4-23-1577/15

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kohtuväline menetleja Väärteoasi Harju Maakohus 14.06.2023 Tallinna kohtumaja 4-23-1577 Anne Rebane Katrin Lopsik Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp, Jaak Paju Margus Mandre kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 24.04.2023.a otsusele väärteoasjas nr 2301,23,000267, millega Margus Mandret karistati LS § 223 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks ja LS § 236 lg 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks Menetlusalune isik Margus Mandre, isikukood: 38312020219; elukoht: xxxx; e-post: xxxx Kaitsja Indrek Repnau Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 24.04.2023.a otsus väärteoasjas nr 2301,23,000267 muutmata ja Margus Mandre kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis hiljemalt 20.07.2023.a. Kohtuotsuse motiivid PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi uurija abi M. P.i 24.04.2023.a. otsusega väärteoasjas 2301,23,000267 tunnistati Margus Mandre süüdi selles, et tema juhtis 09.03.2023.a. kella 17:55 ajal Harju maakonnas, Harku vallas, Tabasalu alevikus, Klooga mnt 10b juures mootorsõidukit ning ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara. Ei kohandanud oma sõiduki kiirust olukorrale vastavaks, sõidukiiruse valikul ei arvestanud oma tervislikku seisundit ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama ning sõitis otsa sõidutee keskel ohutussaarel olnud liiklusmärgile „ülekäigurada“. Oma tegevusega põhjustas varalise kahju Harku vallale (fikseeritud fotode ja vaatlusprotokolliga) ja A. M.´le (fikseeritud fotodega). Lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt politseid liiklusõnnetusest teavitamata, kuigi varalise kahju saaja ei olnud talle teada ja kirjalikult oli nimetamata kahju tekitamise eest vastutav isik. Menetlusalune isik rikkus oma tegevusega liiklusseaduse § 16 lg 1; § 50 lg 3 p 1; § 70 lg 1; § 169 lg 4 p 4,5 ja § 169 lg 5, pannes toime LS § 223 lg 1 ja § 236 lg järgi kvalifitseeritavad väärteod. Kohtuväline menetleja määras Margus Mandrele LS § 223 lg 1 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks ning LS § 236 lg 1 alusel karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Eelnimetatud otsuse peale esitas Margus Mandre kaebuse. Margus Mandre ei eita, et tema poolt juhitud mootorsõiduki liikumise tulemusena tekkis varaline kahju Harku vallale ja A. M.le. Margus Mandre on juba kohtuvälises menetluses andnud ütlusi, et mainitud ajal ja kohas olid talvised teeolud ning autot juhtides oli arvamisel, et sõitis vastu tänava äärekivi. Kuna tema poolt juhitud sõiduki omanik oli talle teada, siis jätkas sõitu teadmises, et kui sõidukil ka esineb vigastusi, siis lahendab nende paranduse vahetult sõiduki omanikuga. Margus Mandre ei tajunud, et lisaks sõidukile sai ka vigastada liiklusmärk, millega seoses tekkis kahju Harku vallale. Margus Mandre ei lahkunud sündmuskohalt kavatsusega vältida kahju heastamist. A. M.le on tekitatud kahju käesolevaks ajaks hüvitatud ning A. M.l puuduvad Margus Mandrele pretensioonid. Kaebuse esitaja soovib hüvitada ka liiklusmärgiga seonduva kahju. Käesoleva menetluse käigus on kaebuse esitaja pöördunud nii Harku valla, Transpordiameti kui piirkondliku teehooldaja Verston OÜ poole tekitatud kahjusumma hüvitamise küsimuses. Harku vald palus pöörduda Transpordiameti poole ja Transpordiamet Verston OÜ poole. Käesoleva juhtumi näol on tegu puhtal kujul õnnetusega. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et Margus Mandre näol on liikluses tegemist nii ohtliku isikuga, et ta tuleb 6 kuuks mootorsõiduki juhtimiselt eemaldada. Menetlusaluse isiku olulistesse majandusraskustesse viimine ei tohi õigusriigis olla karistuse kohaldamise eesmärgiks ega tagajärjeks. Margus Mandre töötab OÜ-s I ning tööülesannete täitmiseks on vajalik mootorsõiduki juhtimise õigus. Olukord, kus Margus Mandrelt võetakse 6 kuuks mootorsõiduki juhtimise õigus, toob potentsiaalselt kaasa töökoha kaotuse ning sellega ka sissetuleku kaotuse. Kaebaja leiab, et käesoleva kaasuse puhul esinevad alused väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel ühes sotsiaalprogrammis osalemise kohustusega. Alternatiivselt, juhul kui maakohus kaebuse läbivaatamise tulemusena asub seisukohale, et Margus Mandre suhtes ei ole võimalik kohaldada VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestatut, palub kaebuse esitaja kergendada oluliselt temale mõistetavat karistust ning jätta kohaldamata mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine nii põhi- kui lisakaristusena. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kaebust arutati kohtuistungil. 2 Margus Mandre andis kohtuistungil 31.05.2023.a ütlusi selle kohta, et väärteoasjas on õigesti märgitud sündmuse aeg ja koht. M. Mandre arvates ta ei sõitnud posti, arvas, et sõitis üle äärekivi. Pärast juhtunut sõitis ja üks kaasliikleja sõitis temale järgi ja ütles, et ta on posti sõitnud. Tuli autost välja ja nägi, et sõiduki esiots on rikutud. Tunnistaja ütles, et on häirekeskust juba teavitanud. Tee oli libe, oli väsinud, oli mitu päeva haige olnud. Sõitis autoga, ei pööranud piisavalt tähelepanu teele, tee oli lumine, ei pannud tähele äärekivi ja sõitis sinna otsa. Tundis auto rappumist ja kolakas käis, kui üle äärekivi sõitis. Tal ei tulnud mõttesse minna tagasi sündmuskohale, et vaadata, mis selle liiklusmärgiga juhtus. Ta on võtnud ühendust vallaga, et kahju hüvitada. Vallast sai vastuse, et see ei kuulu nende haldusalasse. Praeguseks ei olegi selgunud, kellele ta kahju peaks hüvitama. Töötab Xxxx. Selleks on vaja B-kategooria juhtimisõigust, sest ta peab tegema remonti tuleva autoga ja remondist lahkuva autoga tegema testisõidu, et veenduda, et auto on korras, et saab selle juhile tagasi anda. Õnnetusest ei teavitanud, kuna tunnistaja juba teavitas nagu ta ütles. Kodus märkas, et tema juhitud sõidukil on esimene numbrimärk puudu. Järgmisel kohtuistungil 14.06.2023.a tegi kaitsja järgmise ettepaneku: M. Mandrele heidetakse seda ette, et ei olnud teada, kes kahju sai ja seetõttu oleks ta pidanud politsei kohale kutsuma. Tegelikkuses on politsei seda asja pikalt menetlenud, politsei on märkinud, et kahju saajaks on Harku vald. Kui politsei oleks sündmuskohale tulnud ja öelnud, et kahjusaajaks on Harku vald, siis tegemist on ebaõigete andmetega. Kaitsja on teinud teabenõude Harku vallavalitsusele ja palunud teatada, kas Harku vallale on põhjustatud kahju ja kui on põhjustatud, siis avaldada kahjusumma suurus ja edastada makse tegemiseks vastavad andmed. Harku vald on vastanud, et õnnetus on tekkinud riigimaanteel ja see tähendab, et pöörduda tuleb Transpordiameti poole. Tegelikkuses väärteoprotokollis ja väärteootsuses andmed on ebaõiged. Kaitsja tegi ettepaneku menetlejale loobuda etteheitest. Menetleja etteheitest ei loobunud. Tunnistaja T. K. andis 14.06.2023.a kohtuistungil ütlusi selle kohta, et tema käis Rimis poes, sõitis Rimi parklast välja, et kodu poole minna, nii kui sõitma hakkas, siis nägi, et tuli vastassuunavööndist auto tema suunas. Tema kiirendas, et laupkokkupõrget ei tekiks. Peeglist nägi, et see sõiduk sõitis liiklusmärgi otsa, juppe lendas tema auto pihta ka. Tema jäi seisma ja eeldas, et teine jääb ka seisma. Nägi peeglist, et ei jäänud seisma. Keeras otsa ringi, ei teadnud, mis kahjustused ta autol on. Avarii teinud sõiduk sõitis punase fooritulega foori juurest paremale. Tema sõitis talle järele niikaua, kui isik jõudis kodutänavale aia taha. Läks auto kõrvale, isik tuli autost välja. Tema küsis, kas ise ka sai aru, mis ta tegi. Esimene jutt oli, et ta ei ole midagi teinud. Tema