← Eesti

2-23-5618/10

Obsah (9)§ 468§ 415§ 394§ 407§ 445§ 123§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Otsuse tegemise aeg ja koht 24. juuli 2023, Jõhvi Kohtuasja number 2-23-6258 Kohtuasi X hagi Y vastu elatise

§ 468lg 1 p 2). 1

(4)7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, kui muud kättetoimetamise viisid, sh hoiustamisega, ei õnnestu. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

§ 415

lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t.

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu tasumise andmed esitada kohtule. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

  1. Viru Maakohtusse saabus 13.04.2023 X hagi Y vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis alates
  2. aprillist 2023 206,16 eurot kuus kuni elatist saama õigustatud isiku X täisealiseks saamiseni so 06.01.2034.a MENETLUSE KÄIK
  3. Viru Maakohus võttis 21.04.2023 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale menetlusdokumendid, kohustades kostjat kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse kutsumata. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte 05.06.2023 määrusega hoiustamisega. Kohus märkis, et dokumendid loetakse kättetoimetatuks kolme päeva möödumisel teate edastamisest. Kohus edastas kohtudokumendid kostjale hoiustamisega, kuna kohtul puudus võimalus menetlusdokumente kostjale isiklikult edastada. Kohus asus seisukohale, et kostjale on võimalik kohtudokumendid hoiustamisega kätte toimetada aadressidel: xxx ja xxx. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust ei esitanud, kohtudokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 17.06.2023 (teated jäetud postkastidesse 14.06.2023). 2

(4)
  1. 10.07.2023 kohtunõudega palus kohus hageja esindajal täpsustada, kas hageja soovib elatise väljamõistmist hagis palutud viisil, või soovib hageja elatise väljamõistmist vastavalt PKS § 101 sätestatule.
  2. Hageja seaduslik esindaja esitas 12.07.2023 täpsustuse, milles palus välja mõista kostjalt elatis alates 01.04.2023 summas 206,16 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni, so 06.01.2034, võttess vastavalt PKS § 101 lg 3 ja 4 arvesse indekseerimist ja brutokuupalga muutumist. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus, tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja tsiviilasjas on võimalik teha tagaseljaotsus.
  4. Hagiavaldusele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud sünni tõendi koopia kohaselt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja hageja isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
  5. Hageja on palunud mõista kostjalt elatise välja seaduslikus miinimummääras. Perekonnaseaduses (PKS) sätestatud elatise arvutamise kord muutus alates 01.01.
  6. PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
  7. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada ilma kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

  1. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. Baassumma on 01.04.2023 seisuga 249,78 eurot. Keskmine brutokuupalk oli
  2. aastal 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot ja seega on elatise miinimummäär 300,33 eurot. Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5 järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema lapse eest toetust summas 80 eurot. Hagiavalduse kohaselt saab hageja ema ka lasterikka pere toetust (peres on 3 last), mis
  3. aastal moodustab 650 eurot (Perehüvitiste seaduse § 21 lg 2). Eeltoodust tulenevalt on alates 01.04.2023 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus 206,16 eurot (300,33 – 40 - 54,17). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub vastavalt ka elatise suurus. 3

(4)10.

§ 445

lg 1 sätestatust tuleneb, et kohtuotsusega tuleb kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu ette ning hageja on palunud tasuda elatis iga kuu 10-ks kuupäevaks. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus kohtuotsusega kostjat maksma elatist 10-ks kuupäevaks iga kalendrikuu eest ette, hageja seadusliku esindaja arveldusarvele. 11. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist.

§ 123alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg.

Hageja nõue oli välja mõista elatis summas 206,16 eurot, seega on hagi hind hagiavalduse esitamise ajal 1 855,44 eurot. MENETLUSKULUD 12.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

13.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu muuhulgas ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Et hagejatel on tekkinud menetluskulud, ei ole kohtule teada. Tulevikus menetluskulude üle vaidluse tekkimise vältimiseks jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda. 14.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.