Obsah (15)

§ 113§ 35§ 221§ 115§ 127§ 128§ 208§ 116§ 217§ 77§ 100§ 230§ 218§ 223§ 189

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 5. detsember 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-3032 Tsiviilasi Kultuurieugeenika OÜ hag

§ 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 06.12.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

1. Jätta menetluskulud I. S. kanda.
2. Mõista I. S. lt Kultuurieugeenika OÜ kasuks välja menetluskulud 2 711,80 eurot.
3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
4. Kultuurieugeenika OÜ esitas 28.02.2022 Tartu Maakohtule hagi I. S. vastu kahju hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks põhivõla 4802,41 eurot ja viivised alates 09.12.
5. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 01.11.2021 sõiduauto ostu-müügilepingu, millega kostja kohustus hagejale üle andma sõiduki Volkswagen Sharan ning hageja kohustus selle eest tasuma 3790 eurot. Hageja on ostusumma tasunud. 18.11.2021 hakkas sõiduki kasutamisel kostuma anomaalne heli. Volkswageni ametlikus autoesinduses Aasta Auto Pluss AS-is tuvastati, et sõiduki mootori kinnitusplokid on lahti ning sõiduki kasutamine ei ole võimalik. Täiendava puudusena avastas hageja, et Webasto mootori eelsoojendus tõstis kütusekulu märkimisväärselt. Hageja teavitas kostjat puudustest 22.11.2021 ning esitas taganemisavalduse ja soovi müügitehingut tagasi täita. Kostja keeldus lepingu tagasitäitmisest või lepingueseme asendamisest. Kostja vastuse tõttu eeldas hageja, et kostja ei kavatse rikkumist heastada ning esitas 09.12.2021 kostjale taganemisavalduse koos kahju hüvitamise nõudega. Kostja ei ole sellele reageerinud. Hageja leiab, et müügilepingu ese ei vasta lepingu tingimustele ega vähemalt keskmisele kvaliteedile ning müüja vastutab puuduste eest. Müügikuulutuses on mugavusvarustusena märgitud tehase töökorras Webasto mootori eelsoojendus. Webasto kütusepõletamise ebatäiuslikkus ja mõrad mootoriploki kinnituses on varjatud puudused. Asjatundjate arvamuste kohaselt ei ole mootoriploki kinnituskõrva murdumine tavapärane kulumine ega teki ebaõigete sõiduvõtete tagajärjel. Webasto eelsoojendus tõstab kütuse kulu kahekordseks ning seda seadet on võimalik vist välja lülitada. Kostja on müügikuulutuses avaldanud sõiduki keskmise kütusekulu 6,1 l/100km kohta, mis ei ole õige. OÜ Eelsoojendid esindaja poolt läbi viidud diagnostika näitas, et algselt on tootjatehases paigaldatud sõidusoojendi, mis on hiljem ümber ehitatud eelsoojendiks. Asjatundja hinnangul vajab eelsoojendi põlemiskambri läbipesu. Täpsemad puudused ja selle kõrvaldamise võimalused selguvad tööde käigus. Kui mootori kinnitusplokid on katki/purunenud ja asjatundja keelab sõiduki edaspidise kasutamise ei vasta lepingu ese otstarbele, milleks see mõeldud on ja millisel eesmärgil hageja selle soetas. Kostja ei avaldanud, et sõidukil võib esineda puuduseid, millest tulenevalt lepingu eseme kasutamine on võimatu. Kostja rõhutas müügikuulutuses sõiduki tehniliselt väga head seisukorda. Poolte vahel sõlmitud leping ei välista kostja vastutust. Lepingu punkt 3 on ebamõistlik tüüptingimus

§ 35lg 1 ja § 42 lg 1 tähenduses ning tühine.

Kokkuleppele tuginemine on vastuolus ka

§ 221lg-ga 2.

Kostja tegutseb müüjana oma majandus- ja kutsetegevuses ning teadis või pidi teadma, et sõidukil võivad esineda varjatud vead ning sõiduk ei vasta müügikuulutuses kirjeldatule. Kostja väidetud puuduse kõrvaldamise maksumus ei ole tõendatud, kostjal ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. 2/7 Kostjal on kohustus tagastada hagejale sõiduki müügihind 3790 eurot. Lisaks on hagejal kahju hüvitamise nõue

§ 115

lg 1 ja

§ 127järgi.

