid fotosid. Samuti heidab ta ette, et fotosid pole sellest, kuidas ta PPŠ-ga läbi linna liikus. Tema arusaamist mööda peavad need olema, kuna prokurör olevat väitnud, et neil oli kõik kontrolli all. V. Beljajevile jääb arusaamatuks, miks tal lubati relvaga ringi käia. Need V. Beljajevi seisukohad näitavad, et tema arvates jälgiti seda kokkusaamist varjatult, kohtule esitatud tõenditest seda aga ei nähtu. Seda kokkusaamist ei kajasta jälitustoimingu protokoll, vaid asitõendi vaatlusprotokoll ning vaadeldud on turvakaamera salvestist. Samas ei ole nõutav, et selle kokkusaamise asjaolusid tõendataks just jälitustoimingu protokolliga. KrMS § 61 lg 1 kohaselt pole kriminaalmenetluses ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu, mis tähendab ühtlasi seda, et kriminaalmenetluse tõendamiseseme asjaolusid võib tõendada mis tahes tõendi(te)ga. Seega on selle kokkusaamise kohta selline tõend, nagu on. See, milliseid järeldusi esitatud tõenditest teha saab, on juba kohtu otsustada. Praegusel juhul on asitõendi vaatlusprotokollist nähtuv oluline teave juba see, et V. Beljajev ja S. Rožkov
9. juunil 2021 kokku said ja S. Rožkov andis V. Beljajevile üle mingi kilekotis olnud eseme. Selle kohta, et tegemist oli PPŠ-ga (selle osadega), saab teha järelduse nende eelnevast suhtlusest, mida kajastab jälitustoimingute protokoll, ning tõenditest, mis näitavad, et
10. juulil 2021 andis V. Beljajev PPŠ JŠ-le üle. Kuna eelnevalt käsitletud tõendid osutavad kogumis selgelt, et V. Beljajev müüs JŠ-le PPŠ, mille oli saanud S. Rožkovilt, on maakohus lugenud põhjendatult ebausaldusväärseks V. Beljajevi ja S. Rožkovi ütlused, mille kohaselt andis S. Rožkov
11. juunil 2021 V. Beljajevile üle õhupüstoli. Selle väitega seoses ei saa jätta märkimata, et kui V. Beljajev avaldas apellatsioonis arusaamatust, miks ta pidi S. Rožkoviga suheldes nimetama PPŠ-d rauatükiks või roobiks, siis kohtukolleegiumi jaoks on veel arusaamatum, miks peaks õhupüstolit nimetama rauatükiks või roobiks ja soovitama see ära peita. Maakohus on toonud otsuses veel asjaolusid, mille tõttu on põhjust pidada V. Beljajevi ja S. Rožkovi ütlusi ebausaldusväärseks. Nii on kohus selgitanud sedagi, miks ei usu ta V. Beljajevi väiteid, et see PPŠ oli tema käes juba ajal, kui ta kodu eelmise kriminaalmenetluse raames läbi otsiti, kuid sellele ei pööratud tähelepanu. Eelnevast tulenevalt ei lükka apellatsioonide argumendid ümber maakohtu järeldust, et S. Rožkov ja V. Beljajev käitlesid grupis PPŠ olulisi osi. 16
12. Kaitsja on taotlenud apellatsioonis ringkonnakohtult hinnangu andmist V. Beljajevi suhtes toimunud ulatusliku jälituse lubatavusele. Kaitsja ringkonnakohtu istungil esitatud seisukohtadest tulenevalt peab kaitsja jälituse suurt mahtu lubamatuks V. Beljajevi teo vähese ohtlikkuse tõttu. Viimane on omakorda tingitud sellest, et – vastavalt kaitsja seisukohale – ei ole käideldud relvaosad tegelikult relvaosadena kasutatavad. Ringkonnakohus nendib, et jälitustoimingute õiguspärasuse kontrollimist taotles kaitsja ka maakohtult ning maakohus on otsuses põhjalikult põhjendanud, miks ta leiab, et jälitustoimingud olid õiguspärased. Ringkonnakohus märgib, et nõustub maakohtu seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata. Ühtegi sellist küsimust, mida ringkonnakohus peaks jälitustoimingutega seoses eraldi käsitlema, apellatsioonis välja toodud ei ole – ühelegi konkreetsele maakohtu argumendile ei ole apellatsioonis vastuargumente esitatud. