Obsah (6)

§ 424§ 68§ 69§ 65§ 74§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuli 2023, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-6123 (21251000212) Kohtulahend Pärnu Maakohtu 22. septembri 2021 otsus Jelena

§ 424lg 2 järgi ja kohaldades Kr

MS § 238 lg 2,

§ 68

lg 1,

§ 69

lg 7,

§ 65

lg 2 karistamises liitkaristusena vangistusega 1 aasta 7 kuud 28 päeva, millest kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva tingimisi katseajaga 2 aastat Avalduse ese kohtulahendi täitmisel esitatud kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Avaldaja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Vesta Golding Süüdimõistetu Jelena Izjumova (isikukood: 47302156016; elukoht: xxxxxx xx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxx; töökoht:xxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxxxxxx, xxxxxxxxxxx ) Asja arutamise kuupäev 26.07.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 145, 427, 432 ja

§ 74lg 4, kohus määras: 1.

Rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu

1. septembri 2021.a. otsusega nr 1-21-6123 mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva täitmisele.
2. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Jelena Izjumovale pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS §
4. Määrus edastada süüdimõistetule, Tartu Vanglale ja Tallinna Vangla Tartu kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. Edasikaebamise kord Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul kirjaliku määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. I ASJAOLUD
5. Jelena Izjumova on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 22.09.2021 otsusega

§ 424lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 2 aastat vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti Jelena Izjumovale 1 aasta ja 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Jelena Izjumova 10.07.2021–11.07.2021 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning loeti temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 04.03.2021 otsusega nr 1-20-9312 mõistetud karistuse ärakandmata osa (120 tundi üldkasulikku tööd ehk 4 kuud vangistust) võrra ja Jelena Izjumovale mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Mõistetud liitkaristusest kuulus koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust, ülejäänud 1 aasta, 6 kuud ja 28 päeva vangistust jäetakse tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Jelena Izjumova ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

§ 75

lg 2 p 2 alusel on Jelena Izjumova käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel on Jelena Izjumova käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, olles selleks eelnevalt nõusoleku andnud. Harju Maakohtu 02.03.2022 määrusega jäeti Jelena Izjumovale mõistetud karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.12.2023. Tartu Maakohtu 17.05.2023 määrusega jäeti Jelena Izjumovale mõistetud karistus täitmisele pööramata ja

§ 74

lg 4 alusel pikendati Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.03.2024. Täiendavate kohustustena määrati Jelena Izjumovale käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