ütles, et vaadake oma autot palun, terve auto esiots on katki. Avarii põhjustaja hoidis peast kinni, et oi, oi kui halb. Rohkem ta väga ei kontakteerunud. Tegi värava lahti ja sõitis oma autoga hoovi. Tema helistas juba politseisse. Telefoniga tegi temast, autost, avariikohast pilti. Avarii põhjustaja oli olekult pigem uimane. Tee õnnetuskohast isiku koduni oli umbes kilomeeter pikk. Isik sõitis kõik teel olnud „lamavad politseinikud“ hooga üle. Ei ütleks, et inimene oli väsinud. Ta sai aru, mis ta tegi ja üritaski põgeneda. Isiku autol puudus esimene numbrimärk. Terve tee oli juppe täis. Ohutussaarel olev liiklusmärk oli katki. Asfalt oli puhas, väiksed tänavad olid lumised ja jäised. Lund ei sadanud. Esimene asi, mis avarii põhjustaja väitis, et ta jäi roolis magama. Liiklusõnnetuse aktist (tl 1) nähtub, et õnnetus juhtus 09.03.2023.a, kahjustada sai liiklusmärk „Ülekäigurada“, sündmuskohalt leiti sõiduki registreerimismärk xxxx ja sõiduki detaile. 3 DVD plaadil on fotod sündmuskohast (tl 18), millest nähtub, et liiklusmärk on tugevalt kahjustatud ja sõiduki tükke vedeleb sündmuskohal hulgi. Karistusregistri õiendist (tl 18) nähtub, et M. Mandrel on üks kehtiv väärteokaristus, ta on varem karistatud LS § 223 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi trahviga 800 eurot. Trahv on tasutud. Kohus kaebuses toodud seisukohtadega ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et M. Mandre liiklusõnnetuse põhjustas ja varalise kahju tekitas. Seda tunnistab ka M. Mandre ise. M. Mandre soov on olnud kahju hüvitada, kuid seni pole seda olnud võimalik teha temast mitteolenevatel põhjustel, kuna kahju saaja on olnud ebaselge. Samas: õnnetus toimus 9.märtsil 2023.a ja alles maikuus hakkas M. Mandre kaitsja vahendusel tundma huvi tekitatud kahju hüvitamise vastu. Kirjad nii Transpordiametile kui Verston OÜ-le on saadetud mais 2023.a, nädal enne kaebuse esitamist. Kohus leiab, et M. Mandre ütlused selle kohta, et ta ei tajunud liiklusmärgile otsasõitu, vaid arvas, et sõitis lihtsalt vastu äärekivi, ei ole usaldusväärsed eelkõige seetõttu, et need ei ole eluliselt usutavad. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et liiklusmärk on tugevalt kahjustada saanud, sõiduki tükke on maas hulgi. Lisaks sellele kinnitab tunnistaja, kelle ütlustes ei ole kohtul vähimatki alust kahelda, sest need on kooskõlas ka sündmuskohal tuvastatuga, et juht lausa põgenes sündmuskohalt, sõitis läbi foori punase tule ja hooga üle aeglustustõkete. M. Mandre küll ei mäletanud, et ta tunnistajale kinnitas, et jäi vist magama, kuid seda, et ta tegelikult siiski tukkuma jäi, välistada ei saa. Seda kinnitab tunnistaja kirjeldus sellest, kuidas M. Mandre sõiduk liikus. Isegi pärast seda, kui tunnistaja oli M. Mandrele tema kodu juurde järele jõudnud, ei pöördunud M. Mandre tagasi sündmuskohale (kuigi registreerimismärk oli kadunud), ei läinud vaatama, millise kahju ta põhjustas, ei teavitanud ka ise politseid juhtunust. Asjaolu, et tunnistaja seda tegi, ei tähenda, et õnnetuse põhjustaja ise ei peaks politseiga ühendust võtma. M. Mandre käitumine viitab üsna selgelt sellele, et M. Mandrel oli ilmselgelt põhjus, miks ta ilmtingimata ei soovinud politseiga üldse kohtuda, aga tõendeid M. Mandre nt alkoholijoobes juhtimise kohta ei ole kohtule esitatud, seega kohus sel teemal rohkem ei peatu. Seega M. Mandre valetab kohtule, et ta liiklusmärgile otsasõitu ei tajunud. Valetamine kohtus on seaduse kohaselt M. Mandrele muidugi lubatud, selle eest temale kui menetlusalusele isikule vastutust ei järgne. Siiski on kahetsusväärne, et isik, kes taotleb endale kergema karistuse määramist või sootuks menetluse lõpetamist, tuleb kohtu ette ja valetab, selmet tunnistada tõtt. Taoline käitumine annab kohtule aluse kahelda ka kaebuse esitaja kahetsuse puhtsüdamlikkuses. Ka tekitatud