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, nagu poleks jälitustoimingud olnud põhjendatud V. Beljajevi teo vähese ohtlikkuse tõttu. Relva kasutuskõlblike oluliste osade ebaseaduslik käitlemine on ohtlik, kuna sellega luuakse võimalus koostada riigi kontrolli alt väljas olevaid laskekõlblikke relvi, sh tsiviilkäibes keelatud tulirelvi. Küll on nii V. Beljajev kui ka tema kaitsja leidnud apellatsioonis, et kuriteo matkimisel on V. Beljajevit liigselt provotseeritud. Sama väite esitas V. Beljajevi kaitsja ka maakohtus ning kohus on otsuses seda küsimust käsitlenud. Kohus leidis, et V. Beljajev näitas ise üles nii suurt aktiivsust ebaseaduslike esemete käitlemisel, et talle surve avaldamiseks polnud vajadust. Maakohus on ka konkreetsete näidete varal illustreerinud seda, milles V. Beljajevi enda aktiivsus avaldus (nt tegi V. Beljajev ise PP-le ettepaneku, et see uuriks oma sõpradeltki, kas keegi on PPŠ-st huvitatud). Ringkonnakohtul jääb üle vaid tõdeda, et maakohtu välja toodud näited näitavad tõesti, et V. Beljajev pakkus ise erinevatele isikutele aktiivselt relvi müügiks. Maakohus möönis, et JŠ küsis
13. juunil 2020 V. Beljajevilt lühisõnumis ise, kas viimasel on pakkuda PPŠ-d. Kohus leidis, et tegemist ei ole siiski lubamatu provokatsiooniga, kuna V. Beljajev oli sama PPŠ-d, mida ta siis JŠ-le pakkus, pakkunud varem mitmele inimesele, kes aga ei näidanud üles huvi selle vastu. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta põhjendatuks. Riigikohus on selgitanud, et mitmed süüteod eeldavad matkija tegevust kontakti loova ja aktiivsema poolena ega nõua piirdumist n-ö passiivse menetlemisega. Lubamatu on siiski teootsuse esilekutsumine isikul, kel see varem vähemalgi määral puudus ning kelle suhtes riigil puudus eelnev teave tema võimaliku kuritegeliku käitumise kohta. Seda seisukohta on Riigikohus väljendanud muu hulgas ka relvade ebaseadusliku käitlemise puhul (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14. detsembri 2017 otsus kriminaalasjas nr 1-16-1036, p 14.1). Maakohtu otsuses toodud näited kinnitavad, et praegusel juhul ei saa rääkida sellest, et kuriteo matkimisel oleks V. Beljajevil alles matkija aktiivse tegevuse tulemusel tekkinud otsus relva olulisi osi ebaseaduslikult käidelda.
15. V. Beljajev on rõhutanud, et ta on ajaloohuviline ja kollektsionäär. See ei välista tema teo õigusvastasust ega tema süüd. Relvaseadus ei anna ajaloo- ega kollektsioneerimishuvilistele mingeid eriõigusi. Ammugi ei anna ajaloo- või kollektsioneerimishuvi õigust seaduses sätestatud nõudeid eirata. V. Beljajevi süüd ei välista ka tema väide, et ta ei teadnud seaduse karmistunud nõuetest, sest 17 sellest polnud ajakirjanduses juttu olnud. Vastavalt KarS § 39 lg-le 1 puudub isikul süü, kui ta ei saa aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Relvaseaduse muudatused on avaldatud ettenähtud korras Riigi Teatajas ja oli seega tutvumiseks kättesaadav. See, et relvadega seonduv on Eestis seadusega reguleeritud, on üldteada. Samuti tuleb relvade ohtlikkuse tõttu nendega tegelemisel näidata üles tavapärasest suuremat hoolsust. Seetõttu peab isik, kes tunneb huvi vanade relvade vastu ning soovib nendega tegeleda, tegema endale selgeks, mis on lubatud ja milliseid tingimusi tuleb vanade relvade käitlemisel täita. Pealegi nähtub tõendeist, et V. Beljajev oli teadlik, et tegeleb ebaseaduslike esemete käitlemisega. Sellele viitab näiteks V. Beljajevi soovitus S. Rožkovil PPŠ ära peita (kd I; tl. 149). V. Beljajevi vastutust ei välista ka tema väide, et teistes riikides on regulatsioon leebem, ja seisukoht, et Eesti seadus on vanade relvade osas põhjendamatult range. Eestis tuleb lähtuda siinsetest õigusaktidest. Ühtlasi tuleb märkida, et relvade laskekõlbmatuks muutmise üldnõuded on Euroopa Liidus ühtsed ning ka Eesti regulatsioon põhineb Euroopa Liidu direktiivil (2017/853). Just viimasest tuleneb nõue, et relvade laskekõlbmatuse üle peab olema kontroll ning laskekõlbmatus peab olema tagasipööramatu.