1. Kriminaalhooldaja on esitanud kohtule erakorralise ettekande käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetu Jelena Izjumova kohta. Ettekandest nähtuvalt Jelena Izjumova ei täida talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Registreerimisel 03.07.2023 tuvastati Jelena Izjumoval alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,922 mg/l. Jelena Izjumova kriminaalhooldus algas 30.09.
2. Senise kriminaalhoolduse jooksul on kokku lepitud 22 kohtumist. 17.02.2022 ei ilmunud isik registreerimisele haiglas viibimise tõttu, 25.08.2022 ei ilmunud põhjustest teavitamata, hiljem põhjendas töötamisega. Kohustust mitte tarvitada alkoholi on kontrollitud kokku 13 korral, millest 7 korral tuvastati isikul alkoholi tarvitamise tunnused. 19.10.2021 tuvastati nooremametnike poolt Jelena Izjumoval alkoholijoove, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,850 mg/l kohta. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 30.12.2021 kell 17:34 aadressil x.xxxxxxxx xx xx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxxxx tuvastas politseipatrull Jelena Izjumoval alkoholijoobele viitavad tunnused, mil alkoholisisaldus isiku väljahingatavasõhus oli 1,46mg/l kohta. 2 27.01.2022 tuvastati Viljandi linnas politseipatrulli poolt Jelena Izjumoval alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Hooldusaluse enda sõnul oli ta tarvitanud viina, indikaatorvahendisse ei olnud nõus puhuma. Väljahingatavas õhus oli tugev alkoholi lõhn ning esinesid koordinatsiooni häired. 05.02.2022 tuvastas politseipatrull aadressil xxxxxxxxxx xx x-xx xxxxxxxxxxx väljakutse käigus hooldusalusel alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused, mil isiku väljahingatavas õhus alkoholisisaldus oli 1,64 mg/l kohta. Ametnik reageeris kolmele rikkumisele erakorralise ettekandega, milles esitati taotlus hooldusaluse karistus täitmisele pöörata. 02.03.2022 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusega nr 1-21-6123 jäeti kriminaalhooldaja taotlus rahuldamata ametniku taotlusest loobumise tõttu. Jelena Izjumova katseaega pikendati 3 kuu võrra. 17.02.2022 registreerimisel tuvastati J. Izjumoval alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,382 mg/l kohta. Isiku sõnul tarvitas ta eelneval õhtul alkoholi. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. 16.03.2023 registreerimisel tuvastas ametnik isikul alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,001 mg/l kohta. 17.04.2023 esitas ametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata J. Izjumovale mõistetud karistus täitmisele. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.06.2023 määrusega jäeti taotlus rahuldamata ning pikendati talle määratud katseaega 3 kuu võrra. 03.07.2023 ei ilmunud J. Izjumova kokku lepitud ajal kell 10.00 registreerimisele. Telefonikõnele vastas ning väitis, et öise vahetuse järel oli väsinud ja magas. Telefonivestluses kokkulepitud ajal kell 14.15 tuli isik kohale alkoholilõhnadega ning tal tuvastati alkoholi tarvitamise tunnused, kui alkoholi sisaldus tema väljahingatavas õhus oli 0,922 mg/l kohta. Kirjalikus seletuses põhjendas J. Izjumova alkoholi tarbimist, et käitus impulsiivselt ning otsustas koristamise käigus leitud veini pruukida, arvates, et eelmisel õhtul tarbitud alkohol lahtub organismist järgmiseks päevaks. SA Viljandi Haigla 28.02.2022 esitatud tõendi järgi viibis J. Izjumova SA Viljandi Haigla xxxxxxxxx xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx ravil perioodil 23.02.2022-25.03.
3. 01.01.2023 – 10.04.2023 pöördus J. Izjumova kolmel korral Alkoholitarvitamise häirete ravi teenistusse vaimse tervise õe vastuvõtule ning oli ka 4 telefonikontakti. Kohus on kokku kolmel korral andnud J. Izjumovale võimaluse tõestada, et suudab karistust vabaduses kanda ning talle määratud kohustusi täita. Sama palju kordi ei ole J. Izjumova hinnanud võimalust karistust kanda vabaduses – isik rikub tahtlikult ja teadlikult talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Vastutustundetut suhtumist näitab ka asjaolu, et alkoholi tarvitamine on viinud olukordadeni, mis vajab politsei sekkumist. Tulenevalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata J. Izjumovale mõistetud karistus täitmisele.
4. Kohtuistung 26.07.
5. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil erakorralise ettekande arutamisel esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele ja viitas oma ütlustes sellele, et kaks kuud tagasi lubas Jelena Izjumova kohtusaalis, et ta hakkab koheselt oma alkoholiprobleemiga tegelema ja saab sellest jagu. Vähem kui kaks kuud hiljem Jelena Izjumova helistab, et ei saa registreerimisele tulla kell 10, sest tal oli öine vahetus. Isik tuli hiljem joobes ja kirjutas seletuse, et koristas garaaži ja leidis alkoholi. Juba see näitab suhtumist kriminaalhooldusesse, et ta ei võta tõsiselt kohustust karistust vabaduses kanda. Seitse korda on olnud alkoholikeelu rikkumist, valdavas osas keskmise või raske joobega. Jelena Izjumova rikkumised on olnud tahtlikud ja need takistavad järelevalve teostamist süüdlase üle. Neid rikkumisi ei õigusta mõjuvad põhjused. Süüdimõistetu Jelena Izjumova avaldas, et erakorralises ettekandes toodud asjaolud tema rikkumiste kohta on õiged. Tal ei ole vabanduseks midagi öelda. Viimane rikkumine ei olnud 3 planeeritud. Hetkel on tema elukvaliteet tunduvalt parem kui märtsikuus. Käis Tallinnas psühhiaatriakliinikus psühholoogiga rääkimas ja neil jäi kokkulepe, et psühholoog annab psühhiaatri aja ja leiab talle võimaluse haiglasse ravile minna. Kõik on praegu paremuse poole teel. Kui kohus pöörab karistuse täitmisele, siis palub kohtul arvestada, et tal on 16-aastane xxxx, keda peab toetama ja tal on võlakohustusi. Ta suudaks olla kodus ja tööl käia. Kui sissetulek kaob, on väga keeruline. Ta ei soovi vanglasse minna ja palub kohaldada muud meedet. II KOHTU PÕHJENDUSED
6. KrMS § 427 lg 1 kohaselt karistusseadustiku § 74 lõike 4, § 75 lõike 3, § 76 lõike 7 või § 871 lõike 4 või 5 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise või katseaja pikendamise või karistuse täitmisele pööramise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 427 lg 2 kohaselt vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 4, 5 või 6, § 76 lõike 7 või 8 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui KrMS § 432 lg-st 3 ei tulene teisiti. KrMS § 432 lg 3 kohaselt KrMS §-des 425–4262 sätestatud küsimused ja süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul. Kriminaalhooldusseadus (KrHS) § 31 lg 1 kohaselt kriminaalhooldusametnik esitab kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud juhtudel. KrHS § 31 lg 2 kohaselt erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et käitumiskontrolliga määratud kontrollnõude rikkumine võib karistuse täitmisele pööramise aluseks olla üksnes siis, kui rikkumine on tahtlik ja takistab järelevalve teostamist süüdlase üle ning rikkumist ei õigusta mõjuv põhjus. Siiski võib ka kontrollnõude ettevaatamatu rikkumine kaasa tuua mõistetud karistuse täitmisele pööramise, kui süüdlane on kontrollnõudeid eiranud korduvalt ja varem kohaldatud muud meetmed (täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine) pole mõjunud (RKKK nr 3-1-1-82-12 p 13). 5. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest, lisatud tõenditest ning kriminaalhooldusametniku ja Jelena Izjumova kohtuistungil antud ütlustest ning varasematest kohtulahenditest, s.h Harju Maakohtu 02.03.2022.a. ja Tartu Maakohtu 17.05.2023.a. kohtumäärustest nähtub, et Jelena Izjumova on katseaja vältel korduvalt rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Senise kriminaalhoolduse jooksul on Jelena Izjumova rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi 7 korral (19.10.2021, 30.12.2021, 27.01.2022, 05.02.2022, 17.02.2023, 16.03.2023 ja 03.07.2023). Toime pandud rikkumiste pärast on kriminaalhooldusametnik Jelena Izjumovat korduvalt kirjalikult hoiatanud. Süüdimõistetu suhtes on seoses varasemate käitumiskontrolli kontrollnõuete rikkumisega pikendatud Harju Maakohtu 02.03.2022 määrusega määratud katseaega 3 kuu võrra (s.o kuni 22.12.2023) ning Tartu Maakohtu 17.05.2023 määrusega pikendati

