← Eesti

2-23-5679/9

Obsah (15)§ 209§ 208§ 378§ 375§ 371§ 168§ 368§ 382§ 667§ 3401§ 390§ 456§ 173§ 696§ 372

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 5. september 2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-5679 Kohtuasi OÜ Metropoli

) § 376 lg 2 järgi täidetud. Lisaks esines alus kaasata kohtumenetlusse kostjana Sisustustrend OÜ. Nõude saab Sisustustrend OÜ vastu esitada üldõigusjärgluse regulatsiooni alusel (

§ 209

lg 1) või

§ 208lg-te 1 või 2 alusel.

Hageja palus tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ vastu. Ühtlasi esitas hageja taotluse hagi tagamise korras

§ 378

lg 1 p 2 alusel arestida Sisustustrend OÜ arvelduskontod Eestis tegutsevates krediidiasutustes 168 825,26 euro ulatuses.

  1. Maakohus eraldas
  2. aprilli
  3. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-101 menetluses olevast hagist Dekovabrik OÜ vastu hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu tuvastusnõudes eraldi menetlusse ning edastas selle kantseleisse üldkorras ümber jagamiseks. Maakohus viitas

§ 375

lg-le 1, mille kohaselt kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada nõuded iseseisvaks menetluseks. Kohus leidis, et Sisustustrend OÜ vastu esitatud tuvastusnõude menetlemine koos Dekovabrik OÜ vastu esitatud rahalise nõudega ei olnud põhjendatud, kuna nõuete eraldamine lihtsustas menetlust oluliselt. Tuvastusnõude tõendamisesemed erinevad oluliselt tsiviilasjas nr 2-20-101 esitatud algse haginõude omast. Samuti ei tooks tuvastushagi läbi vaatamine ühes menetluses koos hageja rahalise nõudega kaasa asja õigemat ja kiiremat lahendamist. Kohtul on võimalik lahendada hagiavalduses esitatud nõue ilma tuvastusnõudeta oluliselt kiiremini. Vajadusel saab kohus peatada tsiviilasja menetluse kuni tuvastusnõude lahendamiseni, et vältida täiendavate menetluskulude teket kostja õigusjärglase selgumiseni. 4. Eraldatud asi registreeriti tsiviilasjana nr 2-23-5679. Maakohtu määrus ja põhjendused 5. Maakohus keeldus 17. aprilli 2023. a määrusega tsiviilasjas nr 2-23-5679

§ 371

lg 2 p 2 alusel hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu menetlusse võtmisest nõudes „tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt Metropoli Ehitus OÜ hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus 2

(6)2-23-5679 Sisustustrend OÜ suhtes“. Kohus jättis menetluskulud

§ 168

lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Kohus jättis taotluse hagi tagamiseks rahuldamata. Maakohus selgitas, et

§ 368

lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja on esitanud tuvastusnõude, kuid ei ole põhistanud õiguslikku huvi selle esitamiseks. Kohus ei nõustunud hagejaga, et Dekovabrik OÜ-ga sõlmitud müügilepingust tulenevate nõuete esitamine Sisustustrend OÜ vastu eeldab eelnevalt eraldi tuvastusnõude alusel ettevõtte ülemineku tuvastamist. Hagejal on võimalik esitada soovi korral Sisustustrend OÜ vastu sooritusnõuded, millisel juhul hindab kohus ettevõtte ülemineku väidet nimetatud nõuete lahendamise raames. Eraldi tuvastusnõude menetlemine ei anna hagejale sooritusnõuetega võrreldes midagi enamat, tekitades vaid asjatuid menetluskulusid. Kuna hagejal puudus õiguskaitsevajadus tuvastusnõude esitamiseks, keeldus kohus

§ 371lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast.