16. V. Beljajev vaidleb vastu kohtu seisukohale, et relvade või nende osade keelatud käitlemine on Beljajevi elustiil ja ta teenib sellega kasumit. V. Beljajevi arvutuste kohaselt sai süüdistuses kirjeldatud tegevus tuua talle sisse 130 eurot ning ta leiab, et sellise sissetuleku teenimist ei saa elatise teenimiseks pidada. Ühtlasi peab V. Beljajev ebaloogiliseks seda, et ta justkui riskis pikaajalise vangistusega sellise 130-eurose sissetuleku nimel. Seoses V. Beljajevi väidetega tuleb märkida esiteks, et küsimus, kas ta sai relvaosade käitlemisest tulu või mitte, ei oma tähtsust selle tuvastamisel, kas ta on pannud toime KarS §-des 418 ja 4181 toodud kuriteokoosseisudele vastavad kuriteod. Kumbki neist kuriteokoosseisudest ei nimeta kuriteokoosseisu tunnusena tulu saamist, oluline on vaid relva või selle olulise osa käitlemise fakt. V. Beljajevi väide, et nii väikse tasu eest pikaajalise vangistusega riskimine on ebaloogiline, ei anna alust järelduseks, et V. Beljajev neid kuritegusid toime pannud pole. Seda, kas süüdistatav on pannud toime kuriteokoosseisule vastava teo, otsustab kohus vastavalt KrMS § 60 lg-le 1 tõendite alusel. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et V. Beljajev on süüdistuses kirjeldatud viisil kolmel korral tulirelva olulisi osi käidelnud. Maakohtu otsuses öeldu, et relvade või nende osade keelatud käitlemine on V. Beljajevi elustiil ja ta teenib sellega kasumit, omab tähtsust kahest aspektist. Kohus viitas sellele mõistetud karistust põhistades. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada muu hulgas võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. See, kui mingit tüüpi kuritegude toimepanemine kujutab endast isiku elustiili, on ilmselgelt asjaolu, mis näitab suuremat ohtu, et isik jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus peab maakohtu seisukohta, et relvaosade ebaseaduslik käitlemine on V. Beljajevi elustiil ning ta saab sellest sissetulekut, põhjendatud. Tuvastamist on leidnud see, et V. Beljajev müüs relva olulisi osi, st sai nende eest raha. Seejuures ei ole maakohus väitnud, et V. Beljajev sai suurt tulu – maakohtu otsuse kohaselt oli saadud tulu 530 eurot. See, et see nii saadud sissetulek oli suhteliselt väike, ei oma tähtsust. Ka ei ole oluline, kas tulu saamine oli relvaosade käitlemise 18 peamine eesmärk või pelgalt n-ö hobiga tegelemisega kaasnenud boonus, ega seegi, kas isikul on ka mingi muu, legaalne sissetulek. Kasu saamine tähendab, et isik sai mingisugustki tulu, mitte seda, et ta oleks pidanud oma teo tulemusel rikkaks saama. Maakohtu seisukohta, et relva oluliste osade ebaseaduslik käitlemine on V. Beljajevi elustiil, kinnitavad V. Beljajevi enda nii maakohtus kui apellatsioonimenetluses tehtud avaldused, milles ta rõhutab oma huvi ajalooliste relvade vastu ning leiab, et selliseid peab saama vabalt käidelda, kinnitades ühtlasi, et on valmis selle eest võitlema. Teiseks omab maakohtu järeldus, et V. Beljajev sai relvaosade ebaseadusliku käitlemise tulemusel tulu, tähtsust seetõttu, et maakohus on mõistnud V. Beljajevilt kuritegelikul teel saadud tulu konfiskeerimise asendamiseks välja 530 eurot. Maakohus luges tõendatuks, et V. Beljajev sai relvaosade ebaseadusliku käitlemise tulemusel tulu järgnevalt: PP andis PPŠ eest 30eurot ja vintpüssi Mosin eest sularahas ettemaksuna 150,00 eurot, Sellele lisandus veel I. Tammekannalt saadud 200,00 eurot ning JŠ-lt PPŠ eest makstud 150,00 eurot. V. Beljajev omakorda väidab apellatsioonis, et süüdistuses kirjeldatud moel saanuks ta teenida (kuivõrd ta väidab, et pole neid tegusid toime pannudki) vaid 130 eurot. Ringkonnakohus nendib, et