Obsah (9)

§ 659§ 465§ 173§ 175§ 477§ 174§ 171§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 06.06.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-17801 Kohtuasi AB „Lietuvos dr

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 30. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

§ 659

ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 5 2-21-17801 31. Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustatud määrus kooskõlas materiaal- ja menetlusõigusega. Maakohtu määrus vastab

§ 465

lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude või tõendite ebaõiget või ebapiisavat hindamist, ringkonnakohus ei tuvastanud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jagas tõendamiskoormise menetlusosaliste vahel ja tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata (

§ 659ja § 654 lg 6).

Määruskaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Määruskaebuse väidetele vastab ringkonnakohus järgmist.

1. Kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud avaldaja on esitanud VÕS § 115 lg 1 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kahjustatud korteri omanikul (mh kindlustusandjal VÕS § 492 lg 1 alusel) on võimalik nõuda kahju hüvitamist teiselt korteriomanikult nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest, kui ka siis, kui kahju lähtus kaasomandi esemest. Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada korteriomandi eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi esemega (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649).
2. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. KrtS § 12 lg 2 järgi peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Kuigi KrtS § 31 lg 1 p 1 näeb ette korteriomaniku kohustuse hoida korras eelkõige oma eriomandi eset, on korteriomanikul kohustus aidata kaasa ka kaasomandi eseme korrashoiule. Seega on korteriomanikul kohustus hoida lisaks eriomandi esemele korras ka kaasomandi eset (kaasomandi alalhoiu kohustus). Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab eelkõige keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda, kuid see hõlmab mh ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ning viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 16).
3. Riigikohus on selgitanud, et kui kahju tekitanud asjaolu on lähtunud teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 21).
4. Arvestades asjas esitatud tõendeid ja puudutatud isiku enda seisukohti, järeldas maakohus põhjendatult, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteri 41 vannitoas asuva veekraani purunemisest. Olukorras, kus puudutatud isik ka ise möönab enda korteris veekraani purunemist, leidis maakohus õigesti, et nimetatud asjaolu üle vaidlus puudub (tl-d 86, 96, 99 ja pöördel). Eeltoodust tulenevalt ei ole ka määravat tähtsust, kas õnnetuse järgselt korteriühistu esindajatest keegi puudutatud isikule kuuluvas korteris viibis, kuivõrd puudutatud isik on enda korteri vannitoas asuva veekraani purunemist menetluses korduvalt kinnitanud. 6 2-21-17801
5. Määruskaebuses rõhutab puudutatud isik, et korteris 41 purunes vannitoa veekraani ühendus, seejuures täpsustamata, mida kohus peaks sellest asjaolust tulenevalt teisiti järeldama. Puudutatud isik ei ole otseselt tuginenud asjaolule, et tema hinnangul võib veekraani ühendus olla kaasomandi ese. Kuigi puudutatud isik ei ole selle paljasõnalise väitega ümber lükanud maakohtus tuvastatud asjaolu, et kahjujuhtum oli põhjustatud veekraani purunemisest (s.o eriomandi esemest), siis isegi, kui veekraani ühendust lugeda eriomandi piires asuvaks kaasomandi esemeks, tuleneb eeltoodud Riigikohtu selgitustest, et korteriomanikul on kohustus jälgida ka eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda. Seega isegi sellisel juhul vastutab kahju eest puudutatud isik, kui ta ei tõenda, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav.
6. Puudutatud isik vaidlustab maakohtu järelduse, mille kohaselt põhjustas puudutatud isiku korterist lähtunud veeleke kahjujuhtumi korteris
7. Kuna ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et veeleke lähtus puudutatud isiku korteriomandi eriomandi esemest, saab eeltoodud Riigikohtu selgitustest lähtudes eeldada, et puudutatud isik rikkus korrashoiukohustust. Puudutatud isik pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et veeleke ei olnud välditav, s.t rikkumine oleks olnud vabandatav. Üksnes see, et puudutatud isikul ei saanud enda teadmiste pinnalt tekkida kahtlus, et kraan võib puruneda, ei vabasta teda korrashoiukohustusest ega tähenda, et kraani purunemise näol on tegemist ettenägematu olukorraga. Seega ei ole võimalik järeldada, et puudutatud isik rikkus oma kohustust vääramatu jõu tõttu ja võiks sel põhjusel vabaneda vastutusest.
8. Menetlusosalised vaidlevad kahjunõude suuruse üle. Avaldaja hüvitas korteri 32 omanikule remondi ja ajutise elukoha üürimise tõttu tekkinud kulud (kahju). Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Kuna avaldaja on kindlustusvõtjale hüvitanud kahjujuhtumist põhjustatud kahju 7663,45 eurot, läks selles ulatuses avaldajale kahju hüvitamise nõue võimaliku kahju tekitaja vastu üle.
9. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse etteheitega, et maakohus ei hinnanud sisuliselt ühtegi puudutatud isiku vastuväidet seoses väidetava väljamakse tegemisega. Maakohus hindas hinnapakkumistes kirjeldatud remonditöid ja võrdles kahjuavalduses tooduga ning vastas piisavalt põhjalikult ka puudutatud isiku vastuväidetele nii vajalike remonditööde mahu kui hinnaga seoses. Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kahju suurust ebausutavaks asjaolu, et vara ülevaatuse akti allkirjastas kahjustada saanud korteri omanik. Asjaolu, et tehtud tööd ei nähtu hiljem esitatud arvest, ei muuda hinnapakkumises toodud tööde vajalikkust või tööde tegemist vähemusutavaks. Maakohus ei jätnud puudutatud isiku esitatud hinnapakkumist tähelepanuta, vaid hindas ka seda tõendit sisuliselt, leides, et see ei muuda usutavaks, et konkreetse kahjujuhtumiga seonduvaid töid oleks olnud võimalik teha väiksema kuluga. Seoses puudutatud isiku väitega, et korter 32 oli juba enne kahjujuhtumit amortiseerunud, märgib ringkonnakohus järgmist. Õige on see, et kahju hüvitamise eesmärk ei ole kahjustatud isiku asetamine paremasse olukorda, kui ta oli, kuid see ei tähenda seda, et kahjujuhtumi järgselt tuleb selle argumendi alusel taastamisremonti tehes kasutada juba kasutatud ehitusmaterjale või vähem kvaliteetseid viimistlusvahendeid, et tagada korteris eelnevaga täpselt samaväärne amortiseerunud olukord. Kahjustada saanud laed, seinad ja põrandad tuleb taastada mõistlike kuludega, mida antud juhul tehti. Ka asenduspinnaga seonduva kulu põhjendatust on maakohus hinnanud ja põhjendatult leidnud, et üürikulu oli mõistlik ja selle kulu kandmine tõendatud. Maakohtu põhjendused on esitatud arusaadavalt ja loogiliselt. 7 2-21-17801
10. Põhinõude rahuldamise tõttu rahuldas maakohus põhjendatult ka avaldaja nõude hüvitiselt viivise saamiseks seadusjärgses määras. Viivise väljamõistmisel lähtus maakohus esitatud tõenditest ja kohaldas õigesti materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja viivisenõue on kontrollimatu, kuivõrd avalduses ei esitatud viivise arvestamise metoodikat. Avaldaja tõi esile, et tema nõue muutus sissenõutavaks alates 05.10.2019 ja viitas viivise arvutamisel viivisekalkulaatorile (kättesaadav veebilehel http://www.viivisekalkulaator.ee/). Ringkonnakohus, kontrollinud viivise arvutust viivisekalkulaatori abil, on veendunud viivisenõude suuruse õigsuses. Seejuures ei ole puudutatud isik kaebuses esile toonud, millises summas viivis oleks tema hinnangul põhjendatud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
11. Puudutatud isik on vaidlustanud maakohtu menetluskulude jaotuse ja menetluskulude suuruse.
12. Ringkonnakohus leiab, et kuna maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata, ei ole alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. Samuti ei ole alust tühistada maakohtu määrust puudutatud isikult väljamõistetud avaldaja menetluskulude suuruse osas (