Hagejale on tekkinud järgmine kahju: numbrimärgi registreerimine 192 eurot, kindlustus 121,56 eurot, tehnoülevaatus 45 eurot, uus aku 92,25 eurot.

§ 128

lg 3 järgi palub hageja välja mõista kulud kahju kindlakstegemisele ja kohtueelsele õigusabile: tehnilise seisundi kontroll 24 eurot, õigusabikulud kohtueelses menetluses 537,60 eurot. Kokku on hageja nõue 4802,41 eurot. KOSTJA VASTUVÄITED

1. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt lubas kostja enne ostmist hagejal autoga tutvuda hageja poolt vabalt valitud töökojas, ülevaatuspunktis või Volkswageni esinduses. Hageja valitud Tehnokonsult OÜ ülevaatuspunktis tuvastati sõiduki veaks ühe piduritule pirni mitte töötamine, kostja parandas vea. Hageja tegi sõidukile 03.11.2021 tehnilise ülevaatuse ning seal ei tuvastatud sõidukil ühtegi puudust. Sõiduk on 19 aastat vana. Hageja kinnitas müügilepingus, et on ostetava sõidukiga põhjalikult tutvunud, ostab antud sõiduki müügilepingu allkirjastamise hetkel olevas kvaliteedis ning ei oma hilisemalt nõudmisi ega pretensioone. Kostja pakkus hagejale võimalust sõiduk soetada 1-kuulise garantiiga. Hageja kostja pakutud garantiid ei soovinud ning soetas sõiduki soodushinnaga, mis garantiid ei sisaldanud. Hagist ei nähtu, mis täpsemalt mootoril viga on, kui pikalt sõitis hageja sõidukiga enne vea teket ning kas hageja kasutas sõidukit heaperemehelikult. Hageja ei teavitanud kostjat tekkinud probleemist koheselt ning pöördus 19 aastat vana sõidukiga Volkswageni esinduse poole. Pole selge, miks ei tuvastatud viga kahes erinevas ülevaatuspunktis. Vaidlusaluse sõiduki korralik kasutatud mootor maksab 100 eurot, lisaks on tegemist kuluosaga. Kuna sõiduk on aasta aega seisnud, ei ole kostja nõus tagasitäitmisega. Kui hageja oleks soovinud, oleks müügilepingu punkti 3 võinud lepingust välja jätta. Kostja teatas vastuseks hagile, et soovib esitada vastuhagi moraalse kahju hüvitamiseks summas 2000 eurot. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
2. Kostja on teatanud, et soovib esitada vastuhagi, kuid ei ole vastuhagi esitanud. Kohus ei saa kohustada poolt teise poole vastu nõuet esitama. Samas ei saa lahendada ka nõuet, mida ei ole esitatud. Seega kohus käesolevas menetluses kostja mittevaralise nõude osas seisukohta ei võta. Kohus selgitab I. S. le, et kui ta soovib nõuda mittevaralise kahju väljamõistmist, tuleb selleks maakohtule esitada korrektne hagi, see allkirjastada ja tasuda riigilõiv. Hagist peab olema selge, kas mittevaralise kahju hüvitamise nõue on esitatud Kultuurieugeenika OÜ või Mihkel Kunnuse vastu.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja müüs 01.11.2021 sõiduauto müügilepinguga hagejale sõiduki Volkswagen Sharan. Kostja on sõiduki valduse ja omandi hagejale üle andnud, hageja on tasunud selle eest 3790 eurot (dtl 9). Hageja nõuab kostjalt 4802,41 euro väljamõistmist, s.o sõiduki müügihind 3790 eurot, numbrimärgi registreerimine 192 eurot, kindlustus 121,56 eurot, tehnoülevaatus 45 eurot, 3/7 aku 92,25 eurot, tehnilise seisundi kontroll 24 eurot ja õigusabikulud kohtueelses menetluses 537,60 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt viiviseid.
4. Pooled on sõlminud

§ 208kohase müügilepingu.