osalt põhineb V. Beljajevi esitatud arvutus paljasõnalistel väidetel, osalt näitavad tema argumendid siiski, et maakohtu järeldused tema saadud tulu kohta on ekslikud. Paljasõnaline on V. Beljajevi väide, et PPŠ-d ei müüda 30 euro eest. Tõendamata on ka V. Beljajevi väide, et Mosini ja selle transpordi eest pidi ta tasuma 120 eurot. Samas on selge, et kulutusi pidi V. Beljajev tegema – see nähtub juba süüdistuses kirjeldatud asjaoludest (V. Beljajev vahendas PP-le Lätis oleva müüja pakutud mittekomplektset Mosinit, millest töökorras oli lukukoda). Tähelepanu väärib aga V. Beljajevi väide, et kuna Mosinit käitles ta ühiselt ja kooskõlastatult A. Baženoviga ning ühte mittekomplektset PPŠ-d (ehk süüdistuse kontekstis PPŠ olulisi osi) koos S. Rožkoviga, siis tuleb ka müügihinnast lugeda osa vastavalt A. Baženovi ja S. Rožkovi tuluks. Maakohus on ise otsuses märkinud, et V. Beljajevi S. Rožkovile saadetud sms-i kohaselt pidi müügitehingust saadav raha jagatama pooleks (kd I; tl 146 pöördel). Ringkonnakohus peab seda väidet põhjendatuks, eriti arvestades, et süüdistuse kohaselt kuulus PPŠ, mida V. Beljajev süüdistuse kohaselt koos S. Rožkoviga käitles, just viimasele ja tema soovil tegeles V. Beljajev PPŠ (täpsemalt selle osade) müügiga. Seega on selge, et V. Beljajevile etteheidetud kuritegude tulemusel saadud tulu oli tegelikult maakohtu otsusega tuvastatust väiksem. Samas ei ole üheselt tuvastatav, kui suur see oli. Kohtukolleegium leiab, et sellises olukorras on põhjust võtta arvesse, et KarS § 84 alusel kohus võib mõista isikult välja saadud tulule vastava summa, kuid ei pea seda tegema. Kohtukolleegium leiabki, et konfiskeerimise asendamine tuleb jätta kohaldamata. Lisaks sellele, et tulu täpne suurus pole tõendatud, peab ringkonnakohusoluliseks veel seda, et juba maakohtu otsusega V. Beljajevilt välja mõistetud rahasumma oli väike ning eespool kirjeldatud asjaolud näitavad, et tegelikult oli tulu oli veel väiksem. Ses olukorras konfiskeerimise asendamiseks rahasumma välja mõistmata jätmise korral ei saa ringkonnakohtu hinnangul rääkida sellest, et V. Beljajevi jaoks oleks kuriteo toimepanek ära tasunud. Nagu on oma apellatsioonis tõdenud V. Beljajev ise, riskis ta väikest tulu teenides väga pikaajalise vangistusega. 19 IV
17. V. Beljajev on eitanud X kehalist väärkohtlemist. Kaitsja on mõlema kehalise väärkohtlemise süüdistuse kohta on kaitsja leidnud, et X ütlusi pole põhjust pidada V. Beljajevi omadest usaldusväärsemateks. Ringkonnakohus peab mõlema episoodi puhul maakohtu järeldusi põhjendatuteks. 14.1 Kaitsja seisukoht, et kannatanu väitis
18. veebruaril 2020 üksnes joobest tingitud solvumise tõttu, et V. Beljajev teda lõi, on puhas spekulatsioon. Maakohtu otsuses analüüsitud tõendid annavad põhjust uskuda X väiteid, et V. Beljajev teda lõi. Vaidlust pole selle üle, et V. Beljajevi ja X vahel oli konflikt – seda ei ole eitanud ka süüdistatav. Samuti on fakt, et pärast seda konflikti on X-l tuvastatud tervisekahjustused – hematoom ja marrastus otsmikul, hematoom ja turse paremal näopoolel, hematoomid parema ja vasaku silma all ning hematoom parema oimu ja kõrva piirkonnas –, mis on fikseeritud kiirabikaardil ja isiku läbivaatuse protokollides. V. Beljajevi väide, et X sai vigastused kahe kukkumise tulemusel, ei ole veenvad. X enda ütluste kohaselt sai ta laubal oleva muhu tõesti kukkumise tulemusel, kukkus ta aga V. Beljajevi löögi tõttu (seetõttu ei välista V. Beljajevi vastustust kaitsja väide, et X lauval olnud muhk ei saa olla tekkinud löögi tulemusel). X-l silmade all olnud verevalumeid on raske kukkumistega seostada – selgusetuks jääb jääb, mille vastu X