Seoses hagi menetlusse võtmisest keeldumisega jättis kohus hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus märkis, et hageja võimalikud taotlused kostja asendamiseks või kaasamiseks tsiviilasja nr 2-20-101 menetlusse tuleb lahendada nimetatud tsiviilasja raames. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse menetlus- ja materiaalõiguse normide rikkumise tõttu tühistada ning teha uus määrus, millega võtta hageja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendis esitatud tuvastusnõue menetlusse. Hageja palub rahuldada
  4. aprilli
  5. a hagi tagamise avaldus. Menetluskulud palub hageja jätta Sisustustrend OÜ kanda. 6.
  6. Hageja väitel rikkus maakohus määruse põhjendamise kohustust. Kohus järeldas ekslikult, et hageja ei ole põhistanud õiguslikku huvi tuvastusnõude esitamiseks. Hageja põhistas
  7. aprilli
  8. a menetlusdokumendis mitmel lehel huvi kostja vastu tuvastusnõude esitamiseks, kuid kohus on jätnud kõik need põhjendused tähelepanuta. Kohus hindas
  9. aprillil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-101 tehtud määruses tuvastushagi menetlemise vajalikkust ja pidas seda põhjendatuks. See, kui kohus teeb juba
  10. aprillil 2023 vastupidise lahendi, kus ei pea tuvastusnõude menetlemist põhjendatuks, on ebaloogiline ja väär. Hageja esitas
  11. aprillil 2023 maakohtule taotluse hagi muutmiseks, sest menetluslik olukord oli muutunud – esialgne kostja Dekovabrik OÜ oli äriregistrist kustutatud, kuid esialgse kostja majandustegevust jätkas Sisustustrend OÜ. Kuna kohus ei lubanud
  12. aprilli
  13. a määruse peale tsiviilasjas 2-20-101 kaebust esitada, oli hageja sunnitud nõustuma nõude eraldamisega eraldi menetlusse. Samas keeldus maakohus
  14. aprilli
  15. a määruses üllatuslikult hagi menetlusse võtmast. Selline asjade kulg jätab hageja ilma seadusega ettenähtud õiguskaitsest ja tekitab hagejale kahju, blokeerides tema võimalused oma õiguste kaitsmiseks. 6.
  16. Maakohus ületas siinses menetluses ka oma volituste piire. Nimelt eraldas kohus tsiviilasja nr 2-20-101 menetlusest üksnes tuvastusnõude. Vaidlustatud määruses tegi kohus aga otsustuse ka hagi tagamise taotluse rahuldamata jätmise kohta. Selle taotluse menetlust ei ole maakohus
  17. aprillil 2023 eraldiseisvasse menetlusse eraldanud. 6.
  18. Hagi tagamise taotluse lahendamine on oluline, olenemata sellest, kas seda lahendatakse tsiviilasjas nr 2-20-101 või nr 2-23-5679, samuti olenemata sellest, kas tuvastusnõue võetakse menetlusse või mitte. Hageja esitas
  19. aprillil 2023 taotluse kostja kaasamiseks kohtumenetlusse ning alternatiivselt kostja asendamiseks.

§ 382võimaldab hagi tagada 3

(6)2-23-5679 ka hagi esitamata. Seega ei saa tuvastusnõude eraldamine ja seejärel selle menetlemisest keeldumine anda automaatselt alust jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Kohus jättis hagi tagamata, asjaolusid analüüsimata, ilma põhjendusteta ning

-i sätteid eirates.

  1. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 ning § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osas, milles maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest ning jaotas ja määras kindlaks menetluskulud. Asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9. Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest

§ 371

lg 2 p 2 alusel, mis võimaldab kohtul jätta hagi menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi

§ 371

lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10;
  3. detsembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14;
  5. märtsi
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12).
  7. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja esitanud tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ vastu rahalised nõuded, nõudes Dekovabrik OÜ lepingurikkumisele tuginedes 168 825,26 euro ja viivise tasumist. Nimetatud tsiviilasjas
  8. aprillil 2023 esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et Dekovabrik OÜ on andnud pärast tsiviilasjas nr 2-20-101 hagi esitamist oma ettevõtte VÕS § 180 tähenduses üle Sisustustrend OÜ-le. Sellest lähtuvalt leidis hageja, et tal on õigus nõuda nende nõuete, mille ta oli esitanud Dekovabrik OÜ vastu, täitmist Sisustustrend OÜ-lt. Hageja avaldas, et nõuab Sisustustrend OÜ-lt 168 825,26 euro ja viivise tasumist hagiavalduses esitatud alusel (vt menetlusdokumendi p-d 3.1 ja 3.2). Selleks taotles hageja hagi muutmist, lisamaks nõue „tuvastada ettevõtte üleminek ja sellest tulenevalt Metropoli Ehitus OÜ hagiavalduses esitatud nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ suhtes“. Maakohus eraldas hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu (tuvastusnõudes) eraldi menetlusse, millest sai praegune menetlus (tsiviilasi nr 2-23-5679).
  9. Ringkonnakohus märgib, et kohtute infosüsteemist nähtuvalt on maakohus teinud
  10. juunil 2023 tsiviilasjas nr 2-20-101 määruse, millega jättis rahuldamata hageja taotluse kaasata nimetatud asjas kostjana menetlusse Sisustustrend OÜ (Dekovabrik OÜ üldõigusjärglasena

