Obsah (6)

§ 172§ 663§ 657§ 456§ 171§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Margo Klaar ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-22-16102 Kohtuasi Eesti Va

) § 172 lg 1 (vt RKTKm 15.03.2017, 3-2-1-176-16, p 25). 2 2-22-16102 6.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et arvestades antud asja asjaolusid ja sisu, on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Ema esitas 22.02.2023 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada tema menetluskulude jaotuse osas ja jätta need avaldaja kanda.
2. Ema leiab, et kuna lahend tehti avaldaja kahjuks, pidanuks maakohus jätma menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus ei ole põhjendanud, miks on õiglane jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda. Avalduse esitas avalik-õiguslik asutus, kes süüdistas ema lapse röövimises ja nõudis lapse tagastamist Soome, kuigi teadis, et laps 6 kuu pärast saab 16 aastaseks. Sotsiaalamet teadis, et laps soovib elada koos emaga ja et ema ei ole last röövinud, kuna sotsiaalameti töötaja ise andis kirjaliku loa, et laps läheks elama ema juurde Tallinnasse. Selline avaldus oli täielikult põhjendamatu ja pahatahtlik, kuna laps ei soovinud Soomes elada, soovis elada oma perekonnas ema juures. Ka

§ 172lg 7 teise lausel alusel oleks menetluskulud pidanud jääma avaldaja kanda.

9. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale ning isale tähtaja sellele vastamiseks. Avaldaja leiab, et on õige, et kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Isa määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni vaidlustatud osas (resolutsiooni punkt 2 esimene lause) muutmata, kuid täiendab maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebuse esitaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1 ja § 659).

11. Maakohtu määrus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotuse osas, täpsemalt osas, milles ema kulud jäid tema enda kanda.

§ 456

lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes on sama määrus ülejäänud osas jõustunud. 12. Hagita menetlused on olemuselt erinevad, mistõttu ei ole alati võimalik hagimenetlusega sarnaselt kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks lahend tehakse, st n-ö kaotajat, kes peaks kandma menetluskulud. Seetõttu annabki

§ 172

lg 1 teine lause mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku diskretsiooniõiguse otsustamaks, kas jätta menetluskulud menetlusosalise kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud

§ 172

lg 7 teine lause järgi siiski avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti (RKTKm 31.05.2011, 3-2-1-18-11, p 17). 13. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab maakohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (RKTKm 11.03.2015, 3-2-1-87-14, p 29).

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamisel teeb kohus diskretsiooniotsustuse, mida kõrgema astme kohus saab tühistada vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (RKTKm 13.05.2020, 2-16-5794, p 12). 3 2-22-16102 14. Riigikohus on pidanud võimalikuks ka avalduse läbi vaatamata jätmise korral jätta menetluskulud

§ 172

lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda (RKTKm 14.06.2017, 3-2-1-66-17, p 16; 14.05.2017, 3-2-1-52-17, p 16). Sarnaselt on jäänud kaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda olukorras, kus kaebus jäi rahuldamata (RKTKm 14.11.2016, 3-2-1-87-16, p 18). 15. Ringkonnakohus leiab, et ka

§ 172

lg 7 teises lauses käsitletud juhul saab maakohus kohaldada

§ 172lg 1 teise lauset.

Kummagi normi sõnastusest ei nähtu, et ainult avalduse alusel algatatavas menetluses

§ 172lg 1 teine lause ei kohalduks.

Eelkõige viitab selle lause lõpuosa (kui seadusest ei tulene teisiti) selgelt võimalusele, et kohalduvad ka muud menetluskulude jaotust reguleerivad normid. Seega võis maakohus käesolevas asjas

§ 172

lg 7 teise lause asemel kohaldada

§ 172lg 1 teist lauset (Tln

RnKm 02.10.2020, 2-22-2222, p 11).

1. Kolleegium möönab, et maakohtu määruse põhjendused menetluskulude jaotuse osas on esitatud lühidalt, kuid samas ei saa asja materjalide põhjal jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Seega on maakohus menetluskulude jaotamisel jõudnud õigele järeldusele, et praegusel juhul on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna maakohtu sellekohased põhjendused on puudulikud, täiendab ringkonnakohus neid järgnevalt. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa asuda seisukohale, et avaldus oli täielikult põhjendamatu. Taotluse kohaselt pidi puudutatud isik I sõitma emaga puhkusele Eestisse, kuid tagasi Soome laps ei saabunud ning lapsega kontakt puudus. Maakohus on vaidlustatud määruses tuvastanud, et kuna Soome Vabariik oli lapse harilik viibimiskoht ning Soome vastav asutus ei ole andnud nõusolekut lapse teise riiki kolimiseks või seda hiljem heaks kiitnud, on kinnihoidmine ebaseaduslik ning esinevad konventsiooni artikli 3 alused lapse tagastamiseks. Arvestades, et konventsioon on vastu võetud selleks, et kaitsta rahvusvaheliselt last tema õigusvastasest äraviimisest või kinnipidamisest tulenevate kahjulike tagajärgede eest, sai maakohus alles asja menetlemise tulemusena veenduda, et lapse Eestis viibimine on tema parimates huvides ning esinevad lapse tagastamisest keeldumise alused. Seega on õiglane, et kumbki menetlusosaline kannab ise oma menetluskulud.
2. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et teised menetlusosalised oleksid määruskaebemenetluses menetluskulusid kandnud. Järelikult puuduvad hüvitatavad menetluskulud. 18. Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse

§ 696lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) 4