§ 74

lg 4 alusel taas Jelena Izjumovale 4 määratud katseaega 3 kuu võrra (s.o kuni 22.03.2024). Täiendavate kohustustena määrati Jelena Izjumovale käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

6. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtule esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu Jelena Izjumova on taaskord rikkunud

§ 75lg 2 p 2 tulenevat kohustust – käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli 03.07.2023 kohaselt on kriminaalhooldusosakonnas indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil tuvastatud Jelena Izjumoval alkoholi tarvitamise tunnused, indikaatorvahendi mõõtetulemusena alkoholisisaldus 0,922 mg/l väljahingatavas õhus. Jelena Izjumova antud selgituse kohaselt 02.07.2023 peale kella 22.00 tarvitas ta valget veini, kogust täpselt ei tea. 7. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kriminaalhooldusametniku ütlused ning uurinud toimikus olevaid kirjalikke tõendeid, leiab, et antud juhul on põhjendatud süüdimõistetule karistuse täitmisele pööramine. Kohus peab oluliseks märkida, et Jelena Izjumovale on erinevate kohtulahenditega võimaldatud karistuse kandmist vabaduses. Pärnu Maakohtu 22.09.2021 otsusega kuulus karistusest koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust ja ülejäänud karistus 1 aasta, 6 kuud ja 28 päeva vangistust jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, juhul kui Jelena Izjumova ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all.