§ 209

lg 1 alusel) ning lubas Dekovabrik OÜ üldõigusjärglasena menetlusse astuda Downsize OÜ-l (ühendav ühing), kellega Dekovabrik OÜ (ühendatav ühing) oli äriregistrist nähtuvalt ühinenud. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse hagi muutmiseks, viidates sellele, et maakohus oli eraldanud hageja hagi Sisustustrend OÜ vastu tuvastusnõudes eraldi menetlusse. Seega ei menetle maakohus tsiviilasjas nr 2-20-101 hageja nõuet Sisustustrend OÜ vastu rahalises nõudes. Viidatud tsiviilasjas on endiselt menetluses üksnes hageja nõue Dekovabrik OÜ kui ettevõtte väidetava üleandja vastu, kusjuures Dekovabrik OÜ asemel on menetlusse kostjana kaasatud tema üldõigusjärglane Downsize OÜ. 12. VÕS § 183 lg 1 sätestab, et enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut, vastutab üleandja võlausaldajate ees solidaarselt omandajaga. Eeldatakse, et omavahelises suhtes üleandjaga on kohustatud isikuks ettevõtte omandaja. VÕS § 65 lg-st 1 4

(6)2-23-5679 tuleneb, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eelnevast tuleneb, et juhul, kui hageja väited Dekovabrik OÜ ettevõtte ülemineku kohta Sisustustrend OÜ-le osutuvad õigeks, võib Sisustustrend OÜ vastutada tsiviilasja nr 2-20-101 esemeks olevate kohustuste (s.o põhinõue 168 825,26 eurot ja viivis) täitmise eest Dekovabrik OÜ-ga solidaarselt. See tähendaks, et hagejal on õigus nõuda nende kohustuste täitmist Dekovabrik OÜ-lt, Sisustustrend OÜ-lt või mõlemalt ühiselt.
  1. Ringkonnakohtu hinnangul võib maakohus olla käsitanud hageja hagiavaldust Sisustustrend OÜ vastu liiga kitsalt, arvestamata hageja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendis esitatud taotluse sõnastuse kõrval ka dokumendi põhjendusi. 13.
  4. Menetlusdokumendi põhjendustest nähtub, et seoses hageja seisukohaga, et Dekovabrik OÜ ettevõte on läinud üle Sisustustrend OÜ-le, soovis hageja esitada VÕS § 183 lg 1 alusel hagiavalduse Sisustustrend OÜ vastu samades nõuetes ja samadel asjaoludel, mis olid tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ vastu esitatud hagi aluseks. Hageja avaldas, et nõuab Sisustustrend OÜ-lt võla tasumist hagiavalduses esitatud asjaoludel, täpsemalt Dekovabrik OÜ poolt hagejale müüdud vannide lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva kahju 168 825,26 euro ja viivise tasumist. Ehkki hageja oli sõnastanud oma taotluse selliselt, et ta palus tuvastada oma nõude sissenõutavus Sisustustrend OÜ vastu, võis hageja tegelik eesmärk tema
  5. aprilli
  6. a menetlusdokumendiga olla nõuda Sisustustrend OÜ-lt samade rahaliste nõuete täitmist, mille hageja oli esitanud tsiviilasjas nr 2-20-101 Dekovabrik OÜ vastu. 13.
  7. Olukorras, kus hageja eesmärk ja Sisustustrend OÜ vastu esitatud hagiavalduse taotlus oli ebaselge, oleks maakohus pidanud seda enne hagi menetlusse võtmisest keeldumist hagejale selgitama ja andma talle võimaluse oma hagiavalduses esitatud nõuet täpsustada, jättes hagiavalduse seni

§ 3401lg 1 järgi käiguta.

See oleks võimaldanud hagejal selgelt esile tuua, kas tema nõue Sisustustrend OÜ vastu piirdub ettevõtte ülemineku ja Sisustustrend OÜ vastutuse tuvastamisega või on tema hagi tegelik eesmärk, et kohus mõistaks Sisustustrend OÜlt välja 168 825,26 eurot ja viivise. Kuna maakohus seda ei teinud, on kohtu keeldumine hagiavalduse menetlusse võtmisest ennatlik.