§ 173lg 3 ja § 174 lg-d 3 ja 5).

43.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (RKTKm 06.05.2016, 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimaluse leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

1. Määruskaebuses esile toodud avaldaja lepingulise esindaja menetlustoimingute põhjendatuse ja ajakulu osas ei ole maakohus ringkonnakohtu hinnangul ületanud diskretsioonipiire. Nii puudutatud isiku seisukohtadega tutvumise kui ka istungiks ettevalmistamise ajakulu on mõistlik ja põhjendatud. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis.
2. Juhindudes

§ 173lg-st 1 märgib kolleegium ringkonnakohtus kantud menetluskulude jaotuse.

Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

§ 171lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

46. Kuna maakohus on oma määruses menetluskulud kindlaks määranud, määrab ringkonnakohus

§ 174

lg 3 järgi kindlaks ka määruskaebemenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse. 8 2-21-17801 47.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Määruskaebemenetluses on avaldaja palunud puudutatud isikult välja mõista lepingulise esindaja kulu 286 eurot (käibemaksuta). Avaldaja lepinguline esindaja on avaldaja esindamisel kulutanud 2 tundi 23 minutit. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal maakohtu määrusega tutvumiseks 30 minutit, määruskaebusega tutvumiseks ja analüüsimiseks 1 tund, kohtu 10.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, puudutatud isiku 16.03.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, määruskaebusele seisukoha koostamiseks 40 minutit, kohtu 25.05.2023 kirjaga tutvumiseks 1 minut, menetluskulude nimekirja koostamiseks 10 minutit. Lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta).
2. Arvestades, et määruskaebusele seisukoha koostamiseks tuli esindajal tutvuda maakohtu määruse ja määruskaebusega, ning arvestades avaldaja seisukoha sisu ja mahtu, saab eeltoodud toimingute tegemiseks pidada põhjendatuks ajakulu kokku 2 tundi 10 minutit. Põhjendatud oli tutvuda toimikus olevate kirjadega (kokku 3 minutit). Menetluskulude nimekirja koostamine on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ja ajakulu 10 minutit vajalik.

Avaldaja esindaja tunnitasu määr 120 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega kuulub hüvitamisele 286 eurot (käibemaksuta). 50. Avaldaja on esitanud

§ 177

lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotluse on avaldaja esitanud 12.11.2021 menetlusdokumendis. 51.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 9