1-21-7047/70

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-21-7047 Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. juuli 2023 määrus Ilver Kauba tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Ilver Kauba (Kaup; isikukood 50003045229) kaitsja Leelo Viili määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. juuli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Määrata Osaühingule Vanalinna Advokaadibüroo Ilver Kaubale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 86,40 eurot, sealhulgas käibemaks 14,40 eurot.
7. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ilver Kaubalt Eesti Vabariigi kasuks välja 86,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
8. Pärnu Maakohtu
9. novembri 2021 otsusega tunnistati Ilver Kaup süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta 9 kuud vangistust, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 630 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 4 alusel allutati I. Kaup üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile. Kohtuotsus jõustus
10. novembril
12. Pärnu Maakohtu
13. novembri 2021 otsusega I. Kaubale mõistetud karistus pöörati Viru Maakohtu
14. oktoobri 2022 määrusega täitmisele selle kandmata osas, s.o 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Kohtumäärus jõustus
15. novembril
16. I. Kaup alustas karistuse kandmist
17. jaanuaril
19. Viru Vangla esitas
20. juunil 2023 Viru Maakohtule kinnipeetava I. Kauba materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Viru Vangla ega prokuratuur tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Maakohtu määrus
21. Viru Maakohus jättis
22. juuli 2023 määrusega I. Kauba vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
23. I. Kauba suhtes on täidetud ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
24. Positiivne on, et I. Kaubale ei ole määratud distsiplinaarkaristusi ning et tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral on tal olemas elukoht ja lähedased. Süüdimõistetu on osalenud vangla majandustöödel.
25. Siiski puudub veendumus, et I. Kaup on enne karistuse ärakandmist suunatud õiguskuulekale käitumisele. I. Kaubal on kaks kehtivat kriminaal- ja üks kehtiv väärteokaristus. I. Kaup on korduvalt rikkunud erinevaid kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Tema poolt toimepandud kuriteod on seotud alkoholi tarbimisega. Kohtul ei ole usku, et süüdimõistetu on võimeline alkoholist loobuma. Ehkki I. Kaup on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja väljendanud motiveeritust alkoholist loobumiseks, ei saa olla kindel, et ta seda päriselt teeks – ta on varemgi alkoholi tarvitamisest loobuda püüdnud. Elektroonilise valve kohaldamisel puudub aga kontroll selle üle, millega isik tegeleb.
26. Maakohus leidis, et I. Kauba uute kuritegude toimepanemise riski võib mõjutada ka tema vabanemisjärgne majanduslik olukord. I. Kauba vastu on rahalisi nõudeid ligikaudu 4700 euro ulatuses. Kuigi I. Kaup ei ole toime pannud varavastaseid süütegusid, on ta mõjutatud teda ümbritsevatest isikutest. Ettevõttel Meetrx Grupp OÜ, kuhu I. Kaubal on pärast vabanemist võimalik tööle asuda, on alates
27. veebruarist 2021 maksuvõlg,
28. aastast saati ei ole esitatud majandusaasta aruandeid ning
29. aastal on ettevõte saanud kustutamishoiatuse. Maakohtu hinnangul ei pruugi pooleaastane vangistuses viibimise aeg olla püsivate muutuste tegemiseks piisavalt pikk. Määruskaebus
30. Viru Maakohtu
31. juuli 2023 määruse peale esitas määruskaebuse I. Kauba kaitsja Leelo Viil, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega vabastataks I. Kaup vangistusest tingimisi enne tähtaega, kohaldades seejuures elektroonilist valvet. Kaitsja on seisukohal, et I. Kauba tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist ei ole veenvalt motiveeritud. Arvestamata on jäetud temaga seonduvad positiivsed asjaolud, nagu rehabiliteerivates tegevustes osalemine, töötamise ja alkoholisõltuvusest vabanemise soov, distsiplinaarkaristuste puudumine, kinnipeetavat ees ootavad elutingimused ja kriminaalhoolduse võimalused isikut taasühiskonnastamisel aidata. Ka on I. Kaup paigutatud avavanglasse. Kriminaalhooldus ja elektrooniline valve peaksid tagama piisava ja tõhusa 2 järelevalve I. Kauba käitumise üle. Kui kinnipeetav vabaneb tähtaegselt, ei ole võimalik tema käitumist kontrollida ega teda abistada. I. Kaubal on mitmeid tööoskusi, ta töötas enne kinnipidamist ja soovib vabanedes kohe tööle asuda. Võimalike probleemide tekkimisel tasu maksmisega saab I. Kaup otsida uue töökoha. Tal on olemas ema, vend ja õde. I. Kaup on väga motiveeritud oma hoiakuid ja eluviisi muutma. Maakohtu määrusest ei selgu, kuidas peaks I. Kaup veel oma õiguskuulekust tõestama. Ringkonnakohtu seisukoht
32. Kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
33. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Erinevalt kaitsja poolt määruskaebuses väljendatust, leiab ringkonnakohus, et maakohus kirjeldatud viisil kaalutlusviga teinud ei ole.
34. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
35. märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Nii sedastaski esimese astme kohus, et vaatamata positiivsetele asjaoludele pole kõiki asjaolusid kogumis hinnates võimalik jõuda järeldusele, et I. Kaup käitub vabanedes õiguskuulekalt. Peaasjalikult tingis niisuguse seisukoha I. Kauba korduv kriminaalkorras karistatus, varasem korduv kriminaalhoolduse nõuete rikkumine ning varasema vangistuse luhtumine.
36. Kaitsja toob välja, et I. Kaubal ei ole distsiplinaarkaristusi, ta on vangistuses töötanud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammi, tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht ning lähedased ja ta on paigutatud avavanglasse. Ehkki toodud asjaolud on tunnustamisväärsed, pole need sellegipoolest piisavalt kaalukad I. Kauba tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Seda ennekõike põhjusel, et I. Kaup on varasematel katseaegadel rikkunud korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid – näiteks viimase katseaja kestel tarvitas ta alkoholi ja lahkus loata Eestist. Veel ei pidanud ta kinni üldkasuliku töö ajakavast, mistõttu pöörati talle mõistetud karistus täitmisele. Seega tuleb nentida, et kohtu usaldus tema vastu on kadunud: tema varasem käitumine ei võimalda karta muud, kui seda, et järjekordne käitumiskontrollile allutamine jääb tema puhul taas edutuks. Kontrollnõuete rikkumine võib päädida uute kuritegudega.
37. Kõik I. Kauba kuriteod on olnud seotud alkoholi tarbimisega. Samas nähtub vangla iseloomustusest, et I. Kaubal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Ehkki I. Kaup on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning väljendanud selgesõnaliselt soovi alkoholist loobuda, on ta seda proovinud varemgi, läbides analoogse programmi ka
38. aastal. Karsket eluviisi ta tol korral saavutada ei suutnud. Seepärast ei saa ületähtsustada tema järjekordset lubadust enam alkoholi mitte tarvitada. Märkida tuleb sedagi, et alkoholist hoidumine ei pruugi olla lihtne: erinevalt kontrollitud keskkonnast, kus alkoholi ei leidu, on see vabaduses kergesti kättesaadav. Kuna I. Kauba alkoholi tarbimisega seotud riskid pole kolleegiumi hinnangul tänini piisavalt maandatud, võib I. Kaup uuesti alkoholi kuritarvitama asuda, mis omakorda kasvatab paratamatult uute kuritegude sooritamise tõenäosust. Kirjeldatud riski ei vähenda ka 3 kriminaalhooldus ega elektrooniline valve, kuna I. Kaup on näidanud allumatust käitumiskontrollile. Elektrooniline valve aga alkoholi tarvitamist ei takista.
39. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka I. Kauba vabanemisjärgsed elutingimused midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski märkimisväärselt maandaksid. Kuna lähedased ja töökoht oli I. Kaubal olemas ka enne kuritegude toimepanemist, siis pole niisugune sotsiaalne keskkond teguriks, mis teda kuritegudest hoiduma paneks.
40. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
41. juuli
42. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
43. I. Kauba kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil taotleb maakohtu määruse analüüsimise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 86,40 eurot, mille hulgas sisaldub käibemaks 14,40 eurot. Ringkonnakohus peab tasutaotlust põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 86,40 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel I. Kauba kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4