Hageja väitel on kostja lepingut rikkunud, andes üle lepingutingimustele mittevastava sõiduki. Hageja on õiguskaitsevahendina

§ 116alusel lepingust taganenud.

Nõude lahendamiseks peab kohus analüüsima:

1. kas müüdud asi vastab lepingutingimustele ehk kas on tegemist müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega müüja poolt;
2. kas müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest;
3. kas hageja on kehtivalt lepingust taganenud.
4. Asja vastavust lepingutingimustele reguleerib

§ 217

lg 1, mille järgi peab ostjale üle antav asi vastama lepingutingimustele muu hulgas kvaliteedi osas.

§ 77

lg 1 kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Asja lepingutingimustele mittevastavus on

§ 100, § 101 ja § 218 lg 1 järgi aluseks müüja vastutusele.

Seejuures tuleb arvestada, kas vaidlusaluse sõiduki kvaliteet on tavapärane, arvestades sõiduki vanust. 6.1 Hageja väitel ei vasta müüdud sõiduk lepingule, kuna sõiduki mootori kinnitusplokid on lahti. Kostja esitatud tõendi kohaselt on sõidukile 03.11.2021 tehtud korraline ülevaatus, kus probleeme ei tuvastatud (dtl 34-35). Lisaks tehti hageja valitud Tehnokonsult OÜ ülevaatuspunktis sõidukile analüüs ning ainsa veana tuvastati ühe piduritule pirni mitte töötamine (dtl 66). Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt on Aasta Auto Pluss AS 22.11.2021 tuvastanud: „Mootori kinnitus ploki küljest on katki. Sõita ei tohi“ (dtl 10). Aasta Auto Pluss AS teenindusjuhi A. P. täpsustuse kohaselt on tegemist mootoriploki hammasrihma poolse kinnituskõrva murdumisega, tegemist ei ole kuluvdetailiga ning antud osa peaks vastu pidama mootori eluea (dtl 62-64). Asjatundja pidas ebatõenäoliseks, et viga on tekkinud valede sõiduvõtete tõttu. Samale seisukohale on asunud ka teine asjatundja J. L. (dtl 65). Kohus loeb A. P. ja J. L. i asjatundjaks ning nende arvamused dokumentaalseteks tõenditeks. Seega on hageja esitatud tõenditega tõendatud, et autol oli juba müügi hetkel puudus, mille tõttu ei olnud sõiduki kasutamine võimalik ning mis ei ole 19 aastat vana sõiduki puhul tavapärane. Müüdud sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Asjaolu, et sõidukil on 03.11.2021 tehtud tehnoülevaatus ning hiljem ülevaatuspunktis analüüs ei kinnita, et sõiduk vastab täielikult lepingutingimustele. Tehnoülevaatus ei tähenda sõiduki sellist seisukorda, mis võimaldaks seda igal juhul püsivalt ohutult teeliikluses kasutada. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et tehnoülevaatusel kontrollitakse üle ka mootoriploki kinnituskõrvad. Oluline ei ole ka kostja viide sellele, et uus kasutatud mootor maksab 100 eurot (dtl 37). Hageja ei ole kostjalt nõudnud mootori vahetusega tekitatud kahju hüvitamist. Ka sellise nõude puhul ei oleks eelduslikult kahju suuruseks ainult mootori hind, vaid sellele lisanduks töö eest makstav tasu. 6.2 Hageja viitas puudusena ka sellele, et Webasto mootori eelsoojendus tõstab kütusekulu märkimisväärselt. 4/7 Eelsoojendi kohta esitas hageja tõendi, mille kohaselt vajaks soojendi täishooldust ehk põlemiskambri läbipesu, tihendikomplekti ja sukakomplekti vahetust. Lõpliku hinnangu rikete ulatusest ja vajaminevate remonttööde mahust ning maksumusest saab anda peale soojendi demontaaži ja vigade defekteerimist (dtl 69). Hageja esitatud tõendist nähtuvalt ei pruugi tegemist olla puudusega, mis ei ole 2002. aastal registrisse kantud sõiduki puhul tavapärane. Täishoolduse tegemine ei ole puudus, mis tingiks nii vana sõiduki lepingutingimustele mittevastavuse. Tõendist ei nähtu, et eelsoojendus tõstaks märkimisväärselt kütusekulu. Kohus leiab, et eelsoojenduse puudused ei too kaasa sõiduki mittevastavust lepingutingimustele. 6.3 Poolte vahel sõlmitud müügi lepingu p 3 on järgmine: ostja kinnitab, et ta on esemega põhjalikult tutvunud, ta ostab eseme müügilepingu sõlmimise hetkel olevas kvaliteedis ning ta ei oma hilisemalt eseme suhtes mingeid pretensioone ega nõudmisi müüjale. Seega on pooled sisuliselt kokku leppinud, et hageja ostab sõiduki sellises seisundis nagu see on. Kokkulepe asja ostmise kohta sellises seisundis, nagu see on, ei hõlma varjatud puuduste olemasolu kokkulepitud omadusena, müüja vastutus varjatud puuduste eest ei ole sellega välistatud (vt RKTKo otsus nr 3-2-1-100-15, p 33). Riigikohus on leidnud, et müüja vastutust ei välista ega piira ostja kinnitus müügilepingus, et ta on teadlik müügilepingu eseme seisukorrast. Kui müügiese vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse, et ostja on asja enne üle vaadanud, tuleb üksnes eeldada, et ostja nõustus eset ostma koos ülevaatamisel avastatud puudustega, ilma et neid puudusi oleks müügilepingus märgitud. Hageja andis müügilepingus kinnituse, et on esemega tutvunud. Seega tuleb eeldada, et hageja oli nõus sõidukit ostma kõigi puudustega, mida oli võimalik auto ülevaatusel tuvastada (näiteks asjaolu, et kesklukk ei tööta). Mootori kinnitusega seotud puudused ei ole oma olemuselt sellised, mida peab olema võimalik avastada pelgalt sõidukit üle vaadates. Mootori kinnitusega seotud puuduste eest vastutuse välistamine lepingu p-ga 3 on antud juhul vastuolus ka