Jelena Izjumovale määrati käitumiskontrolli ajaks

§ 75

lg 2 p 2 ja 5 alusel lisakohusena mitte tarvitada alkoholi ja alluda ettenähtud ravile. Kuna Jelena Izjumova rikkus katseajal talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, esitas kriminaalhooldusametnik 16.02.2022 kohtule erakorralise ettekande. Harju Maakohtu 02.03.2022 määrusega on pikendatud Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.12.

1. Katseajal Jelena Izjumova toime pandud uute rikkumiste tõttu esitas kriminaalhooldusametnik 18.04.2023 kohtule Jelena Izjumova kohta teise erakorralise ettekande. Taas jättis kohus Jelena Izjumovale mõistetud karistuse täitmisele pööramata ja Tartu Maakohtu 17.05.2023 määrusega pikendati Jelena Izjumovale määratud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 22.03.
2. Täiendavate kohustustena määrati Jelena Izjumovale käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 2 p 7 alusel mitte suhelda alkoholi tarvitavate isikutega ja

§ 75lg 2 p 8 alusel osaleda sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“.

Hoolimata eelviidatud meetmetest, ei ole süüdimõistetu järeldusi teinud ja on taaskord rikkunud talle katseajaks määratud kohustusi. Jelena Izjumovale on kriminaalhoolduse ajaks

§ 75lg 2 p 2 kohaselt määratud alkoholi tarvitamise keeld.

See keeld on absoluutne, mis tähendab, et kriminaalhooldusalune ei tohi käitumiskontrolli ajal vähimalgi määral tarvitada alkoholi sisaldavaid aineid.

§ 75

lg 2 p 2 nimetatud kohustuse täitmise kontrollimiseks on riik kehtestanud korra, samuti on joobe tuvastamise kord reguleeritud ka korrakaitse- ja liiklusseadusega ning seetõttu vajadus täiendavate meetmete rakendamiseks puudub. Kohus leiab, et süüdimõistetu Jelena Izjumova poolt katseajal toimepandud käitumiskontrolli kontrollnõuete ja kohustuste rikkumised on tahtlikud ja takistavad kriminaalhoolduse teostamist tema üle ning mõjuvad põhjused rikkumiste õigustamiseks puuduvad. Arvestades seda, et süüdimõistetu suhtes on erakorralisi ettekandeid korduvalt menetletud, siis ei ole kohtul alust kahelda selles, et Jelena Izjumovale on põhjalikult selgitatud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, lisakohustusi ja nende täitmise kohustuslikkust ning vajalikkust. Samuti on Jelena Izjumova teadlik sellest, et talle tingimisi mõistetud vangistus võidakse pöörata täitmisele, kui ta ei suuda või ei taha täita käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja edukalt läbida kriminaalhooldust. Kohus on seisukohal, et kriminaalhoolduse edaspidine jätkamine Jelena Izjumova puhul ei ole otstarbekas ja ei täida oma eesmärki. Kuna senini kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja Jelena Izjumova käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe kanda talle mõistetud 5 vangistust vabaduses, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. 8. Lähtudes Jelena Izjumova käitumisest katseajal asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine, katseaja pikendamine või uute lisakohustuste määramine oleks tulemuslik ning seda ennekõike Jelena Izjumova suhtumise ja suutmatuse tõttu täita kohtu poolt määratud kohustusi. Tulenevalt eeltoodust, on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja pöörata Jelena Izjumovale Pärnu Maakohtu 22. septembri 2021.a. otsusega nr 1-21-6123 mõistetud kandmata vangistus 1 aasta 6 kuud 28 päeva täitmisele. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6