kukkus, nii et see tekitas talle verevalumid silmade alla, kuid ei põhjustanud väliseid vigastusi ninale. Küll võib selliseid hematoome põhjustada nt rusikaga löömine. Kohtukolleegiumi hinnangul annab põhjust pidada X ütlusi usaldusväärseks ka asjaolu, et Häirekeskusele tehtud kõnest selgub, et kannatanu oli läinud peksmisest teatamiseks naabri korterisse helistama. On vaevalt usutav, et kannatanu oleks hakanud seda ette võtma pelgalt solvumisest tingitud rõõnamiseks. Ka kohale saabunud politseiametnikele ja kiirabitöötajatele väitis X, et V. Beljajev peksis teda. Vormikaamera salvestistest nähtuvalt heitis X V. Beljajevile nende vahel tekkinud vaidlusesette, et too talle kallale tuli. Ringkonnakohtu hinnangul näitab vormikaamera salvestistel kajastatud X käitumine, sh sõnelus V. Beljajeviga, et X oli juhtunu mõju all ja toimunust ärritunud. See annab põhjust X kohapeal väidetut uskuda. 14.2 Ka
19. mail 2021 kehalise väärkohtlemise puhul peab kaitsja võimalikuks, et kannatanu väitis alkoholijoobest tingitud solvumise tõttu, et V. Beljajev teda peksis. V. Beljajev väidab, et sel korral V. Beljajev väidab, et salvestiste kohaselt oli toimunul oli kaks tunnistajat, üks neist X ema, kes kinnitavad, et midagi ei juhtunud. Kohtukolleegium nendib, et vormikaamera salvestised ei kinnita, et keegi oleks kinnitanud, et tegelikult mingit peksmist pole olnud. Mis puutub V. Beljajevi väitesse, et X naeris koos kiirabitöötajatega, siis see ei ole asjaolu, mis kuidagi välistaks selle, et V. Beljajev oli eelnevalt Xt löönud. Ka ei lükka järeldust, et V. Beljajev seda tegi, kuidagi ümber kiirabitöötaja selgitus, et vigastusi tuleb minna haiglasse fikseerima. See, et vigased fikseeritakse võimalikult ruttu, on tavapärane ja põhjendatud, kuivõrd paranemisprotsessis need muutuvad. 20 V
20. Nii V. Beljajev kui ka tema kaitsja on taotlenud V. Beljajevi karistuse kergendamist, kohaldades KarS § 61 ehk mõistes karistuse erandlike asjaolude tõttu alla seaduses sätestatud alammäära. Erandliku asjaoluna on apellandid nimetanud käideldud relvaosade halba seisukorda. Sarnaselt maakohtuga ei näe ringkonnakohus KarS § 61 kohaldamiseks alust. Sisuliselt taotlevad apellandid KarS § 61 kohaldamist argumendiga, et käideldud relvaosad on nii kahjustatud, et ei ole tegelikult kasutatavad. Kui see väide peaks paika, ei oleks alust V. Beljajevit karistadagi. Väide, et relvaosad ei ole kasutatavad, ei leidnud kinnitust. Eksperdi hinnangu kohaselt ei ole relvaosad nii kahjustatud, et nad oleks oma funktsionaalsuse kaotanud või et neist ei saaks relva kokku panna. See, et käideldud relvaosade kasutamisel tulirelvas seaks nende halva seisukorra tõttu ka relva kasutaja enda, ei tähenda, et tegemist ei oleks enam tulirelva oluliste osadega, ega ammugi seda, et tegemist oleks heas korras relvaosadest mingil moel vähem ohtlike esemetega. Riigi jaoks kontrollimatu äritsemine relvaosadega, millest tulemusel võib soovija hankida tervikliku toimiva relva kokkupanemiseks vajalikud osad, kujutab endast julgeolekuriski. Seega ei saa rääkida sellest, et V. Beljajevi tegu oleks selline, mis vastab formaalselt küll kuriteokoosseisule, kuid on olemuselt erandlikult väheohtlik. Ka ei toeta sugugi taotlust kergendada V. Beljajevi oma tegu õigustav ja kõiki teisi süüdistav suhtumine. Ringkonnakohus tõdeb, et V. Beljajevile mõistetud liitkaristus on raske, kuid selle on tinginud asjaolu, et V. Beljajev jätkas relva oluliste osade, sh tsiviilkäibes keelatud relva oluliste osade ebaseaduslikku käitlemist pärast eelmist süüdimõistvat kohtuotsust. See tõi kaasa selle, et erinevate otsustega mõistetud karistused tuli omavahel liita.