§ 221lg-ga 2.

Müüja kinnitas hageja väitel müügikuulutuses, et sõiduk on väga heas korras (dtl 16-19). Kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud. Kuna müügilepingu p 3 antud kinnitus ei too hageja jaoks varjatud puuduste puhul kaasa õiguslikke tagajärgi, ei ole asjakohane analüüsida, kas lepingu punkt on tüüptingimusena tühine. 6.4 Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejal õigus puudustele viidata, kuna ta ei soovinud ostes saada sõidukile garantiid. Kohus leiab, et ka ilma eraldi garantiikokkuleppeta sõlmitud lepingu puhul peab sõiduk vastama lepingutingimustele.

§ 230lg 1 järgi antakse müügigarantiiga ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund.

Kui pooled ei ole garantiilepingut sõlminud, saab hageja tugineda ainult otseselt seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele. 6.5

§ 217lg 2 p 2 kohaselt peab asi sobima tavaliseks kasutusviisiks.

Kasutatud sõiduki puhul on lepingutingimustele mittevastavusega tegemist alati siis, kui müüdud sõidukil on selle üleandmise hetkel puuduseid, mille tõttu ei ole sõidukit võimalik ohutult teeliikluses kasutada või mis võivad tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse. 5/7 Hageja on tõendanud, et müüdud sõiduk ei vastanud

§ 217lg 2 p 2 tingimustele.

Asjatundja hinnangul ei võinud hageja sõidukiga liikluses osaleda. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluse sõiduki kvaliteet on tavapärane, arvestades sõiduki vanust. Seega ei vastanud müüdud sõiduk lepingutingimustele. 7. Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest

§ 218

lg 1 kohaselt, kuna asjatundja hinnangust nähtuvalt ei ole puudust võimalik tekitada ebaõigete sõiduvõtetega. Seega oli puudus olemas juba sõiduki üleandmise ajal. 8. Hageja on kostjale 22.11.2021 esitanud lepingust taganemise avalduse. Ostja võib

§ 116

alusel lepingust taganeda, kui lepingutingimustele mittevastavus kujutab endast olulist lepingurikkumist.