kahju hüvitamise vastu hakkas kaebuse esitaja huvi tundma alles mitu kuud peale juhtunut, vahetult enne kaebuse esitamist nagu eelpool juba nimetaud sai. LS § 16 lg 1 sätestab, et liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Seda sätet M. Mandre rikkus. Kohtu hinnangul ei ole M. Mandrele etteheidetav LS § 50 lg 3 p 1 rikkumine, kuna ei ole tuvastatav, millise kiirusega M. Mandre sõidukiga liikus ja kas muuhulgas ka mittesobiva sõidukiiruse valik oli üheks teguriks, mis liiklusõnnetuse kaasa tõi. M. Mandre rikkus LS § 70 lg 1, mis sätestab, et juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund). Seda, et M. Mandre oli väsimusseisundis, on ta ise tunnistanud, samuti viitavad sellele tunnistaja ütlused, kelle sõnul M. Mandre talle teatas koheselt nende kohtumisel, et ta jäi roolis 4 magama. Sellele viitab ka M. Mandre sõidukiga liikumise trajektoor, mille kohta tunnistaja ütlusi andis. M. Mandre rikkus LS § 169 lg 4 punkte 4 ja 5, mis sätestavad, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik (p 4) ja liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud (p 5). M. Mandre ei tundnud vähimatki huvi, mida tema tegevus üldse kaasa tõi ja lahkus sündmuskohalt, ei teavitanud juhtunust politseid ja ei pöördunud ka sündmuskohale tagasi, kui tunnistaja oli teda teavitanud, et on sündmust näinud. M. Mandre rikkus ka LS § 169 lg 5, mis sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Väärteod on kvalifitseeritud õigesti ja karistus on mõistetud sanktsiooni piires. Karistus on kohtu arvates vastavuses ka kaebuse esitaja süü suurusega. On ilmselge, et M. Mandre poleks tohtinud sõiduki rooli üldse istuda. Väidetavalt oli ta mitu ööd magamata, just haige olnud jne. Seda on ta ise kinnitanud. Tunnistaja sõnul oli oht laupkokkupõrkeks ja on ainult õnnelik juhus, et seda ei juhtunud. On õnnelik juhus, et M. Mandre sõitis otsa liiklusmärgile, mitte inimesele. 09.03.2023.a oli M. Mandre liikluses üliohtlik. Juhile keelatud seisundis (tookord alkoholi piirmäära ületades) on M. Mandre ka varem sõidukit juhtinud. Seega on M. Mandre ka varem liikluses üliohtlikult käitunud. Äärmiselt kahetsusväärne on see, et peale juhtunut M. Mandre sündmuskohalt põgenes, ei võtnud ise politseiga ühendust, ei läinud tagasi sündmuskohale. M. Mandre ise selgitab, et politseid ta ei teavitanud, kuna tunnistaja ütles, et ta seda juba tegi. See põhjendus on kohtu hinnangul küll otsitud. Esiteks ei ole see tunnistaja kohustus M. Mandre põhjustatud õnnetusest teatada. Teiseks tekib küsimus, et miks M. Mandre tunnistajat pimesi uskus, äkki tunnistaja ei teavitanudki tegelikult politseid. Oleks olnud ju kindel üle kontrollida. Kas M. Mandre veendus selles, et õnnetusest on teatatud? Ei veendunud. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul M. Mandrele mõistetud karistus vastavuses tema süü suurusega. Ongi otstarbekas M. Mandre mõneks ajaks liiklusest sõidukijuhina kõrvaldada, et oleks aega järele mõelda, kuidas liikluses tuleb käituda, et ei oleks ohus teiste vara ja inimeludki, ühtlasi annab see võimaluse ka oma teadmisi liiklusseadusest põhjalikult värskendada. Väide, et seoses tööga on juhtimisõigus vajalik, ei ole asjakohane. Väga paljudel inimestel on sõidukijuhtimise õigus vajalik seoses tööga (kas otseselt seotud töökohustustega või siis vajalik jõudmaks tööle ja sealt naasmiseks). Juhtimisõiguse säilitamiseks tulebki olla liikluses tähelepanelik, järgida kõiki liiklusseaduse nõudeid, mitte neid rikkuda (korduvalt nagu M. Mandre seda on teinud). Kohus märgib, et asjaolu, et kahju saaja on võib-olla väärteoprotokollis ebaõigesti märgitud, ei muuda asjaolu, et ilmselgelt on kahju tekitatud. See ei too kaasa väärteomenetluse lõpetamist väärteokoosseisu puudumise tõttu nagu kaitsja sooviks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 5