21. Arvestades V. Beljajevit ähvardava karistuse raskust ning V. Beljajevi apellatsioonimenetluses väljendatud seisukohti leiab ringkonnakohus, et V. Beljajev tuleb jätta vahi alla. Nimelt on V. Beljajev väljendanud seisukohta, et kriminaalmenetlus kujutab tema tagakiusamist ja karistamine selliste tegude eest, nagu talle ette heidetakse, on põhjendamatu. See tähendab ringkonnakohtu hinnangul nii kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise kui ka uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtukollegiumi hinnangul ei ole võimalik asendada V. Beljajevi vahistust elektroonilise valvega. Relvaosadega kaubelda (neid vahendada) saab ka sidevahendite kaudu ja elektrooniline valve ei hoiaks seda ära. Pealegi ei ole ringkonnakohus V. Beljajevi meelestatust arvestades veendunud, et V. Beljajev peaks elektroonilise valve tingimustest kinni. VI
22. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja § 338 p 2 alusel tühistada V. Beljajevilt konfiskeerimise asendamiseks 530 euro välja mõistmise osas. Ses osas tuleb KrMS § 340 lg 2 p 6 alusel teha uus otsus, millega jättta konfiskeerimise asendamine tuleb kohaldamata. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus V. Beljajevi apellatsiooni osaliselt, kaitsja apellatsiooni aga jätab rahuldamata. 21
23. Kaitsja on esitanud taotlused osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse ja kuluhüvitise kindlaks määramiseks. Kaitsja on taotlenud, et kaitsealusega konsulteeerimise ja apellatsiooni esitamise eest makstava tasu suuruseks määrataks 320 eurot, millele lisandub käibemaks 64 eurot. Ühtlasi taotleb kaitsja koos käibemaksuga kokku 3,60 euro suuruste sõidukulude kompenseerimist. Lisaks sellele on kaitsja taotlenud nii eelistungiks valmistumise kui ka eelistungil osalemise eest makstava tasu suuruseks 36 euro määramist. Nende toimingute eest makstavale tasule lisanduks käibemaks 14,4 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise eest makstava tasu suuruseks taotleb kaitsja 144 euro määramist ning istungil osalemise eest makstava tasu suuruseks 216 euro määramist. Neile summadele lisanduks käibemaks 72 eurot. Ringkonnakohus nendib, et üldmenetlusasja apellatsioonimenetluses makstava tasu maksimaalne suurus ilma istungil osalemise tasuta on „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra“ § 6 lg 3 kohaselt 432 eurot. Seega saab ringkonnakohus määrata apellatsiooni koostamise (sh kaitsealusega konsulteerimise) ja istungiteks ettevalmistamise eest makstava tasu suuruseks määrata 432 eurot, millele lisandub käibemaks 86,4 eurot. Eelnevale lisandub tasu eelistungil ja istungil osalemise eest. Seejuures kujunes kriminaalasja apellatsiooni korras arutamise istung kaitsja taotlses märgitust pikemaks (4 tundi taotluses märgitud 3 asemel). Ringkonnakohus määrab eelistungil osalemise eest makstava tasu suuruseks 36 eurot ning istungil osalemise eest 288 eurot. Nendele summadele lisandub käibemaks 64,8 eurot. Kuna ringkonnakohus rahuldas osaliselt süüdistatava apellatsiooni ja tühistas osaliselt maakohtu otsuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 22