  1. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et tuvastushagi esitamine eeldab õiguslikku huvi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Sellist huvi iseseisva tuvastusnõude esitamiseks ei olnud hageja
  2. aprilli
  3. a menetlusdokumendis põhistanud. Ka seda oleks maakohus pidanud käsitama hagiavalduse puudusena ja paluma hagejal

§ 3401

lg 1 järgi määratud tähtaja jooksul esile tuua, kas ja mis põhjusel tal on õiguslik huvi ettevõtte ülemineku ja Sisustustrend OÜ vastutuse tuvastamiseks. Seega oli hagi menetlusse võtmisest keeldumine ennatlik ka juhul, kui hageja olekski esitanud Sisustustrend OÜ vastu üksnes tuvastusnõude (s.o kui

  1. aprilli
  2. a menetlusdokumendist ei oleks nähtunud, et hageja tegelik eesmärk võib olla Sisustustrend OÜ-lt raha välja mõistmine).
  3. Lisaks märgib kolleegium, et olukorras, kus maakohus ise leidis, et hageja väidet ettevõtte ülemineku kohta oleks võimalik hinnata sooritusnõuete lahendamise käigus Sisustustrend OÜ vastu, oleks maakohus võinud anda hagejale võimaluse oma hagi vastavalt täiendada. Ka Riigikohus on leidnud, et kui esitatud hagi perspektiivikus sõltub mingite täiendavate nõuete esitamisest, võib kohus

§ 371

lg 2 p 2 kohaldamise asemel anda hagejale

§ 3401lg 1 alusel tähtaja puuduva nõude esitamiseks (vt ka Riigikohtu 23.

mai

  1. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-12, p 17). Samuti on Riigikohus pidanud hagi käiguta jätmist põhjendatuks juhul, kui hagi on esitatud kujul õiguslikult põhjendamatu, kuid seda puudust on võimalik kõrvaldada hagi täpsustamisega või kostja vastu esitatud nõude muutmisega (vt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 25 ja seal viidatud 5

(6)2-23-5679 kohtupraktika;
  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-16, p-d 17 ja 18). Praegusel juhul oleks saanud hagi täiendamise võimaldamist maakohtult oodata eriti seetõttu, et hageja
  3. aprilli
  4. a menetlusdokumendist nähtus, et hageja lõppeesmärk on esitada Sisustustrend OÜ vastu rahalisi nõudeid.
  5. Ringkonnakohus leiab, et menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas, kui hageja peaks pöörduma uue hagiga kohtusse, kuigi maakohtul olnuks praeguse menetluse raames võimalik täita selgitamiskohustust ja paluda hagejal täpsustada, kas ta soovib lisaks ettevõtte ülemineku ja Sisustustrend OÜ vastutuse tuvastamisele ka raha väljamõistmist Sisustustrend OÜ-lt, seda kas hageja
  6. aprilli
  7. a menetlusdokumendis Sisustustrend OÜ vastu esitatud nõude täpsustamise või hagi täiendamise korras.
  8. Eeltoodud põhjustel on maakohus ennatlikult ja seega põhjendamatult keeldunud hagi menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjal ei saa asuda seisukohale, et hagil puudub õiguslik perspektiiv.
  9. Kuna hagi menetlusse võtmise otsustamine on maakohtu pädevuses, saadab ringkonnakohus hagiavalduse hagi eseme täpsustamiseks ja hagi menetlusse võtmise uueks otsustamiseks tagasi maakohtule.
  10. Kuna maakohus ei ole muid hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid vaidlustatud määruses hinnanud, ei tee seda ka ringkonnakohus.
  11. Hageja määruskaebuses esitatud taotluse kohta rahuldada
  12. aprilli
  13. a menetlusdokumendis esitatud hagi tagamise avaldus märgib ringkonnakohus järgmist. 20.1.

§ 390

lg 1 kohaselt ei saa määruse peale, millega maakohus jätab hagi tagamata, esitada määruskaebust ringkonnakohtule. Seetõttu ei hinda ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles kohus otsustas jätta hagi tagamise taotluse rahuldamata. Nimetatud osas on maakohtu määrus

§ 456lg 1 ja § 463 lg 2 järgi jõustunud.

20.

  1. Ringkonnakohus selgitab, et hagi tagamise avaldus esitatakse kohtule, kus menetletakse hagiavaldust. Praegusel juhul toimub põhiasja menetlus (s.o esialgu hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamine) maakohtus. Järelikult on hagejal õigus taotleda hagi tagamist maakohtult, esitades vajadusel korduva taotluse.
  2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause järgi maakohus.

22.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 372

lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2017. § 372, p 3.5.d). (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.