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüja müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii asja lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul. Hageja teavitas kostjat sõidukil olevatest varjatud vigadest 22.11.2021 ning teatas samas, et soovib auto välja vahetada või tehingu tagasi pöörata (dtl 11). Kostja vastas hagejale, et ei soovi temaga koostööd teha (dtl 80). Seega nähtub kostja vastusest selgelt, et ta ei soovi sõidukit lepingutingimustega vastavusse viia. Kostja on menetluses esitanud tõendi selle kohta, et tal oleks olnud võimalik 100 euro eest osta uus kasutatud mootor. Kohtule ei ole selge, mis põhjusel ei soovinud kostja autoga seonduvat probleemi lahendada, kui selle remont oleks kostja jaoks maksnud ainult 100 eurot. Hagejal on

§ 223

lg 1, 3 ja 5 kohaselt õigus lepingust taganeda ning nõuda

§ 189lg 1 alusel üle antud müügihinna 3790 euro tagastamist.

Tegemist oli olulise lepingurikkumisega, kuna sõiduki kasutamine on välistatud. 9. Lisaks eelnevale palub hageja kahju hüvitamisena välja mõista järgnevad kulud: numbrimärgi registreerimine 192 eurot (dtl 21), kindlustus 121,56 eurot (dtl 22), tehnoülevaatus 45 eurot (dtl 24), aku 92,25 eurot (dtl 26), tehnilise seisundi kontroll 24 eurot (dtl 10), õigusabikulud kohtueelses menetluses 537,60 eurot (dtl 27). Hagejal on õigus nõuda sõidukiga seotud kulutuste hüvitamist

§ 127lg 1 ja § 128 lg 3 alusel.

Kostja ei ole kulutuste tegemisele vastu vaielnud ning kohus rahuldab selles osas hagi. Kostja pidi ette nägema, et lepingu rikkumisega tekib tal kohustus hüvitada nii need kulutused, mille hageja jõudis sõidukile teha enne liikluses osalemise keeldu kui need kulutused, mille hageja tegi sõiduki vigade teada saamiseks. Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 4802,41 eurot.

1. Kohus selgitab, et kostjal tekib otsuse jõustumisel õigus nõuda sõiduki omandi ja valduse tagastamist. Kuna käesolevas menetluses sellist nõuet esitatud ei ole, siis kohus seda ka ei lahenda. Pooled saavad sõiduki omandi ja valduse üle anda kokkuleppel. Sõiduki omaniku muutusest tuleb teavitada Transpordiametit.
2. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivised

§ 113

lg-s 1 sätestatud määras alates hageja esitatud täitmise nõude kätte saamisest 09.12.2021 kuni võlgnevuse tasumiseni. Kohus mõistab 09.12.2021 kuni 05.12.2022 eest välja viivised 381,04 eurot ning TsMS § 367 alusel edasiulatuvad viivised. 6/7 12. Menetluskulud TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 595 eurot ja õigusabikulud 3460,80 eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Hageja on õigusabikulude hinnaks nimetanud 140 eurot/h ning ajakuluks 20h 36m. Kohus leiab, et selline õigusabikulude tunnihind on küll kohtupraktikas tavapärane, kuid hageja esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hageja esindaja on kostjale 09.12.2021 saatnud nõudekirja ning selle koostamise kulu on hageja nõudnud kohtueelse õigusabikuluna. Arvestades nõudekirja ja hagiavalduse kattuvust ja mahtu leiab kohus, et hagiavalduse koostamisele kulunud aeg ei ole põhjendatud. Hageja esindaja sai hagiavalduse koostamisel kasutada tema enda nõudekirja. Seega jätab kohus arvestamata hagiavalduse koostamise ajakulu 5 tunni ulatuses. 06.06.2022 hageja seisukohtade koostamine ning 17.06.2022 kohtuistungi protokolliga tutvumine, kliendi poolt edastatud materjaliga tutvumine (täiendavad tõendid) ja seisukohtade koostamine – kohus vähendab hageja ajakulu kokku 3 tunni ulatuses. Hageja esitas seisukohad 17.06.2022 ja ei ole selge, miks ta koostas neid seisukohti kaks korda. Hageja põhjendatud õigusabile kulunud aeg on 12h 36 min ja õigusabikulu koos käibemaksuga 2 116,80 eurot. Hageja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks koos riigilõivuga 2 711,80 eurot. TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus hageja taotlusel viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 7/7